pühenduda, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud.Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Suur osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteedi perekondadest. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid-valiti enamasti rahvakoosolekul 1 aastaks. Igasse riigiametisse valiti vähemalt 2 meest. Kõrgematesse ametitesse sai kandideerida siis kui madalamad olid juba läbitud. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud. Konsulid-kõrgeimad magistraadid. Kuulus kõrgeim võim riigis.Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preetorid-järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada .Ülessane oli korraldada õigusemõistmist, kuid nad võisid juhtida ka sõjaväge.
kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus, suurim sademetehulk on Sitsiilias : 1520 mm. Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik. Vabariik loodi 2.juunil 1946 korraldatud referendumiga. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu. Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus & Religioon Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8092 vallaks . 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliitlasteks Itaalia moslemite kogukond on 2,1%elanikkonnast. Majandus
Saksamaa lennukitootja lähedal. • Pärast Esimest maailmasõda keelati Versailles' rahulepinguga (1919) lennukite tootmine Saksamaal. Otto sulges oma tehase ja BMW hakkas tootma raudteepidureid. II Maailmasõda • BMW oli Saksa õhujõudude ehk Luftwaffe mootorite põhitootja ning maaväe ehk Wehrmachti mootorite ja masinate, eriti mootorrataste tootja. Lennukimootorite hulgas oli ka 801, üks võimsaimaid, mis sel ajal olemas oli. Aastaks 1945 koostati neid üle 30 000. BMW uuris reaktiivmootoreid ja rakettrelvi ning tootis reaktiivmootorit BMW 003. • Sõja lõpupoole sai BMW tehas pommitamise käigus tugevalt kannatada. Idapoolsed tehased (Eisenach, Dürrerhof, Basdorf ja Zühlsdorf) võttis üle Nõukogude Liit. Müncheni tehas suuremas osas hävitati. II Maailmasõja tagajärjed • Pärast sõda möödus palju aega, enne kui oli võimalik uuesti tootmist alustada. Liitlased keelasid 3 aastaks ära BMW-de
pole külmade varvastega keegi nõus rindele minema. Selle vältimiseks tuleb meil leida alternatiiv. Üks võimalustest on põlevkiviõli ja gaasi koos tootmine. See võimaldab põlevkivist kaks korda rohkem energiat kätte saada samas vähenevad ka CO2 heitmed ainuüksi elektritootmises poole võrra. Tähtsaim on aga vabadus ja kindlustunne mille saavutame oma gaasi tootmisel. Vene gaasist vabanemiseks astusime suure sammu kui Eesti ja Soome peaministrid teatasid, et hiljemalt aastaks 2019 rajame LNG terminali nii Soome kui Eestise. Peaminister Rõivas ütles, et .“Eesti sõltuvus energiavarustuse osas on küll Euroopa Liidu üks madalamaid, aga gaasi osas oleme äärmiselt haavatavad. Tänane kokkulepe tähendab seda, et 2019. aastaks on meie energiasõltuvus gaasi osas lahenenud ja saame endale gaasi vajadusel üle terve maailma tarnida.” Selle realiseerimine tähendaks, et meie energiajulgeoleku ainus nõrk koht saaks parandatud ja mis kõige tähtsam oleksime vaba
Riik on ka üks suuremaid paberi-, tselluloosi- ja puidutoodete eksportijaid maailmas. Energiavarad Rootsis leidub ka rauamaaki. Rootsi on ainus suur rauamaagi eksportija Euroopa Liidus. Rohkesti leidub ka vaske, pliid, tsinki, hõbedat ja uraani, mille varud on ühed suurimad Euroopas. Uraani kaevandamist siiski ei toimu. Tuumaenergia Tuumaenergia kasutamine on pikka aega olnud vastuoluline. Pärast referendumit 1980. aastal otsustas parlament, et kõik tuumajaamad kaoks täielikult aastaks 2010. Pärast aastaid kestnud poliitilisi arutelusid kuulutati otsus 1997. aastal kehtetuks. Uus energia kokkulepe saavutati 2009. aastal ja see tähendab, et olemasolevad tuumaelektrijaamad võivad asenduda uutega. Hetkel tegutseb Rootsis on 4 tuumaenergiajaama, milles on kokku 10 tuumareaktorit. Taastuvenergia Taastuvenergia kasutamine on suhteliselt kõrge, samas kui fossiilkütuste kasutamine on rahvusvahelises perspektiivis madal. Rootsi on vähendanud sõltuvust naftast alates 1970
Lapsepõlv ja koolitee Sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal, Uuga Rätsepal, suri 26. juuni 1929 Paldiskis Isa oli meremees, ema talu peretütar Alustas Tallinnas ToomVaestekoolis Juba koolis tegeles ta kunsti ja laevukeste nikerdamisega Teda märgati ja anti võimalus oma töid ühes Tallinna kunstikaupluses müüa. Läks edasi Tallinna kreiskooli, tüdinedes sellest ära läks 1870. a. sügisel Bergi puutöökotta Tallinnas ametit õppima ja jäi sinna pidama kolmeks aastaks. Peterburi Kunstide Akadeemia (18751879) Üritas 1873. a. astuda Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Ei õnnestunud Läks otsima Liivimaa kuberneri, kes oli lubanud teda õpingutes toetada Kõndis jalgsi Peterburist Riiga, sealt Miitavisse. Teenis 150 rubla Paldiskisse tagasi 1875 võeti ta vastu, 1879 lõpetas Sai hõbemedali, alustas tööd vabakunstnikuna Esimene näitus ja Pariis (18871891) Avas oma esimese näituse 8. aprillil 1887 Peterburis Juba sama aasta mais siirdus Adamson
Foorum • 6. Kapitoolium hinne "5" on 6 kuni7punkti hinne "4" on 5 kuni5punkti hinne "3" on 4 kuni4punkti hinne "2" on 1 kuni3punkti hinne "1" Rooma vabariik Riigikord • Senat – 300 suursugusest mehest koosnev nõukogu. Juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid • Senaatori amet eluaegne! • 2 konsulit – Kontrollisid senati otsuste täitmist, juhtisid sõjaväge, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks. • Rahvakoosolek – kinnitas senati otuseid • Kes on pontifex maximus?Mis ülesanne temal on? • Ülempreester, kelle ülesanne on pidada kalendrit ja täita aastaraamatut Patriitsid ja plebeid • Kes on patriits? • Patriitsid - olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ja plebeid
c) intress kantakse arvele iga päeva lõpul? Vastus: 11 934,07 € Page 1 2 Perekond soovib koguda 5 aastaga 100 000 €, pannes iga kuu panka kindla summa. Kui suur peaks olema igakuine sissemaks, kui intress on pangas 6% aastas? Vastus: -1433,28 € Page 2 3 Ma laenan 3 aastaks 10 000 €. aastaintressiga 12%. Kui palju mul tuleb tagasi maksta, kui maksmine toimub ühekorraga 3. aasta lõpus? Vastus: -13600 € Page 3 4 Isa paneb panka A 2000 € intressimääraga 5% aastas. Perepoeg paneb 3 aastat hiljem panka B summa, mis kannab intresse 8% aastas. Kui suur on poja algkapital, kui 10 aastat pärast isa raha hoiustamist on nende lõppkapitalid võrdsed
nullpunkt margus karu Mihkel Juhkam Tegelased JOHANNES:hea südamega Lasnamäe poiss, kelle keeruline kodune olukord ta aastaks Noarootsi õppima viis. LIISA:Liisa on usin ja korralik klassivanem, kelle sõbranna õppis Johannesega koos Noarootsis. ZAIID:Zaiid on Johannese nooruspõlve tuttav. Nüüdseks on temast saanud oma gängi bossK. JOHANNESE EMA:Johannese ema töötas raamatupidajana, kuni raskekujuline depressioon selle võimatuks muutis. IRINA:Õpetaja Irina on Johannese klassijuhataja. BIANKA:Bianka on Johannese klassiõde, tal on oma dzässbänd ja ta on suurepärane laulja.
sest on riike, kus elab kümneid kordi rohkem inimesi. Riik on rahvaarvu poolest siis üsnagi keskmine. Umbes sama palju inimesi elab veel näiteks Iraagis, Kanadas ja Afganistaanis. Kanada 34 030 589 Maroko 31 968 361 Iraak 30 399 572 Afganistaan 29 835 392 Käesolevaks ajaks on Maroko rahvaarvu kasvutempo langenud poole võrra sellest, mis see oli aastal 1985. Andmete põhjal näeb, et arvatavasti on kasvutempo protsent Marokos aastaks 2050 juba alla 0,5. (Diagramm 1) Diagramm 1 Maroko rahvaarvu kasvutempo graafik aastast 1985-2050. 2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Maroko rahvastiku keskmine tihedus on 70,87 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Enamvähem samasugune rahvastiku keskmine tihedus on näiteks Iraagis, Tuneesias ja Jordaanias. Jordaania 72,15 Maroko 70,87 Tuneesia 68,16 Iraak 67,84 Enamik Maroko elanikkonnast paikneb Põhja-Marokos rannikualadel, mandripoolsetel aladel
Romulust ja Remust kasvatas emahunt. Nad tapsid selle kuninga ära kui said suureks. Nad vaidlesid linna ehitamise asukoha pärast ning Romulus tappis Remust. Romulus andis linnale oma nime ja sai esimeseks Rooma kuningaks. 5. Õpilane oskab ajajoonele märkida: kuningate aeg, vabariigi periood ja keisririigi periood. Kuningate aeg753-509 ema vabariigi periood509-287 ema keisririigi periood 287- 6. Oskab kirjeldada vabariigi aegset riigikorraldust. Senat valis aastaks 2 konsulit mis juhtisid riiki ja sõjaväge. Raghvatribuun võis veto peale panna kui nad ei olnud nõus senati otsusega. Senatis oli 300 liiget 7. Tunneb vabariigi aegseid magistraate: konsul, Piiramatu võim, kõrgeim ametikoht, 2 konsulit valiti üheks aastaks senati liikmete vahest. kõrgeimad magistraatidest (juhtisid sõjaväge) preetor, Alluvus vahekord, Piiramatu võim, 12 tahvli seadus oli nende tööriist, jälgisid et PAX ROMANA kehtiks
Panga nõukogu. 16.03.2010 3 1 16.03.2010 Eesti Panga juhtimine · Eesti Panga juhtorganiteks on nõukogu ja president. Nõukogu koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Nõukogu esimehe nimetab viieks aastaks ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Nõukogu liikmed nimetab Riigikogu viieks aastaks nõukogu esimehe ettepanekul. Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse Vabariigi President Eesti Panga nõukogu ettepanekul. · Eesti Pank annab aru Riigikogule. Riigikogu liikmetel on õigus esitada järelepärimisi Eesti Panga nõukogu esimehele ja Eesti Panga presidendile. Riigikogu kinnitab Eesti Panga aastaaruande ning määrab audiitori aastaaruande
...........................................................15 4.1.2 Teedevõrgu arendamine...................................................................16 4.1.2.1 Projektide ettevalmistamine......................................................17 4.1.2.2 Müra kahjuliku mõju leevendamise tegevuskava täitmine.........17 4.1.2.3 Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine......................................18 4.1.2.4 Riiklik programm "Eesti teed tolmuvabaks aastaks 2030".........18 4.1.2.5Ehitamine....................................................................................20 4.1.3 Administreerimine............................................................................20 Administreerimiskulud kokku moodustavad 9% teehoiuks määratud vahendite mahust läbivalt kogu teehoiukava perioodil....................................................21 5. Kokkuvõte................................................................................
Paljud neist on seisus, kus esmalt on vajalik niiduelustikule vastavad tingimused taastada. Alates 2001. aastast on poollooduslike koosluste hooldamist ja taastamist üle-eestiliselt toetatud. 2007. aastast on alade hooldamiseks kasutatud peamiselt Maaelu arengukava (MAK) vahendeid. 2013. a on kaitstavatel aladel hoolduses ligikaudu 27 000 ha ja taastamises ligikaudu 3 000 ha poollooduslikke koosluseid. Looduskaitse arengukava (LAK) näeb ette, et aastaks 2020 suureneb taastatud ja hooldatud poollooduslike koosluste pindala 45 000 hektarini. Selle eesmärgi saavutamise eelduseks on muuhulgas ühiskonna teadlikkuse kasv PLK-de väärtustest, hooldusega tegelevate inimeste arvu suurenemine, nende varustatus vajalike vahenditega ning ligipääsuvõimaluste tagamine hooldatavatele aladele. Ülejäänud ligikaudu 15 000 ha poollooduslike koosluste kaitse korraldamine tuleb lahendada aastaks 2030.
Kliimamuutused. Maa keskmise temperatuur on viimase 100 aasta jooksul tõusnud 0.6 °C võrra, mis annab tunnistust globaalsest soojenemisest selliste inimtegevuste tõttu nagu metsade üleraie ja fossiilsete kütuste põletamine. Need kaks tegevust on olulised CO 2 ja teiste "kasvuhoone gaaside" emissiooniallikaks. Seepärast on ÜRO vastuvõtnud Kliimamuutuste Raamkonventsiooni (1992) ja Kyoto Protokolli (1997). Konventsiooniga liitunud kohustuvad 2008. 2012. aastaks vähendama kasvuhoonegaaside emissioone vähemalt 5% võrra, võrreldes 1990.a. 2000.a. märtsis algatas EL Euroopa Kliimamuutuste Programmi, mille raames tööti välja täiendavad meetmed (kaasa arvatud emissioonidega kauplemise skeem). Jäätmekäitlus. Jätkuvalt kasvav jäätmelasu on üheks suurimaks probleemiks Euroopa Liidus. Suur osa jäätmeist (67%) kas põletatakse jäätmekäitlusettevõtteis või viiakse prügilaisse. Suuri
Linnades elas 2008 aastal 77% kogu elanikkonnast. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. Alates aastast 1950 on rahvaarv Hispaania kasvanud ligikaudu 20 miljoni inimese võrra. Kasvutempo on olnud üsna kiire. Iga 5 aastaga on tulnud juurde vähemalt 1 miljon elanikku, välja arvatud aastatel 1990-1995, mil rahvaarv kasvas 400 000 elaniku võrra. Kõige kiirem kasv on olnud aastatel 2000-2005 ja 2005-2010, neil aastatel oli rahvaarvu kasv olnud ligikaudu 3 miljonit. Prognoositav rahvaarv aastaks 2050 on ligikaudu 52,5 miljonit. Alates aastast 2010 kuni aastani 2040 see kasvab(kuni 53,5 miljonini), kuid prognoosi kohaselt alatest aastast 2040 hakkab see tasapisi langema. Soolis vanuseline koosseis: Aasta Elus sünnnid Surmad Muutus Sündimuste Surmade Muutus üldkordaja üldkordaja 2006 482 957 371 478 111 479 10.9 8.4 2.5 2007 492 527 385 361 107 166 11
isiklikult rikastutakse, seda rikkamaks saab ka ühiskond. Väike rikkurite eliit tarbib ligi 70% tarbimistasemest, ülejäänud elanikkonna sissetulekud võimaldavad pretendeerida vaid kolmandikule. Eesti turg on väike just seetõttu, et ostuvõimeline osa elanikkonnast on väike. Tööandjad üle Euroopa on võtnud oma südameasjaks regiooni majanduse ergutamise, kuna ainult majanduskasvuga on võimalik säilitada heaoluühiskonna mudelit. Kuigi aastaks 2010 on seatud eesmärgiks saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduspiirkonnaks, ei suudeta seda tööandjate hinnangul ellu viia. Euroopa Liit on Lissaboni strateegias seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2010 kogu regioonis keskmiselt 70-protsendiline tööhõivemäär vanuserühmas 1564 aastat. Ka Eesti peab hakkama strateegias seatud eesmärkide täitmise kohta aruandeid kirjutama.
Tehti puhastus riigiaparaatides. Pressile pand nn ,,suukorv" ümber e. tsensuur. Riigikogu saadeti laiali. Ainuparteiks Isamaaliit. 1933. a. vastu võetud põhiseadus- Riigipeaks oli suure võimuga riigivanem. Parlament- liikmete arv 50, võim vähenes. Valitsus: riigivanem kutsub ametisse valitsuse. Rahva võimalus osaleda poliitikas: rahvahääletus, rahvaalgatus, riigikogu valimised, riigivanema valimine. 1938. aasta põhiseadus. Riigipeaks oli 6. aastaks valitav president. Parlament 5. aastaks. Kaks koda. Rahva võimalus osaleda: Kaotati rahvaalgatus ja piirati rahvahääletust. Majandust mõjutas: riiklik regulatsioon. SISEPOLIITIKA: omavalitsuse võim keskvalitsuse kasuks. Lipu levitamine. Igapäevaelu: majade ülevärvimine. Kultuurielu: ülikoolide autonoomia piiramine. Koolireform- rõhutati kutseharidust. Kirikureform- tugevdas kiriku võimu. Raamatu aasta ja nimevahetus (eesti pärasemaks).
Eesti 100% Läti 100% Leedu 100% Vaidlused projektide ümber · Kesk-Euroopa ja Baltimaad avaldasid muret juba enne lepingu sõlmimist. · Esimene Eesti poliitik kes avalikult esimesena muret avaldas oli Lennart Meri isiklikult. South Stream · On kavandatav Musta mere kaudu kulgev gaasijuhe maagaasi transportimiseks Venemaalt Bulgaariasse, Itaaliasse ja Austriasse. · Plaanikohaselt valmib juhe 2015. aastaks. · South Stream-is nähakse Venemaad vältiva Nabucco konkurenti. Nabucca · On kavandatav gaasijuhe, mis transpordiks maagaasi Türgist Austriasse, läbides teel Bulgaaria, Rumeenia ja Ungari. · Juhtme kogupikkus on 3300 km. · Projekt algas 2002. aastal. · 13. Juulil 2009 allkirjastasid kõik riigid ametliku kokkuleppe gaasijuhtme rajamiseks. Uudised · Venemaa tõrjus kava torujuhtmed ühendada (15.03
Maailm demograafilise plahvatuse äärel 2010. aastaks on maailm rahvaarv tõusnud ligi 6,7 miljardini; sellist inimhulka oma pinnal pole maakera varem tundnud. Ligi kolmandiku sellest moodustavad aasialased, eelkõige just hiinlased ja indialased, kus rahvaarvud nendes riikides on maailma kõrgeimad. Teadlased on ennustanud, et 2012. aastaks on see number tõusnud 7 miljardini. Milliseid probleeme toob kaasa pidev rahvaarvu suurenemine Maale? Kui 100 aastat tagasi oli maailma elanikkonna suurus ligilähedale 2 miljardile, poleks keegi uskunud, et sajandiga see arv kolmekordistub. Kuid siiski toimus 20. sajandi keskel suur rahvaarvu tõus ning 50 aastaga sündis juurde rohkem kui 4 miljardit elanikku. Peamiseks argumendiks, miks rahvaarv nii kiiresti kasvanud on, võib tuua meditsiini ning ka tehnika pideva arengu
Arreteerimised ilma kohtuta, terror ja hirmuõhkkond (n. küüditamised NSV Liidus) Majandus on riigi kontrolli all ja teenib riigi huve (n. sõjatööstus Saksamaal ja NSV Liidus) Suur ja tugev sõjavägi, valmistumine sõjaks (n. Wehrmacht Saksamaal, Punaarmee NSV Liidus) Milliseid diktatuuririigi tunnuseid on kujutatud? Tuntumad diktaatorid Adolf Hitler Saksamaa 1933-1945 Võitis 1933 parlamendivalimised, nimetati kantsleriks Koondas 1934. aastaks enda kätte diktaatorliku võimu Valitses kuni enesetapuni 1945 Tuntumad diktaatorid Benito Mussolini Itaalia 1922-1943 Sai 1922 peaministriks, kehtestas ajapikku diktatuuri Kukutati 1943 itaallaste endi poolt, hukati 1945 Tuntumad diktaatorid Jossif Stalin NSV Liit 1922-1953 Sai 1922 NLKP peasekretäriks, koondas 1929. aastaks enda kätte ainuvõimu Valitses kuni surmani 1953
meest, 4000 tohtisid olla ohvitserid. · Üldine sõjaväeteenistuse kohustus kaotati, kindralstaap saadeti laiali. · Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk piiratud. · Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks. Reini vasakkalda okupeerimine liitlaste vägede poolt 5- 15. aastaks. · Saarimaa 15 aastaks RL kontrolli alla. Seejärel referendum ühinemise suhtes. Saari söebassein kuulutati selleks ajaks Prantsusmaa omandiks. · Saksamaa tunnistas end sõjasüüdlaseks, pidi hakkama tasuma reparatsioonimakse tsiviilisikutele sõjas tekitatud kahjude eest. Maksude suurus jäi sätestamata. (Võitjariikidest ei ühinenud Versailles'i rahulepinguga USA - pidas seda huvidele mittevastavaks. 25. augustil 1921. a. sõlmis Saksamaaga separaatrahulepingu
käisid kaasas nii helded kui ka rasked ajad ning toimus palju muutusi. 1629. aastal sõlmiti Rootsi ja Poola vahel pikemaajaline vaherahu. Pidevatest sõdadest räsitud maa andis masendava pildi-põllud olid võsastunud, linnad, alevid, linnused, mõisad ja külad olid ahervaremetes. Tol ajal oli rahvaarv ligikaudu 100 000. 1630. aastatel hakati maad tasapisi uuesti kasutusele võtma. Mõisinikud võtsid küladesse uut rahvast ning vabastasid ümberasujad kolmeks aastaks maksudest. 17. sajandi teisel poolel hakkas Eestisse tulema hulgaliselt teisi rahvaid. Pärast sõdade lõppu kasvas ka eestlaste arv kiiresti. 1695. aastaks oli rahvaarv üle 350 000 inimese. Teadaolevalt kõige laastavam näljahäda oli Eestis 1695-1697. aastal. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, suvi läbi sadas vihma, heina ei saanud teha, rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas varajane sügise külm. Inimesed hakkasid surema. Paljud lahkusid kodudest, et toitu leida
aasta võrra Kasvas, sest Eestis vähenes sel ajal oluliselt noorte suremus vigastuste ja teiste välispõhjuste tõttu ning keskealiste suremus südame-veresoonkonnahaigustesse. TERVENA ELADA JÄÄNUD AASTAD Euroopa Liidu ametlikus statistikas kasutatakse igapäevaelu piirangutel põhinevat definitsiooni ehk elamine tervena tähendab elamist tervisepiiranguteta Võrreldes 2004. a andmetega oli 2010. aastaks Eesti poistel tervisepiiranguteta elada jäänud aastaid lisandunud 4,1 ja tüdrukutel 4,4 ehk Eestis pikenes eeldatav eluiga sel ajavahemikul nii meestel kui naistel tervena elada jäänud aastate arvel Valdav osa eeldatava eluea pikenemisest nii Eestis kui kogu maailmas on saavutatud tänu laste ja noorte suremuse vähenemisele, kuid mitte tänu paremale toimetulekule vanemas põlves esinevate haigustega. Globaalse haiguskoormuse uuringu alusel
1799. 3. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. 4. Enim mõjutanud demokraatiat on filosoofid Jean Jacques Rousseau ja Montesquieu. 5. Konstitutsioon on põhiseadus. Konstitutsiooni koostab riigikogu. 6. Eesti vabariigi parlamenti kutsutakse Eesti Riigikoguks. Riigkogu käib koos Stenbocki majas. Riigikogu koosseis valitakse 4 aastaks. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. 7. Parlamendid on 101 liiget mitte 100 liiget, sest 101 on paaritu arv ning kui toimuvad hääletused siis ei saa jaguneda hääled täpselt pooleks. 8. Täidesaatvat võimu teostav demokraatlikus riigis valitsus. Valitsus asub Stenbocki majas. 9. Eesti rahvas presidenti otse ei vali
Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Euroopa Parlamendi valimised Eestist valitakse kuus Euroopa Parlamendi liiget, kelle volitused kestavad viis aastat. Valimistulemused tehti kindlaks proportsionaalsuse põhimõttel. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks.
Mingisugust muud võimalust pole, kui hoolida! Sellest, kuidas me suudame oma planeediga kooskõlas elada, sõltub meie kõigi tulevik. Rohkematele inimestele peab teadvustama nende käitumise mõjust keskkonnale. Hoolimatu käitumine keskkonna suhtes on tihti tingitud lihtsalt teadmatusest. Programmid võivad küll olemas olla, aga inimeste harjumust on väga raske muuta. Euroopa on uute tarbimismustrite tutvustamisel väga õigel teel. Mõningate hinnangute järgi saab nafta 2040 aastaks otsa. Mõeldes tänasest päevast kaugemale, ei ole see aeg sugugi nii väga kaugel. Nii lapsed kui ka täiskasvanud mõtlevad väga palju enda heaolu peale. Tervisest sõltub heaolu tohutul määral. Tervis omakorda sõltub väga palju keskkonnast. Iga aasta sureb 3 miljonit alla viie aastast last keskkonnast põhjustatud haiguste tagajärjel. Seega enda heaolu kindlustamiseks peab olema igal juhul keskkonnateadlik. Juba koolides peab sellest
eriklasside vahel, võimaldati pääs riigiametitesse. Plebeide koosolek sa õiguse vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. 12. tahvli seadused- 450 eKr, 1. Rooma seadused, kirjapanekut nõudsid eelkõige plebeid Riik, õigus, armee -Vabariik Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica (avalik asi), sest peaaegu kogu rahvas võttis osa valitsemisest. Rooma rahva moodustasid kõik partiitsid ja plebeid. Riigikord oli aristokraatlik. Magistraadid- valiti üheks aastaks, ametnikele ei makstud palka Konsulid (2)- kõrgemad magistraadid, kõrgeim võim riigis Preetorid(8)- võisid konsulit asendada, korraldasid õigusmõistmist, juhtida sõjaväge Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks, kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine Diktaator- määrati ametisse riigi ohu korral, pooleks aastaks, pidi oma tegudest aru andma Rahvatribuunid (10)- kaitsesid lihtrahva huve
enamasti mitte kogu Eesti, vaid üksikute maakondade iseolemise eest. 2. Võrdle esimeste Liivimaa piiskoppide strateegiad siinsete alade ristiusustamisel. Mille poolest need erinesid? 3. Millised sammud aitasid 13. sajandi alguses kindlustada ristisõdijate positsioone Vana-Liivimaal? Selgita. Mõõgavendade ordu rajamine. Sest ordu oli selleks, et Liivimaal viibiks pidevalt professionaalseid sõjamehi ega sõltutaks ainult aastaks või paariks tulnud ristisõdijatest. 4. Millal tegid taanlased esimese katse Eesti aladel kanda kinnitada? Kuivõrd edukas see katse oli? Selgita. 1206. Polnud edukas, sest taanlased maabusid Saaremaal ning ehitasid sinna linnuse, kuid olid mõne aja pärast sunnitud selle saarlaste pidevate rünnakute tõttu hülgama ja maha põletama. 5. Milline tähendus on 1210. a Ümera lahingul eestlaste võitluses ristisõdijate vastu? Võit sakslaste üle tõstis eestlaste moraali ning näitas, et
Tabelist 1 on näha, et 2007. aastal oli SKP tase kõrge ning majandus arenes. Sellel aastal oli Eestis majandusbuum. 2008. aastal majanduse areng peatus ning sellele järgnes 2009. aastal majanduslangus. Majanduslanguse käigus langes Eesti SKP enam kui 2 miljardi euro võrra. Majanduslangusega toimus suurim langus palkade ning tegevuse ülejäägi ja segatulu komponentide juures. 2010. aastaks oli majanduslangus läbi saanud ning SKP tõusis 570, 93 miljoni euro võrra. Suurim SKP tõus oli 2011. aastal, kui SKP tõusis 1694,67 miljoni euro võrra. Aastatel 2012 ja 2013 majanduse areng jätkus ning mõlemil aastal SKP tõusis enam kui 1 miljardi euro võrra. 2009. aastal, kui oli majanduslangus, langesid palgad 6 223,32 miljoni euro pealt 5 331,88 miljonile eurole ning suurt langust on näha ka tegevuse ülejääkide ja segatulu
RIIGI RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS Argentina rahvaarv on 41 343 201 miljonit inimest (Juuli 2010 a. ). Argentina on suhteliselt kõrge rahvaarvuga riik maailmas. Argentina asub 32. kohal.Temast suurema rahvaarvuga riik on Tanzania, kus elab 41 892 895 (juuli 2010 a. ) inimest ja Argentinast madalamal kohal on Kenya, kus elab 40 046 566(Juuli 2010 a. ) inimest. Joonis 1. Argentina rahvastiku kasv. 1950. aastal elas Argentinas 17 150 336 inimest, siis 2010. aastaks on see kasvanud 41 343 201-ni. 60 aastaga on 24 192 865 inimese võrra rahvastik kasvanud. Kuid 2050 aastaks ennustatakse, et Argentinas rahvaarv on 53 511 279 inimest. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Argentinas kesmise rahvastiku tihedus ruutkilomeetri kohta on 15. Umbes sama rahvastiku tihedusega riigid on Norra 15,3 inimest km2, Algeeria, kus elab 14,4 inimest km2 ja Somaalia 15,7 inimest km2.
Neptuun Astala Vista 05. oktoober 2006 Tartu Neptuun on kõige kaugem neljast hiiglaslikust gaasplaneedist. See on sinine, tuuline ja külm maailm, millel on rõngaste süsteem ja peres kaheksa kuud. See helesinine gaasiline maailm on kaheksas planeet Päikesest ja neljas Päikesesüsteemi suurtest planeetidest. Kuid iga 248 aasta järel saab temast ligikaudu 20 aastaks kõige kaugem planeet, sest Pluuto tuleb Päikesele lähemale kui Neptuun. Maalt on Neptuuni raske näha ning nagu Uraani puhul, saadi temast esimene selge vaade kosmosesondilt "Voyager 2". See jõudis Neptuuni juurde 1989. aastal, pärast edukat teekonda Uraani lähedusse aastal 1986. NEPTUUNI VÄLIMUS Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on
Kõik see peab muutma saksa majanduse dünaamilisemaks. Statistika ütleb, et majanduskriisi kõige sügavam põhi on Saksamaa jaoks läbitud ning järgmisel aastal on oodata 1,2 % majanduskasvu. Oluliseks probleemiks jääb eelarvedefitsiit, mis on 2009. aasta lõpuks jõudnud 4 % tasemele ning 2010. aastal võib jõuda juba 5 %-le. Samuti otsustati tühistada ka plaan, mis näeb ette tuumaenergiast loobumist 2020. aastaks. Uus koalitsioon lubab küll panustada taastuva energia allikatele, kuid peab tähtsaks ka tuumaenergia kasutamist, mis annab tänapäeval tervelt 23 % Saksamaa elektritoodangust. Saksamaa välispoliitika Uueks välisministriks saab Guido Westerwelle, kellel aga puudub välispoliitiline taust. Samas arvatakse, et liberaalid hakkavad toetuma oma viimasele valitsemiskogemusele. Guido Westerwelle peab tähtsaks suhteid Ameerika Ühendriikidega.
koostöös NATO väeüksustega. Brigaadi relvastusse kuuluvad, lisaks käsitulirelvadele, 155mm haubitsad , 120mm ja 81mm miinipildujad, 23mm õhutõrjekahurid ning tankitõrje- ja õhutõrje raketisüsteemid. Brigaadi allüksused õpetatakse välja erinevates kaitseväe välja-õppekeskustes ja arvatakse pärast väljaõppe läbimist reservi brigaadi koosseisus. Plaani järgi peab brigaad 2007. aastaks saavutama võimekuse lahing-operatsioonide läbiviimiseks. Kõik väljaõpetatud lahingüksused ning nende koosseisu kuuluvad reservväelased jäävad brigaadi koosseisu neljaks aastaks. Seejärel arvatakse see territoriaalüksuste koosseisu ning asendatakse uute äsja välja õpetatud väeüksustega. MEREVÄGI Merevägi koosneb: Mereväestaabist Mereväebaasist Miinilaevade Divisjon (5 alust). Sõjaajal antakse Mereväestaabi
põhjuseid. Esiteks mitmed sõjad ja lahingud mis toimusid Eesti pinnal , katk ning ka võimud vahetused. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Ivan IV valitsetav Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad, Enne Liivi sõda elas Eestis 250000-300000 inimest, kuid 1620. aastaks oli see kahanenud 120000-140000 inimeseni. Pärast sõja lõppu oli aga Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti taastunud. 1695. aastaks oli see kasvanud 350000-400000 inimeseni. Suure rahvaarvu tõusu peamiseks põhjuseks oli pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Rootsi väkke, mis kasvatas veelgi rahvaarvu. Rohkesti asus Eesti aladele elama ka vene talupoegi ja soomlasi, väiksemal määral ka hollandlasi, sotlasi, ungarlasi, leedulasi jt. Suurem rahvakaos
Globaliseeruv maailm Rahvastiku kasv ja tarbimine Maailmahariduskeskus 2012 Rahvastiku kasvu prognoosid aastaks 2050 Euroopa Rahvastiku Edaspidi kahaneb Aafrika 7 vahekorrad rahvaarv ─ 12% Üheumbes 60% maailma prognoosi järgi elab protsendile. ── 13% Euroopas Aasias Aafrikas, ning saab 15% mujal. on muutuses kahekordistub. rahvastikust Aasias, 21. sajandiriigiks suurimaks algusesIndia. m is e m a h u d k a s v a v a d T a r bi
Eestlaste iive 2004-2013 Eesti iive on negatiivne juba Sünnid Surmad Loomulik iive 1991. aastast ning negatiivne iive 2004 13 992 17 685 -3 693 suureneb iga aastaga. 2007. 2005 14 350 17 316 -2 966 aastaks oli Eesti iive negatiivne 2006 14 877 17 316 -2 439 juba 1634 inimesega. Seda on 2007 15 775 17 409 -1 634 väikese riigi kohta natukene liiga 2008 16 028 16 675 -647 palju. 2009 15 763 16 081 -318
metskasse Riigikord ● Itaalia on ● Valitsust juhivad parlamentaarne peaminister ja tema vabariik kabinet, mis on ● Itaalia Vabariik loodi 2. valitud parlamendi juunis 1946 322-liikmelisest senatist ning suurema ● Presidendi valib mõjujõuga 630- seitsmeks aastaks liikmelisest parlamendisaadikutest saadikutekojast viieks ja maakondade aastaks esindajatest koosnev valijatekogu Majandus ● Itaalia majanduse ● Itaalia peamised olulisemad sektorid olid ekspordipartnerid on 2014 aastal hulgi - ja Saksamaa jaekaubandus, Prantsusmaa ja
toimub vastutuleva inimese mõtetes. Kui kuritöö sooritaja on teada, võib järgneda talle karistus. Eesti ühiskond on juba pikemat aega arutlenud liiga leebete karistuste üle. Kas sellel on alust? Võttes luubi alla rasked kuriteod ja nende toimepanemise arvu mitte vähenemist, siis tundub antud arutelul isegi mingisugune tõepõhi all olevat. Tänapäevases ühiskonnas on juhtumeid, kus näiteks inimene, kes kasvatab enda tarbeks kanepit, mõistetakse 15 aastaks vangi, kuid 61-aastane mees, kes vägistas kolmel korral 2-aastast last, mõisteti vangi vaid 6 aastaks. Samas arvan, et just selliste kaasuste inimesteni jõudmine panebki nad mõtlema, et Eesti õigussüsteem ei ole selline nagu ta võiks olla, kuigi tegelikult ei tea nad üksikasju. Teatud juhtudel võib vanglakaristus olla halvemaks variandiks kui tingimisi vangistus. Seda näiteks juhul, kui inimesel on töökoht ja perekondlikud sidemed, mida võimaldatakse seeläbi
maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi.Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve.Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi dzässi eelkäija Ragtime. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1930. aastatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri Big Bandi teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mis vabastas dzässi igasugustest piirangutest (kaasa arvatud need, mis olid dzässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud
Eesmärgid: · Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine · Riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine · Rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel · Inimõiguste järgimise edendamine maailmas Struktuur 6 põhiorganit + eriagentuurid, fondid, programmid 1) Peaassamblee ehk üldkogu Koguneb kord aastas (septembri keskpaik-detsembri keskpaik) New Yorgis. Valitakse peasekretäri 5 aastaks (tavaliselt äärealadelt, Kolmandast Maailmast). Valitakse 10 mittealalist liiget. Otsused on soovituslikud, mitte kohustuslikud. 2) Julgeolekunõukogu Rahu ja julgeoleku tagamise organ. 5 alalist liiget , kellel on vetoõigus: Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Suurbritannia 10 mittealalist liiget, kes on valitud Peaassamblee poolt 2 aastaks Resolutsiooni vastuvõtmiseks on vaja 9 häält, kusjuures kõik 5 alalist liiget peavad nõusoleku andma. Otsused on kohustuslikud, siduvad.
1985. aastal allkirjastasid 21 Euroopa riiki vähendamaks Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need oma riigi väävlisaastet (SO2) 1993. aastaks vähemalt põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning 30% võrra. Hiljem on liitunud sellega ka Eesti. SO2 muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. piiramisel on saavutatud edu. Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja Euroopa Majanduskomisjoni liikmed kirjutasid 1988.
-prognoosid regiooni majandusest. Valitsuse koguvõlg Austraalias (% SKP-st) lähiaastatel kasvab 33%-lt ligi 40% peale ja jääb sarnaseks kuni aastani 2020, samas Uus-Meremaal langeb koguvõlg lähiaastatega ligi 10 % (34% pealt 24% peale aastal 2020). Võrreldes võlaga on Austraalias suurenemas lähiaastatel ka valitsuse tulu (% SKP-st), mille tõus on küll võrreldes võla suurenemisega väiksem – see jääb 2% -lise kasvu juurde ning moodustab aastaks 2020 umbes 36% SKP-st. Uus-Meremaa jääb selles osas lähiaastatel suuresti samaks. Investeeringute osakaal SKP-st moodustab aastaks 2020 Austraalias 28,17%, mis on kõrgem maailma keskmisest tasemest (26%) ja ületab ka Uus-Meremaa investeeringute osakaalu, mis on aastaks 2020 ligi 4%. Tõusujoon mõlema riigi puhul on sarnane maailma keskmisega. Inflatsioonitase jääb Austraalias viie aastase perioodi jooksul samaks, mis on 2,5% ja
12. Kas Riigikogu istungeid on võimalik jälgida? 13. Kes on Eesti Vabariigi riigipea? 14. Kes esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises? 15. Kes kuulutab välja Eesti Riigikogu valimised? 16. Kes kuulutab välja Eesti Vabariigi seadused? 17. Kes nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse? 18. Kes on Eesti riigikaitse kõrgeim juht? 19. Keda võib üles seada Vabariigi Presidendi kandidaadiks? 20. Mitmeks aastaks valitakse ametisse Vabariigi President? 21. Kellele kuulub täidesaatev riigivõim Eesti Vabariigis? 22. Kes viib ellu Eesti Vabariigi sise- ja välispoliitikat? 23. Kes kuuluvad Vabariigi Valitsusse? 24. Kes esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust? 25. Kas Vabariigi Valitsuse liikmed tohivad olla muus riigiametis või kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse? 26. Kes mõistab Eesti Vabariigis õigust? 27. Millest lähtub kohus õigusemõistmisel? 28
Luksemburgil 1,6% ja Rootsil 0,2%. Eesti majanduskasvu väljavaated aastal 2016 ja lähitulevikus on varem prognoosituga võrreldes halvenenud 2015. aasta suvel ootas Rahandusministeerium, et aastal 2016 kasvavad märkimisväärselt kaupade-teenuste eksport ja investeeringud ning majanduskasv kiireneb 2,6%ni. Nii riigieelarve kui ka valitsussektori koondeelarve pidi prognoosi kohaselt pärast vahepealset puudujääki taas ülejääki jõudma aastal 2017, aastaks 2019 pidi võlakoormus vähenema ning reservid taas suurenema. 2016. aasta suvises prognoosis on Rahandusministeerium näinud riigi rahanduse ja majanduse lähitulevikku tumedamates toonides. Eesti oluliste kaubanduspartnerite jätkuvalt kasinate kasvuväljavaadete tõttu suureneb Eesti kaupade ja teenuste eksport tänavu vähem kui varem prognoositud: aasta tagasi oodatud 3,5% asemel 2,7%. Tagasihoidlikumaks on muutunud ka sisenõudluse kasvu prognoos.
