Kumb on andnud maailmale rohkem, kas Kreeka või Rooma [2ver] (0)

Kumb on andnud maailmale rohkem, kas Kreeka või Rooma
Nii Vanalt-Kreekalt kui ka Vanalt-Roomalt oleme saanud palju. Need kunagised suurriigid, mis asusid ajateljel vastavalt siis Kreeka ligikaudu X sajand kuni II sajand eKr ja Rooma ligikaudu III sajand eKr kuni 476 a. pKr. Nende kultuurid ja eluolu oli osalt nii erinev, ent teisalt vägagi sarnane, seda suuresti tänu Kreeka ja Rooma kultuuride segunemisele peale Kreeka lõplikku langemist Rooma alla. Kõige suuremat import- eksport nähtust võib märgata nende religioonis, kus Rooma laenas suure osa Kreeka jumalaid, samastades neid juba olemasolevatega, samas kui Kreeka, olles hiljem juba Roomale allutatud, sai osa Rooma religioonist. Sama skeemi järgi toimusid muutused ka mõlemate teistes eluvaldkondades. Kui nüüd küsida, et kummalt oleme siis rohkem saanud, siis on asi väga tasavägine ja kindlasti on igalühel asjast oma arvamus. Selle arutlusega on mul kavas läbi vaadata mõned tähtsamad punktid Kreeka ja Rooma saavutustes, et siis välja selgitada kumb on minu jaoks maailmale andnud rohkem, kas Kreeka või Rooma.
Esimesena tahaksin rääkida nende kahe riigi arhidektuurist. Kui küsida ükskõik kelle käest, et mis meenub neil esimese asjana seoses antiik Kreeka või Roomaga, siis kindlasti kuuleks vastuseks Kreeka poolt klassikaline Kreeka tempel ning Rooma poole pealt Colosseum. Need on põhimõtteliselt juba kõigi vaimusilmas nende kunagiste suurriikide sümbolid. Aga rääkides nende kahe poole kuulsate ja omanäoliste ehitiste kvantiteedist, siis jääks peale Rooma, kuna sealt on lisaks Colosseumile tuntud veel ka Panteoni tempel, oma hiiglasuure kupliga ning veel ka roomlaste oma leiutis – akvetuktid, milledest kuulsaim on ehk Prantsusmaal asuv Pont -du-Gard. Akveduktid ehk veejuhtmed kuuluvadki Rooma kõige eriomasemate saavutuste hulka. Need olid aga võimalikud ainult tänu ehitustehnilistele uuendustele, nagu lubjamördi ja põletatud telliste laiaulatuslik kasutuselevõtt. Sellised materjalid võimaldasid rakendada võlvimistehnikat. Tänu sellele tulid uued konstruktsioonid , mida varem polnud nähtud, millest tähtsamad olid võlvid, kaared ja kuplid .
Mõlematest vanaaja hiigelriikidest on tänapäevalgi hästi tuntud nende religioon . Neil kummalgi oli suur hulk jumalaid, keda eriti Rooma suurel hulgal teistest religioonidest enda jumalatega samastades oma religiooni sisse tõi. Siiski on tänapäeval veidi rohkem tuntud Kreeka tähtsaimad jumalad, kui Rooma omad. Näiteks kes meist ei teaks Zeusi, Herat, Poseidoni jne, aga kui paljud teavad nende vasteid Rooma religioonist: Jupiter , Juno ja Neptunus . Seega usuliselt on minu arvates maailmale Kreeka rohkem andnud.
Ka sõjaväelisi uuendusi võib mõlemate puhul märgata. Nii Kreeka kui ka Rooma leiutasid ja võtsid kasutusele uusi armee lahingu formatsioone ja sõjapidamis tehnikat. Kreeka poolt on kindlasti kuulsaim sõjaalane uuendus nende lahingurivi – faalanks . Aga see on ka ainuke kõige silmapaistvam leiutist nendelt. Samas Rooma sõjaväest on meile tuntud rohkem mõisteid, nagu leegion või maniipul. Ja üleüldse olid roomlased sõjaväeliselt kõrgemal tasemel kui Kreeka ja seda mitmel põhjusel. Esiteks olid nad väga vallutuste janulised, mistõttu uuendasid ja parandasid nad pidevalt oma piiramistehnikat ja üleüldist sõjapidamis taktikat. Teisalt oli neil vaja ka juba vallutatuid ja riigile juurde liidetud alasid kaitsta ülestõusude või välississetungijate vastu. Kõik see pani roomlasi paratamatult üha uusi asju proovima. Lisaks tolle aja kohta kõrgelt arenenud sõjatehnoloogiale, peitus Rooma sõjaväe võimsus ka väga karmis distsipliinis. Tänu nendele kahele aspektile õnnestuski Roomal luua maailmariik.
Üks tänapäeva maailma enam mõjutanud valdkond, kust me oleme Roomalt ja Kreekalt midagi saanud on riigivalitsemine ja õigussüsteem. Kreeka on ajalukku läinud demokraatia sünnimaana ning Rooma, kui rooma õiguse väljatöötajana. Nii demokraatia kui ka rooma õigus on enamustes tänapäeva riikides kasutusel, seal hulgas ka Eestis. Ega ei kujutakski elu ilma nendeta ette, kõik oleks hoopis teistsugune. Valitseks diktatuur ja kõrgemal seisvate inimeste ülemvõim alamate kihtide üle, ilma, et nood midagi selle ülekohtu vastu teha saaksid.
Üks suuri erinevusi nende kahe vana riigi vahel oli nende keel. Need kaks täiesti erinevat keelt, milledel pole teineteisega peaaegu mitte midagi sarnast on ometigi suutnud säilida ja olla ka kasutuses kuni tänapäevani. Kui kreeka keelt tõesti ei kasutata ülemaailma suhtluskeelena, siis on kreeka alfabeet kasutusel matemaatikas, kus enamus tähistusi on pärit kreeka tähestikust. Samas kasutatakse ladina kirja variante tänapäeval sadade erinevate keelte ülesmärkimiseks ning nüüd on ta saanud maailma kõige levinumaks kirjasüsteemiks. Ka eesti keele ülesmärkimiseks kasutatakse ladina kirja varianti . Ülikooli mõningates teaduskondades on vaja õppida siiski ka algset ladina keelt. Rooma on tänapäeval tuntud veel ka omanimelise numbrisüsteemi poolest.
Nagu ma arutlust kirjutama hakates arvasin, oli Kreeka ja Rooma saavutuste mõju tänapäeva maailmale võrdse suurusega. Aga kuna töö pealkiri näeb ette siiski kummagi eelistamist teisele, siis lähtudes isiklikust seisukohast valiksin mina Rooma. Seda seepärast, et minu jaoks on Roomast pärit rohkem tähtsaid leiutisi kui Kreekast . Samas ei saa ma eitada Kreeka suurt rolli nendes uuendustes mida me Rooma puhul märkida võime, kuna nii mõnedki roomlaste uuendused olid vaid edasi arendused kreeklaste poolt juba leiutatud asjadest. Minu jaoks olid roomlastel lihtsalt paremad võimalused ja rohkem aega, et saavutada seda, mille poolest nad ajalukku on läinud.