Vanemuise teatri 10. fakti (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Vanemuine

Teater Vanemuine Kristi-Liis Tappel Roihuvuori ala-aste 2009-02-23 Sisukord: Sisukord: Sissejuhatus Teater Vanemuine Vanemuise majad Ajalugu Vanemuine püstitas viimase 20 aasta publikurekordi Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mina tegin oma referaadi Vanemuise teatrist. See asub Tartus ja on üks eesti suurimatest teatritest. Teater Vanemuine Teater sai nime vana-eesti laulujumala Vanemuise järgi. Eesti rahvusliku teatri sünniks peetakse 1870. aastat, kui Vanemuise Seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". "Saaremaa onupoeg" on sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus, Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks on Lydia Koidula sellele etendusele kirjutanud laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Teater on oma lummava salapäraga ikka inimesi köitnud. Eesti vanim

Kirjandus

8

docx

Eesti muusikateatri ajalugu

.................... lk. 2 Sissejuhatus Eesti muusikateatri ajaloost.......................................... lk. 3 Eesti muusikateatri eelkäijad......................................................... lk.4 Professionaalse Eesti muusikateatri tekkimine..................................... lk.5 Eesti ooper .............................................................................. lk.6 Eesti ballett ............................................................................. lk.7 "Estonia" teatri ajalugu ................................................................lk. 8 Kasutatud kirjandus ...................................................................lk. 9 SISSEJUHATUS EESTI MUUSIKATEATRI AJALOOST Eesti muusikateater sai alguse "Vanemuise seltsi" ja Johann Voldemar Jannseni eestvedamisel. Millele aitas kaasa J.V. Jannseni tütar Lydia Koidula 24. juunil 1870. aastal näidendiga "Saaremaa onupoeg". Sellest sai alguse kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. 1906

Muusika

10

doc

Eesti teatri ajalugu 1 osa (kuni 1940)

leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid": 1) Osalejate motiivid, taotlused, eesmärgid 2) Sündmuse kontekst (ühiskondlik, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline, kunstiline) 3) Dokumendid (usaldusväärsuse küsimus ja allikakriitika või puuduvad dokumendid) 4) Sündmuse väärtustamine kaasajal ning hilisemad kommentaarid (teatrikaanoni kujunemine; populaarse teatri alaesindatus teatrilugudes) 5) Ajaloo narratiivsus ja retoorilised võtted. Teatriajaloo allikad 1) Vahetud ehk objektkeeles: teatrihoone; mängupaik; lava; lavatehnika; kostüümid; dekoratsioonide osad; rekvisiidid; maskid; reziiraamat; suflööriraamat; lavamakett; tehnilised joonised; aktid, lepingud ; teatrikavad; tekstiraamatud, näidendid; noodid. 2) Vahendatud ehk metakeeles: etenduste kirjeldused; rollikirjeldused; protokollid;

Eesti teatri ajalugu

26

docx

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

11. Eesti esimesed sümfooniaorkestrid ja -kontserdid 20. sajandi esimestel kümnenditel. 1890 olevat Tartu Üliõpilaste Seltsis pillimängijatest asjaarmastajaid rohkem ning nii ühendatigi Tartu eesti üliõpilased, kooliõpetajad ja õpilastest asjaarmastajad ühtseks eesti suuremaks orkestriks. Juhendama asus Aleksander Läte. 19.11.1900 oli selle orkestri esimene kontsert Tartus Bürgermusse saalis. 1911. aastal korraldas Juhan Aavik järjekindlaid suviseid kontserdiseeriaid Vanemuise aias, kus mängiti küllaltki tõsist sümfoonilist repertuaari. 1913. aastal Raimond Kull püüdis samuti teha kõigepealt suvekontserte, kuid korraldas hiljem odava piletiga ning kergema kavaga rahvakontserte uues ilusas Eesti kontserdisaalis. Neil kontserditel kanti ette vahel tõsist sümfoonilist muusikat, kümnendi lõpus toimusid juba ka sümfooniakontserdid. 12. Eesti muusika salvestussessioon 1939. aastal. 1939

Muusikaajalugu

5

doc

Ärkamisaeg - isikud ja eluolu

peremehed *kujunenud oli oma haritlaskond *rahva haridustase oli kasvanud *seoses vallaseadusega oli vald vabanenud mõisniku valve alt *vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja *hõõrumised vene keskvõimu ja baltirakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen *1857- ,,Perno Postimees" alus püsivale ajakirjandusele *1864- ,,Eesti Postimees" *1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine alus teatri arengule *Eesti Vabariigi hümni sõnad *1870- Eesti Põllumeeste Selts *1869- I üldlaulupeo korraldamine eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt *1869- avakõne I üldlaulupeol (,,..eesti rahvas peab saama suureks vaimult..") *1870- kõne Helmes (sama teema mis laulupeol) *1871- Eesti Kirjameeste Seltsi president *1872- Eesti Aleksandri kooli peakommitee president

Ajalugu

6

odt

ÄRKAMISAEG – kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks

peremehed kujunenud oli oma haritlaskond rahva haridustase oli kasvanud seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele 1864- ,,Eesti Postimees" 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule Eesti Vabariigi hümni sõnad 1870- Eesti Põllumeeste Selts 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt 1869- avakõne I üldlaulupeol (,,..eesti rahvas peab saama suureks vaimult..") 1870- kõne Helmes (sama teema mis laulupeol)  1871- Eesti Kirjameeste Seltsi president 1872- Eesti Aleksandri kooli peakommitee president Carl Robert Jakobson

Ajalugu

116

ppt

Ärkamisaeg eestis

Oktoobris kuulutati Tallinnas välja üldstreik  Konstatin Päts 1804 aastal Tallinna linnavolikogu valimised baltisakslased tõrjuti linnavalitsusest välja. 1938.aastal ka vabariigi esimene president  Jakob Hurt 1870 Eesti Aleksandkikooli president 1872 Eesti Kirjameeste Selts 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele "Vana kannel"  Jannsen 1857 "Perno Postimees" Pärnus 1864 "Eesti Postimees" Tartus 1865 Vanemuise Selts Tartu 1869 esimene üldlaulupidu Tartu 1871 Eesti Põllumeest Selts  C. R. Jakobson 1867 kooliõpikud 1868-1870 3 isamaakõnet 1874 Kurgja näidistalu 1878 "Sakala"  Veel mõned tuntud inimesed Jaak Peterson Friedrich Robert Faelmann Friedrich Reinhold Kreutzwald Anton Hansen Tammsaare  Eesti Vabariigi arengulugu aastatel 1918­1940 Romanovite tsaaridünastia valitsemisaja lõpp Eestis 1917. aasta algul ligi 100 000 vene sõjaväelast; AJATELG

Ajalugu

2

doc

Kokkuvõte eesti teatri ajaloost

EESTI TEATRI AJALUGU 1865 - 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise Selts. 1870 - 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1953-1955 - juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus. Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna

Draama õpetus

Kommentaarid (0)