(kehtivad ka kirjaga saadetud, allkirjaga hääled); h) muud küsimused lahtisel hääletusel lihtenamusega. § 20. Iga aasta märtsikuus peetakse seltsi korraline üldkoosolek, kus kinnitatakse töökavad, eelarved ja aruanded ning seltsi valitavate organite ja toimeisikute voliaja lõppemise korral valitakse need uuesti. § 21. Üldkoosolekutevahelisel ajal juhib seltsi juhatus, kuhu üldkoosolek valib seltsi liikmete hulgast üheks aastaks seitse (viimaste häälearvude võrdsuse korral kaheksa) liiget. Kui üldkoosolek ei otsusta teisiti, valitakse juhatus üheks aastaks. Juhatust ei saa valida kauemaks kui neljaks aastaks. Juhatuse liikmed jagavad omavahel järgmised ametid: seltsi esimees ja kaks abiesimeest, seltsi laekur ja abilaekur ning juhatuse vabaliikmed. Lisaks valib üldkoosolek kolm asemikku, kes kutsutakse juhatusse saadud häälte enamusjärjekorras siis, kui mõni liige juhatusest selle voliaja kestel lahkub.
(eriti 20. sajandil) rahvastiku rändest. Linnastumist mõõdetakse linna- või linnastunud rahvastiku osatähtsusega. Suure linnastumusega riigid (linnarahvastiku osa 80% ja enam). [entsyklopeedia...2012] Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (2011) maailma linnastumise uuringu kohaselt on see kestnud aastakümneid mõningate linnade puhul ka sajand. Tulevikutrendid näitavad, et aastaks 2050 elab linnades 6,3 miljardit inimest ja megalinnade arv kasvab aastaks 2025 sajani (üle 10 miljoni elanikuga linnad). Kõige kiiremini on linnastumine toimunud arenguriikides ning eelduste kohaselt kasvab linnas elavate inimeste arv nendes riikides 2,7 miljardilt täna 5,7 miljardini aastal 2050, samas kui arenenud riikides kasvab linnaelanike arv sama aja vältel 1 miljardilt 1,1 miljardini. Enda töös uurin ma lähemalt Hiina riiki ja kuidas on seda riiki mõjutanud linnastumine ja mis tagajärjed on majandusele see toonud. Hiina Rahvavabariik
samuti moodustab suure kontrasti 2009. aasta andmetega, kus sündimuse suurem osa on jaotunud enamvähem ühtlaselt kolme keskmise vanusegrupi vahel: 20-24, 25-29 ja 30-34. 2009.aasta soovituim iga lapsesaamiseks oli vanusevahemik 25 kuni 29 eluaastat, kus sündimuse vanuskordaja oli 75. 1.4 Suremus Rahvastiku vananemine ei ole enam uus nähtus. Oodatava eluea suurus kasvab aja jooksul tunduvalt. Näiteks 1990. aastal oli Eesti meeste oodatav eluiga 64,53 ja naistel 74,67. 2009. aastaks oli see suurenenud meestel 5,31 ja naistel 5,4 aasta võrra. Suremuse üldkordaja (Joonis nr.5) on peale 1995.aasta 0,5 promillist tõusu pidevalt vähenenud, jõudes 2009.aastaks 13 tasemele. Standardiseeritud suremuse üldkordaja 1990. ja 2009. aasta kohta (Tabel nr.1), mis on saadud otsese standardiseerimise tulemusena, võttes standardrahvastikuks kogu Eesti populatsiooni, näitab vaid veidi erinevaid tulemusi suremuse üldkordajast. 1990
- Vesiveskite, paisukivide ja arvukate hoonete vundamendid. Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad 1305. aastal olid Väina jõe suudmes sunnitud Liivi ordu survel maha müüma oma sealsed kloostrivaldused. Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. 1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest, kui algas Jüriöö ülestõus ja klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka, ilmikvenda ja saksa soost vasalli tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid. Oma suurima õitsengu saavutas klooster 1400. aasta paiku, mil lisaks ulatuslikele valdustele Eestimaal oli klooster omandanud ka valdused Lõuna-Soomes praeguse Helsingi ümbruses,
Juhendas : õp. Lembit Alamets VanaVarinurme 2012 Riigiorganid Saksamaa Liitvabariigi eesotsas on liidupresident (alates 1999. aasta juulist Johannes Rau), kes valitakse ja vannutatakse ametisse Liidupäeva ja liidumaade valitsuste esindajatest koosneva Liidunõukogu ühise kvoorumi Liidukoosoleku poolt viieks aastaks. Presidendi täidesaatev võim on siiski väga piiratud, kuid rahva seas lugupeetuna mõjutab president vahekohtuniku rollis ka päevapoliitikat. Tähtis on presidendi osa valitsuse moodustamisel ja seadusandliku tegevuse kas kinnitava või ka tagasilükkava lõppinstantsina. Saksamaa parlament on kahekojaline. Liidupäev (Bundestag) valitakse rahva poolt neljaks aastaks. 14. legislatuuriperioodi parlamendi kohad jagunesid järgmiselt: SPD 298 kohta, CDU/CSU 245 kohta, Bündnis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
