35-39 642 7,19% 329 -7,46 313 6,94 40-44 584 6,54% 298 -6,75 287 6,36 45-49 585 6,56% 296 -6,71 288 6,38 50-54 633 7,09% 319 -7,23 314 6,96 55-59 609 6,82% 308 -6,98 301 6,67 60-64 450 5,04% 224 -5,08 226 5,01 65-69 380 4,26% 182 -4,13 198 4,39 70-74 362 4,06% 164 -3,72 197 4,37 75-79 334 3,74% 143 -3,24 191 4,23 80-84 256 2,87% 100 -2,27 156 3,46 85-89 139 1,56% 45 -1,02 94 2,08 90-94 50 0,56% 12 -0,27 38 0,84 95-99 8 0,09% 1 -0,02 7 0,16
37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248 48 0 99 c 149 199 249 49 1 100 d 150 200 250 50 2 101 e 151 201 251 Loogikafunktsioonid kood märk 65 A märk kood A 65 8 1 Se 53 43 a tek tekst idetes näidetes Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes
· Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta. RT 1921, 61, 65. Tunnistatud Riigikogu juhatuse poolt maksvusetaks. RT 1921, 91, 173. · Seadus Eesti spordiseltsile "Kalev" tasuta kasutamiseks maa andmise kohta Viimsi mõisast. RT 1921, 61, 67. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 95. 5. augustil 1921 · Seadus 1869 a. sõjaväe seadustekogu pr. 731 muutmise kohta. RT 1921, 69, 70. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 198. 12. augustil 1921 · Seadus lepituskodade ärakaotamise kohta. RT 1921, 71, 100. Kinnitatud Riigikogu poolt 1. detsembril 1921. RT 1921, 115, 251. · Seadus noortemeeste vastuvõtmise kohta sõjakooli kasvandikkudeks. RT 1921, 71, 101. Kinnitatud Riigikogu poolt 28. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 226. · Seadus vahetusraha kohta. RT 1921, 71, 102. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. oktoobril 1921. RT 1921, 96, 176.
ohvrialtari (ara) peale ja mida kasutati altari süütamiseks. Samuti tähendas see ara't ja altaria't koos . Eesti muinasusundis on altariks olnud tavaliselt kivi, mida nimetati ohvrikiviks. Budismis on altarid sageli väikeste majakeste kujulised, katusega kaetud ehitised. Nende sisemuses on pühakute või jumaluste kujukesed; esiäärele asetatakse ohvriande, süüdatakse küünlaid jmt. Vana-Kreekas rajati mõnikord väga suuri altareid. Näiteks Sürakuusas oli altar, mille mõõtmed olid 198 × 23 m. Hilisemast ajast nii suuri altareid ei tunta. Altarid paiknesid vabas õhus, mis võimaldas suuri põletusohvreid. Tuntud on reljeefidega kaunistatud Pergamoni altar 2. sajandist eKr. Selle põhja pindala oli umbes 36 × 34 m. Berliinis Pergamoni muuseumis on selle vähendatud koopia. Kristluses on altar arenenud lihtsast lauast, millele on hiljem lisandunud rikkalike kaunistustega ülaosa ehk pealmik. Jumalateenistusel on altar tähtsaim koht. Ta on Jumala kohaloleku ja palve sümbol
FIE asutamisel tuleb tasuda riigilõiv 12,78 eurot. Esimesel kolmel kuul on reklaamil väga suur tähtsus, et saaksime turule tulla. Meie eelistatumaks variandiks on nn postireklaam. Samuti levib reklaam ka inimeselt inimesele. Kuluartikkel Maksumus 2500.- Noorkanad 2160.- Kanade sööt Munapakendid 198.- Renoveerimis kulud 300.- Kanade väliala ümbritsev aed 1480.- Reklaami kulu 40,- Kokku 6678.- 15. Ettevõtte käivitusprogramm. Täida alljärgnev tabel, kirjeldades kululiikide kaupa esimesel kuul tehtavaid kulutusi, mis seonduvad ettevõtte käivitamisega. Ettevõtluse esimesel nädalal on esmatähtis ennast registreerida FIE-ks,alustada remonditöödega
TARTU ÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND XXX XXX ÄRIÜHINGU JUHTIMISORGANITE TEGEVUS AASTAARUANDE KOOSTAMISEL, KINNITAMISEL JA ESITAMISEL Kodutöö aines: Äriõigus Õppejõud: XXX Tartu 2011 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda ülevaade erinevate äriühingu liikide juhtorganite tegevusest majandusaasta aruande koostamisel, kinnitamise ja esitamisel. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Töös sõnastatakse lahti, millised kohustused on seoses aastaaruandega juhatusel, nõukogul ning aktsionäridel ja osanikel. Samuti nende otsustamisala ja kinnitamise õigused. Äriühingu üks olulisimaid ülesandeid on koostada igal majandusaastal aastaaruanne. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ja reeglina on selleks kalendriaasta. Raamatupidamiskohustuslane on kohusta...
Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne üksainus jõud, siis seda jõudu nimetatakse süsteemi resultandiks. 1. Tasakaaluaksioom. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal sirgel ja võrdvastupidised 2. Superpositsiooniaksioom. Tasakaalus olevate jõusüsteemide lisamine või eemaldamine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Järeldus: jäiga keha tasakaal ei muutu, kui kanda jõu rakenduspunkt piki mõjusirget üle keha mistahes teise punkti. 3. Jõurööpküliku aksioom. . Kui keha mingis punktis on rakendatud kaks jõudu, siis neid saab keha seisundit muutmata asendada resultandiga, mis võrdub nende geomeetrilise summaga. Aksioom kehtib ka deformeeruva keha juhul. 4. Mõju ja vastumõju aksioom (Newtoni III seadus ). Kaks keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega, millel on ühine mõjusirge. 5. Jäigastamise aksioom. . Deformeeruva keha tasakaal ei mu...
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Äriõigus Referaat Koostaja: Tiia Ossipenko, Jana Versinina Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2015 Sisukord Sissehuhatus.....................................................................................................................................4 Mida peaks iga inimene teadma äriühinguõigusest?.......................................................................5 Ettevõtlus.........................................................................................................................................7 Äriühingute liigid.............................................................................................................................9 Füüsilisest isikust ettevõtja..................................................................................................
5 Läti ala 12 132 4 420 12 Tveri 1 516 81 3 3 Samaara 2 029 93 5 14 Simbirski 837 43 5 4 Ufaa 617 17 2 8 Jaroslavli 198 91 2 4 Vjatka 209 4 3 2 Vologda 7 2 - 9 Tauria (Krimm) 2 210 470 8 6 2. Kaukaasia 4 281 497 12 14 s.h. Stavropoli 1 279 37 3 3
Kas tohib üheaegselt suurendada ja vähendada? Vähendamise juures § 2001 lg 2, kuidas vähendamise juures raha kätte saab. Kapital tuleb sisse maksta vastavalt § 196 lg 1 p4 enne, kui avaldus äriregistrile esitatakse. Seega võlausaldajate huve kuidagi ei kahjustata, kuna 3 kuud on ülekapitaliseeritus. Kohtunikuabi ei tohtinud kande tegemisest keelduda, keeldumine on ebaseaduslik. Samaaegne vähendamine ja suurendamine ei ole keelatud, § 198 reguleerib sellist olukorda. VIII Juhtorgani liikmete vastutus 15. Aktsiaseltsi nõukogu kutsus juhataja tagasi 1. septembril. Vastav äriregistri kanne tehti 3. septembril, tagasikutsutud juhatajale anti nõukogu otsus kätte 5. septembril. 4. septembril oli juhatuse liige ostnud aktsiaseltsile 6000 euro eest arvuteid, mille turuhind oli asjatundja arvamuse kohaselt 5000 eurot. Lisaks sellele selgus, et arvuteid ei ole aktsiaseltsi tegevuses vaja.
omadustele. Orienteerumisrefleks on õppetöös oluline seetõttu, et ,,tähelepanu saavutamine on esimene eeldus õppimise käivitamiseks."9 Õppetöös saab kasutada järgnevaid võtteid, et vallandada orienteerumisrefleksi: 6 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 242. 7 Bachmann, Talis, Maruste, Rait. Psühholoogia alused. Tallinn, Tea, 2001. Lk 198. 8 Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Toimetanud Eve Kikas. http://www.scribd.com/doc/40152248/6/ 08.04.2012 Lk 19. 9 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 244. 6 1. märguanded, millele reageeritakse automaatselt (nt nimi; emotsiooni tekitavad sõnad
945 0,863 4315 190 18,458 45 3,8066624898 950 0,863 4315 191 18,54133 45 3,8066624898 955 0,863 4315 192 18,62467 45 3,8066624898 960 0,863 4315 193 18,708 45 3,8066624898 965 0,863 4315 194 18,79133 45 3,8066624898 970 0,864 4320 195 18,87467 40 3,6888794541 975 0,864 4320 196 18,958 40 3,6888794541 980 0,865 4325 197 19,04133 35 3,5553480615 985 0,865 4325 198 19,12467 35 3,5553480615 990 0,865 4325 199 19,208 35 3,5553480615 995 0,865 4325 200 19,29133 35 3,5553480615 1000 0,865 4325 201 19,37467 35 3,5553480615 1005 0,865 4325 202 19,458 35 3,5553480615 1010 0,865 4325 203 19,54133 35 3,5553480615 1015 0,865 4325 204 19,62467 35 3,5553480615 1020 0,865 4325 205 19,708 35 3,5553480615 1025 0,865 4325 206 19,79133 35 3,5553480615
Tarvo Puri Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna 1. Klassikaline notariamet Notariameti pidamine ja notarina tehingute tõestamine on Euroopa õigusruumis traditsiooniliselt olnud rangelt reglementeeritud ja oluliste piirangutega, lisaks seotud keeluga pidada samal ajal muid ameteid või tööalaselt muude valdkondadega seotud olla. Eesti asjaomane reeglistik oli alates vabakutselise notariaadi loomisest 1. novembril 1993 kuni viimase ajani samalaadne, notar võis tehingute tõestamise ja kinnitamis- toimingute tegemise kõrval tegeleda vaid teadusliku või pedagoogilise tööga. Klassikalised notariametis tehtavad toimingud jagunevad tõestamiseks (täistõestusega lepingud: kinnisasja müük või koormamine, äriühingu asutamine jne) ja kinnitamiseks (lihttõestused: allkirja kinni- tamine, ärakirja kinnitamine jne). Täistõest...
Estonian University of Life Sciences Report on Soil Microflora By Katrin Vares Tartu 2013 Introduction The purpose of this report is to define soil microflora and establish the importance of it. Since the microorganisms clearly play an important role in preserving the balance of life, the next objective is to look into factors that influence this balance. Natural conditions and cultural impact could be considered as the variables that correlate the most with the activity and composition of microflora, hence some of the natural and cultural factors will be looked into a little more in detail. Definition, composition and importance of microflora Saunders Comprehensive Veterinary Dictionary (2007) cited by the online medical dictionary (2013) defines living microorganisms as that small that they can be seen only with a microscope and that maintain a more or less constant presenc...
Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest k...
saab pingevektorit soovikohaselt komplekstasandil pöörata. Võrreldes pulssjuhtimisega võimaldab pingevektori juhtimine suuremat faasipinget ja seega ka suuremat väljundvõimsust. Maksimaalne väljundpinge amplituud pulssjuhtimisel on Ud /2. Pingevektori juhtimisel on maksimaalne amplituud kuusnurgale moodustatud siseringjoone raadiusega, s.o. U d / 3 . Järelikult on pingevektori juhtimisel maksimaalne pinge 15,5 % võrra suurem. (311 V asemel 360 V ja keskväärtus 198 V asemel 229 V). Seega saab tänu pinge varule suurendada mootori nimikiirust U/f = const. korral samuti 1,15 korda, kusjuures säilib sama magnetvoog ning mootori koormatavus (50 x 1,15 = 57 Hz). Pingevektori juhtimine võimaldab tekitada trapetslaine kujulise väljundpinge, mis saavutab oma maksimumväärtuse 1/6 perioodi jooksul. Sel juhul suureneb pinge keskväärtus veelgi (240 V) ning mootori toitepinge maksimaalne sagedus sama koormatavuse puhul on 60 Hz.
9 eur/ha ooteaeg 35 p Prosaro 1,0 47.40 eur/l 2 korda, l/ha. 47.40 eur/ha ooteaeg 21 p Laikpõletik Chamane 17.eur/l 2 korda 1l/ha 17 eur/ha Signum 68 eur/kg 2 korda 1kg/ha 68 eur/ha Kahjurite Hernekärsaka Mavrik 2F 198 eur/l 2korda , Pritsitakse tõrje d 400 ml/ha 79.2 eur/ha ooteaeg – 30 hommiku- ja p õhtutundidel Fastak 50, 12.78 eur/l 2 korda, 200 ml/ha 2.6 eur/ha ooteaeg 30 p Herneripslane Decis 2.5 Ec 380 eur/l 2 korda
22 2004 Jõgeva 160,42 435,58 0,00 596,00 1,00 23 2005 Jõgeva 158,52 1 862,10 0,00 2 020,62 0,00 24 2005 Jõgeva 48,52 128,60 0,00 177,12 1,00 25 2005 Jõgeva 84,00 49,90 0,00 133,90 0,90 26 2005 Jõgeva 89,99 108,80 0,00 198,79 1,00 27 2005 Jõgeva 100,17 19,30 0,00 119,47 1,00 28 2006 Jõgeva 169,55 1 825,27 0,00 1 994,82 0,00 29 2006 Jõgeva 48,52 132,88 0,00 181,40 1,00 30 2006 Jõgeva 84,00 76,69 0,00 160,69 1,00 31 2006 Jõgeva 86,99 48,74 0,00 135,73 1,00
Bramanis hiljem. Tema abita jäi Chocolate Boys finaalseerias 0:3 kaotusseisu. Bramanise naasmise järel võideti kaks mängu, kuid kaotati tiitel lõpuks ikkagi mängudega 2:4. Vigastus, mis lõpetas andeka korvpalluri karjääri Kui 1995. aasta suvel toimus Tallinnas kuni 22aastaste korvpalli EM-valikturniir ja Iisraelist saabus Eesti koondist aitama noor täht Martin Müürsepp, kerkis võõrustajate väärtuslikemaks mängijaks hoopis 20aastane ja 198 cm pikkune Kert Kesküla. 22,5 punkti keskmiselt mängus visanud Kesküla näis ootavat särav karjäär. Temast huvitusid Iisraeli klubid. 1996. aasta sügisel rebestas Baltika noor ääremängija aga esimest korda põlvesidemeid. Arstid eksisid diagnoosiga, Kesküla naasis paari nädala pärast väljakule ning vigastas sidemeid uuesti. Play-off'is tuli ta jälle väljakule ning tegi põlvele taas viga. Kesküla käis Soomes operatsioonil, kus
193. 1 1 1 1 194. 1 1 2 2 195. 1 1 3 2 196. 1 1 1 1 197. 1 1 5 5 198. 1 1 2 2 199. 1 1 1 1 200. 1 1 3 2 201. 1 1 4 3 202. 1 1 2 203
1. Auto sõitis Tallinnast Tartusse, vahemaa oli 200 km. Esimesel 100 km-l oli kiirus 50 km/h, siis aga 100 km/h . Missugune oli keskmine kiirus? Teel oldud aeg t=100/50+100/100=2+1=3h. Keskmine kiirus v=200/3=66.6km/h. Kiirus ei keskmistu mitte läbitud teepikkuse, vaid teel oldud aja kaudu. 2. Paadiga tuli mööda jõge ära käia naaberkülas, mis asetses 5 km allavoolu. Sõudja suutis paadi kiiruse hoida 5km/h vee suhtes, voolu kiirus oli 3 km/h. Kui kaua aega oli sõudja teel? Sinna sõitis kiirusega 5+3=8km/h, aeg 5/8=0.625h. Tagasi sõitis kiirusega 5-3=2km/h, aega 5/2=2.5h. Kokku oli teel 3.125h=3h 7min 30s. Lisaküsimus: kui kaua oleks sõudja teel olnud kui voolu kiirus oleks olnud 5 km/h? (Ei saabugi tagasi). 3. Kui kõrge on torn, kui sellelt kukkuv kivi langeb 3s? Valem: s=at2/2=9.8*32/2=44.1m. Kiirendusega liikudes läbitud teepikkus suureneb aja ruuduga võrdeliselt. 4. Tütarlapselt korvi saanud noormees hüppas 300 m kõrguse pilvelõhkuja ...
ülal. Kohtumäärusega kaasati ka eestkosteasutus ning Ants Pariku endine abikaasa ja täisealine tütar. Kas kohus talitas õigesti? Avalduse nõue pole päris õige- saab esitada avalduse hagita perekonnaasjade menetluses põlvnemise tuvastamiseks isikust pärast tema surma- menetlusnormid TsMS § 579-583. Hagita asjades kaasatakse menetlusse asjast puudutatud isikutena kõik, kes on asjast huvitatud või kuidagi puudutatud ning seaduses ette nähtud juhtudel ka eestkosteasutus-TsMs § 198 lg.1 p.2 ja lg. 2. TsMS § 580 tulenevalt peab kohus ära kuulama antud asjas surnud isiku abikaasa, täisealised lapsed ja vajadusel ka muud isikud, kelle alla pärimisõigusliku huvi poolest ja ehk ka mingite faktide teadmise osas võib minna endine abikaasa, lisaks küsib kohus alaealise lapse põlvnemise tuvastamise avalduse korral arvamust ka kohaliku omavalitsuse asutuselt s.o. eestkosteasutuselt ( TsMS § 580 lg.3). Seega vastus on jah , kuigi võib olla, et endine
alla ka vabadus sõlmida leping või jätta see sõlmimata. Seda põhimõtet toetab ka Riigikohus oma põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendis 3-4-1-3-04.8 4 Kull, I. Lepinguvabaduse põhimõte Euroopa ühtlustuvas tsiviilõiguses ja Eesti tsiviilõiguse reform. 5 Eesti Vabariigi põhiseadus - RT I 2007, 33, 210 - § 19 lg 1 6 Eesti Vabariigi põhiseadus : kommenteeritud väljaanne. Juura, 2008, lk 199 7 Ibid, lk 198 8 Riikohtu 30.04.2004 lahend nr 3-4-1-3-04 - RT III 2004, 13, 160 - § 21 lg 2 Kohustuslik kogumispension ehk Eesti pensionisüsteemi II sammas on lähtuvalt kogumispensionide seaduse § 6 kohustuslik kõikidele füüsilistest isikutest residentidele, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu. 9 Kui lähtuda sellest sõnastusest ei ole ka kohustusliku kogumispensioni näol tegemist lepinguvabaduse riivega
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Merilyn Ohtla INFLATSIOONI PÕHJUSED, LIIGID, TAGAJÄRJED JA JUHTIMINE Referaat Juhendaja: Nadežda Ivanova Tartu 2015 1 Gh SISUKORD Sd................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 2 1.INFLATSIOON............................................................................................... 4 1.1.Põhjused................................................................................................ 4 1.2.Liigid..................................................................................................... 6 1.3 Tagajärjed...................
.sakslased 1 612 1 600 1 600 Rahvus teadmata 6 142 6 907 8 140 9 Rahvaarv vanusrühmade järgi, 1. jaanuar 2012 Aasta Kokku 014 1564 65+ Vanus teadmata 2012 1 318 005 206 130 882 294 229 494 87 2011 1 320 976 204 308 889 289 227 285 94 2010 1 323 323 201 603 893 581 228 028 111 2009 1 324 260 199 164 896 336 228 640 120 2008 1 325 408 197 382 898 283 229 612 131 2007 1 327 484 198 335 900 773 228 220 156 2006 1 333 028 201 422 907 240 224 171 195 2005 1 339 168 207 369 909 763 221 775 261 2004 1 344 526 215 124 910 986 218 109 307 2003 1 351 527 224 321 912 171 214 679 356 2002 1 358 073 233 440 913 832 210 407 394 2001 1 365 633 242 207 915 473 207 535 418 2000 1 372 438 250 567 916 219 205 211 441 IIVE 2012. aastal registreeriti Eestis 14 056 elussündi ning 15 450 surma, loomulik iive oli seega -1394
Piimatööstuse üldseadmed 1. Püsi- ja demonteeritavad liited Liiteid jaotatakse püsi-ja demonteeritavateks liideteks. Tüüpiliseks püsiliiteks on keevisliide. See ühendab detaile keevisõmbluse abil. Keevitamisel sulatatakse detailide ühenduskohta metalli (vms). Tekkiva sulami ja sulami hangumisel saadakse detailide liitekohas püsiv ühendus. Sulamiseks vajalik temperatuur luuakse kas elektrilise kaarleegi või intensiivse gaasileegi abil. Enne keevisliiteid kasutati neetimist...kasut. senini seal, kus ei tohi materjali nende liitmiseks kuumutada. Demonteeritavate liidete tüüpnäide on keermesliited, mis saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Need ühendavad selliseid detaile ja sõlmi, mida tuleb korduvalt avada kas hoolduseks või remondiks. Poldi ja mutri keeramisel tekib teljesuunaline jõuvektor, mis märgatavalt suurendab keermete ...
40-44 584 6,54% 298 -6,75 287 6,36 45-49 585 6,56% 296 -6,71 288 6,38 50-54 633 7,09% 319 -7,23 314 6,96 55-59 609 6,82% 308 -6,98 301 6,67 60-64 450 5,04% 224 -5,08 226 5,01 65-69 380 4,26% 182 -4,13 198 4,39 70-74 362 4,06% 164 -3,72 197 4,37 75-79 334 3,74% 143 -3,24 191 4,23 80-84 256 2,87% 100 -2,27 156 3,46 85-89 139 1,56% 45 -1,02 94 2,08 90-94 50 0,56% 12 -0,27 38 0,84 95-99 8 0,09% 1 -0,02 7 0,16
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) teovõime 17. live birth elussünd 18. bequeath property pärandama 19. mental state vaimne seisund 20. restricted active legal capacity piiratud teovõime 21. mental illness vaimehaigus 22. mental disability nõdrameelsus 23. mental disorder psüühiline häire (sickness ...
x 2281 133 2340 136 4 24 AsqsB
x 2278 517 2337 520 4 24 As
VAR# 118: (________) "inst_44>o" GRP# 77: BEG = 193, LEN = 4 ----- 193 0: (I___) ( 2 1) V = 83 "inst_44>from0" 194 1: (____) ( 2 0) V = 82 "inst_44>from1" 195 2: (____) ( 0 3) V = 83 "inst_44>from2" 196 3: (I___) ( 0 0) V = 82 "inst_44>from3" VAR# 119: (________) "inst_45>o" GRP# 78: BEG = 197, LEN = 4 ----- 197 0: (I___) ( 2 1) V = 85 "inst_45>from0" 198 1: (____) ( 2 0) V = 84 "inst_45>from1" 199 2: (____) ( 0 3) V = 85 "inst_45>from2" 200 3: (I___) ( 0 0) V = 84 "inst_45>from3" VAR# 120: (________) "inst_46>o" GRP# 79: BEG = 201, LEN = 4 ----- 201 0: (I___) ( 2 1) V = 87 "inst_46>from0" 202 1: (____) ( 2 0) V = 86 "inst_46>from1" 203 2: (____) ( 0 3) V = 87 "inst_46>from2"
II pool Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest. VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida üh...
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõr...
osa 5. Seondliited 1. Tuua näiteid tihvtliidetest (teha skitse, eskiise). Kuidas arvutatakse tihvtliidet? Tihvtide liigid on: 1. SILINDERtihvtid: · püsivad avas paigal hõõrdejõu toimel; · ei saa korduskasutada, kuna tihvti eemaldamisel avade pinnad kuluvad; 2. KOONUStihvtid: ...
a. 3 437 340 01.01.2005.a. 500 000 500 000 2 937 340 01.01.2006.a. 500 000 293 734 206 266 2 731 074 01.01.2007.a. 500 000 273 107 226 893 2 504 181 01.01.2008.a. 500 000 250 418 249 582 2 254 599 01.01.2009.a. 500 000 225 460 274 540 1 980 059 01.01.2010.a. 500 000 198 006 301 994 1 678 065 9 01.01.2011.a. 500 000 167 807 332 193 1 345 872 01.01.2012.a. 500 000 134 587 365 413 980 459 01.01.2013.a. 500 000 98 046 401 954 578 505 01.01.2014.a. 500 000 57 850 442 150 136 355 01.01.2015.a. 150 000 13 645* 136 355 0
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõr...
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Õigusteadus TSIVIILKOHTUMENETLUS Referaat Koostaja: Mati Makkar HAJB10 Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 TSIVIILKOHTUMENETLUS Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üld ja eriosa piiritlemine tsiviilkohtumenetluse seadustikus..............................................4 TsMS 1; 2; 3 ja 4 osade loetelu...........................................................................................5 TsMS 5-15 osa nimeline loetelu..........................................................................................6 Tsiviilkohtumenetluse põhimütted, menetlusekonoomia...................................
w 864 312 864 408 0 w 864 408 896 408 0 w 896 408 896 504 0 w 896 504 952 504 0 w 952 504 952 536 0 w 952 536 992 536 0 w 792 168 992 168 0 w 792 224 952 224 0 w 952 224 952 304 0 w 952 304 992 304 0 w 600 168 792 168 0 x 338 504 404 508 0 15 F2 = inv B w 616 368 616 96 0 w 616 96 992 96 0 w 624 376 624 232 0 w 624 232 992 232 0 w 992 368 632 368 0 w 632 368 632 384 0 w 640 392 640 376 0 w 640 376 960 376 0 w 960 376 960 504 0 w 960 504 992 504 0 x 1045 335 1057 338 0 10 F2 x 1046 195 1058 198 0 10 F1 x 1044 63 1056 66 0 10 F0 x 1046 469 1058 472 0 10 F3 152 1032 480 1040 480 1 4 0.0 x 580 519 648 523 0 15 F1 = shr A x 132 28 145 31 0 10 B0 x 115 29 128 32 0 10 B1 x 98 30 111 33 0 10 B2 x 82 28 95 31 0 10 B3 x 59 27 72 30 0 10 A0 x 42 26 55 29 0 10 A1 x 26 28 39 31 0 10 A2 x 8 27 21 30 0 10 A3 w 616 392 640 392 0 w 600 384 632 384 0 w 592 376 624 376 0 w 568 368 616 368 0 w 504 440 504 352 0 w 168 408 176 408 0 w 176 408 176 432 0 w 496 432 496 344 0 w 168 376 184 376 0
ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust. 9. Immatrikuleerimine on isiku arvamine üliõpilaste nimekirja. Immatrikuleeritakse dekaani esildise alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse ära õppeaja algus ja lõpp vastavalt õppekava nominaalkestusele (vt p 40). 11. Külalisüliõpilane on mõnda teise kõrgko...
KORDAMISKÜSIMUSI 2012 sügissemester 1) Filosoofia määratlemise lähteid ja viise (loeng; Berlin; Danto, 33-87) Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja ...
Naine 18 11 170 55 19.03 ei tee trenni Mees 17 10 167 57 20.44 jõusaal Naine 16 10 164 51 18.96 kergejõustik Naine 18 12 175 58 18.94 ei tee trenni Mees 19 12 178 60 18.94 ei tee trenni Naine 18 11 172 56 18.93 kergejõustik Mees 19 12 189 67 18.76 jalgpall Naine 18 11 170 54 18.69 ei tee trenni Naine 17 11 172 55 18.59 jooksmine Mees 19 12 186 64 18.50 jõusaal Mees 18 11 198 72 18.37 ei tee trenni Naine 16 10 170 53 18.34 tantsimine Naine 19 12 176 56 18.08 ei tee trenni Mitu korda nädalas te1. Kes tee2. Kas ro 3. Kas tr 4. Et ka5. Et ka6. Et k Söön soojato 4 Ei Ei Jah Ei Jah Jah 3x päevas 3 Ei Ei Jah Ei Jah Jah 2x päevas 2 Ei Ei Jah Ei Jah Jah 2x päevas
23 , . , /( 2) 1. : ) 4530 1560 - 5800 2970 3940 4200 ( 14910 113) ) 1,0 ) 39,6 2. : ) 0,02 t>50oC ) t>50oC 198,0 ) (t>50 oC) 25,2 ) - , /: < 200 1,1 200 250 3,0 250 300 " 10,0 300 350 " 20,0 350 500 " 50,0 500 1000 " 288,0 ) (t>50 oC) 2,20 - ) , - - , /: <10 1,0 10 20 5,0 20 50 " 10,0
Nimi Palga aste Tariif Tunde Palk Kuusik Kaivo Err:509 Err:509 123 Err:509 Merilaid Arnold Err:509 Err:509 134 Err:509 Mets Kaivo Err:509 Err:509 145 Err:509 Mägi Kristjan Err:509 Err:509 167 Err:509 Männik Elvi Err:509 Err:509 189 Err:509 Männik Erki Err:509 Err:509 198 Err:509 Müürsepp Raili Err:509 Err:509 187 Err:509 Norak Arnold Err:509 Err:509 176 Err:509 Nõmmik Ando Err:509 Err:509 131 Err:509 Parre Selma Err:509 Err:509 123 Err:509 Norak Arnold Err:509 Err:509 145 Err:509 Petrov Meelis Err:509 Err:509 192 Err:509 Piirsalu Irma Err:509 Err:509 199 Err:509
Tema käest küsiti hiljuti: "Mis oli esimene asi, mis läbis sinu aju, kui sa ei pääsenud keskkooli esimeeskonda kohe esimesel aastal?" Ta vastas: "Ma olin väga pettunud ja mõtlesin, et treener oli teinud vea. Mu ema aga ütles, et parim asi mis ma teha saan, on tõestada treenerile, et ta käitus valesti. Päev pärast oma võistkonda mittepääsemist hakkasin ma oma mängu parandama." Kui MJ hakkas lõpetama keskkooli, oli tal pikkust juba 198 cm ja ta sai korvpalli stipendiumi Põhja-Carolina Ülikoolis. Jordani pidevalt kasvav populaarsus sai alguse PCÜ, kus ta tegi NCAA meistrivõistluste finaalis võidukorvi. 1984. aasta suvel mängis MJ treener Bobby Knighti juhitud USA korvpallikoondises. Meeskonda kuulusid sellised kolledzimängijad nagu Jordan, Patrick Ewing, Chris Mullin (NBA mängijad ei olnud lubatud võistlema enne 1992 aasta OMi. Jordani mängud äratasid kiiresti aukartust teistes koondistes
172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. a) ettevalmistustööde masinad; b) kaevamis-transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad ; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine, d) kombineeritud meetodid . 175,176,177 a) tahke faas , mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad 2. Keskmi...
Aforismid 1. Parim vabatahtlik tee õnne juurde - juhul, kui te olete kaotanud rõõmsa meele - on ajada selg sirgu ja käituda ning rääkida nii, nagu oleksite juba õnnelik. 2. Kõverad teed ei vii iialgi sihile ! 3. Kõik on inimese enda teha ja ometi laseb ta kõik ainuüksi arguse pärast on nina alt mööda. 4. Imeteod pole mitte selleks, et kedagi uskuma pöörata, vaid selleks, et hukka mõista. 5. "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." - Judith Stern 6. Naer - siseorganite sörkjooks. 7. "Eile ma olin tark. Seepärast tahtsin muuta maailma. Täna olen arukas. Seepärast muudan ma iseennast." - Sri Chinmoy 8. "Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada." - O. Wilde 9. "Kui kõik on hullud, ei mõista seda keegi hukka. Kui aga tarkus on üksi, peetakse seda kohe hulluseks." - B. Gracian 10. Targad inimesed oleks täiesti üki, kui rumalad ei peaks neid omasugusteks. 11. "T...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
153 280 432 328 432 1 2 0 w 136 448 136 440 0 w 184 440 136 440 0 w 184 424 168 424 0 w 280 440 184 440 0 w 280 424 184 424 0 w 280 392 168 392 0 w 168 392 168 384 0 w 280 408 168 408 0 w 168 408 168 600 0 w 168 600 128 600 0 w 192 240 192 360 0 w 280 360 192 360 0 w 280 376 192 376 0 w 192 376 192 640 0 w 128 640 192 640 0 w 232 272 232 320 0 w 280 328 232 328 0 w 232 328 232 320 0 w 128 672 224 672 0 w 232 344 232 672 0 w 232 672 224 672 0 w 280 344 232 344 0 x 1730 195 1759 198 0 24 Y0 x 1731 339 1760 342 0 24 Y1 x 1742 494 1771 497 0 24 Y2 x 1746 663 1775 666 0 24 Y3 w 328 336 344 336 0 w 344 336 344 8 0 w 328 368 352 368 0 w 352 368 352 16 0 w 328 400 360 400 0 w 360 400 360 24 0 w 328 432 368 432 0 w 368 432 368 32 0 w 368 32 1408 32 0 w 360 24 1416 24 0 w 352 16 1424 16 0 w 344 8 1432 8 0 w 1432 8 1432 584 0 w 1536 592 1432 592 0 w 1432 592 1432 584 0 w 1424 16 1424 424 0 w 1536 432 1424 432 0 w 1424 432 1424 424 0 w 1536 280 1416 280 0
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue...........................................................................
1988, 'Tallinn', 153, 'eesti', 38.00),('Käitumise anatoomia', 'Sigmund Freud', 1997, 'Tallinn', 5, 'eesti', 395.00),('Konstitutsioon', 'J.Stalin', 1944, 'Tallinn', 287, 'eesti', 56.00),('Rahvasõbrad', 'V.I.Lenin', 1951, 'Tallinn', 176, 'eesti', 23.00),('Leninismi alustest', 'J.Stalin', 1945, 'Tallinn', 357, 'eesti', 65.00),('Pimeduse pahem käsi', 'U.K.LeQuine', 1975, 'Tallinn', 198, 'eesti', 55.00),('Mis teha', 'J.K.Ibin', 1950, 'Tallinn', 175, 'eesti', 43.00),('Surnud hinged', 'Nikolai Kogol', 1977, 'Tallinn', 298, 'eesti', 55.00),('Kalevipoeg', 'A.Kivirähk', 1997, 'Tallinn', 2, 'eesti', 60.00),('Massi ebajumal', 'V.Läcis', 1989, 'Tallinn', 376, 'eesti', 75.00),('Inimesed maskides', 'V.Läcis', 1989, 'Tallinn', 245, 'eesti', 130.00),('Hiline kevad', 'V
§-ga 39², mis näeb ette tegevteenistuspensioni suuruse arvutamise ja ümberarvutamise, kui isik osales rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Nimetatud muudatus puudutab järgmisi isikuid: 1) isikud, kes juba saavad tegevteenistuspensioni ja kelle tegevteenistusleping sõlmiti enne 2008. aasta 1. jaanuari ja pension määrati 16. aprill 2000. aastal jõustunud kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000, 28, 167) § 198 lg 2 alusel. Nimetatud isikute tegevteenistuspensionile lisatakse rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest 1 protsent 30 protsendile, kuna nendel isikutel oli pensioni arvestamise summa 30 protsenti; 2) isikud, kes juba saavad tegevteenistuspensioni ja kelle tegevteenistusaega pikendati üle piirvanuse 16. aprill 2000. aastal jõustunud kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000, 28, 167) alusel. Nimetatud isikute pensioni arvestamise aluseks, millele lisatakse 1 protsent,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
