Migratsioon on inimeste liikumine ühest riigist teise riikidevaheline ränne Vähe on jäänud riike, kus elab vaid üks rahvus. Eesti on paljurahvuseline riik. Nimeta rahvusi, kes elavad Eestis? 2000. aastal 1 370 052 inimest Eestlasi 930 219 Muud rahvused 431 914 Rahvus teadmata 7 919 Rahvastiku püramiid 2011 http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/ Rahvastik 2012 2012. aasta 1. jaanuaril elas Eestis 1 318 000 inimest (Statistikaamet). Integratsioon e. lõimumine On oluline, et Eestis riigis elavad kõik rahvused tunneksid: ühtekuuluvustunnet pooldaksid ühiskonnakorraldust austaksid maa seadusi Perekonnad Eestis, lk 15 Eesti perekondades on üldiselt lapsi vähe Suurenenud on lastetute perekondade arv Suurenenud on vabaabielude arv Suur on ka üksikemade isade arv Miks on terve perekond parem lapsele? Terve perekond on turvaline ja hoolitsev lapsele
Nõuded ja ettemaksed 452 897 395 593 Varud 171 208 197 186 Käibevara kokku 630 782 1 021 624 Põhivara Kinnisvarainvesteeringud 610 729 247 150 Materiaalne põhivara 700 376 483 758 Immateriaalne põhivara 7 000 7 000 Kokku põhivara 1 318 105 737 908 KOKKU VARAD 1 948 887 1 759 532 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed 657 187 474 787 Kokku lühiajalised kohustused 657 187 474 787 Lisa 1 järg Pikaajalised kohustused Laenukohustused 125 000 125 000
Kohtu jaoks on lisaks sisulisele arutlusele eriti oluline konkreetne süüdimõistmise ja õiguslike tagajärgede taotlus. KrMS-i p. 268 lg-s 7 on sätestatud, et prokurör võib kohtuvaidluses kuriteo samadest asjaoludest lähtudes muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades süüdistatava olukorda. Sel juhul uuendab kohus süüdistatava või kaitsja taotlusel uurimise või kuulutab välja vaheaja. 17. Kohtuotsusele edasikaebamise kord ja tähtajad. lk. 412 § 318. Apellatsiooniõigus (1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. (2) Tsiviilkostja võib esitada tsiviilhagisse puutuva apellatsiooni. (21) Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. (3) Apellatsiooni ei saa esitada:
KarSi skeemid Hädakaitse I Objektiivne koosseis 1. Kaitseseisund a. rünne b. õigusvastane c. vahetu 2. Kaitsetegevus a. suunatud ründaja õigushüvede vastu b. vajalikkus i. sobiv – mis lõpetab ründe ii. säästvaim – mis kõige väiksemaid tagajärgi tekitab c. Nõutavus (sotsiaaleetilised piirangud) i. mittesüüline rünne – paneb toime laps või vaimuhaige ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne...
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 2 066 331 500 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 38 758 141 200 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2004 (kroonides) Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 48 451 639 Rahandusministeerium 894 611 135 Maksuamet 1 028 413 318 Statistikaamet 62 322 140 Tolliamet 272 616 974 Eesti Proovikoda 5 241 000 Riigihangete Amet 5 097 740 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 2 316 753 946
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Nirgi ISLANDI KULTUUR REFERAAT Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 1. SISSEJUHATUS Islandi Vabariik (Lveldi Ísland) on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Pindala on 103 125 km2 ning rannajoone pikkus on 4988 km. Rahvaarv 2010. aasta seisuga on 318 800. Üle poole rahvastikust elab pealinnas Reykjavikis. Islandi esmaasukateks olid Iirimaalt keldid ja Skandinaaviast norralased. Tänapäeva islandlased ongi peaaegu kõik nende esimeste saabujate järeltulijad. Saare asustamine algas aastal 874, aastast 1262 oli Norra, aastast 1380 Taani maksualune (Taani-Norra unioon). Aastani 1537 oli Island sisemiselt iseseisev, sealtpeale allus Taanile. 01.12.1918 Island iseseisvus, kuid jäi Taaniga personaaluniooni. 17.06.1944 kuulutas end iseseisvaks
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. • Märk = vorm + tähendus • Märkide liigid – sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) – ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) – indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) • Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Inimkeele olemuslikud omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga:...
1981 22 937 18 349 15,4 12,3 1982 23 128 17 893 15,4 11,9 1983 24 155 18 190 16,0 12,1 1984 24 234 19 086 16,0 12,6 1985 23 630 19 343 15,5 12,7 1986 24 106 17 986 15,7 11,7 1987 25 086 18 279 16,2 11,8 1988 25 060 18 551 16,0 11,9 1989 24 318 18 536 15,5 11,8 1990 22 304 19 531 14,2 12,4 1991 19 413 19 715 12,4 12,6 1992 18 038 20 126 11,8 13,1 1993 15 253 21 286 10,2 14,2 1994 14 176 22 212 9,7 15,2 1995 13 509 20 828 9,4 14,5 1996 13 242 19 020 9,4 13,4 1997 12 577 18 572 9,0 13,3
Rahvusroaks on Stuffat Tal Fenek ( jänesehautis). Üldiselt peetakse jänest Malta rahvusroaks. Mainimata ei tohiks jätta ka nende kuulsat leiba pastizzi. Hetke seisuga on Malta Euroopa Liidu kõige väikseim riik, nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Eliisa Sarv 4 2. Loodusolud: Malta riik on suhteliselt madalriik, kõrgeim punkt merepinnast on kõigest 239 ruutkilomeetrit, mis võrreldes Eesti absoluutse kõrgusega, 318 meetrit, on väga madal. Malta asub vahemerelises kliimavöötmes, mille tõttu suved on seal kuumad ja kuivad, talved aga märjad ja jahedad. Aasta keskmine temperatuur on 19 kraadi celsiuse järgi ja keskmine aasta sademete hulk on 560 mm, mis on Eestiga võrreldes väga sarnane. Suurenev surve tööstuselt ja jätkuv turistide arvu kasv on Malta pannud kehva olukorda kus joogivee varud hakkavad jõudma kriitilise piirini. Malta valitsus on
4 Hiidplaneedid Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. JUPITER Kõige rohkem on hiidplaneetidest uuritud Jupiteri. Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning Jupiter on kolm korda massiivsem kui teised planeedid kokku. Jupiter asub Maast viis korda kaugemal ja tema tiirlemisperiood on ligi kaksteist aastat. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri sisemus on kuum. Kuumus planeedi sisemuses tekitatakse aeglase gravitatsioonilise surve poolt. Planeet ei tooda ise energiat vastupidiselt Päiksele. Ta on siiski liiga väike ja tema sisemuses ei ole piisavalt energiat tuumareaktsioonide süütamiseks
muistsed versioonid sellest nimest on Estia ja Hestia. 1930ndate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia.Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. Nimetust estones kasutab ka Läti Henrik. 19. sajandini nimetasid eestlased end maarahvaks. Eestlaste hulgas juurutas Eesti nime Johann Voldemar Jannsen. Loodus Topograafia Eesti asub Läänemere idarannal. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa.
Siin asub ka Rõuge ürgorg, mis hõlmab Ööbikuoru ja Rõuge järvede aheliku Eesti sügavaima järve, Rõuge Suurjärvega. Teine kuulus org, Kütiorg, algab Haanja kõrgustiku põhjanõlvalt ja suubub Võru-Petseri ürgorgu. Järskude veerude ja rohkete uhtorgude ehk tsoridega kitsa oru pikkus on 4,7 km ja sügavus kuni 60 meetrit. Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid (Haanjapark... 2009). · Karula rahvuspark (10 318 ha) - asutati 1979. a maastikukaitsealana ning reorganiseeriti rahvuspargiks 1993. aastal ning jääb Valga ja Võru maakonda. Rahvuspark on mõeldud Lõuna-Eesti iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike kaitseks ning haja-asustusala säilitamiseks (Rahvuspargid... 2009). Karula kõrgustik kujutab 5-8 km laiust kirde-edela suunalist küngaste vööndit, mis on tekkinud jääliustiku servaalal. Jääpankade sulamisnõod on näha Koobassaare
planeedi. Hiljem rakendas tuntud inglise teadlane Isaac Newton oma gravitatsiooniseadust kuude liikumise seletamiseks ja andis üldise hinnangu Jupiteri massile ja ka koostisele. Ta näitas, et kuigi Jupiter on palju suurem ja raskem kui Maa, pole ta seda propotsionaalselt samamoodi nii kaalus kui mahus. Suuruse poolest võiks ta mahutada vabalt 1300 Maasarnast planeeti, aga ta kaalub ainulst sama palju kui 318 Maad. Jupiteri aine peab olema palju kergem kui kivid ja raud, aga mis see siis on? 1903. aastal püüdis Vesto Slipher, kes töötas Lowell'i observatooriumis Flagstafis, Arizonas, kasutada spektroskoopiat, et saada teada, millest Jupiter koosneb. Selle meetodiga ta lahutas Jupiteritl peegeldunud päikesevalguse spektrik ja lootis seal leida tumedaid jooni, mis osutaksid Jupiteri atmosfääris ringlevatele keemilistele elementidele
on muutunud (ÄS § 33 lg 7) Ettevõtja peab tagama andmete õigsuse registris, va postiindeksid või KOV üksuse nime muudatused (ÄS § 5111). Vt organi liikmete kohustus teatada oma aadress registrile (ÄS § 62 lg 7) Teatamiskohustus Äriregistrile tuleb teatada: a) Majandusaasta aruanne (ÄS § 60 lg 1; 334 lg 2) b) Osa võõrandamise kohta info (notari poolt) (ÄS § 150) c) Nõukogu koosseisus muudatuste tegemine (ÄS § 318 lg 5) d) Juhatuse liikme ametiaja pikendamine (ÄS § 184 lg 2, 309 lg 2) e) Andmed audiitori kohta (ÄS § 328 lg 3) f) Sidevahendite andmed (ÄS § 63) g) Ühe aktsionäriga aktsiaselts (ÄS § 2891 lg 1) Sanktsioonid alljärgnevate tegevuste eest: andmete esitamata jätmine, valeandmete esitamine, ühingu dokumentidel seadusega ettenähtud info avaldamata jätmine protsessuaalne trahv
Tulevaste perioodide kulud Varud sh tooraine ja materjal 19 879 21 553 17 157 pooltoodang 18 620 20 364 14 430 valmistoodang 12 455 13 397 18 271 10 ostukaup müügiks 508 326 318 ettemaks hankijatele Varud kokku 51 462 55 640 50 176 Käibevara kokku 95 597 95 930 105 177 PÕHIVARA Tütarettevõtte aktsiad 3 482 5 722 4 520 Muud pikad nõuded 46 626 2 098 Ehitised ja rajatised, maa 58 620 66 745 68 620
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m
Nõuded ja ettemaksed 38 252 980 39 400 459 -1 147 479 -2,9% Varud - tooraine ja materjal 30 024 - vanaraud 91 020 870 19 269 849 71 751 021 372,3% - ettemaksed tarnijatele 5 266 808 1 932 721 3 334 087 172,5% Kokku varud 96 317 702 21 202 570 75 115 132 354,3% Käibevara kokku 135 118 943 83 011 318 52 107 625 62,8% Põhivara Materiaalne põhivara - ehitised 947 702 6 209 544 - 5 261 842 -84,7% - masinad ja seadmed 34 370 338 38 418 963 - 4 048 625 10,5% - muu materiaalne põhivara 401 647 1 310 136 - 908 489 -69,3% - lõpetamata ehitus 4 277 417 534 939 3 742 478 699,6%
kohtunud Bulgaaria koondisega. 3 Bulgaaria statistilised andmed Täisnimi: Bulgaaria Vabariik Pealinn : Sofia(1,09 milj. elanikku). Suuremad linnad: Suuremad linnad Plovdiv (379 000) ja Varna (181 000) Iseseisvus: 3. märts 1878 Pindala : Kogu: 110,910 km2 Maismaad: 110,550km2 Vett: 360km2 Rannajoon : 354 km Piirid teiste riikidega : Kreeka 494 km; Makedoonia 148 km; Rumeenia 608 km; Serbia ja Monternegro 318 km; Türgi 240 km Rahvastik : 7,517,973 (juuli 2004) Vanuse struktuur: 15-64 aastased : 68.5% (mehi 2,533,784; naisi 2,615,968) 65aasased: 17.1% (mehed 535,954; naised 751,610) 0-14 aastased: 14.4% (mehi 553,801; naisi 526,856) Iive: -0.92% Keskmine eluiga : kokku : 40.5 , naised: 42.4, mehed: 38.4 Rahvastiku tihedus: 68 in/km² Maakood: 359 Rahaühik: lev (BGL) 4 Bulgaaria Loodus
Sissejuhatus Üldandmed : Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik
elavad koos oma isa Terah ja tema naine Saarai Haaranis, linn ülemise Mesopotaamias. Jumal teeb mit Aabram, lubades teha Aabrami järeltulijad suureks rahvaks. Abram on nõus lahkuma oma kodust ja liikuda edelasse Kaanan koos naise ja tema õepoeg, Lot, et maa, et Jumal on lubanud anda Aabrami järeltulijad. Aabram kolib sinna ja erects arvu altarid kogu maa sümbolid tema andumus Jumalale. Pärast lühikest viibimist Egiptus, Aabram muutub rikkad ja naaseb Kaanan, kus abiga vaid 318 meest, ta võidab Legion of marauding armeed idast, kes on laskunud Soodoma, kus Lott elab praegu. Soodoma kuningas tunnistab Abram tema suure teoga ja preester Melkisedek õnnistab Aabram koos kingituse leiva ja veini. Aabram naaseb koju, kus Jumal räägib temaga uuesti seoses tema lepingu. Aabrami järeltulijad, Jumal lubadusi, on niisama palju kui tähed taevas. Tseremoonia viiakse läbi mille Jumal läheb lõõskav poti kaudu tükki ohverdasid loomi, mis sümboliseerib, et oma lubadust ei
331 ) 2005--2006 . 13 2007 , . : 23 2002 ( 800 ) «-» (). 4 - . , 130 ( [42][43]) 174 ( ) [44][45]). [?] , ; , . , , , ; , , [46]. .[?] (20 2003): « , , , - . , , , . , » [47]. «-» , , [48]. : 1 2004 . 1 . 331 , 318 , 186 -- . 728 , 55 , [49]. . , . .[50][51][52] , . . -6, , . , « » « » [?]. , , : « , , , , , , . , . , , , , . , ... , , , , . , - .»[53] , : , , , .[54] c «». [55][56]. , 2004 , . [57], , ( -- ), , [58][59]. «» : ( )
Jääajajärgne summaarne tõus ulatub sadadesse meetritesse. Vertikaalliikumiste gradient on maksimaalne loode-kagu suunas, sest Vene platvormidega seotud muutuste tõttu toimub Kagu-Eestis maapinna vajumine (1mm/a). Selle tulemusena toimub mh ka Peipsi-Pihkva järve lõunasse valgumine. Haanja kõrgustik – künkliku reljeefiga kuhjeline saarkõrgustik. Eesti suurimad suhtelised ja absoluutkõrgused. Kõrgeimaks mäeks on Suur-Munamägi 318 m, aga ka ülejäänud 20 E kõrgeimat mäge asuvad Haanja kõrgustikul. Küngastevahelistes nõgudes on ligi 170 järve (Tuuljärv) ning sood, mis on tekkinud vanade järvede asemele. Vällamäel on mõõdetud turba rekordpaksus – 16,7 m. Haanja kõrgustikul domineerib irdjääs kujunenud reljeef: paksu moreenkattega mõhnad ja fluvi- ja limnoglatsiaalsed mõhnad (1/3 on mõhnastikud ja servaaladel on lainjad orgudega liigestatud moreentasandikud
150*230 - 135 127-133 180*230 175 - 199 220*230 190 - 235 240*250 - 245 260 Madratsikatted 80*200 - - 199 90*200 - - 209 120*200 - - 248 140*200 - - 278 160*200 - - 299 180*200 - - 318 Toolikatted 40*38 45 - 58-68 Põlled 105 185-195 Pajalapid, 35-65 40-100 48-75 Pajakindad LASTELE Tekikott 105*125 - - 149-249 115*145 150-175 199-245 175-269 150*210 - 229 - Padjapüürid 40*50 32 - 37-48 40*60 35 39 40-44 Aluslinad
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Referaat Light-tooted Koostanud: MT Juhendaja: KP Tartu 2008 2 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Toitumisalased eriviited märgistuses..........................................................................................4 Dieet- ehk eritoit.........................................................................................................................5 Fit-toidud.....................................................................................................................................5 ,,Light" väide ....
Kuressaare Põhikool Päikesesüsteem Referaat Risto Kask 9b. 2010/2011 õ.-a Kuressaare 2011-05-15 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Päikesesüsteem............................................................................................................................4 Sisemine Päikesesüsteem............................................................................................................6 Maa-tüüpi planeedid........................................................................................................... 6 Asteroidivö...
A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
mineraalidest ja gaasidest tuum. Meie päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti. Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased. Teleskoobis silmaga nähtavad rõngad on vaid Saturnil, kuid täpsete maapealsete vaatluste või kosmoseaparaatide abil on avastatud rõngad ka Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil. Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda
ÜLDINE Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Koos kolme teise hiidplaneedi Saturni, Uraani ja Neptuuniga moodustavad nad 99.5% planeetide massist. AVASTAMINE Jupiter on heleduselt neljas objekt taevas (pärast Päikest, Kuud ja Veenust; mõnikord on Marss samuti heledam).Teda teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo avastas 1610. aastal Jupiteri
Eesti Teeninduse Indeks 2008: veebiteenindus on saanud võrdseks TNS Emor kaardistas Eesti asutuste-ettevõtete teenindustaset juba kuuendat korda. Eesti Teeninduse Indeksi uuringu käigus kaardistatavate ettevõtete arv on iga aastaga kasvanud ning sel aastal tehti uuringu käigus kokku 1053 külastust ja teeninduskontakti, mille käigus kaasati 16 teenindusvaldkonda ning 60 erinevat teenindusettevõtet. Kokku tehti ETI raames 435 külastust teeninduskohtadesse, 318 kõnet infotelefonidele ning saadeti 300 e-kirja. Eesti Teeninduse Indeks 2008. aastal on kõikide teeninduskanalite koondtulemusena 3,23 (4- pallisel hinnanguskaalal; võrdluseks: 2007. aastal oli indeks 3,11). Endiselt saab väita, et Eestis on teenindaja pigem kena ja viisakas suhtleja kui aktiivne müüja ja ettevõtte teenuste tutvustaja. Teisisõnu, teenindusoskuste tase ületab mõnevõrra müügi- ja ametioskuste taset.
461 230 469 086 476 187 483 799 493 500 502 066 511 840 524 853 10 097 549 10 076 581 10 066 158 10 045 401 10 030 975 10 014 324 9 985 722 9 957 731 402 668 405 006 407 810 410 290 413 609 414 372 415 832 417 520 16 305 526 16 334 210 16 357 992 16 405 399 16 485 787 16 574 989 16 655 799 16 730 348 8 201 359 8 254 298 8 282 984 8 318 592 8 355 260 8 375 290 8 404 252 8 443 018 38 173 835 38 157 055 38 125 479 38 115 641 38 135 876 38 167 329 38 529 866 38 538 447 10 529 255 10 569 592 10 599 095 10 617 575 10 627 250 10 637 713 10 572 157 10 541 840 21 658 528 21 610 213 21 565 119 21 528 627 21 498 616 21 462 186 21 413 815 21 355 849 1 997 590 2 003 358 2 010 377 2 010 269 2 032 362 2 046 976 2 050 189 2 055 496
1 800 0 5 300 53 400 3 413 0,64 0 1 360 2 200 0 6 320 71 829 4 591 0,73 189 1 939 1 630 0 5 880 30 480 1 948 0,33 552 2 493 226 600 0 228 800 10 003 041 639 311 2,79 7 433 44 200 1 800 800 5 200 51 400 3 285 0,63 824 3 318 2 200 0 4 400 79 980 5 112 1,16 0 2 420 3 500 0 7 620 131 967 8 434 1,11 3 849 1 274 2 920 0 6 380 47 988 3 067 0,48 3 212 1 495 193 275 0 195 232 11 259 454 719 610 3,69 0 37 851 3 500 0 7 620 166 355 10 632 1,40 15 965 1 399 2 080 0 5 180 46 463 2 970 0,57 2 666 3 610
Teise sama mõõtu kihi peaks andma igikeltsast pärinev vesi. Keemiliste elementide otsimise käigus leidis ,,Viking 1" maandumispaiga pinnaseproovist 12- 15% rauda, 13- 15% räni, 3- 8% kaltsiumi, 2- 7% alumiiniumi ja 2- 5% titaani. Samuti avastati vettsisaldavaid rauaoksiide, mis annavadki planeedile punaka värvuse (6)." 2.5 JUPITER Jupiter on päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub päikesest umbes 5 korda kaugemal kui maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiter on meie planeedisüsteemis viies (7). Jupiteril nagu ka kõigil teistel hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega. Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit
...........................................................................................................13 1. Riigiandmed Nimi: Bulgaaria Vabariik Rahvaarv: 7 205 000 Pealinn: Sofia (1,09 milj. elanikku). Iseseisvus: 3. märts 1878 SKT: 10 973 USD (elaniku kohta) Ajavöönd: GMT +2 Pindala: 110 879 km2 Maismaad: 110,550km2 Vett: 360km2 Rannajoon : 354 km Piirid teiste riikidega : Kreeka 494 km; Makedoonia 148 km; Rumeenia 608 km; Serbia ja Monternegro 318 km; Türgi 240 km Rahaühik: lev (BGN) Riigikeel: bulgaaria Rahvastiku tihedus: 66,2 in/km² Maakood: 359 Bulgaaria on Lõuna-Euroopas asuv 7 205 000 elanikuga riik. Selle pealinnaks on Sofia. Suuremad linnad on veel Plovdiv, Varna ja Burgas. Riigikorraks Bulgaarias on parlamentaalne demokraatia. Täidesaatev võim kuulub presidendile, peaministrile ja ministeeriumitele. Seadusanlikuks võimuks on Narodno Sobranie 240 isikuline nn riigikogu. Kasutusel on kolmeastmeline kohtusüsteem.
ri ouoynsrs Z ep8ueru4 "uooel t L 'prs"uugmns sntusue qspue)FJ spos sn{ s?{ueoulv el uo pnur^el rrrcua pm{ 6sBtulreeuln8o{ pnusfllls"s npe le1euur1pplsseIeNBrurrA uo op8rrcJrrd '"pepueJe e[.e.,r eEeed euro "uooel pesnpueqeliles^q{oJo esr s?pm>1olrpolearua qqed Ietuesu o11es'rsnpueqel6Br?AelooUlnllr" ru1edre epEuerr4'el1e 11lo4uol eprlqntprroDluJef pruraslqord pasnueodseruessepue "uooel 'sletueslqq etmu4tlnl epueu elnruu '6nss1e1druo{ epruee$Rs epleurggd 1e6ns1oe$eunur spspuoqg^ q"ppurlg snlilsu)I ees 'e1ood osnlIs.u.{ ruFlsnpeol ef esleeuorspr esnu4qnf epnuee$RsurFl qelpggd srur ?groosolgsrurqrlnf awirgdnEJ" uo ep8uaru4 1v$ee "Irooel '9461 epe8nl qlg^ $Ielswrruns elyut (sym4saoc lo tkoatlt-JoD rrooel epEuenrd pnplA1o.l e[19,rqood 1grploC 'W ru...
Sõnastik Majandus- ja sotsiaalinstituudi erialadele 1 ability to pay maksevõime 2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy ...
Karksi Nuia is one of the most beautiful small towns in Estonia. It is a place you must visit. Geography and climate of Estonia Estonia lies on the eastern shores of the Baltic Sea immediately across the Gulf of Finland from Finland on the level northwestern part of the rising east European platform between 57.3° and 59.5° N and 21.5° and 28.1° E. Average elevation reaches only 50 metres (164 ft), and the country's highest point is the Suur Munamägi in the southeast at 318 metres (1,043 ft). Oil shale (or kukersite) and limestone deposits, along with forests which cover 47% of the land, play key economic roles in this generally resource- poor country. Estonia boasts over 1,400 lakes. Most are very small, with the largest, Lake Peipus, (Peipsi in Estonian) being 3555 km²; 1372 sq. mi. There are many rivers in the country. The largest are the Võhandu (162 km), Pärnu (144 km), and Põltsamaa (135 km)
Päikesesüsteem ja selle 8 planeeti Päiksesesüsteemi sünd algas ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi tähtedevahelises ruumis kogunenud gaasipilvest. Täna moodustavad päikesesüsteemi Päike ja tema ümber tiirlevad kehad. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslaseid ning teadmata koguses meteoorset ainet, tolmu, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi, Galaktika, osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Tänu kosmosetehnikale on meie käsutuses küllalt head andmed peaaeg...
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
304.land area- maa-ala 305.Landscape gardening maastiku kujundamine 306.Landscape specialist- maastiku spetsialist 307.Large leafed- suureleheline 308.Lattice- võre 309.Lawn- muru 310.Layout- asetus, paigutus 311.Leaking lekib 312.Less fertile vähem viljakad 313.Life span eluiga 314.Limehating- aluselist lubjakivi talumatud 315.limitation- piirang 316.Living part elav osa, elustik 317.Loading capacity kandevõime 318.Loam liivsavi 319.Local soils- kohalikud mullad 320.Local topography kohalikud pinnavormid 321.Loggia- lahtine sammasõu 322.Longevity vastupidavus 323.Low- impact desings- vähese mõjuga disainid M 324.Maintenance- hooldus 325.Mall kaubanduskeskus 326.Management käitlemine, organiseerimine 327.Manicured landscapes piinlikult hooldatud maastik 328.Manufacturers tootjad 329.Marsh soo, lodu 330.Mason- müürsepp 331
1. Ajaloolised laevad Tsaaririigis lubati talupoegadel ehitada ,,seisusekohaseid" laevu alates 1830. aastast, senini olid laevaomanikud mõisnikud ja kaupmehed. Alguses oli talurahval raskusi vajaliku kapitali kokkusaamisega, alles Krimmi sõja (1853-56) järel jõudsid soola salakaubandusega ja kalapüügiga raha kogunud mehed kampa heita ja ühemastiliste laevade kiilud maha panna. Puulaevade ehitamise kõrgperioodil aastail 1875 kuni 1902 ehitati Eesti-, Liivi- ja Kuramaa randades 318 alla 100 brt veesõidukit, suuremaid, välisõitudeks 320. 19. sajandil väikelaevad, mis olid ühemastilised, vedasid randadest suurlinnadesse halge ning tagasi kohalikele kaupmeestele toodi igasugu erinevaid kaupu. Näiteks toodi kohalikele plekki, soola, jahu, heeringat ja kõike muud vajalikku ning isegi salaviina, mida laaditi maha ööpimeduse katte all paatidesse, metsadesse. Salaviinaveost räägib lähemalt ka Arno Kasemaa raamat ''Rannamännid''.
· Päike on süsteemi tsentriks hõõguvkuum gaasikera läbimõõduga 1,4 miljonit kilomeetrit ja massiga 2*1030 kg. Päikese mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist (diameeter 109 korda suurem kui Maal). Keskmine tihedus: 1,4*103 kg/m3. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigushoidja. Päike asub Maast 150 miljoni ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja, liikudes ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni (Fraunhoferi jooned). Nende järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Üldse on avastatud Päikesel üle...
Pärnumaal" (esilinastus 1914) ja veel 7 filmi aastast 1911-1917. Vendade Johannes ja Peeter Parikas ja Konstantin ja Theodor Märska ning nendega seonduva esimese eesti filmiühingu Estonia-Film 28 filmi. On näiteid niisuguste eesti filmitootmise algusaastatel tegutsenud stuudiote toodangust, nagu Film-Klubi (1 film 1927. a), Siirius Film (2 filmi 1927. a), Theodor Lutsu Filmiproduktsioon (21 filmi aastatest 1927-1939). Eesti Kultuurfilm on esindatud 318 filmiga, kusjuures hoiul on kõik kroonikafilmid alates 1935. aastast. Hilisemate aastate filmitootjate seas on suurema filmide arvuga esindatud: Filmistuudio Tallinnfilm ringvaated, kroonika-, dokumentaal-, nuku-, joonis- ja mängufilmid aastatest 1946-1998 2 780 nimetust; Eesti Reklaamfilm reklaam- ja õppefilmid aastatest 1969-1993 610 nimetust; Eesti Televisioon + Eesti Telefilm kroonikapalad, kontsertprogrammid, saadete
70 171 179 106 213 229 246 268 289 310 95 207 218 238 258 278 298 328 352 377 120 239 249 276 299 322 346 382 410 437 150 2SS 318 344 371 395 441 473 504 1S5 324 362 392 424 450 506 542 575 240 380 424 461 500 533 599 641 679 Al 16 41 43 48 53 58 61 66 73 77 84 91 25 53 57 63 70 73 78 83 90 97 101 108 121
TOIDUINFEKTSIOONID Uurimustöö Sisukord Sissejuhatus.......................................................................3 Düsenteeria........................................................................4 Kõhutüüfus........................................................................5 Tuberkuloos.......................................................................6 Tuberkuloosi tekkepõhjused....................................................7 Tuberkuloosi avaldumine........................................................8 Brutselloos........................................................................9 Koolera............................................................................10 Listerioos.........................................................................11 Listerioosi sümptomid..........................................................12 Kampüloos............................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse- ja majandusarvestuse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin ma Vana-Kreeka skeptitsismi, sest see tundus mulle huvitav ning soovisin sellest veidi rohkem teada saada. Kuna skeptik on tuntud kui kõiges kahtleja, siis järgnevalt uurin, kas see ka tegelikult nii on ja mis on üldse skeptikule omane. Referaadi koostamisel on kasutatud erinevaid allikaid, kuid põhiline rõhk on pandud teemakohastele teostele. Skeptitsismist on küllaltki arusaadavalt ja selgelt kirjutanud Indrek Meos ning just seetõttu olengi saanud suure osa referaadi materjalist just tema erinevatest teostest. Kasutatud on ka ühe välismaa kirjaniku teost ja ühte elektroonilist allikat. Algselt olen välja toonud selle, mis...
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) ...
Tööjõukulud Palgakulu -2 424 045 -2 359 148 Sotsiaalmaksud -812 055 -790 315 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6,7 -1 380 000 -1 305 748 Muud ärikulud 21 -96 000 -391 724 Ärikasum (-kahjum) 3 209 400 1 369 318 Finantstulud ja kulud 22 -281 088 -165 300 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 2 928 312 1 204 018 Tulumaks 12 -92 000 - Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) 2 836 312 1 204 018 7 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Rahavoogude aruanne (kroonides)
Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja 6 km sügavune lõhe. Osa pinnavorme (kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid) lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi 3 korda. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000° C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab. Pilvedes on temperatuur -140° C. Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning
on the eastern shores of the Baltic Sea in the north-east of Europe. It has land contact with Russia from the east and Latvia from the south. In the north The Gulf of Finland separates Estonia from Finland. The Gulf of Riga is situated to the south-west. Estonia has more than 1500 islands. The biggest ones are located to the west. The four biggest islands are Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi and Muhu. The highest point in Estonia and also in the Baltic region is Suur Munamägi. It is 318. above sea level. Estonia is a country of a thousand lakes. The Largest one is Lake Peipsi which is also the fourth biggest freshwater lake in Europe. Lake Peipsi and Lake Võrtsjärv are rich in fish. Estonia has many rivers but only nine of them are longer than 100km. The most important ones are Pärnu River and Emajõgi River Climate Estonia lies in the northern part of the temperate climate zone and in the transition zone between maritime and continental climate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
