Järva-Jaani Gümnaasium Kunstiõpetus Marten Vaas Konrad Vilhelm Mägi Referaat Järva-Jaani 2013 Sisukord · Üldine · Elu · Looming · Mõned tööd Üldine Konrad Vilhelm Mägi oli Eesti maalikunstnik ja pedagoog kes sündis 1. november 1878 Hellenurme mõisas ja suri 15. august 1925 Tartus. Tema kunstivooluks oli peamiselt ekspressionism ja tema kuulsamaks tööks said ,,Madonna". Konrad Vilhelm Mägi Elu Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kes...
Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis kus peagi suri. ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. 1906. aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis koos Konrad Looming Mäe ja Aleksander Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel Nikolai Triiki tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi,
1) Kirjanduselu 1905-1917 Pidurdasid Eesti kultuuri arengut. 1906. avati Vanemuise uusi teatrihoone.(K. menning pani alguse esimesele kutselisele teatrile). 1870 aga esilinastus vanemuises Koidula "Saaremaa Onupoeg", mis oli Eesti teatri sünnidaatum. 1907 asytati Eesti Kirjanduselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G
Sinu Nimi (5 (17) 1882 -- 6 1971) -, . , - , - . 1904 1906 ( 1902 1908) ..-, , ... , . - -- , « », Es-dur, «» . ,-- «-» (1910) --, «» (1911) -- , « » (1913). -- XX .. , 1914 , , . -- «» ( , 1914) « » (« , , »; 1918). , . 1919 «», . 1920 1940 . «» (1922 .), «» (1923 .) -- , - « » (1927), , «». 1924 : . 1915 .. : , , .
20. saj muusika elu esimesel poolel · Uue põlvkonna muusikud nägid muusikas kunsti, mitte meelelahutust · 1906 . aastal Vanemuise teatri hoone- sinna juurde loodi palgaline näitlejate grupp- Karl, Juhan Aavik. · Tln Estonia seltsi juurde moodust. kindel näitlejate koosseis. Hakatakse mängima operette( Raimond Kull) · Raimond Kull korraldab regulaarseid sümf.kontserte · Lavastatakse oopereid · 1913. aastal Estonia teatrihoone koos kontserdisaaliga · 1910. Esimene laulupidu Tallinnas. Eesti heliloojate laulud. · 1919. kõrgeim muusikakool · 1900. eestlaste sümf. Orkester
Põldroos, Andres Särev, Hilda Gleser, Paul Sepp ning Leo Kalmet. Kokkuvõte Tööd kirjutades sain teada, et Eestisse tuli teater sakslaste kaudu ning kõigepealt oligi see baltisakslaste jaoks. 16. sajandil mängiti Tallinnas raekojas näitemänge. Eesti esimene kutseline teater oli Tallinna Linnateater. Tartu "Vanemuine" sai alguse "Vanemuise" seltsist ning seal etendusid mitmed Lydia Koidula näidendid. Kutselisteks teatriteks said "Vanemuine" ja "Estonia" 1906. aastal ning "Endla 1911. aastal. Praegu on Eesti teater juba 100-aastane. Kasutatud kirjandus Raamatud 1. Aarna, A jt. Nõukogude Eesti. Tln. Valgus, 1975 2. EE 11. Eesti üld. Tln. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002 3. Nahkur, A. , Sokk, M. Sõna võlu. Kirjanduse õpik, 7. klass.Koolibri, 2001 Internet 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_teater 5. http://www.lembela.ee/include/referaadid/sytt.doc 6. http://www.teater.ee/index.html?action=artmitu&id=2 7
· Alates 1904. alustas Oskar Kallas rahvaviiside üleskirjutamisega · Rahvakunsti ja käsitööd kogus Kristjan Raud nendest pandi alus Eesti Rahva Muuseumile (1909). · Jõukamad inimesed üritasid saata oma lapsed välismaale õppima · Toimus haridus taseme tõus · Eesti kultuur jõuab professionaalsele tasemele (asusid tööle kutselised muusikud, teatritegelased, kirjanikud ja maalikunstnikud). · Avati Vanemuine ja Estonia 1906 (kutselised teatrid). Suurimad ajalehed: · Postimees J.V.Jannsen, K.A.Herman, Jaan Tõnisson üldinformatiivne, kultuuriline, liberaalne · Teataja Konstantin Päts majanduslik · Uudised Peeter Speek, Mihkel Martna, Jaak Järv poliitiline Tõlkekirjandus: A.Puzkin; L.Tolstoi; A.Tsehhov, E.Zola, J.W.Goethe. Eesti jutukirjandus: · Jakob Pärna ,,Oma tuba, oma luba"; ,,Must kuub". · Jaak Järv ,,Vallimäe neitsi"
puunikerdust õppinud. Edasised õpingud toimusid aastatel 1903-1905 Peterburis parun Stieglitzi kunsttööstuskoolis vabakuulajana. Eesti soost kunstniku Amandus Adamsoni juhendamisel jätkas Mägi õpinguid puunikerduse ja modelleerimise aladel. Konrad Mägi võttis osa õpilasrahutustest ja oli sunnitud koolist lahkuma. Edasi täiendas ta end aastatel 1905-1906 Jakon Goldblatti ateljees. Tal tekkis soov minna õppima Pariisi. Mägi läks esialgu Soome ja veetis aasta 1906 suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga ning huvitus maalikunstist. 1907. aastal septembris läks Mägi Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias Mesipuu, õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. Aastatel 1908-1910 elas Norras. 1911. aasta suve veetis Normandias, 1912. aastal käis Saksamaal, külastas Itaaliat ja naases tagasi Tartusse. Konrad Mägi töötas aastal 1913 Tartu linnakoolis joonistusõpetajana, 1914
Üliõpilaspäevil ilmusid esikkogu kõrval veel Suitsu esseederaamat "Sihid ja vaated" (1906), päevavalgust nägi tema ülevaade eesti kirjandusloost teoses "Die Kultur der Gegenwart" (1908). "Tuulemaa" luuletuste tekkes pidas Suits ise oluliseks murranguid nii ühiskondlikus elus kui ka poeedi isiklikus saatuses. Samuti toonitas ta, et luuleraamatuni ulatus Skandinaavia, vene, saksa ja prantsuse intensiivselt impressionistliku ja sümbolistliku luule sisendusi. 1906. aastal lootis Suits uue värsikogu avaldada võrdlemisi kiiresti, kuid see õnnestus tal alles 1913. a. kevadtalvel. Suits avas armastuslüürika uusi aspekte, püüdes tabada alles tekkivaid või hääbuvaid, ka ekslikke, üksteisest mööda käivaid emotsioone. 1920. aastal ilmus tal valikkogu "Ohvrisuits", 1922. aastal aga luulekogu "Kõik on kokku unenägu" ja ballaad "Lapse sünd". 1933.aastal ilmus valikkogu "Aastate aknal" ning 1938. aastal
Tallinna linnavalitsuse tegevuse põhijooned viimasel veerandsajangul. Kommunaalpoliitika tulemused avalduvad vaid pikemate ajaväldete järele, mil siis on võimalik hinnata ka senist poliitikat, taotletud sihtjooni ja leida kriteeriumi tuleviku tegevuskava põhijoonte äramääramiseks. Esimene Tallinna linnavolikogu, kus olid enamus eestlased astus kokku 26 aastat tagasi 5 jaanuaril. Jättes kõrvale selle sündmuse hinnangu rahvuslikult, siis võib piirduda vaid selle vaatlemisega kommunaalpoliitiliselt seisukohalt. Võib tunnustada, et saavutatud võit ja sellest äraoleneva töö tulemuste tähtsus kommunaalpoliitilisest seisukohast on võrdne ja vääriline rahvuslikule tähtsusele.Sellle võiduga pandi alus uuele edumeelsele ja töövõimelisele linnavalitsusele, loodi eeldus otstarbekohasele kogukonna objektiivsete huvide kaitseks ja linna, kui terviku, heakäekäigu tõstimiseks. Selle ajajärgu jooksul oli koondatud nii palju ülitähtsaid poliitilisi, ra...
lähedaste inimeste kaotus, eriti isa ja õe manalasse varisemisele järgnenud ema surm 1898. aastal. Peale seda kaotas Haava igaveseks ka selle, kellele ta senine armastusluule oli pühendatud, ning luuletajas tekkis tunne, nagu poleks enam mingit eesmärki edasivõitlemiseks. Armastus oli avanud tema luulelätte nüüd näis surm oma purustava jõuga kõik hävitavat. Masenduses otsustas Haava oma järgneva elu pühendada teiste eest hoolitsemisele halastajaõena. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega ,,Postimehe" toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "Lained" (1906) ja "Ristlainetes" (1910). Kogus
1891 aastal läks ta Peterburi konservatooriumisse. Kõige pealt õppis ta orelit Homiliuse oreli klassis ja lõpetas 1898 ja 1900 lõpetas kompositsiooni N. Rimski Lorsakovi klassis. Tema eeskujud olid Bach, Beethoven ja Brahms. 1897 a. valmis tal esimene oreli sonaat (3 osa ). 1899 a. kirjutas ta dramaatilise avamängu " Don Carlos " ( Schiller). 1900 a. kirjutas ta konservatooriumi lõputööna kantaadi " Paradiis ja Peri " (T.Moore). 1904 1920 oli ta Astrahanis. 1906 a. kirjutas ta sümfoonilise prelüüdi " Hauad " . 1919 a. kirjutas ta patriootilise kantaadi " Ärka, rahvas" ( E. Wöhrmann ). 1920 a. tuli ta tagasi Eestisse. Kõige pealt läks ta Estonia teatri dirigendiks. Ja õpetas ka Tallinna Kõrgemas muusikakoolis. 1924 1944 oli ta konservatooriumis kompositsiooni pedagoog. 1924 a. valmis tal 1 . sümfoonia ja järgmine alles 1945, kolmas ilmus 1947 ja neljas ilmus 1948 ( Noortesümfoonia ). 1951 a. kirjutas ta
Karl Friedrich Benz 1844-1929 Koostas: Kätlin Tammeveski Karl Friedrich Benz sünninimega Karl Friedrich Vaillant Saksa leidur Bensiinimootoriga auto leiutaja Auto Mercedes-Benz looja 1871- asutas rauavalu ja mehhaanika ettevõtte 1883- asutas ettevõtte Die Benz & Cie 1886- sai patendi kolmerattalisele ligroiinil töötavale- Velozipedile 1895- leiutas esimese veoauto. 1896- sai boksermootori patendi. Victoria leiutamine. 1906- asutas ettevõtte C. Benz Söhne. Müüt Carl Benzi kohta Legend, mis väidab et bensiin on saanud nime C. Benzi järgi on puhas vale. Aitäh!
