Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajatelg moest (0)

1 Hindamata
Punktid
Ürgaeg loomanahad, erinevad taimsed kiud luudest-, teokarpidest keed
Egiptus N:tuunika, kalasiiris Vana riigi periood M: niudevöö, põll, schenti (2778-2263 a ema) trapeeringud; plissee Keskmise riigi periood linane ; puuvillane ; siid (2263-1710 a ema) laiad kaelaehted Uue riigi periood parukad, tripati (1710-1090 a ema) sandaalid
Kreeta N:pihik, põll, püksseelik, Varane järguline seelik , 3000-2000. a e Kr M: niudevöö, Keskmine lühike seelik, 2000-1700. a e Kr kitoon Hiline 1700- 1450 . a e Kr. keep , peakatted linane; villane , nahk filigraansed ehted lõike kasutamine sussid, sokid , sandaalid, saapad , kontsaga kingad Kreeka N: peplos, kitoon, himation ., Arhailine pharos , palla (700-500 a e Kr.), M: himation, hlamis, Klassikaline eksomis, kitoon (500-338 a e Kr.) ja petasos , pilos, saccus, früügia Hellenismi periood müts, stephanie (338-168 a e Kr.). linane, villane, siid sandaalid, kingad fibulad emailitud ehted Etruskid N: tuunika, (700-650 a e Kr.) M: lühike seelik, tuunika lacerna, tebenna, keep puuvillane, villane kingad, saapad, sandaalid tutulus granuleeritud ehted Assüüria Narmastega rüü, ülevise, (1132-609 a e Kr) varrukateta särk, vaipseelik, foiniikia müts vilt, villane kangas saapad, sandaalid
Euroopa alad cuccullus Gallialased, keldid , pallium, varrukatega tuunika, britid pikad püksid Muinasaeg nahk, villane, linane (...12saj)
Rooma N: tuunika, stoola,palla, Kuningate ajajärk paenula, sapparum, olicula (8-6. saj. e Kr) M: niudevöö, tuunika, keep, Vabariigi periood tooga (510-31 a e Kr) puuvill , siid, linane Keisririigi periood sandaalid, saapad (31 a e Kr ­476 a) kuldehted pileus, flammeum soengud, parukad Büstsants N: tuunika, stoola, palla, orjandusliku ja peakate keskaegse ühiskonna M: püksid, tuunika kujunemine (4.-7. saj.) paludamentum, paenula Feodalismi tekkimine " segmendid " ja arenemine tablion (7.- 13. saj.) kaetud keha Feodalismi edasine siid, taft , damast , samet , areng (13.-15. saj). gobelään, brokaat , linane, villane, puuvillane saapad zucchetto, petaso Romaani N: (alus- ja pealiskleit, (10-13 saj.) mantel , rätik, keep M:alus-ja pealis -tuunika, pükssukad, sääremähised, keep müts, kindad poolkõrged saapad
Gooti N: alustuunika, surcoat, Varagooti pelicon (u.1140-1200.a) M: särk, alustuunika, pikkade varrukatega pealistuunika, püks- sukad bliaut, keep, coiffe linane, kodus kootud villane, karusnahk, nahk, siid valged pikad kindad vöökotike nokk -kingad/saapad chaperon
vapiriietus lõigetega kleidid Kõrggooti cott, cyclas (1200-1350.a) korsett Hilisgooti brokaat, samet (1350-1525. a). dekoltee , pihik, sallkrae, slepp houppeland hennin, sarvtanu vöö, pikad varrukad püksid
kellukesed, südamed, amuletid
Renessanss Esimesed raamatud Itaalias rõivastusest Vararenessanss N: aluskleit, kleit, simara ( 1400 -1500) M: alussärk/püksid, vest , Kõrgrenessanss pükssukad, jakk (1500-1520/30) karusnahkse voodriga ülejäänud Euroopa lahtkäistega mantel, (u.1500-1630) vammus, kubemekott, Eestis 1520- 1650 trikoopüksid sisselõiked varrukatel korsett, võruseelik brokaat, samet, krepp siid, sifoon pits barett taskurätt kandilise ninaga jalatsid , pantofles, chopines, kinga ihmad pärlid Barokk vahast mannekeenid (1600- 1715 .a) esimene moeajakiri erinevad rõivad seoses elujuhtudega N: seelik, pihik, kleit dekoltee, puusapadi, laiad puhv-varrukad, põll, mantoo M:särk, laiad (põlv)püksid, sukad, kuub , keep, mantel, saterkuub, kübar, lehterservaga saapad, kannused siid, pits, puuvill, lina korsett, lehvik muhv, kindad, krae, kravatt, kätised parukad nööbid, teemandid, suled kõrge kontsaga kingad
Rokokoo N: alussärk, seeliku karkass, (u. 1715-1780) alusseelik, korsett, rinnalapp, varrukad, seelik, kleit, pihik panier, contouche, neglizee, keep, polonaise, peakatted M:saterkuub, vest, särk, kravatt, põlvpüksid (kitsad), sukad, suurkuub, redingot, frakk , saboo atlass, satään, siid, damast, brokaat pits trükitud puuvillane kangas
Kodanliku N: S-siluett, istmikupolster, revolutsiooni ja seelik, jakk Inglismaa mõju M: kuub, vest, (1780-1804) redingotmantel, inglise frakk, jalutuskepp, kaelaside, silind- riline kaabu , caraco jakk musliin , batist, popeliin madala kontsaga kerged kingad, rihmikud ja sandaalid. käekott Ampiir N: kleit (vöökoht rinna all), (19.saj. I pool) dekoltee M: spencer -jakk, frakk, vest(id), pikad/ põlvpüksid, särk, kaelaside, redingot, garrick, mantel, silinderkübar turban, tanu, kübar sall , rätik, kindad, boa, päikesevari, käekott, lehvik saapad siid, musliin, samet Biidermeier N: seelik, pluus , dekoltee, (1820-1840) tanu, kübar, schute, rotond M:vest, frakk, püksid, pikkkuub, tweed, redingot, garrick, kaelaside puuvill, samet, musliin, muaree, siid, damast, taft, brokaat terava ninaga kingad/saapad
19 saj. II pool korsett, krinoliin (1840-70) uued kangad
19. saj. lõpp N: S-siluett, suured varrukad, 20 saj. Algus korsett, kübarad, püksseelik, pluus, rinnahoidja M: smoking , sabakuub, vildist /õlest kaabu, soni spordirõivastus samet, atlas, sifoon, elastsed kangad kummitripid 20.saj moetööstuse plahvatuslik areng naiste võrdõiguslikus militaarsed mõjud erinevad riietumisstiilid töö-,spordi-,vabaaja ja pidulikud rõivad mood kui popkultuuri osa N: püksid, miniseelik, kostüüm M: ülikond, triiksärk, sünteetilised materjalid moeikoonid moekunstnikud
Vasakule Paremale
Ajatelg moest #1 Ajatelg moest #2 Ajatelg moest #3 Ajatelg moest #4 Ajatelg moest #5 Ajatelg moest #6 Ajatelg moest #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Monika Avalaid Õppematerjali autor
Illustreeritud lühiülevaade moe arengust.

Sarnased õppematerjalid

Rõivastiilise kronoloogiline ülevaatetabel
18
docx

Rõivastiilise kronoloogiline ülevaatetabel

TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Jekaterina Kudenko KUKKB-2 Rõivastiilide kronoloogiline ülevaatetabel Koostaja: Kudenko Jekaterina Juhendaja: PhD Ene Lind Tallinn 2014 eKr ÜRGAEG Ürdaeg Rõivastus: loomanahad, erinevad taimsed kiud Ehted: luudest-, teokarpidest keed 2778. a eKr MUINAS-EGIPTUS Vana riigi periood Vana riigi periood (2778-2263 a eKr) - rõivad on hästi tugevast ja paksust linast - proportsioonid olid mõlema soo puhul ühesugused - palju eh

Kostüümiajalugu
19-saj naisterõivastus
22
doc

19. saj naisterõivastus

Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM31 Veronika Sarapova 19. saj naisterõivastus Referaat Juhendaja: Kadri Roball Särevere 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Rõivatööstus ........................................................................................................................ 4 Charles Frederich Worth......................................................................................................... 4 Josephine Bonaparte.............................................................................................................. 5 Kuninganna Victoria.......................

Ajalugu
Uurimistöö-Ilu-rõivastus ja mood läbi aegade
53
doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. .................................................................

Rõiva ajalugu
Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE-
53
doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. .................................................................

Kirjandus
Barokiajastu
14
doc

Barokiajastu

1672.a. saadeti kellelegi Itaaliast kingituseks seepi, sellele oli lisatud üksikasjalik kasutamisõpetus. Louis XIV õukond tõusis Euroopas kiiresti juhtpositsioonile. Tema õukonnatseremooniaid ja rõivastust järgisid teised Euroopa kuningakojad mitu aastakümmet. Barokkrõivastus Alates 17 saj. on Prantsusmaa põhiline moe dikteerija. Barokkrõivad kujutasid endast sünteesi eelnevatest ja uutest suundadest ­ Hollandi ja Prantsuse aristokraatia moest. Barokkrõivastusele oli iseloomulik lopsakas maaliline figuur, vaba rõivastuse juurde kuulus aeglane "ujuv" liikumine ja keeruline tseremoniaalsus. Rõivastus oli ekstsentriline ja luksuslik, väga dekoratiivne ja rikkalikult kaunistatud. Kaunistuselementidena kasutati kõikidel rõivaosadel pitsi, linte, lehve, tikandeid, nööpe. Rõivad valmistati tavaliselt mustrilisest brokaadist või atlass-siidist. Väga oluline oli luksuslik aluspesu, mis kohati paistis pealisrõivaste alt

Kultuur
Kübarad
39
doc

Kübarad

19 Nii mehed kui ka naised puuderdasid oma soenguid. Daamid lisasid nisujahu oma pärisjuustele, mehed aga suurtele valgetele parukatele. Parukamoodi jätkas 18. Sajandil Ramillies`s parukas, mis kujutas vorstikujulist juukserulli kummagi kõrva kohal, ülejäänud juuksed kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni. Revolutsiooniga kaasas käinud kõige loomuliku soosimine ei viinud puuderdatuid soenguid üksnes moest, vaid pani need koguni põlu alla. Demokraatlikud jõud tulid välja üsna nõrgal põhjendusega nagu tekitaks jahuga puuderdamine leiva defitsiiti. Edaspidi olid soengumoes olulisel kohal lihtsamad ja loomulikumad soengud. 1870-1890 Prantsusmaal said täieõiguslikeks moeloojateks moemajad. Naise siluett muutus. Toonitati vormide ümarust. Soeng jäljendas rõiva siluetti: pikad juuksed olid tagant üles kammitud, taga vabad rippuvad lokid.

Ajalugu
Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,

Kultuurid ja tavad
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun