Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"318" - 501 õppematerjali

318 - 381 – Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli 381 – Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka 381 – Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks 610 – Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt.
thumbnail
9
doc

Eesti rahvastik

1981 22 937 18 349 15,4 12,3 1982 23 128 17 893 15,4 11,9 1983 24 155 18 190 16,0 12,1 1984 24 234 19 086 16,0 12,6 1985 23 630 19 343 15,5 12,7 1986 24 106 17 986 15,7 11,7 1987 25 086 18 279 16,2 11,8 1988 25 060 18 551 16,0 11,9 1989 24 318 18 536 15,5 11,8 1990 22 304 19 531 14,2 12,4 1991 19 413 19 715 12,4 12,6 1992 18 038 20 126 11,8 13,1 1993 15 253 21 286 10,2 14,2 1994 14 176 22 212 9,7 15,2 1995 13 509 20 828 9,4 14,5 1996 13 242 19 020 9,4 13,4 1997 12 577 18 572 9,0 13,3...

Geograafia
144 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Päikesesüsteem Referaat.

Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. Kaugus Maast: 55­400 mln km Jupiter jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega. Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui poolusrte lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50...

Füüsika
69 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Päikesesüsteem, Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid

Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. JUPITER Kõige rohkem on hiidplaneetidest uuritud Jupiteri. Tema magnetväli on tugevam kui Maal. Esineb kiirgusvöönd. Kiirgusvööndi ja ionosfääri laetud osakeste liikumine tekitab raadiokiirgust. Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning Jupiter ning ta on kolm korda massiivsem kui teised planeedid kokku. Jupiter asub Maast viis korda kaugemal ja tema tiirlemisperiood on ligi kaksteist aastat. Teised hiidplaneedid liiguvad veelgi aeglasemalt kui Jupiter. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline kuid Veenuse ja Maa omadest siiski veidi piklikum. Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Võrreldes Maa...

Füüsika
153 allalaadimist
thumbnail
34
xls

2009 Riigi eelarve seadus

AASTA RIIGIEELARVE SEADUS Sealhulgas muudest või majandustegevusest mitteresidentidelt teistelt riigiasutustelt muudelt residentidelt Konsolideerimata määramata allikatest Konsolideeritud...

Majandus
38 allalaadimist
thumbnail
1
doc

France

61,875,822 of these live in metropolitan France, whereas 2,597,318 live in the French overseas departments and territories. Since the 1980s, France has ceased being a country of mass immigration. At the beginning of the twentieth century, France's population growth was low compared to its neighbours, and to its past history. However, the country's population sharply increased with the baby boom following World War II. Age 15 and over can read and write. Religions Rates and groups The birth rate is 12.91 births/1,000 population (2007 est.).The death rate is 8.55 deaths/1,000 population (2007 est.).Total median age is 39 years. Ethnic groups: Celtic and Latin with Germanic, Slavic, North African (Ara...

Inglisekeelne geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Arc de Triomphe

Nad polnud harjunud, et õnn neid soosib." Lk 314,,Liiga hilja. Midagi ei saa tagasi tuua. Keegi ei tule tagasi. Niisama hästi kui läbielatud tund iial ei kordu." (Ravic) Lk 315,,,,Sa näed ­ olen üks ebakindel tüüp, kelle peale ei maksa loota."" (Ravic) Lk 317,,Lihtne on mõelda ­ veel üks öö, mis vahet seal on? Kuid iga järgmine kord viiks kaasa tükikese vastupanu ja tükikese sellest, mida iial ei tohi korrumpeerida." (Ravic) Lk 318,,Sa ei taha mind kaotada, mõtles ta. Aga ka toda teist mitte. Selles on asi. Et sa nii saad! Sellepärast peangi sinu juurest ära minema. Asi pole niivõrd tolles teises ­ see ununeks kiiresti. Sul olid selleks kõik vabandavad põhjused. Aga et see sind nii tugevasti haaras, et sa sellest lahti ei saa, selles on asi. Sa saad temast kord lahti. Aga see kordub. Kunagi suutsin ka mina seda. Sinuga ma ei suuda. Sellepärast pean sinust lahti saama. Nüüd ma veel suudan. Järgmine kord...

Eesti keel
126 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Saturn ja jupiter

Jupiter ja Saturn Reivo Laast III b Juhendaja : Zoja Juuremaa Jupiter Jupiter on Päikesest viies planeet ja kaugelt suurim. Jupiter on rohkem kui kaks korda nii massiivne kui kõik teised planeedid kokku (318 korda Maad) orbiit: 778,330,000 km (5.20 AU) Päikesest diameeter: 142,984 km (ekvatoriaalne) Temperatuur:234 f kuni 260 f Jupiteri pilved Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust. Siiski, esialgsed tulemused Galileo sondilt näitasid ainult ähmaseid tunnuseid pilvedest, kuid sondi sisenemiskoht oli ebatüüpiline. Maapealsed teleskoobivaatlused ja hilisemad vaatlused Galileo orbiitjaama poolt vihjasid, et sondi sisenemiskoht võis väga hästi olla sellel ajal Jupiteril üks kõige soojemaid ja kõige vähem pilvisemai...

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Karl Marx referaat

Asutati Londonis kuulus Internatsionaal, ,,Rahvusvaheline Tööliste Ühing". 1864 Marx oli selle ühingu hingeks. 1883 Karl Marx suikus oma tugitoolis viimsele unele Allikas: Autorite poolt koostatud referaadi sisu põhjal. 14 VIIDATUD ALLIKAD 1. Francis Wheen Karl Marx. London: Fourth Estate, 1999, 318 lk. 2. Fedossejev P. N., Bahh I. A., Golman L. I., Kolpinski N. J., Krõlov B. A., Kuzminov I. I., Malõs A. I., Mossolov V. g., Stepanova J. A. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 718 lk. 3. Lenin V. I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 36 4. Karl Marx. Vikipeedia [http://en.wikipedia.org/wiki/Karl_marx] 15...

Informaatika1
154 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti kõrgustikud

Suurimad asulad on Viljandi, Tõrva, KilingiNõmme, Mõisaküla ja SuureJaani linn ning Nuia ja AbjaPaluoja alev. Haanja kõrgustik asub KaguEestis, idaosa ulatub Vene Pihkva oblastisse ning lõunaosa Lätti. Kõrgustikul on valdav künklik moreenmaastik. Pinnakate paksus küünib 180 mni. Künkliku maastiku ja ulatusliku erosiooni tõttu on mulla viljakus väike ja põllumaad killustatud. Kõrgeimas osas Haanjas asuvad metsased munajad mäed Suur Munamägi 318 m (Baltimaade kõrgeim tipp) ja Vällamägi 297m. Haanja kõrgustik on Eesti kõige sademeterikkaimaid alasid, lumikate püsib seal märksa kauem kui mujal. Kõrgustikult algavad Piusa, Pärli, Vaidva ja pedetsi jõgi. Järvi on u. 175: Tuulijärv, Vaskna ja Kavadi järv, Rõuge järved, Misso järved jt. Suurimad asulad on Vastseliina, Misso ja Rõuge alevik....

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskkonnakaitse

Lisaks sellele veel 47 069 ha sellega piirnevat rannamerd. Lahemaa rahvuspark on asutatud 1971. Selle rahvuspargi eesmärgiks on tagada Põhja- Eestile iseloomuliku pärandkultuurmaastike ja looduse kaitse. ( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) KARULA RAHVUSPARK Karula rahvuspark asub Lõuna-Eestis Karula kõrgustikul.Karula rahvuspark asutati 1979. a maastikukaitsealana ning temast sai rahvuspark 1993. a. See rahvuspark hõlmab 10 318 ha Karula kõrgustiku kõige rohkem huvipakkuvat osa. Karula rahvuspargi põhiväärtus on tema äärmiselt vahelduv, ainulaadne ja kaunis pinnamood. ( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) VILSANDI RAHVUSPARK Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul ja Eesti kõige äärmises lääneosas. Vilsandi rahvuspargi pindala on 18 155 ha. See rahvuspark on loodud 1993. aastal. Seal kaitstakse eelkõige taimi, merelinde, Lääne-Eesti rannikumaastiku ja merd ning...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
8
doc

inglise keeles Eesti tutvustus: Project: Estonia

It is a place you must visit. Geography and climate of Estonia Estonia lies on the eastern shores of the Baltic Sea immediately across the Gulf of Finland from Finland on the level northwestern part of the rising east European platform between 57.3° and 59.5° N and 21.5° and 28.1° E. Average elevation reaches only 50 metres (164 ft), and the country's highest point is the Suur Munamägi in the southeast at 318 metres (1,043 ft). Oil shale (or kukersite) and limestone deposits, along with forests which cover 47% of the land, play key economic roles in this generally resource- poor country. Estonia boasts over 1,400 lakes. Most are very small, with the largest, Lake Peipus, (Peipsi in Estonian) being 3555 km²; 1372 sq. mi. There are many rivers in the country. The largest are the Võhandu (162 km), Pärnu (144 km), and Põltsamaa (135 km)...

inglise teaduskeel
20 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Holland - Referaat

Sissejuhatus Üldandmed : Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik...

Geograafia
182 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti

2008 : · CT.1- · CT.2- · CT.3- · CT.4- · CT.5- · CT.6- · CT.7- , , · CT.8- · CT.9- · CT.10- · CT.11- · CT.12- · CT.13- : , - . , ­ , ­ . 3794 . 1521 4,2 . . . ­ . . ­ . ­ 1408,56 . (2003). ­ 45 227 . . ­ 71,5%; ­ 28,5%. ­ 30 1 . . ­ - (318 ). ­ . : , . - : 15 (), 6 . : = 100 . : ­ 24 . : « , ». . , . , ­ ­ . 7:11, ­ 105 165 . -- 4 1884 . -- . 21 1918 . 1922 -- . 1940 . 1987-1988 ., . 24 1989 ., , 1990 , -- . 5 2005 . 26 1953 . , : (1987), (1992) (2003) 1976 (), 1978 (), , , , 2006 - ... 2004-2006 2002-2004 () 1999-2002 1998 1996-1998 1993-1996 , 1988-199...

Vene keel
54 allalaadimist
thumbnail
20
rtf

Referaat Euroopa riigist (Malta)

Üldiselt peetakse jänest Malta rahvusroaks. Mainimata ei tohiks jätta ka nende kuulsat leiba pastizzi. Hetke seisuga on Malta Euroopa Liidu kõige väikseim riik, nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Eliisa Sarv 4 2. Loodusolud: Malta riik on suhteliselt madalriik, kõrgeim punkt merepinnast on kõigest 239 ruutkilomeetrit, mis võrreldes Eesti absoluutse kõrgusega, 318 meetrit, on väga madal. Malta asub vahemerelises kliimavöötmes, mille tõttu suved on seal kuumad ja kuivad, talved aga märjad ja jahedad. Aasta keskmine temperatuur on 19 kraadi celsiuse järgi ja keskmine aasta sademete hulk on 560 mm, mis on Eestiga võrreldes väga sarnane. Suurenev surve tööstuselt ja jätkuv turistide arvu kasv on Malta pannud kehva olukorda kus joogivee varud hakkavad jõudma kriitilise piirini. Malta valitsus on...

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Haanja Looduspark

Kaitseala ajalugu ulatub 1957. aastasse, mil kaitse alla võeti Suur Munamägi, Vällamägi koos järvedega jt lähialad, hiljem, 1997. aastal, loodi Haanja maastikukaitseala, kaitsmaks Haanja kõrgustiku maastikku ja omapärast loodust. Ühesõnaga see on 51 aastat vana looduspark. Kus asub Haanja looduspark? Haanja looduspark asub Võrumaa südames Haanja kõrgustikul Eesti kõrgeimas piirkonnas. Kus asub ka Suur Munamägi, mille kõrguseks on mõõdetud 318 m. merepinast. Looduspargi pindala on 17 000 hektarit ja see on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt väljakujunenud elulaadi (hajakülad, väikesed põllulapid, väikesed karja- ja heinamaad, künklikust reljeefist tingitud veidi erisugused maaharimisvõtted, kehvast põllumaast tingitud käsitöötraditsioonid) säilimine, taastumine ja arenemise. Mida kaitstakse Haanja looduspargis?...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Advokaadi ametikirjeldus

Advokatuuri liikmed ­ vandeadvokaadid ning nende juhendamisel tegutsevad vandeadvokaadi vanemabid ja abid ­ on teinud põhjaliku kvalifikatsioonieksami ning tunnistatud advokaaditööks sobivaks nii hariduse, teadmiste kui ka isikuomaduste poolest. 1. jaanuaril 2007 oli Eesti Advokatuuris 621 liiget, sh 318 vandeadvokaati. Advokatuuri liikmeskond on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Viimase kahe aastaga on liikmeskond kasvanud 156 liikme (25,8%) võrra. 78% advokaatidest tegutseb Tallinnas. Võib eeldada, et vajadus advokaatide järele kasvab pidevalt. Seda tingivad aina keerulisemaks muutuvad õigus- ja majandussuhted, riigi haldussuutlikkuse kasv, aga ka elanikkonna maksevõime tõus. Sarnased ametid: erasektoris, riigi- või omavalitsusasutuses õigusteenust osutav jurist, notar,...

Eesti keel
46 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Rootsi

Electrolux products include refrigerators, dishwashers, washing machines, vacuum cleaners and cookers sold under brand names like Electrolux, AEG-Electrolux, Zanussi, Eureka and Frigidaire. Electrolux also makes Kenmore Appliances for Sears. Rahvastik. 1.) Rootsis elab aasta 2008 Veebruari seisuga 9 192 088 inimest. See on suurriik. 2.) Rahvaarvu muutumine: 1950: 7 042 000 1960: 7 498 000 1970: 8 081 000 1980: 8 318 000 1990: 8 591 000 2000: 8 883 000 2004: 9 000 000 2005: 9 048 000 2008: 9 192 088 Rahvaarv on ühtlaselt aastatega tõusnud. 2004 aastal ületas rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 2004 2005 2006 2007 2008 Population 31 mar 8,982,226 9,014,921 9,067,049 9,127,058 9,196,227 Births 25,383 24,921 26,578 26,539 27,160...

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti Vabariik

1930ndate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia.Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. Nimetust estones kasutab ka Läti Henrik. 19. sajandini nimetasid eestlased end maarahvaks. Eestlaste hulgas juurutas Eesti nime Johann Voldemar Jannsen. Loodus Topograafia Eesti asub Läänemere idarannal. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa....

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Universum

Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja 6 km sügavune lõhe. Osa pinnavorme (kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid) lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi 3 korda. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000° C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab. Pilvedes on temperatuur -140° C. Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning...

Füüsika
76 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ristiusk, Bütsants, Vanavene, Islam

Kui maalid illustreerisid mõnda kohta piiblist, kasutati enamasti vana testamendi lugusid. Sagedateks motiivideks ka rist ja ülestõstetud kätega inimene e. palvetaja. Reljeefikunsti harrastati sarkofaagide ehitamisel ja temaatika võeti piiblist. Ristiusu teke (kus, millal ) ­ Tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas ja hakkas levima Roomas 3s.pKr Ristiusu lubatuks kuulutamine (kes, millal) ­ 318.a. kuulutas keiser Constantinius ristiusu lubatuks Katakombid ­ 1 ja 2. Saj. Kristliku kunsti allikad. Maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. Osad looduslikud, mõned inimeste tehtud. Bütsantsi ikoonimaal ­ Sai alguse Rooma kunstist. Esialgu maaliti märtrite ja pühakute mälestuspilte, vanimad ikoonimaalid on maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8.saj. hakati kasutama tempera värve (vee baasil ­ munavalge, mee või muu orgaanilise ainega segatav värv)...

Kunstiajalugu
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun