Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

IMAP (1)

3 HALB
Punktid

IMAP
Referaat ainest: „Arvutivõrgud“
Sisukord:
Sissejuhatus 3
1.IMAP 4
1.1. POP3 4
1.2. IMAP’i ja POP3 erinevused 5
Kokkuvõte 6
Sain teada, et Imap on meiliserveri protokoll , mis paikneb OSI mudeli 7.kihis. Minu arvates on IMAP kasutaja sõbralikum, kui POP3 protokoll. Isiklikult kasutaksin IMAP protokolli, sest see on ettevõtte kohaselt mõistlikum ja kasulikum ning sisaldab ka rohkem võimalusi. 6
Viidatud allikad 7

Sissejuhatus


IMAP - Internet Message Access Protocol (eesti keeles: internetisõnumitele juurdepääsu protokoll) on rakenduskiht, mis tagab kasutajale ligipääsu enda hoiustavale meiliserverile ja käsitleda neid niimoodi nagu need asuksid kasutaja enda isiklikus arvutis. Kasutaja saab luua serveris uusi kaustu (postkaste, saabunud sõnumite eristamiseks). Kaustu saab ümber nimetada ja kustutada , samuti saab märgistada loetud sõnumeid või kirju, millele on vastatud. Teostada saab ka kirjade otsinguid ja alla laadida erinevaid kirjade osi (kirja sisu, pildid või manused).
  • IMAP


    IMAP kuulub OSI 7-kihilise mudeli rakenduskihti. Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektropost, kuhu kuulub ka IMAP. Rakenduskiht tegeleb enamjaolt probleemide lahendamisega, milleks võib olla võrgu läbipaistvus. OSI 6- kiht ehk esituskiht, tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liiguvad.
  • POP3


    Seoses sellega, et POP3 (Post Office Protocol) meilivahetuse standardis sisalduvad mitmed piirangud postkastide haldamisele, loodi kirjadega paindlikumaks ümberkäimiseks IMAP protokoll. Erinevalt POP3 protokollist jäävad IMAP kasutamisel sõnumi originaalid serverisse alles ja kasutaja arvutisse laetakse koopiad . See tegevus võimaldab mitmetel kasutajatel samaaegselt kasutada üht ja sama meilikontot, näiteks lugeda meile kodus, interneti kohvikus, oma telefonis või isegi reisil olles. Programmid nagu Outlook 2007, Outlook 2010, Apple Mail 10.6 Snow Leopard, Apple Mail 10.7 Lion , Entourage 2008 Web Services Edition ja Outlook for Mac 2011 on meilikliendid, mis toetavad nii POP3 kui IMAP protokolle.
    IMAP ühendus tehakse reeglina arvutiporti 143 kaudu. Kui POP3- meiliprogrammid laevad arvutisse meilisõnumeid, siis vaikesätete kohaselt eemaldatakse allalaetud sõnumid serverist. Iga meilisõnumi koopiat , mida on rohkem kui ühte arvutisse alla laetud, ei hoita serveris ning need ei oma juurdepääsu meilisõnumitele. POP3 protokoll võimaldab korraga ainult ühte sisselogimist postkasti , erinevalt IMAP’ist, mis võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt postkasti kastudada ehk sisselogida mitmest arvutist korraga samaaegselt. Kuigi on võimalik häälestada erinevaid POP3 programme nii, et nad säilitavad meilisõnumite koopaid serverisse, see võimaldab juurdepääsu samadele sõnumitele rohkem kui ühest arvutist. POP3 ei suuda mitut meiliserveris asuvat kasuta mitme arvuti kasutajaga sünkroonida ning POP3 ei toeta ka juurdepääsu ühiskaustale.
  • IMAP’i ja POP3 erinevused


    Erinevalt POP3e kasutatavatest meiliprogrammidest on IMAPi kasutatavad meiliprogrammid palju paidlikumad ja pakuvad rohkem funktsioone. IMAP laeb alla meilisõnumid, mille vaikesätete kohaselt jäävad allalaetud sõnumid koopia kujul serverisse alles. Kuna koopiat hoitakse serveris alles, on juurdepääs tagatud ka rohkem kui ühest arvutist korraga. IMAP meiliprogrammide abil saame ligipääsu mitmele serveris asuvale sõnumikaustale ning see võimaldab meil luua mitut meilikausta. Seejärel on erinevas kohas paikneval arvutil juurdepääs serveri mis tahes kaustas asuvale, mis tahes sõnumile.
    Näiteks enamikke meiliprogramme on võimalik häälestada nii, et need säilitavad saadetud kirjadest serveris koopiad, mis võimaldavad teistest arvutitest oma saadetud kirju näha. IMAP toetab lisafunktsioone, mida enamik POP3-programmid ei toeta. Näiteks sisaldavad mõned IMAP programmid funktsioone, mis lubavad üksnes serveris olevate meilisõnumite päiseid, sõnumi saatjat ja teemat vaadata ning seejärel need sõnumid alla laadida, mida lugeda soovitakse. IMAP toetab ka juurdepääsu ühiskaustale.
    POP3- ja IMAP meiliprogrammid lubavad valida, millal serveriga meilide saatmiseks ja vastuvõtmiseks ühendust luua.
    Kolm üldisemat võimalust, mida POP3 ja IMAP meiliprogrammides määrata saab, on järgmised:
    • Programmi käivitamisel võtta vastu ja saata sõnumeid. Selle võimaluse kasutamisel saadetakse ja võetakse meile vastu ainult siis, kui meiliprogrammi käivitub.
    • Saada ja võtta sõnumeid vastu käsitsi. Selle võimaluse kasutamisel saadetakse ja võetakse sõnumeid vastu siis, kui klõpsate POP3- või IMAP4-meiliprogrammis asuvale suvandile „Saada ja võta vastu”.
    • Saada ja võtta vastu sõnumeid kindlaks määratud aja tagant. Selle võimaluse kasutamisel loob meiliprogramm serveriga ühenduse kindlaksmääratud aja tagant, et sõnumeid saata ning alla laadida.

    Kokkuvõte

    Sain teada, et Imap on meiliserveri protokoll, mis paikneb OSI mudeli 7.kihis. Minu arvates on IMAP kasutaja sõbralikum, kui POP3 protokoll. Isiklikult kasutaksin IMAP protokolli, sest see on ettevõtte kohaselt mõistlikum ja kasulikum ning sisaldab ka rohkem võimalusi.

    Viidatud allikad


    7
  • Vasakule Paremale
    IMAP #1 IMAP #2 IMAP #3 IMAP #4 IMAP #5 IMAP #6 IMAP #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor aura289 Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Arvutivõrkude alused
    14
    docx

    Arvutivõrkude alused

    laadida alla ainult sõnumi tekstiosa või pildid või manused) jne. Erinevalt POP3 protokollist jäävad IMAP protokolli kasutamisel sõnumite originaalid serverisse alles ja kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad. See võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt kasutada üht ja sama meilikontot ning näit. reisil olles käia postkasti vaatamas suvalisest internetiühendusega arvutist. Praegu on kasutusel neljas versioon IMAP4 Enamik meilikliente toetab nii POP3 kui IMAP protokolle. Sõnumite saatmist IMAP ei võimalda, selleks on ette nähtud SMTP protokoll LDAP (Lightweight Directory Access Protocol) Komplekt protokolle, mis võimaldavad ligipääsu infokataloogidele. LDAP aluseks on X.500 standard, kuid LDAP on oluliselt lihtsam. Lisaks toetab ta ka TCP/IPprotokolle, mida X.500 ei toeta. Võimaldab peaaegu igal rakendusel ja igal arvutil ligipääsu kataloogides asuvale informatsioonile (näit. avalikud võtmed, e-posti aadressid jms)

    Arvutivõrgud
    Arvuti võrgu referaat
    8
    doc

    Arvuti võrgu referaat

    POP3 on klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. Kasutaja (või tema arvutis olev klientprogramm) kontrollib perioodiliselt oma postkasti sisu ISP serveris ja laadib alla saabunud sõnumid. POP3 hostiaadress on see osa elektronposti aadressist, mis asub "@"-märgi järel. POP3 on sisse ehitatud Netscape'i ja MS Internet Explorer'i brauseritesse, samuti Netmanage'i internetitoodete komplekti ja Eudora'sse. POP3 alternatiiviks on IMAP (Internet Message Access Protocol). Selle abil on võimalik vaadata serveris asuvat elektronposti ilma, et seda oleks vaja oma arvutisse alla laadida. POP3 ja IMAP on ette nähtud ainult elektronposti lugemiseks, mitte saatmiseks. Elektronposti saatmiseks kasutatakse SMTP (Simple Mail Transfer Protocol) protokolli. POP3 pordina kasutatakse harilikult porti 110 . Samba (SaMBa) - Tarkvara, mis võimaldab UNIX'i serveril töötada failiserverina Windows'i klientide jaoks.

    Arvutivõrgud
    Arvutivõrkude Referaat
    19
    odt

    Arvutivõrkude Referaat

    nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis. See tähendab, et kasutaja saab serveris luua uusi kaustu (postkaste) saabunud sõnumite laialipaigutamiseks, neid kaustu ümber nimetada ja kustutada, sõnumeid märgistada (loetud, vastatud jne) ja kustutada, teostada otsinguid, laadida sõnumeid alla osade kaupa (näit. laadida alla ainult sõnumi tekstiosa või pildid või manused) jne. Erinevalt POP3 protokollist jäävad IMAP protokolli kasutamisel sõnumite originaalid serverisse alles ja kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad. See võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt kasutada üht ja sama meilikontot ning näit. reisil olles käia postkasti vaatamas suvalisest internet ühendusega arvutist. Praegu on kasutusel neljas versioon IMAP4. Enamik meilikliente toetab nii POP3 kui IMAP protokolle. Sõnumite saatmist IMAP ei võimalda, selleks on ette nähtud SMTP protokoll. LDAP

    Arvutivõrgud
    Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused
    52
    docx

    Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

    agent) ja neid siduv SMTP. SMTP: (Simple mail transfer protocol). lihtne meiliedastusprotokoll: Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks. Sõnumite vastuvõtmiseks kasutatakse teisi protokolle, näiteks POP3 või IMAP. Viimased võimaldavad salvestada sõnumeid serveril asuvasse postkasti ja neid siis sealt perioodiliselt alla laadida. //// ==> EHK Kasutab TCP-d, et usaldusväärselt kanda e-mail kliendilt serverile (port 25). Toimub otsene ülekanne saatvalt serverilt vastuvõtvale serverile. 3 ülekandefaasi: tervitamine (handshaking), sõnumi saatmine, lõpetamine. /// Käsud - ASCII tekst, vastus – staatuse kood ja fraas. Sõnumid peavad olema 7-bitises ASCIIs. NÄITEKS: 1) Kasutaja1 kasutab user

    Tehnoloogia
    Eksami küsimuste põhjalikud vastused
    25
    docx

    Eksami küsimuste põhjalikud vastused

    siduv SMTP. SMTP: (Simple mail transfer protocol). lihtne meiliedastusprotokoll: Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks. Sõnumite vastuvõtmiseks kasutatakse teisi protokolle, näiteks POP3 või IMAP. Viimased võimaldavad salvestada sõnumeid serveril asuvasse postkasti ja neid siis sealt perioodiliselt alla laadida. //// ==> EHK Kasutab TCP-d, et usaldusväärselt kanda e-mail kliendilt serverile (port 25). Toimub otsene ülekanne saatvalt serverilt vastuvõtvale serverile. 3 ülekandefaasi: tervitamine (handshaking), sõnumi saatmine, lõpetamine. /// Käsud - ASCII tekst, vastus ­ staatuse kood ja fraas. Sõnumid peavad olema 7-bitises ASCIIs. NÄITEKS: 1)

    Arvutivõrgud
    Arvutivõrgud
    22
    doc

    Arvutivõrgud

    Aktiivse andmevahetuse puhul algatab kontrollkanalil ühenduse klient ja andmekanali liikluse server. Passiivse andmevahetuse puhul algatab mõlemad ühendused klient. Kui kohalik masin asub tulemüüri taga, on võimalik, et tulemüür ei luba väljast sisse ühendusi tekitada ja näib, et FTP ei tööta. Sel juhul tasub enne kopeerimisi anda käsk passiivseks andmevahetuseks ftp> passive Üleminekuks aktiivsele andmevahetusele on käsk active. 11. Interneti protokollid POP3, IMAP ja SMTP. Andmevahetuse kirjeldus ja pordid. Port Protokoll Seletus 110 POP3 Post Office Protocol 143 IMAP Internet Message Access Protocol 25 SMTP Simple Mail Transfer Protocol POP3 ja IMAP protokollid on selleks et postkasti serverist kirjad kätte saada. IMAP on e-maili parandatud lugemise protokoll.

    Arvutiõpetus
    Network üldiselt
    32
    doc

    Network üldiselt

    9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht. UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei võimalda eristada kliendi poolt saadetud paketile vastuseks tulevat paketti sellisest paketist, mis on saadetud sisse nö

    Arvutiõpetus
    Arvutivõrgud eksamiks
    28
    docx

    Arvutivõrgud eksamiks

    Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas ­ saatja - keskkond- vastuvõtja ­ sihtkoht ..ehk.. arvuti ­ modem ­ kaabel ­modem ­ arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teis

    Arvutivõrgud




    Kommentaarid (1)

    shadowcat profiilipilt
    shadowcat: Suhteliselt sisukas :)
    23:50 30-01-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun