William Faulkner "Hälin ja raev" referaat (1)

Antsla Gümnaasium
William Faulkner
„Hälin ja Raev “
Referaat
12.b
Lauri Kannimäe
Juhendas: Iri Reile
Antsla 2010
Sisukord
Sissejuhatus 3
W. Faulkneri elulugu 4
Looming 5
Romaanid 6
Novellid 7
Luule 8
Hälin ja raev 9
Osa 1: 7.aprill 1928 9
Osa 2: 2. juuni 1910 9
Osa 3: 6. aprill 1928 10
Osa 4: 8. aprill 1928 10
Lisa 11
Kokkuvõte 13
Kasutatud allikad 14

Sissejuhatus

Tegin referaadi W. Faukneri kohta. Lugesin tema raamatut „Hälin ja raev“, mis kujunes huvitavaks ettevõtmiseks kuna seda raamatut on väga raske lugeda ning selle läbi lugemiseks tuleks varuda piisavalt palju aega. Esialgu, alustades lugemist, tundub raamat igav ning üpris arusaamatu, kuid pärast raamatu lõpus asetsevat osa “saateks“ ning “Compsonid“ lugemist, hakkasin aru saama, kuidas seda raamatut mõista. Raamat iseenesest on väga õpetlik, ja mõtlema panev. Seda referaati tehes tundus W. Faulkner huvitav inimene, kellel oli oma arusaam sellest, mis maailmas toimub.

W. Faulkneri elulugu

W. Faulkner sündis 25.septembril 1897. aastal. New Albanys Mississipi osariigis. Tollal kirjutati nende nime ilma u-ta (Falknerid). Faulkneri perekond ei kuulunud eriti jõukate hulka, aga nad olid üks nimekamaid perekondi lähikonnas ning seda peamiselt kirjaniku vanavanaisale, kolonel William Cuthbert Falknerile, kes oli pioneer , advokaat, raudtee ehitaja, poliitik ning kirjanik. Nad kolisid kogu perega Oxfordi väikelinna, Lafayette'i maakonna keskusesse, kui William oli viie aastane. Keskkool jäi Faulkneril lõpetamata. 1918. aastal teenis ta Kanadas kuninglikes õhujõududes. Seejärel anti talle võimalus õppida ülikoolis kuid ta kasutas võimalust lühiajaliselt. Koolitas end ise n.ö “juhendamata ja korreleerimata lugemise“ varal. Ta on ka ajutiselt töötanud New Yorgis raamatupoes, ja New Orleansi ajalehes. Umbes 13-aastaselt hakkas ta kirjutama luuletusi. Ta oli iseseisev ja kohati eraklik, ta otsis uusi sihte ja teid milleks on võimelised väga vähesed. Faulkner abiellus oma nooruspõlve armastatu Estelle Oldham'ga 1929. aasta juunis ning temaga said nad ka tütre. Kirjanik suri 6. juuli 1962 Jeffersoni maakonnas .

Looming

W. Faulkner oli üks kuulsamaid 20. sajandi kirjanikke. Tema maine põhines enamasti romaanidel ja novellidel. Aeg-ajalt kirjutas ta ka luuletusi ning stsenaariume. Tema tööd avaldatati regulaarselt alates 1920 aasta keskpaigast. Faulkner oli suhteliselt tundmatu enne, kui ta sai 1949 Nobeli kirjandusauhinna. Sellest ajast alates on ta sageli viidatud, kui üks tähtsamaid kirjanikke Ameerika kirjanduse ajaloos. Faulkner on paljudes novellides ja romaanides kirjutades põhinenud Yoknapatawpha maakonnal ja peaaegu geograafiliselt täpselt seda kirjeldanud. Maakond on 2400 ruutmiili suur. See on valdavas osas künklik ja kaetud männimetsaga. Maakonnas elas 6298 valget inimest ja 9313 musta, enamus neist elab maal, kus nad teenivad elatist puuvilja kasvatamisega ja väikesel määral metsatööstusega. Yoknapatawpha tsüklisse kuulub viisteist romaani ja suurem osa jutustusi. Teosed on üksteisega tihedalt põimunud ja paljud karakterid esinevad mitmeis teoseis. Tema kujunemist on mõjutanud peamiselt: Keats , Balzac, Wilde , Eliot. Ajavahemikus 1926-1962 avaldas ta 19 romaani ja üle kolmveerandsaja lühema-pikema jutustuse. Faulkner kasutab oma teostes põhiliselt sümbolismi ja realismi. W. Faulkner pälvis häid arvustusi ja kriitikute soosiva suhtumise. Saavutas kodumaise ja rahvusvahelise tunnustuse. Faulkneri loomingus näeb põhiliselt psühholoogilist õudust, mis sageli kasvab üle sümbolismiks ja realismiks. Üks Faulkner peamised teemasid oli alkoholi kuritarvitamine ja mustanahalised. Kirjutas ta ka aususest, vaprusest, lootusest, uhkusest, kaastundest ja halastusest. Luuletuste kirjutamisega edu teda ei saatnud. Tagasihoidlikuks jäid ka tema õpipoisi aegsed lühijutud ja varasemad romaanid. 1929 ilmus „Hälin ja raev“ tema esimene suurromaan. “Hälinale ja raevule“ lisandus “Kui ma olin suremas“ mis ilmus aastal 1930. Peale selle ka “Valgus augustis“, “Absalom, Absalom!“, “Võimatud“, “Tule tagasi, Mooses “, “Küla“, “Linn“ ja “Häärber“. Juba peale esimese romaani ilmumist, saavutas ta kriitikute soosiva suhtumise, mis kasvas pidevalt. Kaks esimest romaani ei toonud piisavalt raha sisse, ja kolmanda romaani avaldamise lepingu tühistas kirjastus, see oli temale raske ajajärk. Peale seda istus ta laua taha ja loobus igasugusest muretsemisest, et kas töö kirjastusele meeldib või ei, tema enda sõnul hakkas ta kirjutama, nii nagu talle endale meeldis. Autori lemmikraamat on just sellepärast „Hälin ja raev“ kuna selle kirjutamine valmistas talle kõige rohkem hingepiinu ning mille vastu on tal „kõige hellemad tunded“.

Romaanid

• Sõdurid Makske (1926)
  
• Isa Abraham (kirjutatud 1926- 27, avaldatud 1983)
  
• Sääsed (1927)
  
• The sound and the Fury (1929)
  
• As I Lay Dying (1930)
  
• Torn (1935)
  
• Absalom, Absalom! (1936)
  
• Kui ma unustan Sind Jeruusalemma (1939)
  
• Hamlet (1940)
  
• Reekviem Nun (1951)
  
• Linn (1957)
  
• Mansion ( 1959 )
  
• Reivers (1962)
  
• Hälin ja raev(1928)
  
• Kui ma olin suremas(1930)
  

Novellid

• “Maandumine Luck“ (1919)
  
• "New Orleans "
  
• "Armukadedus" (1925)
  
• „Jumal" (1925)
  
• "Päikeseloojang" (1925)
  
• “Laps õpib“ (1925)
  
• "Kodu" (1925)
  
• "Episood" (1925)
  
• "Võit" (1931)
  

Luule

• Visioon Kevadel(1921)
  
• Marmor Faun(1924)
  
• Roheline oks(1933)
  
• See Maa(1932)
  
• Helen, kurameerimine ja Mississippi Poems (1982)
  

Hälin ja raev

Hälin ja raev asetseb kirjaniku poolt välja mõeldud Yoknapatawpha maakonnas. Raamat keskendub Compsoni perekonnale , kes on raskustes oma pere maine üleval hoidmisega. Hälin ja raev on jaotatud nelja sektsiooni. Esimene, aprill 7, 1928, on kirja pandud Benjamini e. Benjy Compsoni vaatnurgast. Kolmekümne kolme aastane mees, mitmete vaimsete puuetega. Teine osa, 2. juuni 1910, keskendub Quentin Compsonile, Benjy vanemale vennale ning juhtumitele, mis viivad tema suitsiidini. Kolmandas osas, 6. aprill 1928, kirjutab Faulkner Jasoni vaatenurgast, Quentini küünilisest nooremast vennast. Neljandas ja viimases osas, päev peale esimest osa ehk 8. aprill, 1928 tutvustab Faulkner vaadet kolmanda isiku silmavaatest. See osa peamiselt keskendub Dilsey'le, ühele Compsonite mustale teenrile. Ka Jason on natukene fookusesse võetud, kuid Faulkner enamasti esitab selles kõigi pereliikmete mõtteid ja tegusid .

Osa 1: 7.aprill 1928

Jutustab Benjy vaatenurgast, isikust kes toob perele häbi oma vaimsete hälvete tõttu. Ainukesed teised karakterid, kes tema vastu tõelist hoolivust üles näitavad on Caddy - tema vanem õde, Dilsey- teener. See osa hüpleb tihedalt minevikus kui ka olevikus , vahel annab sellest märku kaldkiri. Faulkner esialgu mõtles, et kirjutab kronoloogilised kõikumised eri värvidega kuid jutust on aru saada, et Luster esindab olevikku, T.P esindab Benjy puberteedi aegu ning Versh on pärit tema lapsepõlvest.

Osa 2: 2. juuni 1910

Quentin, kõige intelligentsem Compsonite lastest, annab raamatus parima näite Faulkneri kirjanduslikust stiilist. Me kujundame temast pildi, kui uustulnukast Harvardi ülikoolis, kõndimas mööda Cambridge tänavaid, kaalumas surma ning mõeldes oma perekonna võõrandumisest Caddy'st. Quentiny peamised kinnisideed on Caddy süütuslikkus ning hingeline puhtus . Kuid Caddy jääb rasedaks ning Quentin satub sellest šokki. Neil tekib suur tüli ning Quentin sunnib teda last kaotama. Caddy tema sõna ei kuula ja põgeneb. Seejärel leiab Quentin ülikoolis ühe itaalia immigrandi, kes ei räägi üldsegi inglise keelt. Quentin hakkab teda õeks kutsuma ning veedab temaga palju aega koos, hoolitsedes tema eest talle kodu leidmisega. Ta elu ümbritsevad raskused ja ta sooritab enesetapu.

Osa 3: 6. aprill 1928

Kolmandas osas on jutustajaks Jason, kolmas poeg ning Caroline'i lemmik. Päevaks on suur reede, täpselt päev enne Benjy osa. Jasoni osa on kolmest vendade osadest kõige otsekohesem, paljastades ta isiklikku iha materiaalse rikkuse suunas. Ta kannab hoolt perekonna majandusliku seisukorra eest peale oma isa surma. Toetab oma ema, Benjy't ja miss Quentinit( Caddy tütart). Tema roll muudab ta küüniliseks ning kibedameelseks.

Osa 4: 8. aprill 1928

Neljas osa on fokuseeritud Dilsey'le, ühele mustade teenrite perekonnast. Sel päeval viib Dilsey oma pere ning Benjy kirikusse. Läbi tema saame me tunda aastate ja kõlvulikkuse tagajärgi, millega on Compsonid elanud aastakümneid. Dilsey on halvasti koheldud ning ärakasutatud, kuid siiski jääb ta truuks. Koos oma lapselapse Lusteriga hoolitsevad nad Benjy eest. Samal ajal avastab perekond, et Miss Quentin on keset ööd põgenenud koos tsirkuse töötajaga. Leidnud suure koguse raha Jasoni kapist ja põgenenud. Jason helistab seepeale politseisse ja räägib, et ta raha on varastatud. Samas läheb ta aga ise Quentinit otsima , kuid kaotab ta jäljed lähedal Mottsonis.
Raamat lõppeb väga tugeva pildiga . Pärast kirikus käiku, Dilsey lubab Lusteril sõidutada Benjyt perekonna hobuse ja käruga surnuaeda. Luster, ilma hoolimata, et Benjyl on suured harjumused sissekulunud rutiinidele, sõidab ümber monumendi teist kaudu. Benjy hüsteerika ning vihapurse suudaks maha rahustada ainult Jason, kõikidest inimestest ainus, kes mõistab teda vaigistada . Jason lööb Lusterit, keerab hobukäru ümber ning Benjy jääb koheselt vait. Luster vaatab seejärel Benjy poole ning märkab, et ta on maha pillanud lille , ta silmad on tühjad, sinised ning rahulikud.

Lisa

Kokkuvõte

Uurides Faulkneri elu ja loomingut sain teada, et tegemist on väga mitmekülgse isiksusega. Tema elu tundus kohati raske ja keeruline, ta oli erak ning kirjutas detailipõhiselt. Ta on kindlasti üks Ameerika menukamaid kirjanikke. Tema raamat „Hälin ja raev“ on väga mitmekülgne ning huvitava sisuga, kuid arusaadav alles pärast „saateks“ osa läbi lugemist. Paneb see ka mõtlema meie endi elu üle, et kuidas üritatakse puuetega inimestest eemale hoiduda, et nende üle ei taha keegi hoolt kanda ning tänud neile, kes seda teevad. Raamat suudab lugejat ka vihastada või endast mingil määral välja ajada, sest tekib olukordi mil ei saa aru kelle vaatenurgast on kirjutatud. Soovitan sellele vaatamata siiski seda raamatut lugeda, kuid soovitan ka enne seda ettevõtmist lugeda internetist iga osa tutvustus- raamat muutub hetkega arusaadavaks ning samuti soovitan tutvuda teiste Faulkneri teostega.

Kasutatud allikad

• http://images.google.ee/images?hl=et&lr=&client=firefox-a&rls=org.mozilla:et:official&um=1&q=william+faulkner&sa=N&start=40&ndsp=20&biw=697&bih=593
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/The_Sound_and_the_Fury
  
• Hälin ja raev.