50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AAmartin
Õppematerjali autor
Tema järgi on elu pisiasjad kõige tähtsamad ja kõige hirmsamad. Tema teoste sage tegelaskuju on väikekodanlane-teatav tüüp-egoistlik mats, piiratud silmaringiga. Teda iseloomustab inimväärikuse täielik puudumine, lakeilik lömitamine endast ,,kõrgemate" ees. Tema nn väike inimene on sageli naeruväärne. Väike inimene pole üksnes ohver, vaid kannab samuti vastutust oma ebanormaalse elu eest. ,, Paks ja peenike", ,,Palat nr 6", ,,Inimene vutlaris", ,,Daam koerakesega". 4. H. Ibsen Pärit Lõuna-Norrast kaupmehe perekonnast. Varajasest huvist kirjanduse vastu sündis unistus saada luuletajaks. Ibseni esiknäidend, mässumeelne värssdraama ,,Catilina" kujutab meie ajaarvamise eelse 1.sajandi Roomat ning valitsusevastase vandenõu organiseerijat Catilinat, keda ta näitab kui vabaduse eest võitlevat kangelast. 19. sajandi Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibseni esimese loomeperioodi teostes rahvusromantism, näidendite teemad pärinesid Norra ajaloost
isa oli kaupmees, kuid mitte eriti edukas ja see tõttu pidid tulevane kirjanik juba 15 aastaselt iseseisvat elu alustama. henrikust sai apteekriõpilane grimstadis. töötamine sundis loobuma ka joonistamisest ja maalikunstist, millega ta varem oli silma paistnud. see asendus uue huviga - luuletamisega. grimstadis kirjutas ta oma esimese näidendi, värssdraama "catilina" (1849). see oli romantiline, mässumeelne ja vabadust ihalev teos. küpseks dramaturgiks kujumes ibsen 1860-ndail aastail ja 1870-ndate hakul, kui ta töötas bergenis norra teatri kunstilise juhi ja lavastajana ja samal kohal ka kristiaania norra teatris. see oli rahvusromantiline periood ibseni loomingus. ("Östräti proua inger", "helgelandi südalased", "võitlus trooni pärast"). need valdasid teemasid norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. ta oli veendunud patrioot, ühtlasi skandinaaviamaade kokkuhoidmise ja kostöö tuline pooldaja.ibseni
Hiljem sai ta Norra ajalehe korrespondendiks. Hamsun põlgas moodsat tsivilisatsiooni ning linnaelu. 1890 ,,Nälg"- süveneb üksildase puudust kannatava inimese tundmustesse ja tajudesse. 1892 ,,Müsteerium", 1894 ,,Paan", 1898 ,,Victoria" need on lüürilis-romantilised romaanid. 1920 ,,Kuningriigi väravail", ,,Elumäng", ,,Õhtupuna" need on näidenditriloogiad. 1917 ,,Maa õnnistus", sellega pälvis Nobeli kirjandus preemia. 1949 ,,Rohtunud radadel" tema autobiograafia. Hendrik Ibsen (1828-1906) -19.saj keskpaiku tekkinud ja tugevnenud Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibseni esimese loomeperiood ja see oli rahvus romantistlik. ,,Catilina" 1849, ,,Jaaniöö" 1853. Terav ühiskonna ja individualismi kriitika 1865 ,,Brand", see toob tunnustuse ja teeb ta kuulsaks kui näitekirjaniku. Tema tipp teos on ,,Peer Gynt"1867. Hiljem ilmus veel sari meisternäidendeid ,,Seltskonna toed" 1877, ,,Nukumaja"1879, ,,Kummitused"1881, ,,Rahva vaenlane"1882. Viimased teosed-
sajandit NORRA KIRJANDUS B.Björnson (1832-1910) - Norra sõltumatuse ja iseseisvuse eest võitleja.(1859.a. kirjutas Norra rahvushümni sõnad). B. tegutses teatri- ja kirjanduskriitikuna, teatri juhatajana, organiseeris rahvuskoolide tööd. Avaldas oma esimesed luuletused ja talupojateemalised jutustused 1850ndate lõpul ja säilitas loomingulise viljakuse elu lõpuni. Oma jutustustes kujutas kodukandi rahva elu, kirjutas ka ajaloolisi näidendeid. HENRIK IBSEN (1828-1906) Teda peetakse üheks tuntumaks teatrigeeniuseks. 1851-57 oli I Bergeni Norra teatris kunstiline juht ja lavastaja - tutvus ta lähedalt teatri köögipoolega, sai võimaluse sõita õppereisidele Kopenhagenisse, Berliini ja Dresdenisse. Valmis ka rida näidendeid: komöödia "Jaaniöö"(1853), aj. draama Östråti emand Inger" (1854 norralaste vabadusvõitlus 16.sajandil), draama "Pidu Solhaugis"(1855), näidend "Olaf Liljekrans"(1857) Üks
Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmakuulsaks August Strindberg (1849 1912), kelle loomingusse kuulub umbes 60 draamateost. Läbimurde rootsi kirjandusse tõi reformatsiooniajastu sündmusi käsitlev realistlikus laadis ajaloodraama ,,Meister Olof" (1872). See oli esimene lavateos, mis käsitles Rootsi ajalugu, sündmusi 16. sajandil
kaudselt. St et nad kirjutasid väga metafoorselt ja sisenduslikult, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümbolistliku tähenduse. Sümbolismi manifestis kuulutati, et sümbolism on vaenulik ,,lihtsate tähenduste ning tõsiasjade vastu" ning selle eesmärk on hoopis ,,rüütada ideaal tajutavasse vormi, mille eesmärk ei ole mitte iseeneses vaid mille ainuke otstarve on väljundada ideaali" 2. Ibsen (elu, ,,Peer Gynt": sisu etappides, Grieg, võrdlus ,,Ekke Mooriga"; ,,Nukumaja": naisküsimus, sisu, ideed vaata töölehelt). Ibsen: 1828-1906; Norra. Pani aluse moodsale draamale, see oli proosa vormis. Kaasaja-aineline sotsiaalne ja psühholoogilise rõhuasetusega draama. Esimene periood Ibseni loomingus oli rahvusromantiline, ainestik oli pärit Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. Peateos ,,Peer
Meeleolud on kurvad ja lootusetud. Ummikseis väljendub impressionistlikes draamades nagu ,,Kajakas", ,,Kolm õde", ,,Kirsiaed". Tema looming on ammendamatult rikas, üldinimlik, sisu jääb aegumatuks, tema näidendeid lavastatakse ikka ja jälle uuesti, sest iga põlvkond leiab neist oma tõe ja ilu. · Uus draama, H. Ibseni elu ja looming 1828-1906. esinnäidend, mässumeelne värssdraama ,,Catilina". 19. saj keskpaiku tekkinud ja tugevnenud Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibsen esimese loomeerioodi teostes rahvusromantism, näidendte teemad pärinesid Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest (,,Helgelandi sõdalased", ,,Võitlus trooni pärast") noor kirjanik võttis aktiivselt osa ka poliitilisest ja kultuurielust, avaldas teravaid följetone. Töötas teatri kunstilise juhina. Süvenes shakespeare'i draamaloomingusse ja lavastas seda sageli. Oma loomngus läks ta üle kaasjateemadele. Seejuures oma näidendite sõlmitus titi viidud rohkem või vägem ajas tagasi,
Loobus varasemast laialivalguvast stiilist, keskendus olulisele, lühendas, lihtsustas, lisas äreva, ängistava õhustiku. Kõige selle juures säilitas usutavuse. Stiil oli argumenteeritud, kiretu, uinutav, et ootamatu lõpp pääseks mõjule. Poe loomingut iseloomustavad 3 peamist tunnust: * oskus luua lummav õhustik; * oskus olla usutav (ei kasuta kõrvalisi jõude); * oskus viia lood ootamatute pöördepunktideni. Poed on peetud nii geeniuseks kui ka närvihaigeks. Ibsen Henrik Ibsen, 1828-1906, Norra. Sündis Norra väikelinnas. Isa vaesus, pidid kolima veel väiksemasse linna. 22-aastaselt läks Oslosse. Hakkas tegelema kirjandusliku loominguga. 23-aastaselt asus Bergenisse, kus temast sai ühe teatri kunstiline juht. Käis Taanis ja Saksamaal teatritööga tutvumas. Rahvusromantiline periood. Ibseni varasem looming käsitles Norra ja Skandinaavia ajalugu (kaasajas ei leidunud kangelasi). Tähtsad pole mitte faktid, vaid näidata ajaloos peituvaid võimalusi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid