Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kruiisiturism (0)

1 Hindamata
Punktid
Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses. Kui 1970. aastal oli kruiisireisijate arvuks pool miljonit, siis aastaks 2002 oli arvuks 10 miljonit ja 2010. aastaks ennustatakse 20 miljoni kruiisituristini jõudmist. Kruiisitööstus on puhkereiside turul kõige kiirema kasvuga kategooria – alates 1990.-dest on kruiisitööstuse reisijate keskmine kasvutempo olnud aastas 7,4%.
Kruiisireiside populaarsemaks sihtkohaks on Kariibi meri, kus leiavad aset ligi pooled kogu maailma kruiisidest. Populaarsuselt järgnevad Vahemere regioon, Euroopa ja Alaska – viimane nimetatutest on väga soositud ameeriklaste hulgas. Euroopa kui sihtkoha alla kuulub ka Läänemere piirkond, millest on saanud reisijate arvult kolmas kruiisiturg maailmas ja mis on üheks kiireimini kasvavaks kruiisipiirkonnaks kogu maailmas. Ka Tallinn kuulub Läänemere regiooni alla ja 2009. aasta kruiisihooaeg tõi siia 302 kruiisilaeva 415 000 kruiisituristiga. Tulevikustsenaariumi järgi võiks ennustada Läänemere regioonile reisijate arvu suhtes kasvu – vanuse poolest on Läänemere kruiisiturist maailma keskmisest vanem, seega värskemad kliendisegmendid on praegu Kariibi ja Vahemere järel alles hakkamas huvituma Läänemere regioonist.
Kruiisireiside pikkused on varieeruvad – puhkusekruiiside pikkus ulatub mõnetunnistest lühikruiisidest rohkem kui 100 päeva kestva ümbermaailma kruiisideni. Eelistatuimaks kruiisireisi pikkuseks 7,2 päevane kruiis
Teine oluline tulevikutrend on lühemate, 2-5 päevaste kruiiside kasv, mis sai alguse juba viimaste aastate vältel. Trend johtub maailma üldisest turismitrendist, et tarbijad eelistavad teha lühema kestusega reise ja tihti ka kodumaale lähemaid sihtkohti. Euroopa Turismikomisjoni pikaajalise turismitrendide prognoosi järgselt süveneb tendents teha pikema puhkusereisi asemel aasta jooksul mitu lühikest, niinimetatud nädalalõpureisi ja seetõttu väheneb reisi kohta kulutatav summa, kuid aastas reisimisele tehtavad kulutused pigem suurenevad. 2-5 päevane kruiis pakub reisijale võimaluse tutvuda vähemalt paari uue sihtkohaga ning lisaks sellele lõõgastuda laevapardal – nautides luksuslikke sööke, kasutada lisateenuseid ja erinevaid organiseeritud tegevusi.
Kruiisid saab üldistatumalt jaotada mere- ja ookeanikruiisideks ja siseveekogude ehk jõe- ja järvekruiisideks. Merekruiisid moodustavad kruiisidest tunduvalt suurema osa, aga populaarsust koguvad aina enam ka jõekruiisid, milledest soositumad on Niilus, Mississipi , Doonau . Nõutud kruiisijõgedeks on muutunud ka Amazonas ja Euroopa vähemtuntud jõed. Jõekruiisi, mida nimetatakse ka pargasekruiisiks, võluks on tavaliselt asjaolu, et laev võib kinni pidada kus ja millal tahes. Seega on jõekruiisid tihti seotud mingi spetsiaalse teemaga , mis seostub piirkonnaga, kus ringi sõidetakse.
Olulise trendina võib välja tuua ka asjaolu, et keskmine kruiisituristi vanus on viimaste aastate jooksul noorenenud. Kui üldiselt peeti kruiisireisijateks inimesi, kel oli piisavalt vaba aega ja ka raha ehk siis suures osas üle 60 aastaseid, siis tänu eelkäsitletud trendidele – uued sihtkohad ja lühireisid – on see muutumas ja tänapäeval on kruiisireisija keskmiseks vanuseks 46 aastat. Tulevikuprognoosi kohaselt näitab trend, et kruiisid ahvatlevad tulevikus aina nooremaid ja oluline sihgrupp on 25+. Lähtuvalt keskmise vanuse noorenemisest on muutunud ja pidevas muutumises ka laevadel ja sihtkohtades pakutava tegevuse profiil aktiivsemate tegevuste ja harrastuste suunas.
Eelnevat kokkuvõtvalt tooks alljärgnevalt välja tegurid, millede tõttu on kruiisiturism saavutanud eeltoodud statistilised, kasvavat trendi näitavad numbrid ja miks on ta aina enam populaarsust koguv turismitrend:
• Kruiis sobib kõigile – sihtkohti, laevu, kestvuseid, hinnakategooriaid on palju.;
• Sihtkohtade aina laienev valik ning pakutavad kaldaekskursioonid annavad võimaluse avastada ühe kruiisireisi jooksul mitut erinevat sihtkohta ;
• Korduvklientide osa on statistika kohaselt 90% kandis ;
• Koostöö reisibüroodega;
• Toote hea kvaliteet – parimat kvaliteeti püütakse kõiges: teeninduses , toitlustamises, organiseeritud tegevuses laeval, lisateenustes on lai ampluaa;
• Puudub pagasi kokku-lahti pakkimise vaev võrreldes tavareisiga;
• Turvalisus võrreldes individuaalreisiga.
Kruiisiturism #1 Kruiisiturism #2 Kruiisiturism #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sssirli Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Turismi vormid
9
odt

Turismi vormid

kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi. Loodusturism Maaturismi osa, kus turismitoode arendatakse ja tarbitakse looduslike ressursside (sageli looduskaitsealade) ja nende taluvuse baasil Kruiisiturism Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses. Kui 1970. aastal oli kruiisireisijate arvuks pool miljonit, siis aastaks 2002 oli arvuks 10 miljonit ja 2010. aastaks ennustatakse 20 miljoni kruiisituristini jõudmist. Kruiisitööstus on puhkereiside turul kõige kiirema kasvuga kategooria ­ alates 1990.-dest on kruiisitööstuse reisijate keskmine kasvutempo olnud aastas 7,4%. Maailma Turismiorganisatsiooni kohaselt vähenes 2009. aastal kogu turism

Eestimaa tundmine
Maailma Turismitrendid
10
docx

Maailma Turismitrendid

miljonit ja 2010.aastaks oli see arv juba jõudnud 20 miljonini. Kruiisitõõstus on puhkereiside turul kõige kiirema kasvuga kategooria- alates 1990.-dest on kruiisitööstuse reisijate keskmine kasvutempo olnud aastas 7.4%. Maailma Turismiorganisatsiooni kohaselt vähenes 2009.aastal kogu turism maailmas 4-6%, aga kruiise mõjutas majanduslangus võrreldes muude segmentidega vähem. Juhindudes eeltoodud statistilistest näitajatest võib öelda,et kruiisiturism on kahtlemata maailma turismis üheks oluliseks tulevikutrendiks. Kruiisireiside populaarsemaks sihtkohaks on Kariibi meri, kus leiavad aset ligi pooled kogu maailma kruiisidest. Populaarsuselt järgnevad Vahemere regioon, Euroopa ja Alaska- viimane nimetatutest on väga soositud ameeriklaste hulgas. Euroopa kui sihtkoha alla kuulub ka Läänemere piirkond, millest on saanud reisijate arvutl kolmas kruiisiturg maailmas ja mis on üheks kiiremini kasvavaks kruiisipiirkonnaks kogu maailmas

Turism
Turismi vormid
12
docx

Turismi vormid

Tuntumaid on safarid dziipidega Aafrika eluslooduse jälgimiseks ja ka tuntuimad safaripiirkonnad asuvad Ida-Aafrika loodusparkides (Marai, Mana, Keenia ja Tansaania). Lisaks dziibisafaritele võib korraldada seiklussafareid õhupalliga, mägedes ronides, sukeldudes, kalastades, kanuuga sõites, ratsutades, jalgsi kõndides või külmakõrbetes suusatades. Safari keskkonnaks on niisiis kõrb (külmas kliimas lumi) ja seal osalemise viise on mitmeid. Mere- ja kruiisiturism Mereturism: Selle all mõeldakse reisimist merel, tavaliselt on transpordivahendiks jaht või väike laev. Sellest ka mereturismi teine nimetus-jahiturism. Reisi kestel külastatakse üht või mitut väikesadamat, tutvutakse vaatamisväärsustega maal, täiendatakse varustust ja tegeletakse meelelahutusega. Ka kruiisiturism on mereturismi osa. Eestis võtab kruiisilaevu vastu Tallinna sadam. Kruiisiturism: Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses

Turism
KRUIISILAEVAD Victoria Luise´st Quantumini
50
docx

KRUIISILAEVAD Victoria Luise´st Quantumini

väikesed teadmised kruiisilaevadest ja kruiisist. Minu uurimuse eesmärgid:  Seletada lahti mõiste kruiisist ja kruiisilaevadest.  Kirjeldada 1900., 1937., 2006. ja 2014. aastal ehitatud kruiisilaevu.  Võrrelda omavahel erinevatel aegadel ehitatud laevade parameetreid. Uurimismeetodiks on tekstitöötlus. Informatsiooni laevade kohta leian internetist. Ma uurin kirjandust ning võrdlen saadud andmeid kruiisilaevade kohta. Toon välja mis on kruiis ja mis on kruiisilaev. Koostan võrdlustabeleid eriajastu laevad parameetrite kohta. Töö koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, põhiosast, kokkuvõttest, kasutatud kirjanduse loetelust ja lisadest. 3 KRUIIS Kruiis on reis, mis sooritatakse veekogul puhkuse eesmärgiga lõõgastuda, nautides kõiki mugavusi, mis on käe-jala juures. Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses

Laevandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun