AJALUGU: KESKAEG (0)

AJALUGU
KESKAEG

• Mis on keskaeg ?
  

Keskaeg on periood,mis jääb vanaaja ja uueaja vahele.

• Keskaja algus ja lõpp
  

Keskaja alguseks ppetakse viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist ehk 476.aastal. Lõppu ei saa konkreetselt öelda, sest väga palu eriarvamusi on. Näiteks osad arvavad , et keskaeg lõppes siis kui avastati ameerika, teised arvavad et keskaeg lõppes siis kui leiutati trükikunst.

• Kas keskaeg vältas kõikjal sama kaua?
  

EI, näiteks Eestis peetakse keskaja alguseks umbes 1200. Aastat. Keskaeg algas eestis siis kui siia jõudsid saksa-Skandinaavija vallutajad. Eesti keskaeg lõppes aastal 1558, sest see sündmus põhjustas keskaegse Liivimaa hävingu.

• Kuidas keskaeg jaguneb?
  

Keskaeg jaguneb perioodideks. Varakeskaeg(6.-10. Sajand), Kõrgkeskaeg(11.-13. Sajand), Hiliskeskaeg (14.-15. Sajand).
Varakeskaeg: Rooma riik laguneb. Maanteed , niisutussüsteemid ja töökojad lagunesid, põllud jäid sööti. Kadus oskus töödelda kivi, mistõttu sai puidust põhiline ehitusmaterjal. Frangi riik tõusis esile.
Kõrgkeskaeg: See oli keskaja kõige tormilisema arengu periood. Rahvaarvu kasv tõi kaasa olulisi muudatusi Euroopas. Asustus tihenes, hariti uusi põlde, rajati linnu, uue hoo sai sisse kaubandus ja majandus, kasutusele võeti tehnilisi vahendeid. Suurenes ka Rooma piiskopi ehk paavsti võim. Põhja- ja Ida-Euroopas tekkisid uued kuningriigid, nagu Rootsi, Norra, Taani, Poola, Ungari.
Hiliskeskaeg: Näljahädad ja suur katkuepideemia 14. Sajandil põhjustasid Euroopas rahvastikukatastroofi. Kliima jahenes ja põllumajandust tabas kriis. Samas iseloomustas seda ajajärku kunsti- ja kultuurielu õitseng. Itaaliast sai antiikkultuuri taassünd.
UUEAJA KOIDIKUL

• Suur rahvaste rändamine (Millal aset leidis? Kes on hunnid ? Mis selle tagajärjel muutus?)
  

Rahvasterändamine oli 4.-7. Sajandil.Germaani, Slaavi jt. Rahvaste ulatuslik Lääne- ja Põhja-Euroopasse tungimine. Hunnid olid rändkarjakasvatajad, kes elasid Sise-Aasias. Muutus see, et Euroopasse tulid uued rahvad .

• Germaanlased Rooma riigi piiridel:
  

o germaani hõimud ja germaani riigid;
o germaanlaste ja roomlaste suhted;
o romaani keeled.
5.sajandil tungisid Suure rahvasterändamise käigus Rooma riigi lääneprovintsidesse mitmesugused germaani hõimud.Kui Lääne-Euroopa keisririik hävis, rajasid uusasunikud selle territooriumile terve hulga väikesi riigikesi. Riikide loojateks olid küll germaanlaste sõjalised rühmitused , kuid uusi valitsejaid toetasid ka paljud roomlased . Algul elasid nad roomlastest eraldi, kõnelesid oma keeles. Kuid ajapikku hakkasid kaks kogukonda omavahel sulanduma. Ladina ja germaani keelte segunemisel kujunesid sajandite jooksul välja Itaalia, prantsuse ja hispaania keel.
Frangi riik

• Kes olid frangid?
  

Gallia põhjaosas elas germaani rahvas, kes kutsusid ennast frnkideks.

• Kuidas tekkis frangi riik?
  

Rooma riigi nõrkuseperioodil 3.sajandil olid nad tunginud üle reini jõe läände ning rajanud seal asundused. Nad elasid väikestes külades, harisid põldu ja pidasid loomi.

• Kes oli Chlodocech?
  

Chlodocech oli noor pealik , kes oli isalt võimu ülevõtmise ajal kõigest 16-aastane, asus otsekohe territooriumi laiendama. Ajapikku õnnestus tal vallutada peaaegu kogu Gallia.

• Miks otsustas Chlodovech ristiusu vastu võtta ja miks see oli oluline?
  

Chlodovech sai peagi aru, et suurt riiki suudab ta koos hoida ja valitseda vaid siis, kui kohalik rahvas ning Gallia piiskopid ja kloostrid teda toetavad .

• Kes on merovingid ja kes on karolingid ?
  

Merovingid- Chlodovechist põlvnenud Frangi kuningate dünastia .
Karolingid- Karl Martellist Põlvnenud Frangi kuningate dünastia.
Dünastia- valitsejasugu, samast suguvõsast põlvnevad kuningad.

• Miks läks võim u 8.sajandil Frangi riigis Majordoomuste kätte?
  

Kodusõjad nõrgendasid Merovingide võimu. Ajapikku jäid nad riigiasjade korraldamisest päris kõrvale, nii et ajaloos mäletatakse neid laiskade kuningatena. Samal ajal koondus kogu võim paleeülemate kätte. Paleeülemad olid edukad sõjaväejuhid.

• Kes on Pippin Lühike ja kes Karl Suur?
  

Pippin Lühike oli Karl Martelli poeg. Pippin Lühike astus 751. Aastal viimaks otsustava sammu: kõrvaldas troonilt viimase merovingide soost kuninga ja pani aluse Karolingide dünastiale.
Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg. Karl suur oli Karolingide dünastia silmapaistvaim valitseja.

• Frangi riik Karl Suure ajal: võitlus saksidega, keisriks kroonimine , Karl Suur riigivalitsejana.
  

Aastatel 772-803 alistati lakkamatute sõjakäikudega väikestes kogukondades elavad ja oma hõimuusundit järgivad saksid . 800. Aasta jõulude ajal kroonis Leo III Karli Püha Peetruse katedraalis Rooma keisriks. Karl Suur sai väga hästi hakkama 15 miljoni inimese juhtimisega.

• Miks ja kuidas Frangi suurriik lagunes ?
  

o Verduni leping
Karl Suur suri 814. Aastal ja jättis oma pojale valitsemiseks hiigelsuured valdused. Ludvigi eluajal alustasid tema lapsed võitlust Frangi riigi jagamise pärast. 13 aastat kestnud verise sõja järel jõudsid nad lõpuks omavahel kokkuleppele ja 843.aastal Verdunis sõlmitud lepinguga jagati riik kolmeks.