Teater Eestis 19201940 Teatrielu algus Eestis K.Jungholzi pani aluse ühiskonna teatrile (1901 1905,"Taara"seltsi juures). 1906.aastal muudeti kutseliseks Tartu "Vanemuine" ja Tallinna "Estonia". Esimene algupärane operet 1908. aastal. Kolmas kutseline teater Pärnus "Endla" Teatrielu areng Ilmus teatri,kunsti ja kirjandusajakiri Tallinnas. 1917.aastal peeti esimene näitlejate ja teatritegelasete kongress. 1921. aastal asutati Petrogradis. Kutselised teatrid asutati ka Viljandisse ja Narvasse. 1920.1930. aastail täiustati teatrielu.
Eesti 1905- 1917 a. · Sõjaseisukord (1905-1908 a.) · Poliitika -1 poliitiline partei Eesti Rahvameelne Eduerakond -häälekandjaks ,,Postimees" -Narvas anti välja enamlaste ajalehte ,,Kiir" (Jaan Anvelt) -eestlased võitsid valimised omavalitustes (Tlnas, Valgas) · Kultuur -koolide rajamine- al 1883.a H. Treffneri poistekool - 1906.a tütarlaste keskkool Tartus- Miina Härma gümnaasium 1890.aastast -1909.a. rajati Tartusse Eesti Rahvamuuseum (ERM) · Majandus -tööstuskeskuseks Tln (masina- ja metallitööstus ettevõtted) -2/3 inimestest elas maal( piimakarjakasvatus) -1916.a. oli u 83% end vabaks ostnud -1900- 1914.a. eestlaste väljaränne
Kubism,Futurism,Naivism Oskar Pihl Andres Luik Roomet Libe Kubism 1907. aastal Pariisis Kubism- kuubist lähtuv kujutamine Louis Vauxcelles Kubismi voolud ja perioodid analüütiline kubism sünteetiline kubism Varajane kubism (1906-1908) Kõrg kubism (1909-1914) Hilis kubism (1914-1921) Pablo Picasso 1881- 1973 Hispaania kunstnik Kubismi rajaja imiteerimine Perioodid Sinine periood (19011904) Roosa periood (19051907) Aafrika kunstist mõjutatud periood (19081909) Analüütilise kubismi periood ehk cezanne'ilik periood (19091912) Sünteetilise (kubismi) kunsti periood (19121919) Kubism Eestis Veidi hiljem ja märksa teisel kujul Jaan Vahtra
Vanaema jutustatud pärimuslood panid teda huvituma rahvaluulest. Peres oli peale tema veel 3 last: Leopold, Emilie ja temast 17 aastat noorem Paul. Enno õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja reaalkoolis, hiljem Riia Polütehnikumis kaubandusteadust. Ülikooli ajal liitus erinevate üliõpilasliikumistega, kuid oli siiski väga passiivne(Riias korporatsioon Vironia). Töötas mitmete ajalehtede toimetuses(Tartu Postimees, ajakiri Linda jt). 1905 kaitses lõputöö kaubandusteaduste alal. 1906 tuli Eestisse tagasi ja läks kodutallu Soosaarele. Kodus hakkab kirjutama luuletusi ja oma ainukese proosateose. 1909 abiellus Olga Elfriede(Ella) Sauliga. 1910 sündis tütar Liki. Töötas asjaajana Valga krediidiühingus. 1919 koliti Haapsallu, töötas koolinõunikuna Läänemaal. 7.märts 1934 Ernst Enno suri. Looming: Varajased luuletused olid vabavärsilised. 1903-1905 avaldas ta Lindas ja Postimehes üle poolesaja luuletuse. 1909 ilmus esimene luulekogu ,,Uued luuletused"
24. juunil ette Lydia Koidula näitemäng "Saaremaa onupoeg". Kuna nõudmine piletite järele oli väga suur, siis korrati etendust järgmisel päeval. See oli esimene kord, mil nähti eesti keeles ettekantud näitemängu omaenese rahva elust. Elukutselisi näitlejaid ei olnud ja seepärast mängisid kaasa Lydia vend ja tema sõbrad tol ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Ehitati esimesed tõelised teatrihooned. Eesti kutselise teatri sünniaastaks sai 1906. aasta, mil Tartus Vanemuise teatrimajas mängiti August Kitzbergi näidendit "Tuulte pöörises. 1906 avati Tartus teater Vanemuine ja 1913 Tallinnas teater Estonia. XX saj alguses jõudis eesti näitekirjandus kõrgperioodi August Kitzbergi ja Eduard Vilde sulest sündisid esimesed kunstiküpsed draamateosed. "Saaremaa onupoeg" oli sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus. Lydia Koidula :kohandas näidendi eesti oludele ja sidus ärkamisaja ideedega.
vene keel, kuid õpilaste seas oli mitmeid eestlasi, lätlasi, leedulasi ja poolakaid. Vilmsi headeks ning vanemateks koolivendateks olid Jaan Teemant ja Konstantin Päts. Jüri Vilms astus koos klassivendadega 1904. aastal paarikümnest aktiivsest noorest koosnenud salaseltsi Taim. Vilm oli Rahvuslikult mütlev, oma poliitilistelt vaadetelt oli ta sotsiaaldemokraat. Jüri Vilmsi poliitiline aktiivsus kasvas tänu 1905. aasta jaanuari Verise Pühapäevale Eestis. Jüri Vilms visati 1906. aastal märtsi kuus koolist välja, kuid ta jätkas tegevust Taimes. Vilms oli palju võimude tähelepanu all, ta oli oma tegevuse tõttu lühemat aega ka vahi all. 1906. aasta suvel oli Vilms Soomes. Sügisel jötkas ta õpinguid eksternina Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Vilms jötkas tsaaririigi kritiseerimist ja revolutsioonilise kirjanduse levitamist. Gümnaasiumi lõpueksamid sooritas ta 1907. aasta kevadel. 1906.
Nanni Doss- Nannie Hazel Born: 1906 Died: 1965 (cancer) Birthplace: Blue Mountain, Alabama Best known as: "The Jolly Black Widow" serial killer and The Giggling Grandma Posioner-to collect insuarence money victims 8-11 date of murded-1920-1954 arrested 1954 october Four of her husbands, her mother , her sister Dovie, her grandson Robert and her mother-in-law On the outside Nannie was a friendly and happy neighbor, wife and parent. On the inside she was a cold-blooded murdress who nearly wiped out her entire family singelhanedly the first victim was her own children who was
kajastus ka nende loomingus. Revolutsioonisündmustes osalemisest oli tegelikult tähtsam igapäevane rahvuslik tegevus, eesti rahva eneseteadvuse tõstmine. Näiteks A. Laikmaa koolitas mitmeid vaeseid eesti poisse tasuta ning ärgitas noort poetessi M. Underit eesti keeles luuletama. Nii Laikmaa kui ka Raud kutsusid rahvast üles säilitama ja koguma vanu esemeid, vanavara. K. Raud oli üks Tartus asuva Eesti Rahva Muuseumi asutajaid (1909. a.). Kunstnike read olid sedavõrd täienenud, et 1906. a. oli põhjust korraldada esimene eesti kunsti ülevaatenäitus, mis sai teoks Tartus. 3 2.Kristjan Raud Kristjan Raud (22. oktoober 1865 Kirikuküla 19. mai 1943 Tallinn) oli eesti maalikunstnik. Ta on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". 1892-7 õppis Peterburi Kunstiakadeemias, 1897-98 Düsseldorfi Kunstiakadeemias, 1899-
taid uues elukohas elanud. Seega kajastavad Novgorod, Peterburi, Moskva, Saraatov, Her- ümberarvestuslehed rännet vaid osaliselt ja son, Tobolsk, Jekaterinoslav. Juba 1840. aastal hilinemisega. Sajandi keskel moodustas üle on esimesed eesti talupojaseisusest mehed poole sellest kihelkonnasisene lähiränne. kirjutatud Harkovi kubermangu, Mogiljovi ja Väljapoole maakonda asujatel oli tihti olemas Petseri bürgeriks. Rännati ka Soome ja varasem lähirände-kogemus. Rände üheks Kuramaale. tõukejõuks oli tõrjutus: 19 Lõuna-Eesti ki- Märkimisväärne on valdavalt linnadesse helkonna puhul oli elukohta vahetanute seas viiv õpetatud elukutsetega seotud ränne ja vallaslaste ja “ebavõrdsete abielude” (naine selle väga hiline fikseerimine allikais (arstid, mehest enam kui 5 või mees naisest enam kui veterinaarid, agronoomid, elementaarkooli- ja 15 aastat vanem) osakaal ligi kolm korda...
Kullamaa Keskkool Birgit Hallkivi BETTI ALVER Referaat Juhendaja: Õpetaja Riina Leidsalu Kullamaa 2009 Armastatuim Eesti luuletaja, Betti Alver (1906-1989) Elulugu. 1906. aasta 23. novembril sündis Jõgeva raudtee-teemeistri Mart Alveri ja ta naise Minna viimane, kuues laps, kellele pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid teda hakkati kutsuma Bettiks. Ta kasvas koos oma neli aastat vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav, Johannes, Olga ja Leopold olid surnud. Betti isa pärines Mulgimaalt Tarvastust, aga Betti ema, pärines Järvamaalt ja ta oli kirjanik. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukohas, proua Kilgi erakoolis. Sama
Aastail 1888- 1889 õppis ta Uduna ministeeriumkoolis. Edaspidi jätkus koolitee Tartus. Alguses õppis ta vene õigeusu Jüri koguduse koolis ning seejärel Tartu linnakoolis esimese klassi teiseastme õpilasena. Nende kahe kooliga Konrad Mäe esialgsed õpingud piirdusidki, kuna pee majanduslik alus ei olnud stabiilne. Kolmeteistkümne aastaselt hakkas ta mõtlema iseseisvale elule. Sidemed perekonnaga nõrgenesid. Kunstniku isa suri aastal 1916 ning ema aastal 1906. Kindlasti jättis perekondlike kontaktide puudulikkus noorukieas ja hilisemas elus tema psüühikasse oma jälje. Eraldatus ja üksildustunne saatsid teda eluteel pikemat aega. ISESEISVA ELUTEE ALGUS Hakkas õppima puutööd. Tegeles innukusega kõige erinevamate harrastustega. Tema huvialade hulka mahtusid üksteist segamata sport, näitekunst, muusika, kirjandus ning kujutatav kunst. Alati tahtis ta saavutada midagi enamat ning otsis pidevalt väljapääsu
FAKTE JA VÄITEID 1) 1881.a. elas Eestis umbes 880000 inimest, neist 90% oli talurahvas. 2) 1884.a.õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. 3) 1888.a. avaldas Jakob Hurt rahvaluule suurkogumise üleskutse ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele". 4) 19.sajandi lõpul tegutses Tartus Wiera teater. 5) 20.sajandi algus tõusis esile uus haritlaspõlvkond, kuhu kuulusid Jaan Tõnisson, Villem Reiman, Oskar Kallas. 6) 1906.a. alustasid Tartu ,,Vanemuine" ja Tallinna ,,Estonia" tegevust kutselise teatrina. Järgnes näitekirjanduse ,,kuldaeg", mida esindavad August Kitzbergi ja Eduard Vilde näidendid.
Samas koolis õppisid peale Triigi ka Konrad Mägi, Jaan Koort, Aleksander Tassa, Günther Reindorff jt. Siin puutus Triik kokku vene kunstiga, eriti tol ajal tooni andnud rühmitusega Mir Iskusstva. See polnud enam käsitöö, vaid tõeline kunst. Saabus 1905. aasta ja revolutsioonilised meeleolud kandusid ka kooli seinte vahele. Stieglitzi kool jäi oma joonistuslikule käsitööle orienteeritusega Eesti kunstnikele kitsaks. Tekkis mõte minna õppima kuhugi välismaale. 1906. aastal siirdus Triik Helsingisse ja sealt edasi Ahvemaale. Ahvenamaa ahvatles kunstnikke. Maastik ise provotseeris kunstnikke tegema just selliseid maale. Muidugi ei maalinud nad neid fotograafilise täpsusega. Ikka valitses juugendstiil ja nii stiliseerisid kunstnikud motiivi vooklevateks joonteks ja lisasid värvi. Ees terendas Pariis. Jätnud sõbrad Mäe ja Tassa Helsingisse sõiduks raha teenima, maabus Triik juba 1906. aastal Pariisis. Mis tal viga äi ju rikas pangahärra
3. Kultuurielu 20.saj alguses TALLINN TARTU Hakati välja andma ajalehte ,,Teataja" Hakati välja andma ajalehte ,,Eesti Postimees" 1865.a. asutati Estonia laulu- ja 1865.a. asutati laulu- ja mänguselts mänguselts Vanemuine 1900 Eesti esimene sümfooniaorkester 1906 kutseline teater 1906 kutseline teater 1908/1909 etendusid esimesed ooperid 1908 loodi sümfooniaorkester Vanemuise Seltsi juurde 1919 Tallinna Kõrgem Muusikakool 1919 Tartu Kõrgem Muusikakool August Topman Aleksander Läte, Juhan Aavik 4. Rudolf Tobias (1813-1918) · Esimeste sümfooniliste teoste autor · Esimene kompositsioonidiplomiga helilooja
Gustav Suits Gustav Suits 1883-1956 Elulugu Tartu Aleksandri Gümnaasium (kuldmedal) Õpetas koduõpetajana (Soome) Tartu ülikooli (keeleteadus) Helsingi Ülikooli (kirjandus ja esteetika) Abiellus Aino Thauvóniga Raamatukogupidaja ja soome keele õpetaja Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna Töötas Nobeli Instituudi raamatukogus(Rootsi) Gustav Suits suri 1956. aastal Tegevus Noor-Eesti liikumine 1917–1919 oli ta Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena Koostas märgukirja „Eesti Töövabariik“ Looming "Vesiroosid" 1899. aastal Esikkogu "Elu tuli" (1905) Kogus "Tuulemaa“ (1913) Kogu "Kõik on kokku unenägu“ (1922) Kogu "Tuli ja tuul" (1950) Kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor- Eesti nõlvakult" (1931) Uurimusi eesti kirjandusloost Tänan teid tähelepanu eest
Vanemuise teatri 10. fakti 1. 1865 vanemuise laulu- ja mänguseltsi asustamine Tartus. 2. 1870 Eesti kutselise teatri sünd - esietendub Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg” 3. 1883 Eesti muusikateatri sünd - esietendub draama “Preciosa” Carl Maria von Weberi muusikaga. 4. 1906 Vanemuise teatrihoone avamine, kutselise teatri asustamine. 5. 1908 Vanemuise seltsi sümfooniaorkestri asustamine. 6. 1935 Evald Aava ooperi “Vikerlased” esmalasvastus Vanemuises. 7. 1939 Esinemine tantsuetendus Vanemuises - Pjotr Tšaikovski “Karnevalisõi 8. 1941 Esimene õhtut täitev ballett Vanemuises - Cesare Pugni ja Reinhold Glieri 9. 1939 valmib Vanemuise kontserdisaal. 10. Esineb Eesti algupärane ballett Vanemuises - Eduard Tubina Praegused etendused Vanemuises:
Kui Prantsusmaa ei nõustu, lubas Saksamaa kasutada sõjalist jõudu. · Samas tegelikult kumbki suurriik sõda ei soovi: Saksamaa kartis Inglismaa ja Venemaa liitumist Prantsusmaa poolel. Saksamaa sõjalaevastik oli veel väike. Prantsusmaa kartis alustada sõda, kuna liitlane Venemaa oli seotud sõjategevusega Jaapani vastu ning sõja kandumist Aafrikast Mandri- Euroopasse. · Kriisi tulemused: 1906.a. toimus konverents Maroko küsimustes, kus otsustati: Säilitada Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus. Kõigil suurriikidel on võrdsed võimalused majanduslikuks suhtlemiseks Marokoga. · NB! Maroko kriis oli esimene 20.sajandi konflikt, mis näitas suure sõja puhkemise võimalikkust. · Teine Maroko kriis (1911.a.): · 1911.a. puhkes Marokos ülestõus. Prantsusmaa reageeris sellele Maroko pealinna
XVIII , , , eastward . , world' s . . 1991, . G8. 5 world' s . . Slavic, Kievan Rus' , 988, Slavic . Kievan Rus' , Mongol 1230s. , , Kievan Rus'. 13th , . XVIII , , eastward . Russia' s . XIX halfhearted. serfdom 1861, . serfdom 1914, Stolypin, 1906 , [3] tsars relinquish , . 1917 , weariness , , , Bolsheviks 25- . 1922 1991, , coterminous brest-Litovsk. , , , 1920s " stagnation" 1980s. , , Bolsheviks , 1918 , 80-, / , , . , 1991. , . , - . Scrapping , , . tsarist 2 8.000 km (5.000 mi) . :
Mesa Verde National Park The park was created in 1906 by President Theodore Roosevelt, to protect some of the best-preserved cliff dwellings in the world Contrary to popular belief, the Ancestral Puebloan people of Mesa Verde did not disappear. They migrated south to New Mexico and Arizona, and became today's modern pueblo people. Now the park averages about 600,000 visitors per year. Currently Mesa Verde has over 4,700 archaeological sites with many more yet to be discovered. Mesa Verde black-on-white pottery was sculpted into many things such as canteens, mugs, ladles and bowls. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Thank Kolmas tase you for listening Neljas tase Viies tase
1809-asutati autonoomia Soomes 1906-lubas Vene valitsus Soomel valida ühekojalise Eduskonna. 1917.6.12-kuulutas Soome end iseseisvaks vabariigiks 1919-1932-eestlastele kasulik aeg,kehtis keeluseadus(kuiv seadus) 1939-1940-Talvesõda 1941-1944-Jätkusõda 1946-J.K-Paasikivi 1947-Pariisi Rahukonverentsil kirjutati alla rahuleping 1948-sõpruse koostöö ja vastastiku abistamise leping 1952-OM(olümpiamängud) 1955-ühines ÜDO-ga ja Põhjamaade nõukoguga.Saab tagasi Porkkala 1956-Soome presidendiks Urho Kaleva Kekkonen 1964-külastab Kekkonen Eestit,peale sõda avaldas kaastunnet. 1965-avati Tallinn-Helsingi vaheline laevaliin 1969-OECD.Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni liige 1975-EJ ja KK.euroopa julgeoleku ja koostöö konverents 1982-presidendiks Mauno Koivisto 1989-EN(euroopa nõukogu) 1991-tunnustab Soome taasiseseisvunud eestit 1994-presidendiks Martti Ahtisaari 1995-liitub Soome Euroopa Liiduga 1997-toimub haldusjaotuse muudatus 2000...
Postimpressionism. Koostis:Tatjana Pitkevitsjus 12 klass. Postimpressionism 19. sajandi lõpu maalikunsti vool, mis kasvas välja impressionismist. Terminit "postimpressionism" kasutas esimesena briti kunstnik ja kriitik Roger Fry selleks, et kirjeldada prantsuse kunsti arengut pärast Edouard Manet'd. Fry kasutas seda terminit siis, kui ta 1910 organiseeris näituse "Manet ja postimpressionism". Postimpressionistid arendasid impressionismi: nad jätkasid eredate ja paksude värvide ning eristuvate pintslitõmmete kasutamist ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama. Kunstnikud Paul Cezann (1839 –1906) oli prantsuse impressionistlik ja postimpressionistlik kunstnik. Natüürmort Moodne Olympia Vin...
Piccadilly Circus, Trafalgar and Leicester Square Compiler Instructor Year Piccadilly Circus Today Favorite place. Walking distance. Shaftesbury memorial fountain Built in 1893 to commemorate Lord Shaftesbury Angel of Christian Charity Renamed Eros Underground tube station 10 March 1906 Baker Street and Waterloo Railway Travel Zone 1 Entrances Trafalgar Square Feature Fountains Pigeons Nelson's Column Admiral Horatio Lord Nelson 21st of October 1805 56 meters high Uses Christmas Ceremony Sport Events Political demonstrations Buildings National Gallery Canada House Leicester Square History Robert Sidney Entertainment Avenue Winter of Discontent Entertainment
Bulgakovite pere oli sõbralik, kultuurne, musikaalne, teatrihuviline. Ema hoolitses selle eest, et kodus kõlaks muusika, sädeleks vaimukas sõna. Isa, sügavalt usklik ja väga hea haridusega ajaloolane, lisas akadeemilise täpsuse, sihipärase tööharjumuse ning lugupidamise keelte ja kirjanduse vastu. Kodus oli oma orkester, Mihhaili käe all tehti näitemängu, loeti ette oma luuletusi. Kõik see tekitas temas huvi teatri vastu. Pere hoidis kokku ka siis, kui pärast isa surma 1906.a tuli silmitsi seista suure kitsikusega. 1901. aastal astus Bulgakov Kiievi 1. gümnaasiumisse, kus sai alguse tema huvi vene ja Euroopa kirjanduse vastu. Tema lemmikautoriteks olid näiteks Puškin ja Dostojevski.Gümnaasiumi õpetajad mõjutasid tugevalt Bulgakovi kirjanduslike eelistuste kujunemist. Pärast isa surma 1907. aastal võttis ema poja hariduse eest vastutamise enda õlule. 1909. aastal lõpetas Bulgakov gümnaasiumi ning astus Kiievi ülikooli arstiteaduskonda. 1913
kirjanduslikud (Juudit, Salomé, Tristram, Isolde jne.) Tuntumad graafikaga tegelejad olid Georges de Feure, Jan Toorop ja Henri van de Velde. Juugend Eestis Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga sajandivahetusel. Sajandi alguses võib leida impressionismiga põimuvat juugendstiili Ants Laikmaa (1866 1942) loomingus. Varakult seondub juugend rahvusromantismiga ning sellise koosluse õitseaeg on 1907 14 (või 1906 15), mil antud laadi viljelesid Oskar Kallis (1891 1917), Nikolai Triik (1884 1940), Aleksander Promet (1879 1938), August Jansen (1881 1957). Eriti pääses juugendliku kallakuga stilisatsioon valitsema raamatugraafikas: Märt Pukits (1874 1961), Kristjan Raud (1865 1943, eriti selgelt avaldub juugendlikkus eksliibristes ja sajandi alguskümne raamatukunstis), Nikolai Triik, Konrad Mägi (1878 1925), Aleksander Uurits (1888
Valga Gümnaasium August Kitzberg (29.12.1855 10.10.1927) Referaat Koostas: Liisi Eelsaar 2 Valga 2009 Sisukord............................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 Lapsepõlv...................................................................... 4-5 Elulugu..............................................................................6 Looming.......................................................................7-10 Kirjanduslik tegevus.............................................................7 Draamalooming..................................................................8-9 I Draamaloomingu algus...
looduse ja suure kogukonnaga 1869. aastal osteti Haavakivi talu päriseks Koolitee Kooliteed alustas 9.a Patase mõisa Saare- Vanamõisas Tartus Hoffmanni Erakoolis 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlaste koolis 1892.aastal Saksamaale, töötas Berliini lähedal Viibis vahepeal mõned kuud kodumaal 1894.aastal Venemaa Välismaal kirjutas palju luuletusi 1898 a suri Jaan Lellep Alates 1906 a. elas ja töötas Tartus Esimene luuletus ilmus 1886 a 9 luulekogu Luuletaja sügav humanism Proosaraamat ''Väikesed pildid Eestist'' Suri 13.märts 1957, maetud Tartu Raadi kalmistule Mälestusi Laanekivi Manni Lapsepõlvest Keskmeks tare ja talu, kõrvalhooned ja loodus Manni esimesest seitsmest eluaastast TÄNAN KUULAMAST!
Noor-Eesti "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Aastal 1905 ilmus koguteos "Noor-Eesti" ning selle ümber kogenenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: · Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika...
Kuid nüüd oli hilja, mässus osales terve Venemaa ning Nikolai II hakati nõudma tagasiastumist. 17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubas: a) kindlustada rahvale demokraatlikud vabadused * isiku puutumatus; * südametunnistuse vabadus; b) Laiendada valimisõigust * mehed alates 21. eluaastast * naised, kes olid abielus; c) otsustati kokku kutsuda riigiduuma; d) lubati luua parteisid. Venemaa peale 1905 a. revolutsiooni. Aprill 1906 kutsuti kokku I riigiduuma. Kokku 500 duumasaadikut (30%töölisi ja talupoegi). Valimised ei olnud demokraatlikud revolutsiooniline duuma. Amnestia poliitvangidele (2,5 miljonit inimest). Hakati nõudma tegelikke poliitilisi vabadusi. Nõuti maad talupoegadele. Juulis 1906 saadab tsaar duuma laiali. Alles neljas riigiduuma suutis püsida 3 aastat (riigiduuma valitsemisaeg 5 aastat). Aprillis 1906 sai Pjotr Stolõpin peaministriks. Viimane silmapaistev poliitik Venemaal
Juba teisel gümnaasiumiaastal hakkas Peeter andma eratunde, mille eest teenitud raha, 2030 rubla kuus, läks pere ühiskasutusse. Ta oli hea õpetaja, kuid õppimise kõrvalt õpetamine oli talle suureks koormaks, lisaaega tuli võtta uneajast siit sai alguse tervistkahjustav öötöö harjumus. Vähesest vabast ajast hoolimata ei jätnud noormees unarusse oma harrastusi lugemist ning flöödimängu kooliorkestris, samuti pikki jalutuskäike ning jalgsimatku. ÜLIKOOL Aastatel 1898 1906 õppis Peeter Põld Tartu Ülikoolis usuteadust. See valik meeldis nii tema vanematele kui ka talle endale. Ülikoolikursuse lõpetas Peeter 1906. aastal ning 1907. aastal kaitses ta usuteaduse kandidaadi kraadi. Juba enne täielikku immatrikuleerimist oli Peeter Põld astunud Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ning osales aktiivselt paljudel rahvuslikel sündmustel. EÜS-i tegevus kulges kahes suunas:
kunstnikud Laurits Tuxen, Karl Madsen, Karl Locher, Viggo Johansen, Thorvald Niss, Holger Drachmann ning eriti silmapaistvad Anna Ancher ja Michael Ancherning Peder Severin Krøyer. Skagenis ei suvitanud mitte üksnes maalikunstnikud. Rühmitusse kuulusid ka Taani kirjanikud Georg Brandes ja Henrik Pontoppidan ning Rootsi helilooja Hugo Alfvén Suveõhtu Skageni rannas, P.S. Krøyer, 1899 Suvise pööripäeva lõke Skageni rannas, P.S. Krøyer, 1906 Paadid Skageni Lõunarannas,Viggo Johansen, 1910 Õmblev kalurinaine, Anna Ancher, 1890 Skageni kalur, Michael Ancher Peder Severin Krøyeri maalil “Hip-hip-hurraa! (1888) on kujutatud mitmeid Skageni kunstnikke.
1905.aasta revolutsioon. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev- rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaan mis põhjustas protestimeeleavaldusi Venemaal.teated peterburist akriviseerisid ka Tallinna töölisi:korraldati streike,peeti miitinguid,leidsid aset kokkupõrked politseiga.rahutused levisid kiiresti tallinnast väljapoole,haarates vabrikutöölistele ka ametnikke ja käsitöölisi,tudengeid,õpilasi,mõisamoonakaid,sulase id ja taluomanikke.streigid muutusid peaaegu igapäevaseks,maal hävitati mõisavara,sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega.vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne palvekirjade esitamine.Taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse- kooli-,kiriku- ja maareformi.revolutsiooni süvenenmisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik.suleti örid,töökojad,vabrikud,koolid,ametiasutused.tänava d täitusid streikivate töölistega,lauldi revolutsioonilisi laule,peeti ...
See eeldas kunstnikult ka laiemat silmaringi ja pidevat enesetäiendamist. Kunstnik pidi olema professionaal. Võideldi asjaarmastuslikkuse ja naiivsuse vastu. Kunstnikult hakati nõudma originaalsust . Palju räägiti ka sellest, kuidas ühendada vanemat folkloori uue kaasaegse kunstiga. 1904. aastal korraldati II suurem rahvaluule kogumine, kus pöörati tähelepanu just vanemale rahvaluulele. 20. sajandil oli Eesti muutunud mitmes vallas professionaalseks. 1900 avati Tartus orkester, 1906 oli see juba kutseline. 1906 valmis Vanemuise teatrimaja. 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses ka kutseliselt. Sajandi vahetusel lõpetavad Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar. Samasse põlvkonda kuuluvad ka Cyrillus Kreek ja Peeter Süda.
Asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis. ·1880. Aastatel lisandusid uue koolitüübina 7-klassilised reaalgümnaasiumid, kus pandi rõhku loodusteadustele ning tütarlastegümnaasiumid. ·Tagasilöögi andsid venestusreformid. Vene õppekeel, sobimatud õpikud, umbkeelsed õpetajad. ·Maale loodud 5-aastased ministeeriumikoolid võimaldasid anda põhjalikumat haridust. ·Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906. a. lubati asutada emakeelseid erakoole. ·Rajati uusi kursehariduskoole kommerts-, kaubandus-, õmblus-, ja põllutöökoole lisaks senistele merekoolidele ning raudtee tehnikakoolile. ·Kõrghariduse omandamist pakkusid Tartu Ülikool, Tartu Veterinaariainstituut, Mihhail Rostovstevi Tartu Eraülikool ja Anton Jassinski Tartu Kõrgemad Naiskursused. ·1914. a. Õppis Tartu Ülikoolis üle 400 eestlase. Eestlastest said lisaks pasoritele nüüdsest ka
Koidulalt pärit olid ka näidendid "Kosjakesed ehk Maret ja Miina", mis esietendus 1870. aastal ning 1871. aastal etendunud "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1870 aastat loetaksegi Eesti teatri sünniks, mis kulges laulu- ja mänguseltsides. Seltsid ja näiteliikumised kerkisid meeletult üle Eesti. Aja möödudes loodi juba järgmine innukas tegutsev "Estonia" selts ning 1881.Võru Kandle Selts, kel tänu neile arenes teater Lõuna-Eestis. Esimesteks kutselisteks liikumisteks said 1906 Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla. Aasta 1910: Tallinna uus Saksa Teater on valmis, vasakul paistavad äsja alanud Estonia teatri ehituse kivid. Paremal, praeguse Tammsaare pargi kohal keeb elu Uuel turul. Foto Estonia arhiivist. Kokkuvõte 19. sajand oli Eesti teatrikunsti arengus tähtis ja sündmusterikas aeg, 1870-1880 aastatel kerkis eestisse üle 100 uue mängupaiga. Kõik, kes sattusid esimeste Eesti esinduslike teatrite
Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit ...
His mother died when he was a child. Laikmaa discovered early his interest in painting. He studied from 1891 to 1893 and 1896/97 at the Düsseldorf Art Academy. From 1897 to 1899 he was working in Düsseldorf. In autumn of 1899 he returned back to Tallinn. From 1900 to 1907 Laikmaa worked as an artist in Tallinn and Haapsalu. Study led him to Belgium, France, Austria, Finland and the Netherlands. 1901 he organized the first ever Estonian art exhibition in Tallinn, 1906 followed by the first art exhibition in Tartu. 1903, he founded a studio in Tallinn. 1907 he founded the Estonian Art Association (Eesti Kunstiselts). In 1904 the 38-year-old Laikmaa met the great love of his life, the 21-year-old Marie Hacker, who later changed her name to Marie Under, one of the best-known poets of the time. In the same year he painted two portraits of her, counted as the most famous of Laikmaa paintings. From 1907 to 1909 he was mainly in Finland
Henrik Ibsen Ibsen sündis 1828 ja suri 1906. Oli pärit Lõuna-Norra Skieni linnast kaupmehe perekonnast. Alustas 15 aastaselt iseseisvat elu apteekrina. Unistus oli saada luuletajaks. Ibseni esimene näidend oli ,,Catilina" 1849 aastal. Esimene loomeperiood oli 19. sajandi keskel, mille teostes valitses peamiselt rahvusromantism, teemad pärinesid Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. Oli aktiivne ka poliitikas ja kultuurielus. 1864-1891 elas Saksamaal ja Itaalias. Oma loomingus läks üle kaasaja teemadele. Näidenditest võib leida ka naturalismi jooni. ,,Peer Gynt" oli Ibseni viimane värssdraama. ,,Nukumaja" näidendis rõhutas Ibsen, et ühiskonna ettekirjutatud reeglid ei tohi võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule. See tekitas ühiskonnas aga suurt skandaali ja poleemikat. Ibseni hilisemasse loomingusse tuleb järjest enam sümbolismi. Tähtsale kohale kerkivad eetika ja humanismiküsimused. Ibseni viimaste näidentite keskmes on andeka...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
