Liin vaba Hõive/vaba suhe 60/40 ms Pulsi periood (100 ms) pulssvalik 11 FIX telefoniside Tänapäeva telefoni tööpõhimõte + = 697 Hz 1,209 Hz 697 Hz + 1,209 Hz DTMF toonvalik, number 1 12 FIX telefoniside Tänapäeva telefoni tööpõhimõte 1,209 Hz 1,336 Hz 1,477 Hz 697 Hz 1 2 3 770 Hz 4 5 6 852 Hz 7 8 9 941 Hz * 0 # DTMF toonvalik 13 FIX telefoniside
. .. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1904 - 1912 - M . . - 1937 . . . . . - Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level a 1948 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
0,21 0,006 0,02 0,33 0,003 Aime 14 000 21 12 8 000 1 197 48 1 245 6 755 2 640 24 Jüri 12 000 21 9 5 143 601 31 632 4 511 1 697 15 Kalle 10 000 21 5 2 381 25 14 39 2 342 786 7 Epp 10 000 21 2 952 - 6 6 947 314 3 Kokku: 16 476 kr 1 823 kr 99 kr 1 922 kr 14 554 kr 5 437 kr 49 kr Raamatupidaja ..............................
Läti Metsandus · Metsad katavad 2,7 miljonit hektarit ehk 42% riigi pindalast(64 tuhat km2). · Läti asub segametsavööndis . · Muld: segametsa kamar leetmuld . · Kliima :üleminekualal mereliselt mandrilisele Hinnang : Minu arust on seda palju , kuid samas tänu selle jätkub seda ka kogu riigis kasutamiseks , nii paberi tootmiseks , kütte puudeks , mööbli valmistamiseks . · Suurim metaga kaetud ala riigis on Venspilsi piirkond ning väikseim Bauska piirkond . Läti metsad jaotatakse kolme liiki : I. Hoiumetsad 12,6% (Rahvuspargid , looduskaitsealad ) II. Kaitsemetsad 38,5% (Tegevus piiratud ) III. Tulundusmetsad 48,9% (Kõik lubatud ) Riigi omandis olevad metsad 1,7 miljonit hektarit (63%) Ettevõtetele kuuluvad metsad 0,9 miljonit hektarit(33%) Eraisikutele kuuluvad metsad 0,1 miljonit hektarut (4%) · Peamised puuliigid on mänd (697 ha ), kuusk ( 170 ha ) ,lehis (57 ha ) ,kask (10 ha ) , haa...
$ 1 5.0E-6 6.724437240923179 50 5.0 50 193 1083 137 1115 137 0 0.0 193 1083 265 1099 265 0 0.0 193 1083 409 1115 409 0 0.0 193 1083 553 1115 553 0 0.0 w 1083 169 1067 169 0 w 1067 169 1067 297 0 w 1067 297 1083 297 0 w 1067 297 1067 441 0 w 1067 441 1083 441 0 w 1067 441 1067 585 0 w 1067 585 1083 585 0 w 1067 585 1067 665 0 150 859 537 859 441 0 2 0.0 150 875 393 875 313 0 2 0.0 150 891 249 891 169 0 2 0.0 w 843 537 843 553 0 L 843 617 843 697 0 0 false 5.0 0.0 w 859 409 859 393 0 w 875 313 875 265 0 w 875 265 875 249 0 M 1179 137 1227 137 0 2.5 M 1179 265 1227 265 0 2.5 M 1179 409 1227 409 0 2.5 M 1179 553 1227 553 0 2.5 w 891 169 891 153 0 w 843 585 843 617 0 w 843 585 843 569 0 w 843 569 843 553 0 w 859 441 859 425 0 w 859 425 859 409 0 R 1067 665 1067 697 1 2 100.0 2.5 2.5 0.0 0.5 w 843 585 939 585 0 w 1179 553 1179 521 0 w 1179 521 923 521 0 w 923 521 923 537 0 w 923 537 891 537 0 w 1179 409 1179 377 0 w 1179 377 955 377 0
Indoneesia 231 369 500 160000 4220000 Brasiilia 192 651 000 641000 3105000 Pakistan 169 010 500 3254000 5337000 Bangladesh 162 221 000 1032000 3430000 Nigeeria 154 729 000 971000 6028000 Venemaa 141 927 297 12080000 1545000 Jaapan 127 430 000 2048000 1473000 Mehhiko 107 550 697 644000 2049000 Filipiinid 92 226 600 374000 2236000 Vietnam 85 789 573 21000 1267000 Saksamaa 81 757 600 10144000 679000 Etioopia 79 221 000 555000 3093000 Egiptus 78 013 000 166000 2015000 Iraan 74 196 000 1959000 1388000 Türhi 72 561 312 1328000 1348000
Katkestuse kestus t=28ms Pinge abonentliini katkestuse osas U=10V 7. Toonvalimise signaali parameetrid ja kuju ning spekter ja sagedused. Amplituut U/2=800mV Periood T=2,1 ms Sagedus F=1/T= 476,2Hz Vajutasime klahvi 8 ja 2 Klahv 8 vajutamisel Cursor1 asetseb kohal 850 Hz Cursor2 asetseb kohal 1,33kHz Tabelis asetseb number 8 vastavalt 852 Hz ja 1336 Hz Klahv 2 vajutamisel Cursor1 asetseb kohal 700 Hz Cursor2 asetseb kohal 1,33 kHz Tabelis asetseb number 2 vastavalt 697 Hz ja 1336 Hz 8. Liini suurim lubatav kogutakistus ja pikkus ning suurima lubatava pikkusega liini läbiv vool. Tehtud 5 katset suurendades liini järjestikku ühendatava takistusmagasini takistust ja kuulates valimistooni. Valimistoon Katse 1 Katse 2 Katse 3 Katse 4 Katse 5 5570 5540 5590 5590 Rvalimistoon kaob [] 5550 5510 5520 5550 5520 Rvalimistoon tagasi []
Bhutan Üldine Thimphu Pealinn 697 000 ( 2009 a.seisuga), pindala 47 000 km2 Rahvaarv .(ngultrum (BTN Rahaühik . dzongkha keel, mis on ka riigikeel ja nepali keelt Keeled .Bhotiad tunnustavad Tiibeti budismi Religioon .Nepallased on hinduistid .konstitutsiooniline monarhia Valitsusvorm .Kuningas Jigme Khesar Namgyal Wangchuck, peaminister Jigme Thinley Poliitika .Aastal 1907 valiti Ugyen Wangchuck Bhutani kuningaks Ajalugu .Aastal 1971 võeti Bhutan ÜRO liikmeks Aastal 1972 asus valitsema praegune kuningas Jigme Singye Wangchuck, 1998 viis läbi olulised poliitilised reformid, andes suurema osa kes .peaministrile oma võimust üle Bhutanis on palju pühasid, millest enamik on seotud traditsiooniliste Pühad .pidustustega Nende seas on talvise pööripäeva püha, kuukalendri uusaasta, kuninga sünnipäev ja kroonimise aastapäev, mussoonide aastaaja rahvuspäev (17. detsember) ni...
Eesti Energia AS hüdroelektrijaamad Keila HEJ 0,32 847 Linnamäe HEJ 1,1 7000 Teised hüdroelektrijaamad AS Generaator Leevaku ja Saesaare HEJ 0,105+0,160 1826 Generaator E&K Kotka HEJ 0,1 697 Tuulepark Tuul 700 W/m2 700 600 500 400 300 250
Torii – Värav, Haiku – lühike, 17-silbiline luule. Kirjutasid nii samuraid kui õukondlased. Origami – voltimis kunst. Väheseid voltimis viise, kuid palju erinevaid kujundeid Nihongi – 720. aastal loodud ajalooraamat. ''Jaapani annaalid''. Oli mahukas teos 30 köidet. Arvatakse, et koostaja oli Õ-no Yasumaro ja loodi selleks, et rõhutada keisiridünastia jumaliku päritolu. Raamat ulatub esiemste jumalate sünnist kuni 697. pKr, ligi 70 a kaugemale kui ''kojikis''. See on kirjutatud hiina keeles. Sellel on mitu osa. Eriti huvitav on viimane, mis käsitleb suurte reformide aega Jaapanis. Kojiki – 712. aastal loodud ajalooraamat ''Märkmed muistetest asjadest''. Allikatena kasutati põhiliselt suulisi ja põlvest põlve kantud teadmisi, kuid ka varasemaid kroonikaid. Koosnens kolmest köitest. Esimene käsitles mütoloogiat, teine Jaapani legendaarseid valitsejaid ja kolmas oli pühendatud Jaapani valitsejatele 4
IMAP Referaat ainest: ,,Arvutivõrgud" Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.IMAP........................................................................................................................................4 1.1. POP3................................................................................................................................ 4 1.2. IMAP'i ja POP3 erinevused.............................................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................6 Sain teada, et Imap on meiliserveri protokoll, mis paikneb OSI mudeli 7.kihis. Minu arvates on IMAP kasutaja sõbralikum, kui POP3 protokoll. Isiklikult kasutaksin IMAP protokolli, sest...
Ohutusnõuded iluteenistuses Üldnõuded 1. Ettevõtet ei planeerita korrusele, kus põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgusest. 1.1. See tähendab seda, et iluteenistuses tegelev ettevõte ei saa olla nt keldrikorrusel. 2. Teenuste osutamise ruumide seina, lae, põranda ning sisustuse pinnad peavad olema vett mitteimavast materjalist, kergesti puhastatavad ning taluma niisket koristust. 2.2. Antud punkt on vajalik selleks, et ruum oleks puhas, et vältida pisikute, seente ja teiste mikroorganismide levikut. 3. Tööruumides peab olema kesk-, elektriküte või ahjuküte, kusjuures küttekolle peab asuma väljaspool tööruumi. 3.3. Ohutusnõue on loogiline. Tööruumides peab olema temperatuur, mis oleks nii töötajatele kui ka- klientidele komfortne (piirnorm on 18-25 kraadi sooja). Küttekolle asukoht tööruumidest väljas on vajalik selleks, et kütmine ei ohustaks inimesi. 4. Igas tööruumis peab olema sooja- ja külmaveevarustus ning kanal...
Materiaalne põhivara 7 840 9 038 Immateriaalne põhivara 15 432 15 486 Põhivara kokku 30 829 31 794 VARA KOKKU 109 570 94 916 KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Laenukohustused 18 697 19 231 Võlad tarnijatele 34 450 17 429 Muud võlad partneritele 3 721 3 446 Klientide ettemaksed 8 951 4 425 Lühiajalised kohustused kokku 65 819 44 531 Pikaajalised kohustused
Reklaamime kohalikus lehes ,,Koit'' ning ka Kanepi valla enda lehes ,,Kanepi teatajas'' , kuna neid loetakse hästi palju. Meie kasutame promotsiooni vahenditena sellised tavalisi asju nagu pastakaid, rinnamärke, voldikuid. Pastakaid, rinnamärke, voldikuid saavad kõik, kes tulevad külastame meie söögikohta, neid saab ise sealt kaasa osta . Ehitusmaterjalideks on puit, mis peab hästi niiskust ja on muidu väga vastupidav. Ettevõttes on palju ruume. Sisustuse peale läheb 266 697.- . Tooraine peale läheb aastas umbes 300 000.- ning jookide peale 243 000.-. Kogu projekti peale, kaasaarvatud ehituse peale läheb umbes 5 500 000 krooni. Töötajaid on ka meil palju ja nende palk oleneb tööl oldud tundidest. Toorainega varustab meid kõrvalolev pood A ja O. Meil on palju tugevusi, kuid samas on meil ka palju nõrkusi ja ohte. Üheks peamiseks ohuks on klientide nappus, mida me tahame kindlasti ära hoida. 3
117 37.63 476 28 35 9.568 77.70 479.5 054 795 662 36 29.08 - 1217. 422 3.758 779 11 37 21.88 36.06 955.0 111 151 683 38 20.80 37.44 911.2 474 328 422 39 18.41 - 756.3 697 17.16 499 3 40 2.864 - 116.1 192 4.101 942 86 Lineaarse korrelatsioonikordaja leian funktsiooniga CORREL(). corr X Y X 1 0.995 699 Y 0.995 1 699 Suuruste kovariatsiooni leian funktsiooniga COVAR(). cov X Y X 58.07 2367. 651 182
Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Kiirus 8 km/t 465 508 550 592 635 677 719 761 804 846 Kiirus 10 585 634 685 739 792 845 898 950 1003 1056 km/t Kiirus 11 639 697 755 814 872 930 988 1046 1104 1162 km/t Kiirus 12 762 792 858 924 990 1056 1122 1188 1254 1320 km/t Jooksmise positiivsed toimed organismile 1. Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu 2. Jooksmisega kaasneb suur energiakulu 3. Jooksmine on lihtne 4. Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal 5. Jooksmine on suurepärane vahend stressi vastu 6
Toodete märgistamine I Sirje Mets 2010.a. Tarbekeemia KEMIKAALISEADUS1 Vastu võetud 6.05.1998. a seadusega (RT I 1998, 47, 697), jõustunud 7.06.1998. a. Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord1 Vastu võetud sotsiaalministri 3.12.2004. a määrusega nr 122 (RTL 2004, 154, 2326), jõustunud 24.12.2004. Ohumärgid Mürgine ( T ) (T+)väga mürgine Ärritav (Xi), kahjulik ("Xn") Väga tuleohtlik ("F") (F+) eriti tuleohtlik Oksüdeeriv ("O") Sirje Mets 3 Keskkonnaohtlik ("N") Sööbiv ("C") ehk aine on söövitava toimega Plahvatusohtlik ("E") Sirje Mets 4 Säilitada ainult originaalpakendis Pesta ja kuivatada käed peale toote kasutamist. Õhutada ruumi peale toote kasutamist. Mitte segada teiste toodetega. Sirje Mets 5 Hoida laste ees...
729 761 761 1,809 1,809 1,611 486 486 1,681 1,681 1,010 1,010 1,112 1,112 786 786 1,860 888 888 1,425 1,764 1,764 697 697 479 479 754 754 709 709 447 1,828 211 211 1,962 1,962 211 1,016 1,016 1,879 1,067 984 984 1,572
Antsla Gümnaasium William Faulkner ,,Hälin ja Raev" Referaat 12.b Lauri Kannimäe Juhendas: Iri Reile Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 W. Faulkneri elulugu............................................................................................................................4 Looming...............................................................................................................................................5 Romaanid .............................................................................................................................................6 Novellid................................................................................................................................................7 Luule .....................
tootmisel (eluskaal), €/kg Kattetulu 1 kg lambaliha 0,12 tootmisel (eluskaal), €/kg Energiakulu 1 kg 124,4 lambaliha tootmisel (eluskaal), MJ/kg Tulud ja kulud 13 TULUD €/a KULUD €/a MÜÜK PÜSIKULUD Loomade 17500 Masinad ja 697 elusmüük seadmes Loomade 2700 Kindlustus 226,45 lihana müük Villa müük 100 Maamaks 268 Teravili 0 Teenused 250 Toetused 1120 MUUTUVKUL UD Sööt 3456,9 Allapanu 250,23 Ravimid 165,5
Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. Veenusel on nii soe, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. See seletab, miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud peegelduvad. 9. Võrrelda Maad ja Marssi. Orbiit- Marsi orbiit Maa omast piklikum Pöörlemistelgede kalle enamvähem ühesugune Ööpäeva pikkus Marsil 24 h 37 min, Maal 24 h Aasta pikkus Marsil 697 Maa päeva, Maal 365 või 366 päeva Pinnatemperatuur Marsil +25°C kuni 125°C, keskmine temperatuur Maa pinnal 15°C Gravitatsioon Marsil umbes 40% Maa omast Atmosfäär mõlemal läbipaistev (ka Marsil esineb pilvi) Õhurõhk Marsil vaid 1/70 maapealsest rõhust Hapnik Marsil puudub, Maal olemas Vesi Marsil vedelas olekus puudub, Maa pinda katab 80%liselt Kaaslased Marsil 2 (Phobos ja Deimos), Maal 1 (Kuu) Aastaajad ning kliimavöötmed esinevad mõlemal 10
vastavalt 32,0%, 58,3% ja 9,7%. Laste osakaal 17821858: 29%o, langedes 1820. aastate 10%o aastail 1820-21. Liivimaa kubermangus oli seega 19. sajandil tunduvalt langenud (ja keskel küll juba 20%ole. Aastail 185155 oli oli abiellumuskordaja 1873-82: 7,4%o. langes jätkuvalt), vanurite osakaal siiski veel suremus veel 29,8%o, 186670 (näljaaastad Pikema aja (1801-1923) kohta on olemas suhteliselt madal ja rahvastiku vanuseline andmed Viljandimaa kohta: sajandi kesk 186869) koguni 32%o. Selge langus algas nii koostis Eesti taaste kui seisukohalt Liivimaal 1870.80. üsna soodne. ...
Riigihangete Amet 11 172 000 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 5 261 767 456 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 97 220 825 152 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2010 (kroonides) Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 70 617 245 Rahandusministeerium 12 03 697 721 Maksu- ja Tolliamet 614 024 284 Statistikaamet 89 077 733 Riigihangete Amet 8 596 400 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 1 986 013 383 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 88 407 781 130 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2011 (kroonides)
K Arveldusarve 7 635 Kanded erisoodustuse maksmisel: D Erisoodustuste kulud 11 245 K Arveldusarve 11 245 19 Arvestatakse erisoodustuse tulumaks: D Erisoodustuste tulumaksukulud 2 989 K Tulumaks 2 989 Arvestatakse sotsiaalmaks erisoodustuselt: D Sotsiaalmaksukulud 4 697 K Sotsiaalmaks 4 697 3.1. Kes on tööandja Tööandja mõistet on erinevalt sätestatud tulumaksu seaduses §-s 48 või töölepinguseaduses §2. TuMS tulenevalt on mõiste palju laiem ja hõlmab rohkem. Erisoodustust võib anda tööandja, kelleks vastavalt tulumaksuseaduse § 48 lõikele 2 on: · residendist juriidiline isik · residendist füüsiline isik · riigi või kohaliku omavalitsusüksuse asutus
Üldandmed. Riigi ametlik nimetus: Hispaania Kuningriik Reyno de Espaa Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht: Peaminister José Mara Aznar 3 Pindala: 506 000 km² Pealinn: Madrid Haldusjaotus: 50 provintsi, mis rühmituvad 17 autonoomseks piirkonnaks (sh Madrid). Suuremad linnad: Madriid 2, 866 miljonit elanikku Barcelona 1,508 miljonit elanikku Valencia 747 tuhat elanikku Sevilla 697 tuhat elanikku Zaragoza 601 tuhat elanikku Mlaga 550 tuhat elanikku Bilbao 359 tuhat elanikku Elanike arv: 39,85 miljonit Rahvastiku tihedus: 78 elanikku ruutkilomeetri kohta Religioon: 96% elanikkonnast on katoliiklased Riigikeel: hispaania keel (espaol) Ametlikud regionaalsed keeled: · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal;
Klaipeda sadama kaubamaht aastal 2013 oli 33,4 miljonit tonni. Jooniselt 4 on näha Klaipeda sadamas käideldud kauba struktuurijaotust. Joonis 4. Klaipeda sadamas aastal 2013 käideldud kauba struktuurijaotus (Port of Klaipeda) Saksamaal asuv Lübecki sadam käitles aastal 2013 23,1 miljonit tonni kaupu. Kokku käitles Lübecki sadam 3 miljonit tonni puitu ning puistekaupu, 102 000 TEU-d, 76 000 mootorsõidukit, 697 000 maanteetranspordi veoautot koos selle juhiga ning 401 000 tavareisijat. (Lübecker Hafen-Gesellschaft mbH) 2 EESTI SADAMAD Eestis on mereveondus hästi arenenud. Siin on palju häid sadamakohti, mis püsivad jäävabad ka talvekuudel ning seetõttu on võimalik tegutseda aastaringselt. Eesti pika rannajoone tõttu on Eestis ka tunduvalt rohkem sadamaid, mis tegutsevad kaubadamatena, kui meie naaberriikides Lätis ja Leedus.
16 616 584 531 360 192 73 22 38 154 17 647 612 562 389 221 96 38 58 183 18 678 640 593 419 251 122 58 82 213 19 709 668 624 449 281 149 82 108 242 20 740 697 655 479 312 177 108 135 272 21 771 725 686 509 342 207 136 165 302 Normaalaasta kraadpäevad on määratud kui 30 aastase perioodi (1975…2004) keskmised suurused antud geograafilisele pun oktoober november detsember Aasta Kütteperioodi kraadpäevad 6 46 120 592 592
vähem. Läänemere traalpüük moodustab kogu Eesti kalapüügimahust 65%. Tabel 1. Räime ja kilu kvoodid aastatel 2007 ja 2012. 2007 2012 Räime kvoot (t) 24 406 15 059 Räime püük (t) 19 644 14 958 Kilu kvoot (t) 53 023 27 905 Kilu püük(t) 51 007 27 697 Allikas: Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete arvestuse andmekogu Räime ja kilu kvoodid langevad aasta-aastalt, mis viitab kala arvukuse vähenemisele. Kvoodid on täidetud pea iga aasta 99%, mis näitab, et Eesti kalurid hoiavad varusid ja soovivad pikemalt töötada samas sektoris. Kui aastal 2007 oli Räime kvoodiks 24 000 tonni, siis viis aastat hiljem on see langenud juba 15 000 tonnile. Veel drastilisem muutus on toimunud kilu kvootides, mis aastal
20 6 6 6/1/2003 32 27 8,861.20 5 6 1/18/1999 411 84 4,669.90 5 7 3/22/1999 2 16 8,507.00 5 5 10/1/2011 466 1 106.40 5 5 5/1/2006 44 3 2,397.60 5 6 5/1/2006 2 58 2,468.50 6 6 4/1/2010 6 9 783.40 6 6 5/2/2000 1189 84 12,917.30 2 6 5/2/2000 275 43 6,356.50 5 7 11/20/2001 198 40 11,633.30 5 5 11/20/2001 697 120 8,604.50 2 6 1/24/2000 1060 13 419.80 6 4 5/1/2006 34 56 4,958.20 3 6 11/20/2001 190 81 8,210.60 6 5 5/2/2000 969 89 9,731.50 4 4 11/11/2002 13 119 7,131.60 5 2 2/18/2007 896 69 3,363.20 5 6 4/1/2006 663 12 986.80 4 5 4/12/2010 22 10 664.60 6 5 5/11/2000 707 9 10,443.20 4 4 10/11/2005 589 8 2,287.70 2 5
Bioloogilised varad (lihaveisekari) 249 655 152 655 Ettemaksed tarnijatele 3 542 0 Varud kokku 392 197 291 655 Lisa 6 Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed Inventar Kokku Saldo seisuga 31.12.2006 Soetusmaksumus 132 697 0 132 697 Akumuleeritud kulum -47 631 0 -47 631 Jääkmaksumus 85 066 0 85 066 2007. a toimunud muutused Ostud ja parendused perioodi jooksul 0 28 650 28 650 Amortisatsioonikulu -39 582 0 -39 582 Saldo seisuga 31.12.2007 Soetusmaksumus 132 697 28 650 161 347 Akumuleeritud kulum -87 213 0 -87 213
Haldusõiguse põhikursus Näidiskaasus koos lahenduskäiguga KAASUS OÜ Luxus peab Tartu kesklinnas asuva maja esimesel korrusel restorani. Sama maja teisel korrusel asuvad korterid, mille elanikud kasutavad ka maja taga asuvat aeda. Majaelanikke on restoranist öötundidel kostuv vali muusika ja klientide lärmamine juba pikemat aega häirinud ning nad on sellest teavitanud ka Tartu Linnavalitsust. OÜ Luxus ostis hiljuti restorani kõrval asuva hoonestamata kinnistu. Detailplaneeringu kohaselt on tegemist ärimaaga, mille suhtes kehtib ehitusõigus. OÜ Luxus kavatseb sinna rajada uue restorani, mille hoovis tegutseks ka lastele mõeldud jäätisekohvik. Oma plaanide teostamiseks esitas OÜ Luxus Tartu Linnavalitsusele uue restoranihoone ehitusloa taotluse. Linnavalitsus võttis OÜ Luxus taotluse põ...
Eesti Energia AS hüdrojaamad: Keila HEJ 320 847 Linnamäe HEJ 1100 7000 Teised hüdroelektrijaamad: AS Generaator (Leevaku ja 105+160 1826 Saesaare HEJ) Generaator E&K (Kotka HEJ) 100 697 Suure töö Eesti hüdroenergeetika taassünni juures on teinud AS Generaator. 1991.a. taastas AS Generaator Saesaare hüdroelektrijaama, 1993. a. Leevaku ja Kotka jaamad. Praegusel ajal müüvad nad oma toodangu ise, kasutades ülekandeks Eesti Energia (EE) võrke. Linnamäe hüdroelektrijaam Linnamäe hüdroelektrijaam väärib kõikidest Eesti jõgedele püstitatud hüdroelektrijaamadest erilist tähelepanu, kuna jaama kompleks tunnistati 20. sajandi alguses arhitektuuriliselt
2005 910 19 2 423,90 5 1.11.2004 26 37 3 944,20 6 1.06.2003 32 27 8 861,20 5 18.01.1999 411 84 4 669,90 5 22.03.1999 2 16 8 507,00 5 1.10.2011 466 1 106,40 5 1.05.2006 44 3 2 397,60 5 1.05.2006 2 58 2 468,50 6 1.04.2010 6 9 783,40 6 2.05.2000 1189 84 12 917,30 2 2.05.2000 275 43 6 356,50 5 20.11.2001 198 40 11 633,30 5 20.11.2001 697 120 8 604,50 2 24.01.2000 1060 13 419,80 6 1.05.2006 34 56 4 958,20 3 20.11.2001 190 81 8 210,60 6 2.05.2000 969 89 9 731,50 4 11.11.2002 13 119 7 131,60 5 18.02.2007 896 69 3 363,20 5 1.04.2006 663 12 986,80 4 12.04.2010 22 10 664,60 6 11.05.2000 707 9 10 443,20 4 11.10.2005 589 8 2 287,70 2 1.05.2003 7 46 9 059,00 1 3.03
RISKIANALÜÜS 05.09. Inimkonnal on instinktide kujunemine maha jäämas riskitasemest elukeskkonnas. G. Ilves "Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma" G. Ilves "Katastroofid, mis vapustasid maailma" G. Ilves "Sündmused, mis vapustasid maailma" "Riski hindamine 1999" "Töökeskkonna ohutus" "Töökeskkonna ohutus ja töötervishoiu käsiraamat" "Riskianalüüs" Sotsiaalsed riskid narkomaania, tööpuudus, AIDS Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsioon ÜRO; Genf 1993; RT nr.17, 2000, s.107; RT nr.73, 2000, s. 458 9. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT nr.60, 1999, s.616) sotsiaalministeerium 10. Hädaolukorras valmisoleku seadus (RT nr.95, 2000, s.613) siseministeerium 11. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadus (RT nr.15, 2005, s.87) keskkonnakaitseministeerium Kyoto(2002-2012) ÜRO...
Kõige efektiivsema ja loodussäästlikuma tulemuse saavutamiseks peab jäätmete liigitus olema ühtne. Jäätme liigiti Eestis Eestis tekkis 2006-2010 aastal keskmiselt 19 144 141 tonni jäätmeid. Sellest keskmiselt 11 334 515 tonni tavajäätmeid ning 7 799 964 tonni ohtlikke jäätmeid. Põhikoguse ohtlikest jäätmetest toodab põlevkivitööstus, põlevkivitööstus maha arvatud keskmiselt 195 697 tonni ohtlikke jäätmeid. See tähendab peaaegu pooled Eestis toodetud jäätmetest, keskimselt 41%, on ohtlikud jäätmed. Olmejäätmeid tekkis keskmiselt 481 698 tonni, s.o umbes 360 kg elaniku kohta. Biolagunevaid jäätmeid tekib umbs 10% kogu jäätmetoodangust ehk umbes 2 000 000 tonni. Olmejäätmed tekivad kodumajapidamistes ning selle nende hulka arvestatakse ka sarnased äri- ja kaubandusettevõtetes tekkivad jäätmed. Umbes 60% tekib
soodustus inimese kohta 18 Hostel Mulk alates 10 inimesest Lisatasu eest söögitellim isel lisanduv kohaletoim etamise tasu 250 200 58 42 83 82 100 125 117 167 Kahekohal ine tuba 443 475 507 285 665 697 570 253 317 443 Kolmetoali ne tuba 333 380 285 380 333 380 333 190 333 428 Neljatoalin e tuba 633 570 380 697 633 760 950 507 507 823 Pesumasin a kasutamin e (üks pesu) 167 177 223 173 293 257 273 300 167 157 Müügikul ud kokku 4 593 3 882 2 887 3 053 4 101 4 427 4 614 2 722 2 999 4 438 18
Viimane klassitsistlik hoone oli Pepleri tänavasse kerkinud Maarja kirik.(Pullat, 1980) 11 Joonis 4. Vaade Tartu Tähetornile.(Foto Tartu linna koduleht). Joonis 5. Vaade Tartu Kaubahoovile Aleksandri ja Kauba tänava nurgalt 1906 aastal (Foto Tartu linna koduleht-http://www.tartu.ee/vaateid_vanast_Tartust/rakendus/tartu_kaardid.swf). 1826 aastaks oli linnas 824 maja, neist 697 puidust ja 127 kivist, sajandi keskpaigaks oli hooneid juba üle 1000 (kivimaju 202) (Pullat, 1980). 1893 aastal nimetati Dorpat taas ümber Jurjeviks ja algas taas venestamine.(Pullerits,2005). 12 Tartu Eesti Vabariigi ja NSVL ajal 20. sajand 1905 aasta revolutsioonile vaatamata toimus Tartus aktiivne ehitustegevus, ehitati peamiselt väljaspool Kesklinna ja juugendstiilis hooneid, nende seas sai ka 1906 aastal teater
19486,6 Muu ehitus- ja lammutuspraht 105127,196 52800,249 24773,024 716,792 18,073 92 33 375 Kokku: 697 673,63 160 773,471 223,001 40 608,3 230 310 414,9 2.2. Aasia riigid 20% kogu jäätmete hulgast tekkis 2003. aastal Jaapanis ehitustööstusest tulenevatest jäätmetest. Hong Kongis oli 2008. aastal ehitusjäätmete hulgaks umbes 30 40%. Sama suure protsendi moodustasid need ka Hiinas. [9] Keskkonnakaitse Osakonna 2009. aasta statsitiliste andmete põhjal tekkis Hong Kongis umbes 23% jäätmeid ehitus- ja lammutustööde käigus. Umbes 7% (3,27 miljonit tonni
Omakapital 3 133 142 2 633 585 499 557 90 581 164 888 -74 307 Aktsia-/ osakapital 164 000 164 000 - 60 000 60 000 - Rahavood kokku 981 329 1 176 606 -195 277 87 144 16 889 -104 033 PC Eesti müügitulu 2016. aastal seisuga oli Eestis 5 697 609. Järgnevalt tuli Taani 306 045, Rootsi 217 611 ja Soome 174 522. BO Eesti teenib enamus tulu Eestist, milleks on 1 560 904. Järgnevalt tuleb Ühendkuningriigid 182 793, Taani 51 103 ja Soome 25 777. 6 MAJANDUSAASTA OLULISEMAD NÄITAJAD- BILANSS, KASUMIARUANNE JA RAHAVOOD Tabel 6. Bilanss võrdlus.
Ohtlikud jäätmed Eestis tekkivatest jäätmetest üle poole moodustavad ohtlikud jäätmed. Tekkivatest ohtlikest jäätmetest moodustavad 94%-98% nn. suuremahulised jäätmed, mis tekkivad põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia tööstuse protsesside tulemusel väga suurtes kogustes. Kui välja arvata suuremahulised jäätmed siis jäävad järele mujal ettevõtluses ja kodumajapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed mille tekkekogust Eestis hinnatakse umbes 20 tuh. tonnile aastas. Kusjuures Tallinn koos Harjumaaga on piirkond kus selliseid ohtlike jäätmeid tekkib Eestis kõige enam, mis on tingitud ettevõtluse ja tööstuse kogunemisest Tallinna ümbrusse. JS § 6. Ohtlikud jäätmed (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe käesoleva seaduse §s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. JS § 8. Jäätmete kahjulik toime Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtlik...
Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Vaata kuidas on jäätmed defineeritudjäätmeseaduses Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse Praht on see, mis on maha pillutud, kuigi öeldakse ka ehituspraht, lammutuspraht. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aer...
411 Klaasfassaadid 4111 Klaasfassaad Schücko alumiiniumist 27 m2 4 651,2 56 19095 415 Suitsuluugid, katusaknad Katusekuppel ORI21/M 900x1200, soojustatud raam, 4151 suitsueemaldusega 1 tk 5 697 65 762 42 Aknad 38411 8 Materjal Masina Tööjõu
Riski ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 1. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 1000 oomi. 2. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 8 tükki)? Lahtised elektriseadmete osad, elektriõhuliinid, halva isolatsiooniga juhtmed, elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või on topeltisolatsiooniga, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, valede kaitsevahendite kasutamine, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine. Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad. 3. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva sokini) ja millest on need tingitud? Torked ja värinad, nõrgad lihaste kokkutõmbed; põletused(elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades); tahtma...
Ettemaksed hankijatele 3 542 0 Soetatud loomad 249 655 152 655 Varud kokku 392 197 291 655 Käibevara kokku 493 483 350 672 Põhivara Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 132 697 132 697 Muu materiaalne põhivara 28 650 28 650 Põhivara akumuleeritud kulum -124 388 -87 213 Materiaalne põhivara kokku 36 959 74 134 Põhivara kokku 36 959 74 134 VARAD KOKKU 530 442 424 806 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused
1957-1961 6 308 18 541 31 344 204 56 397 9,30 1962-1966 3 372 14 748 44 974 373 63 467 10,47 1967-1970 1 833 7 522 45 000 487 54 842 9,04 1971-1973 1 099 3 774 39 572 580 45 025 7,43 1974-1976 1 072 3 137 40 334 697 45 240 7,46 1977-1979 836 2 330 41 610 811 45 587 7,52 1980-1982 799 1 841 46 285 1 388 50 313 8,30 1983-1985 1 873 1 856 58 850 1 977 64 556 10,65 1986-1988 1 282 1 179 59 322 2 952 64 735 10,68 1989-1991 870 1 635 41 829 8 429 52 763 8,70 1992 ja
{648}{697}Ahase vend pidi ka tulema. {701}{766}Kas nad tõesti teevad seda?|- Mis sa siis mõtled, täpselt kell 3. {969}{1010}Proosit! - Proosit! {1159}{1225}Nii et ikkagi oma riik? {1242}{1351}Jah, praegu on selleks|ülisoodne hetk! {1359}{1429}Ja kuidas kohalikud sellesse|suhtuvad? - Vaimustunult. {2115}{2164}Tulge! {2268}{2372}Siia see tuleb.|Balti Hertsogiriik! {3457}{3517}Ajalooliselt on see põline Saksa ala. {3524}{3581}Mina arvasin, et Vene.|- Ei, Saksa! {4205}{4271}Varsti lehvib siin uus lipp! {4710}{4759}Tule nüüd! {4783}{4834}Ants, vaata! {5001}{5059}Tahad, paneme aja seisma? {6898}{6943}Meie ei kuulu mobilisatsiooni alla.|- Ja mis siis? {6947}{6996}Las lähevad need, kes peavad.|Mis see meie asi on? {7000}{7064}Sa oled nagu minu vanamees:|''Ei meie Vene vastu saa! {7070}{7126}See on ikka nii olnud|ja nii see jääb!'' {7130}{7190}Aga nii see ongi!|- Kus ta siis nii on? {7228}{7277}Poisid, Käsper tuli! {7289}{7353}Trefneri poisid lä...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Immateriaalne põhivara 11 581 172 Põhivara kokku 301 264 281 434 VARAD KOKKU 414 196 380 081 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Võlakohustused 1 291 1 621 Võlad tarnijatele 17 876 19 610 Muud lühiajalised võlad 77 697 59 904 Maksuvõlad 19 240 16 660 Viitvõlad ja tulevaste perioodide ettemakstud tulud 4 559 3 391 Lühiajalised kohustused kokku 120 663 101 186 Pikaajalised kohustused Pikaajalised võlakohustused 67 753 127 440 Muud pikaajalised võlad 3 938 2 676
Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Kiirus 8 km/t 465 508 550 592 635 677 719 761 804 846 Kiirus 10 km/t 585 634 686 739 792 845 898 950 1003 1056 Kiirus 11 km/t 639 697 755 814 872 930 988 1046 1104 1162 Kiirus 12 km/t 762 792 858 924 990 1056 1122 1188 1254 1320 Jooksmise positiivsed toimed organismile 1. Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu 2. Jooksmisega kaasneb suur energiakulu 3. Jooksmine on lihtne 4. Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal 5
материалы 8230,383 285,76 0,61 7948,557 0 0 121,306 Материалы на основании гипса 2883,235 2645,28 0 21,48 0 0 531,663 Другие строительные отходы 189150,85 105127,196 52800,249 24773,024 716,792 18,073 19486,692 160 Kokku: 803 498,06 697 673,63 773,471 33 223,001 40 608,3 230 310 375 414,9 4. СБОР СТРОИТЕЛЬНЫХ ОТХОДОВ И ТРАНСПОРТИРОВКА В ЭСТОНИИ Сбор строительных отходов и транспортировка, осуществляется в транспортных контейнерах различного объема
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
