liha lõpuks toiduks tarvitati.Lehmi peeti varauusajal pigem lihaloomana, nende piimand oli väga väike. Talupoeg pidi tasuma mõisnikele koormisi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes . Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse. Selleks korraldati iga seitsme-kaheksa aasta järel adramaarevisioone ja pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. 1783. aastal kehtestati pearahamaksu . 3. Võrrelge talupoegade õiguslikku olukorda erinevatel perioodidel: Talurahva olukord Rootsi Talurahva olukord pärast Talurahva olukord 18. ajal Põhja sõda sajandi lõpul 1696. aasta Talupoegade peamiseks majandusreglement jäi vastupanuvormiks oli eriti
KUNST Geethe Pikkpõld MM-17 SISSEJUHATUS Valisin teema põhjusel, et laiendada enda simaringi nii ajaloos kui ka kunstis. Eesmärgiks oli õppida loomingulisuse kohta, mis leidis aset Uusaja Eestis. Käsitletavad teemad: – Uusaja loomingu algus Eestis – Esimesed eesti soost kunstnikud ja ülevaade nende elust ning teostest UUSAEG EESITS Alguseks võib lugeda eestlaste vabastamist pärisorjusest 1816/1819 või ka asehalduskorra kehtestamist 1783. aastal. (Eesmärk oli Venemaa keisririigi piirkondade valitsemise keskvõimu vähendamine ja riigi äärealade ning Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga) Uusaja lõpuks võib lugeda mitmeid sündmusi: Tartu renessanssi (1869), 1905. aasta revolutsiooni, Esimese Maailmasõja algust või lõppu ning Eesti Vabariigi väljakuulutamist (1918). UUSAJA KUNSTILIIGID Klassitism - lähtus renessansiaja antiigiharrastusest, mütoloogiline või ajalooline
Füüsika- loodusteadus, mis uurib täpisteaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõju Mateeria põhivormid on aine ja väli Aine on mateeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev sisumass Väli on mateeria vorm, mis vahendab vastastikmõjusid Mehaanika jaguneb: kinemaatika, dünaamika, staatika Kinemaatika- uurib kuidas keha liigub, ei uuri liikumise põhjuseid. Vastab küs. kuidas keha liigub? Dünaamika- uurib, miks keha liikuma hakkab, uurib liikumise põhjuseid (miks keha liigub?) Staatika- selgitab välja millised on tasakaalutingimused, uurib millal keha on paigal (millal keha on paigal?). Mehaanika seisneb kehade või nende osade ümberpaiknemise uurimises, kusjuures ümberpaiknemine toimub teiste kehade suhtes. Üks vanemaid teadusi. Mehaanika alusepanijad: G. Galilei (1564-1642) avastas mehaanika põhlised seaduspärasused. I. Newton (1642-1727) lõi ühtse seadusliku süsteemi. L.Euler (1707-1783) pani mehaanika kirja val...
Katariina II- Vene Keisrinna, Kehtestas Eesti pearaha nõudmise mõisnikutelt, tema valitsemise ajal asustati 2 uut linna (Võru ja Paldiski) Eestimaa kubermangus lisandus Paldiski maakond Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa Tartu maakonnast lahutati Võrumaa Narva linn jäi Peterburi kubermangu Setumaa jäi Pihkva kubermangud Poliitilised ümberkorraldused: Uus aadli ja linnade omavalitsus kõik mõisnikud võrdses 1783 pearahamaks - Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud 1783 Kehtestati uushalduskord, tekkisid uued linnad( Paldiski ja Võru) Balti provinside korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Hakati negutreid võtma, neid võeti liisu (loosi) teel nekrut - äsja väeteenistusse võetud isik Teema 5 Talurahva olukord 18.sajandil Roseni deklaratsioon 1. 1739 võeti vastu Roseni deklaratsioon 2
Realism Monika Sepp 11A Realism Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Tunnuseks on tõelisus ehk kujutada elu nii, nagu see tegelikult on, kõigi oma tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta. Tegelikus praktikas on romantismi ja realismi vahele selge piirjoone tõmbamine keeruline ja kunstlik, sest peaaegu kogu sajandi vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Ühiskonna varjukülgede (kuritegelik allmaailm ning raha- ja võimuahnitsemisest väärastunud inimpsüühika) avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, selletõttu on XIX sajandi realistlikku suunda kirjanduses nimetatud ka kriitiliseks realismiks. Marie Henri Beyle Marie Henri Beyle (kirjanikunimega Stendhal) 1783-1842. Prantslane Standhal on esimene kirjanik Euroopas, kes pä...
This document declared that from that time the United Colonies were no longer colonies of England, but free and independent states named the United States of America. Moreover, the Declaration of Independence set forth some of the principled of American democracy. With help from France, the American armies, led by George Washington, a gentleman farmer from Virginia, won the War of Independence . The peace treaty was signed in 1783. During the war, the states had agreed to work together by sending representatives to a national congress. The agreement that set up this plan of cooperation was called the Articles of Confederation. The Articles of Confederation failed because the states did not cooperate with the Congress or with each other. The Congress had been given no authority to force any state to do anything. The Congress then asked each state to send delegates to a convention in
XIII)1774 kolooniate esindusena kogunes esimene Kontinentaalkongress 3) Katkestati kaubavahetus Suurbritanniaga Teine Kontinentaalkongress 1776 XIV)Loodi regulaararmee, mille ülemjuhatajaks sai George Washington XV)Võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon, mis kuulutas kolooniad iseseisvaks ja deklareeris kõigi inimeste võrdsust ja vabadust. XVI)Iseseisvus sõda 1776- 1783. kolooniad Briti impeeriumi vastu. Neid toetasid Prantsusmaa, Holland ja Hispaania. Sõda lõppes Versaille's rahuga. Suurbritannia andis alla ja kuulutas asumaad suveräänseks. XVII)Ameerika Ühendriigid: Algul ühendas kolooniaid vaid esindusorgan Kontinentaalkongress. 1781 moodustasid nad konföderatsiooni(piirkonnad liitusid), mille ühine esindusorgan oli Kongress.(igal osariigil 1 hääl). 1789
rabandus oli teda tabanud potil. (suri 6 nov. 1796a. olles 68 aastane) KOKKUPUUDE EESTIGA 1764. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangus. Keisrinna sõitis Peterburist välja 20. juunil. Esimese vastuvõtu organiseerisid Eestimaa rüütelkonna ja Narva bürgermeister Narvas. Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav, millel oli kiri "Katariina II-le, Isamaa Emale, võrreldamatule". Paar päeva hiljem suundus keisrinna Paldiskisse sealset sõjasadamat üle vaatama. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Tema valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning ehitati Liivimaa esimene kivisild Tartusse. 6. septembril 2013 avati Võrus põhjalikult uuendatud Katariina allee, mis ühendab ajaloolise linnasüdame mõne aasta eest rajatud Tamula järve rannapromenaadiga. 2013
Beethoveni esimene avalik esinemine toimus 7-aastaselt. Tõenäoliselt varjutas Beethoveni lapsepõlve isa liigne alkoholilembus. Helilooja haridusteegi jäi lühikeseks tänu peres valitsevale puudusele. Beethoveni oluliseks mõjutajaks oli tema õpetaja Gottlob Neefe (1748-1798). Neefe oli Bonni õukonnaorganist. Juba 11-aastaselt asendas Beethoven vajaduse korral oma õpetajat. Neefe tutvustas Beethovenile Bahci HTK-d. Tänu Neefele sai Beethoven 1783.a õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. 1787 sõitis helilooja esmakordselt Viini, et saada Mozarti õpilaseks. Ta sai küll Mozartile ette mängida, kuid teade ema haigestumisest tõi ta Bonni tagasi. Pärast ema surma sai temast pere toitja. 1792 peatus Bonnis Haydn, kellele Beethoven oma teoseid esitles. Vanameistrile avaldas noor helilooja muljet ja ta pakkus oma õpetust. Samal aastal asuski Beethoven taas teele Viini. Beethoven õppis Haydni juures umbes aasta
Kuni 1830 aastani, mil loodi Belgia kuningriik 3. Saksamaal ei taastatud 1806ndal aastal Napoleoni poolt likvideeritud Saksa-Rooma keisririiki. Loodi 39 Saksa riigist koosnenud Saksa Liit, kus domineerisid Preisimaa (kuningriik) ja Austria (keisririik). 4. Itaalia jäi kindlustatuks kuni 1870 aastani. Itaalia ühendamise viis läbi Sardiinia kuningriik. 5. Poola 18.saj. lakkas olemast, kolme Poola jagamise tagajärjel (1772, 1783, 1795): 2/3 liideti Venemaaga, 1/3 jagatud Austria ja Preisimaa vahel. 6. Soome alad läksid Rootsilt Venemaale 1808-09 Vene-Rootsi sõja tagajärjel. 7. Norra (iseseisvus 1905 aastal) alad loovutati Taani poolt Rootsile. Industriaalühiskonna kujunemine Tööstuspööre e tööstusrevolutsioon manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Peamiseks jõuallikaks James Watti poolt 1765 aastal konstrueeritud aurumasin.
katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus massi ei kao ega teki juurde. Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda. Selgus, et kondendeerunud vee mass on pisut väiksem kui vee algne mass. See-eest tekkis gaas H2, mille mass võrduski puuduva massiga, nii et katse oli edukas... Gaasi edasi proovides põletas ta seda tänapäeval paukgaasiprooviga nimetatud uuringus ning nimetas teda seejärel põlevaks õhuks. Aastal 1783 pani ta ette nime hydrogène (veetekitaja, veemoodustaja). Selle nime (ladina Hydrogenium) lühendist tuleb ka vesiniku keemiline sümbol H... Vesiniku ja vesinikuühendite uurimine on aidanud kaasa aatomi ja molekuli mõiste arengule ning aatomite ja molekulide ehituse ja muundumise mõistmisele... 5 VESINIKU KASUTUSALAD Vesiniku kerguse tõttu täidetakse temaga õhupalle ja stratostaate, mille abil uuritakse
Herculaneumi linnad. Need mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest.Vesuuvi peetakse siiani väga ohtlikuks vulkaaniks, kuna massiivne purse ohustab sealses piirkonnas elavat kolme miljonit inimest. Viimati purskas Vesuuv 1944. aastal. 5.5.Laki Islandil on üsna palju aeg-ajalt purskavaid vulkaane. Üks tähelepanuväärsematest oli 1783. aastal toimunud Laki vulkaani purse. Vulkaanipurske tagajärjel sattus õhku mürgiseid gaase, mis levisid üle kogu Euroopa. Eriti suur oli ohvrite arv Briti saartel. Vulkaaniline materjal tekitas ka erilisi päikeseloojanguid, mida 18. sajandi kunstnikud agaralt jäädvustasid. Samuti hävitasid sellest vulkaanist pärit tuhk ja mürgised ained viljasaagi ning tõid kaasa koduloomade surma, tekitades laiaulatusliku näljahäda. Islandil suri vulkaanikatastroofi
a., juriidiliselt 1721.a.) põhimõttelisi muutuseid haldusjaotuses ette ei võetud kuni 18.sajandi teise pooleni. Ainus erinevus Rootsi riigivõimude tegevusest oli kohaliku aadli omavalitsuse õiguste laienemine, mis pani aluse Balti erikorrale. - Olulisi muutuseid tõi kaasa Katariina II ( 1762-1796) tõusmine Venemaa troonile, kelle eesmärgiks oli Baltikumi seniste privileegide kaotamine ja tihedam sidumine Venemaa põhialadega. - Katariina II kehtestas 1783.a. Baltikumis uue halduskorralduse- nn.asehalduskorralduse, mis kehtis 1783-1796.aastani - Asehalduskorraldusega muudeti senist administratiivjaotust: A) Eestimaa kubermangu neljale senisele maakonnale lisandus viies- Paldiski maakond ( kuni 1796.a.). B) Liivimaa kubermangu Eesti alale jäi viis maakonda- vanadest Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa ning kaks uut maakonda- Viljandimaa ja Võrumaa.
inimest. Kõrgeim võim oli Inglismaa kuningannale. Kohalikku võimu esindas kubener. Järjest tähtsamaks sai kohalik omavalitsus. Kolonistide sees kujunes välja ameerika rahvas ühtekuuluvuse tulemusena. Samuti hakkasid levima valgustusideed. Benjamin Franklin siis projekti Põhja-Ameerika kolooniate liitmise kohta. Iseseisvus sõda peeti 1775-1783. 1775 võitluses kolonistide ja indiaanlaste sündis USA lipp. Sõda lõppes 1783 Versille's rahuga, kus Inglismaa tunnistas 13 koloonia sõltumatust. 1787 vormistati USA põhiseadus, mille alusel USA oli liitriik ehk föderatsioon. 1789 valiti esimene president, kelleks sai Washington. USAs hakati ellu viima Montsquie võimude lahususe printsiipi. Parlamendiks oli kongress ja ta oli kahekojaline. Alamkoda oli esindajate koda ja ülemkoda oli senat. Presidendil oli nii riigipea kui ka täidesaatva võimu juht. Prantsuse revolutsioon 1789-1792 Põhjusteks olid:
Kolooniad olid vastasseisus kuninga võimuga, selle põhjused: Side Am ja Eur vahel hakkas nõrgenema. Kun hakkas makse suurendama, takistas kolooniate majanduslikku edenemist. Aja jooksul kujunes välja kolonistide ühtekuuluvustunne. Valgustusideed jõudsid Am- sse, loodi Põhja-Am Kolooniate Liit. 1773-Bostoni teejoomine protest tollimaksu vastu. 1774 esimene Kontinentaalkongress. 1775-1783 Iseseisvussõda george Washington. 1783 Versailles' (pariisi) rahu- kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Sõja ajal toetas kolooniad Pr, sest varasemal ajal olid Inglased oma valdusi In-le kaotanud, samal põhjusel toetasid kolooniaid ka Hisp ja Hol. Ameeriklased võitlesid oma vabaduse eest. Inglise parlamendil ja valitsusel olnuks võimalik Am kolooniate Iseseisvussõda vältida. + : nad poleks pidanud kolooniaid mässajateks kuulutama ja ähvardama nende juhte hukkata. -: ?
................9 4. Kokkuvõte...........................................................................................................................10 4.1 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................11 Sissejuhatus Ameerika ajalugu Ameerika oli oma iseseisuvse saabumiseks läbinud palju sõdu Kui 15. aprillil 1783 kirjutati alla lepingule, mis vabastas kõik ameerika 13 kolooniat Suurbritannia võimu alt, said nad lõpuks vabaks. Vabaks mille nimel olid osalenud paljudes sõdades Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu. Kui Prantsusmaa oli liitnud oma ja Ameeika väed, et Suurbritannia kaotaks. Pärast rahulepingu allkirjastamist tunnustas ka Suurbritannia Ameerika vabadust -3- Tee iseseisvusele
Tollases aadliomavalitsuses (Maapäevas) oli hääleõigus ainult neil aadlikel, kes omasid vähemalt üht rüütlimõisat ning olid lisaks kantud ka aadlimatriklisse rüütelkonna kui kohaliku aadliorganisatsiooni poolt peetavasse spetsiaalsesse nimekirja. Enamik Eesti eramõisaid ja suur hulk mõisate üldarvust olid rüütlimõisad; praktiliselt kõik esinduslikult välja ehitatud mõisakompleksid olid rüütlimõisad. Enne 1783. aastat oli valdav enamik rüütlimõisaid õiguslikus mõttes läänimõisad, kus mõisnikud polnud mitte oma maavalduse täieõiguslikud omanikud, vaid mõisa maa oli neile lääniõiguse alusel kasutada antud. 3. mail 1783. aastal muutis Vene keisrinna Katariina II kõik läänimõisatest rüütlimõisad täieõiguslikuks eraomandiks ehk pärusomandiks. Eramõisatena püsisid rüütlimõisad kuni 1919. aasta riigistamiseni ehk maareformini.4 18
Maa kasutamiseks tuli teha tp mõisakoormisi, mille suurus polnud piiratud. Kohtuvõim tp üle kuulus vaid rüütelkonnale, mitte riigile. Dekloratsiooni hakkas toetama ka riigivõim. NII kaotas talurahvas V võimu alla sattudes kõik R ajal saadud kergendused ning langes õiguseta pärisorja seisusesse. ASEHALDUSKORD 1775 alustatu uue asehalduskorra kehtestamist. Kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu lubas KatariinaII nende mõisad pärisomandiks kuulutada. 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus. Muutus administratiivne jaotus. Eestimaa kubermangu 4le maakonnale lisandus Paldiski mk. Pärnumaast lahutati Viljandi mk, Tartumaast Võrumaa. Koos Saaremaaga asus L kubermangu 5 maakonda. Narva linn jäi Peterburi kubermangu ja Setumaa Pihkvale. 1783 said maakonnakeskused linnaõigused Tln, Tartu, Narva, Pärnu, Valga, Viljandi, Rakvere, Haapsalu, Paide, Kuressaare ning uute linnadena Paldiski ja Võru.
Kunstimuuseum rahvale (Louvre), rahvusarhiiv, avalikud raamatukogud Ühiskonna politiseerumine, inimesed on poliitiliselt aktiivsed 17.Kirjuta vastus ( mõiste, nimi, daatum) 1)USA osariikide sõjaväe üldjuhiks nimetati 1775.a. G.Washington 2)II kontinentaalkongress võttis vastu dokumendi iseseisvusdeklaratsioon 3)4. juuli on USA-s iseseisvuspäev 4)USA seadusandliku võimuasutuse nimi kongress 5)III USA president T. Jefferson 6)Iseseisvussõja lõpp 1783 7)Seisuste esinduskogu Prantsusmaal generaalstaadid 8)Päikesekuninga loss Versailles 9)Seisus, mis maksab makse lihtrahvas a 10)Prantsuse revolutsiooni algus 1789 11) Selle dokumendiga kehtestati parlamentarism 1689 Inglismaal Õiguste Bill 12) Piiramatu kuninga võim absolutism/absoluutne monarhia 13)Suurbritannia ametlik nimetus 18.sajandi algusest ühendatud kuningriik 14) Päikesekuningas Louis XIV 15) Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603-1714 Stuart
(17491786) tütar. Riigidaamist abikaasa Augustele annetati Püha Katariina orden. Abielust sündis: Vürst Magnus Barclay de Tolly (17971871), kaardiväepolkovnik ja keisri tiibadjutant, Jõgeveste, Keeri, Stalbe ja Uniküla mõisnik, suri lastetult. . Sõjaväeline karjäär Tegelikku sõjaväeteenistust alustas Michael Andreas 1776. aastal Pihkva karabinjeeripolgus juba vahtmeistri auastmes; 1778 ülendati ta kornetiks. 1783. aastal nimetati ta Liivimaa diviisi ülema kindralmajor Reinhold Ludwig von Patkuli adjutandiks. 1786 viidi ta porutsiku auastmes üle Soome jäägrikorpuse 1. pataljoni. 1788. aasta jaanuaris määrati ta Anhalt-Bernburgi printsi, kindralporutsik Victor Amadeusi (17441790) adjutandiks kapteni auastmes. Sama aasta detsembris sai Barclay de Tolly 2. järgu majori auastme ning viidi üle Izjumi polku. 1790. aastal ülendati ta 1. järgu majoriks ning viidi üle Tobolski jalaväepolku.
aastatel. ▪ Põhjasõda- 1700-1721, Läänemerel Rootsi, Venemaa, Taani ja Saksimaa vahel aset leidnud sõjaline periood. ▪ Reduksioon- riigistamine, oma maa/riigi tagasivõtmine. ▪ Restitutsioon- maa/riigi tagasi andmine endisele omanikule. ▪ Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. ▪ Balti erikord- Eesti-, Liivi-, Saare-, ja Kuramaal baltisaksla aadli omavalitsussüsteem. ▪ Asehalduskord- 1783 a. baltikumile laiendatud uus halduskord. ▪ Pearahamaks- asehalduskorraga kehtestatud maks, mida pidid maksma mõisnikud iga talupoja eest. ▪ Hingeloendus- Katariina II poolt korraldatud isikute loendus. ▪ Rüütlimõis- eramõisad, kuulusid enamasti baltisaksa mõisnikele. ▪ Pastoraat- Kirikumõisad, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele.
20. SAJANDIL INIMKONDA KÕIGE ENAM MÕJUTANUD TEADUS - JA TEHNIKASAAVUTUSED Lennuk Lennuk Esimene teada olev lend toimus 1783 aastal sooja õhuga täitetud aerostaadiga. Esimene motoriseeritud ja juhitav lend toimus Lõuna-Carolina rannikul täpsemalt Kitty Hawk-is 17 dets. 1903a. Selle lennumasina ehitasid vennad, Orville ja Wilbur Wright Orville ja Wilbur Wright Enne lennumasina ehitamist tegelesid nad jalgrataste ehitamisega ja müümisega. Octave Chanute oli ise raudtee insener ja ka purilennuki pioneer kelle tehtud tööd vennad õppisid ja täiendasid.
- vabadikud ja popsid 20% Vallakogukonna üleasanded: - vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid ja varanõudeasju, karistasid väiksemate üleastumiste eest - ühisvastutus magasivilja varumise eest (mõisnikul vaid järelvalveõigus) - vaestehoolekanne - vastutus koormiste täitmise eest ringkäenduse alusel Peamise koormised: - mõisakoormised - peamine teorent, alates 19.saj. II pool tasapisi üleminek raharendile - riiklikud kohustused - pearaha 1783, nekrutikohustus 1797-1874 - kogukondlikud koormised - teede korrashoid, koolide korrashoid, vaestehoolekanne, magasivili jmt. - kirikukoormised Talurahvarahutused - vt. lk.151 - mis põhjustas? - 1840 näljahäda (vt. EAL lk.307) vallandas väljarändamisliikumise, mida võimud takistasid (suurim kokkupõrge 1841 Pühajärve sõda). Peale 1840.aastat hakkas levima kartulikasvatus. - Lõuna-Eestis vallandus massiline usuvahetusliikumine (selle aluseks ka 1832.a. ususeadus)
sellele küllaldast tähelepanu. Vaatamata sellele, et ,,põlev õhk" oli teada juba keskajal saksa arstile ja loodusuurijale Paracelsusele ning kuulus inlgise keemik, füüsik ja filosoof Robert 3 Boyle oskas 1660. aastal mitte ainult saada ,,põlevat õhku" väävelhappest ja rauast, vaid ka koguda seda nõusse, mida enne teda ei suudetud teha, tehti selle gaasi lihtne olemus kindlaks alles 1783. aastal. Soovides kontrollida Cavendishi katseid, tegi prantsuse teadlane A. L. Lavoisier 1783. aastal täpseid uurimisi ,,põleva õhu" põlemisprodukti tundmaõppimiseks. Need uurimused kinnitasid Cavendishi katseid. Lavoisier tõestas seda mitte ainult ,,põleva õhu" põletamise teel, vaid ka selle põlemisproduktide lagundamisel. Tegelikult oli vee analüüsimise põhjuseks vajadus leida odav meetod vesiniku saamiseks, mida Lavoisier püüdis teha Prantsuse
kubermangu valitsusele kuigi oli poliitiliselt iseseisev. 1740-1765 - Saaremaa allus otse Peterburile. Muudatused sellisesse haldusjaotusesse tulid Katariina II ajal. 1783-1796 - kehtestas ta Balti Eri Korra asemel Asehaldus korra. Sellega tahtis igal pool, õle kogu venemaa kehtestada ühtesid ja samu seaduseid. Rajati uued maakonnad ehk kreisid. Eesti kubermangu rajati Paldiski kreis, sellega seoses sai Paldiski linna õigused 1783. Liivi kubermangus eraldus Tartu maakonnast Võru kreis, sellega seoses sai Võru 1784. aastal linna õigused. Pärnumaakonnast eraldus Viljandi kreis. Asehalduskorra ajal oli eestis 12 linna. 1816 ja 1819 - pärisorjuse kaotamise seadustega loodi vallad - kõige väiksemad haldusüksuse jaotised. Algselt oli neid üle tuhande. 19. sajandi lõppus valdade arvu vähendati ja neid jäi alla 400. Samal ajal oli kiriku kihelkondi ligikaudu 100.
naereid, lina, lambaid, kitsi, sigu, härgi, hobuseid, kanu ja hanesid. Kuna talumaa kuulus mõisnikule, tuli rent tasuda koormistega (teotööga mõisapõllul). Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutesse. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaade järgi. Selleks korraldati iga 7-8.a järel adramaarevisjone, mille käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Pearahamaks ja hingeloendus alates 1783.a. Suurendas oluliselt riigile laekuvate maksude üldsummat. Koos pearahamaksuga hakati ka korraldama hingeloendusi, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond. Varanduslik kihistumine moodustus ühtne ühiskonnakiht (puudus varanduslik kihistumine). Peremees ja sulane istusid ühes lauas. Ilmastik 17-18. saj oli ilmastik põllumajanduseks ebasoodsam. Talved olid pikad ja külmad. Oht ikalduseks oli suurem, kui varasematel või hilisematel sajanditel. Olukord Rootsi ajal 17
Valgustusideedest innustunud baltisakslased olid kriitilised pärisorjuse suhtes. 1765. aastal anti välja tänu Liivima kindralkuberneri George Browne nõudmisel talupoegade kaitseseadused, mis nägid ette talupoegade õigust vallasvarale, määrasid kindlaks mõisakoormiste ülempiirid, piirasid mõisnike kodukariõigust 30 vitsahoobini, kohustasid rüütelkonda rajama igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse koole. See ei toonud kaasa erilisi muutusi, kuid algus oli sellega tehtud. 1783. aastaks kehtestati Katariina II poolt uus asehalduskord. Liivimaal asutati 2 uut maakonda: Viljandimaa ja Lõuna-Tartumaa, mille keskele rajati Võru linn ja sündis Võrumaa. Kehtestati Vene kohtusüsteem, kujundati ümber maa-ja linnaomavalitsus. Kõik vabad linnakodanikud said kodanikuõigused, aadlimatriklid kaotasid kehtivuse. Eesti-ja Liivimaal piirasid uued seadused rüütelkondade ja linnaeliidi privileege. Nendega anti kõigile
Balti erikord garanteeris baltikumi püsimise Saksa kultuuriruumis. Balti provintsides domineeris Luteri kirik. Talurahva olukord halvenes 18.saj II poolel, seda väljendab ka Roseni Deklaratsioon.- Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Roseni seletuskiri Vene riigivõimule talupoegade õiguste kohta (1739) Eesti 18.saj II poolel. Venemaa keisrinnaks sai Katariina II. Tema eesmärgiks oli keskvalitsuse võimu tugevndamine ja ääre alade allutamine keskvõimule. Sel eesmärgil kehtestas ta 1783 Balti provintsides asehalduskorra(muudatused nii administratiivses kui ka poliitilises korralduses.) Balti aadli privileegid kaotati. Peale tema surma Balti erikord taastati. 18.saj keskel tekkis surve mõisnikele, et nood talupoegade elu kergendaksid. Oluline osa oli siin valgustusideede levimine baltikumis luteri kiriku õpetaja kaudu. Peamine nõue oli pärisorjuse kaotamine. 1765 a.kinnitas liivimaa kinral kuberner nn.positiivsed määrused(tunnustada talurahva
Ameerika rahvuse kujunemine 17.- 18. sajandil- ameerikalikku elulaadi ja mõtteviisi kujundanud ajaloolised tegurid. Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Ameerikasse 35 000- 15 000 aastat tagasi. Esimeste eurooplastena jõudsid Põhja-Ameerikasse Norra viikingid Leif Erikssoni juhtimisel aastal 1000. Pärast Columbus I avastusretke 1492. aastal hakkasid Põhja-Ameerikasse jõudma ka teised rahvused: inglased, prantslased, hollandlased ning rootslased. Ameerikasse asumise põhjusteks olid seiklushimu, kulla leidmise soov, ettevõtlikus ning mitmed usulised põhjused, näiteks puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Majanduslikeks põhjusteks olid tarastamised Inglismaal ning talupojad jäid selle tagajärjel maast ilma. Ameerika rahvuse kujunemisele aitasid kaasa majanduslik stabiilsus ning loodi ka esindusorganid, tänu millele kasvas inimeste iseteadvus ja ameeriklaste ühtekuuluvustunne. Kindlasti on ameerika rahvuse aluseks inglased, kes moodusta...
Muinasaeg 13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, 1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, ...
Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Rüütelkond- teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust. Aadlimatrikkel- 1730-40ndatel aastatel koostatud rüütelkonna liikmetele erilised nimekirjad Roseni deklaratsioon- 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni (16831764) sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Asehalduskord- 1783. aastal kehtestatud Baltikumis uus halduskorraldus . Pearahamaks- uus maksukorraldus. Hingeloendus- süstemaatiline andmete kogumine riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, jaotumuse jms kohta. Pearaharahutused- ulatuslikud talurahvarahutused, puhkesid 1784. aastal positiivsed määrused- 1765. aastal aprillis kinnitas Browne, ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Pietism- juba Põhjasõja-aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaalt alguse saanud uue usuvoolu
Hiljem lisandusid tunnustavad sõnad siinsete snitslite ja karbonaadide kohta. Lihaportsjonid olid suured ja hästi läbipraetud. Selles osas pakkuvat ,,Koopale" konkurentsi vaid Raudteejaama restoran, mis jäi ju Vana- Tiigi vaid kiviviske kaugusele. ,,Koobas" hakkas ikka enam kujunema õllesõprade meeliskohaks, kuni muudeti ,,Humala" nime kandvaks õllerestoraniks. '' Volga '' Restoran "Volga" - ajaloo elegantne peegeldus Legendaarne restoran Volga asub Tartu vanalinnas, 1783. aastal ehitatud klassitsitlikus stiilis hoones. 2007. aastal renoveeritud restoraniruumide sisekujundus järgib 20-30ndate aastate art deco stiili, mil seal tegutses kõrgseltskonna lemmikkohvik. Vanade fotode põhjal restaureeritud keskset restoranisaali ümbritsevad kaaravad, mille ülaosades on taastatud kunstnik Areni eredad dekoratsioonid,tantsupõranda kohal on uue elu saanud sakilise kujuga tagantvalgustatav vitraazlagi.
Ta hakkas kujundama enda stiili millel olid häirivad psüholoogilised alatoonid. Füssili oli nii maalija kui ka graveeria, paremini tuntud oma gravüüride järgi.Füssili graveeris palju töid ja tegi illustratsioone talle meeldivatest William Shakespeare kirjatööde kaunistamiseks. Kõik tema tööd näitavad tema teadmisi kirjanduse klassika valdkonnas mis oli kirjutatud Ladina-,Kreeka ja Saksa keeles. Tema kuulsaim töö on "luupainaja"mida ta esitles 1783. aastal royal Academys. See esitlus oli suursündmus, seda sorti maalipolnud varem nähtud, see maal ei kuulunud ühtegi katekooriasse , millesse toona maale paigutati (ajaloo-, zanri-, portree- ja maastikumaal.). Õigupoolest ei olnudki see pilt kavandatud publikule meelejärgi olema. Aine poolest oli see küllsuguluses õudusteemadega mis olid Inglismaal 18. sajandi lõppul väga moes, kuid "luupainaja" ei viita ühelegi antiikallikale ning Füssili koletised murravad sisse
Vene aeg Eestis 1. Millised olid Põhjasõja tagajärjed Eestis? Põhjasõja tagajärjel läks Eesti Vene tsaarivõimu alla. Sõda, selle tagajärjed ja katk hävitasid kuni kaks kolmandiku Eesti rahvast, samuti hävitati ka Tartu linn. Mõisnike võim suurenes. 1797. aastal laienes Eesti-, Liivi- ja Kuramaale nekrutikohustus eesti mehed pidid hakkama teenima keisri sõjaväes. 2. Balti erikord Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.1630. aastatel. Kõrgema võimu kandjaks olid rüütelkonnad. Venemaa keiserriigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus ning asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner ...
detsembril ( vjk. 13. detsember) 1761 Kuramaa hertsogiriigis Pamüsises ( praegu Leedus) Weinhold Gotthard Barclay de Tolly ja Margaretha Elisabeth von Smitteni pojana. Alates 3. eluaastast kasvatas Michael Andreast tema sõjaväelasest tädimees. 1767. aastal pani tädimees ta kirja Novotroitski kürassiiripolku, mille ülem oli ta onu. Tegelikku sõjaväeteenistust alustas Michael Andreas 1776. aastal Pihkva karabinjeeripolgus juba vahimeistri auastmes ning ülendati 1778 kornetiks. 1783. aastal nimetati ta Liivimaa diviisi ülema kindralmajor Reinhold Ludwig von Patkuli adjutandiks. 1786. viidi ta üle soome jäägrikorpuse 1. pataljoni. 1788. aasta jaanuaris määrati ta AnhaltBernburgi printsi, Victor Amadeusi adjutandiks kapteni auastmes. Sama aasta detsembris sai Barclay de Tolly 2. järgu majori auastmen ning viidi üle Izjumi polku. 1790. aastal ülendati ta 1. järgu majoriks ning viidi üle Tobolski jalaväepolku.
Tolle aja kohaselt kanti aadlilaps juba varakult mõne väeosa nimekirja. Vastsündinud aadlik kirjutati teenistusse, kuid saadeti seejärel kohe "kodusele puhkusele". Nii jooksis teenistus ja alamad auastmed sai läbida lapseeas tegelikus teenistuses viibimata. 1776. aastal, olles 19-aastane, alustas ta sõjateenistust vene armees vahtmeistrina. Tänu tema võimekusele ja pedantsele kohusetundele ülendati ta 1778. aastal kornetiks ning 1783. aastal podporutsikuks. Mõned aastad hiljem ülendati nüüdseks 27-aastane Barclay de Tolly juba kapteniks. 1787. aastal puhkes sõda Venemaa ja Türgi vahel, kus Barclay de Tolly paistis silma erakordse vaprusega. 1790. Aastal sõdis ta ka rootslaste vastu ning neli aastat hiljem poolakate vastu. 1808-1809 aastatel võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Tänu tema edukatele sõjaoperatsioonidele oli Rootsi
Roseni deklaratsioon 1739 seletuskiri siinne talupoeg oli pärisori, mõisnik võis temaga kõike teha. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse. §28 Browne positiivse määrused 1765, asehalduskord Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Vallasvara õigus võis saaki vabalt turustada. Kindlad piirid mõisakoormistel. Ülempiir karistuseks 30vitsavõi kepihoopi Asehalduskord 1783 Venemaal, kehtestati uus haldusseadus, kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu, lubas Katariina II vastutasuks nende mõisad pärusomandiks kuulutada. Lõpp ebakindlatele omandisuhetele ning kestvale reduktsiooniähvardusele riigi poolt. §29 Pietism, vennastekogudus, Ratsionalism Pietism uus usuvool Saksamaalt. 172030, valitsev seisund pastorkonnas. Luteri usu lähendamine rahvale, usu pähetagumine muutus selle arusaadavaks muutmise ja seletamise vastu
Räpina paberivabrik, mitmed manufaktuurid linnakäsitöölistel keskaegne tsunftikord 28. Eesti 18. saj teisel poolel Katariina II Balti pol taotles piirimaade privileegide kaotmist ja allumist keisrivõimule välisjõud ei ohustanud Vm-d George Browne – kindralkuberner – püüd talurahva olukorda kergendada, harida Asehalduskorra kehtestamine keisrinna lubas mõisad pärusomandiks muuta 1783 uus halduskorraldus muutus administratiivne jaotus → Eestimaa kubermangu 4 (Lääne, Harju, Järva, Viru) mk lisandus Paldiski Liivimaal lahutati Pärnu mk-st Viljandimaa ja Tartumaast lõunapoolne osa → Võrumaa (+ Saaremaa) Narva koos ümbrusega Peterburi kubermangu osa, Setumaa Pihkva kubermangus maakonnakeskused said linnaõigused → 12 linna (Tln, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare,
Liivi sõja alguses alistus orduriik 1561. a Poola kuningale. Liivimaa aadlile kehtestati vastutasuks privileeg, millega anti neile hulganisti õigusi ja vabadusi. Sõjale järgnes Rootsi aeg, mil aadli elu halvenes kuningas korraldas reduktsiooni ja peaaegu kaotas oma tegevusega aadli omavalitsuse Liivimaal. Peale Põhjasõda taastas Peeter I aadli eesõigused - Balti erikorra, mis sai alguse 1710. aastal, vältas kuni Katariina II reformideni 1783.a ja asendati siis asehalduskorraga, mis kestis kuni 1796.aastani. Paul I kehtestas seejärel taas vana erikorra, mis kestis 1881. aastani, kuid tegelikkuses kadusid aadli eesõigused alles Esimeses maailmasõjas(1914-1918). Venemaa võitis küll Põhjasõja, kuid ei saanud kindel olla oma vallutuste püsivuses ning selleks tuli pälvida siinse aadli toetus. Poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja kestel restitutsiooniga anti mõisad tagasi endistele omanikele, taastati pärisorjus
1.Mis on realism ? 2. Milliste tunnuste järgi tunneb ära realistliku kirjandusteose ? Realism on kirjandusvoog. Tekkis 1830.(-1870.)Prantsusmaal (ka Inglismaal ja Venemaal). Ning 19. Saj lõpp ja 20.saj algul levis mujal maailmas. Realism kujutab tegevust võimalikult elutruult ja võimalikult tõepäraselt. Käsitletakse ühiskonnaprobleeme nagu vaesus, ebavõrdsus, prostitutsioon, töötus, alkoholism, kuritegevus (kapitaliühiskonna probleemid). Välditakse tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Inimesi tegutsema panevad põhjused on sotsiaalsed. Eestis esimene realistlik romaan E. Vilde ,,Külmale maale" 1896 ja ajalooline triloogia ,,Mahtra sõda." 3. Mille poolest realistlik kirjandusteis erineb romantilisest? Realism Romantism Taotleb tõepära, toetub faktidele Hindab müstikat, salapära, fantaasiat Sündmustik areneb rahulikult, toimuvat Teoses ju...
Balti erikord: oli balti e. läänemere äärsetes riikides eestimaal, liivimaal, kurammal. Saksa õigusruumi mõjul välja kujunenud ning toiminud riigi valitsemine ning õigussüsteem.Eriõigused kinnitati Peeter I poolt 1710 Liivimaa, 1712 Eestimaa rüütelkonna suhtes. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus. Asjaajamiskeeleks Saksakeel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks olid kohaliku aadliku omavalitsusest asekuberner.Kehtis põhijoontes kuni 19.saj lõpu venestamise reformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtestatud asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korraldust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Asehalduskorra aeg ja sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kehtis küll vaid 13a ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taast...
AJALUGU MÕISTED: Reduktsioon-Rootsi aja mõisade riigistamine, 1680 Rootsil vaja raha ning mõisnik muutus rentnikuks ja pidi riigile maksma. Seati sisse vakuraamatud, kuhu olid üles märgitud talpoja kohustused mõisa ees. Riigiststud müisades kaotati pärisorjus. Resitutsioon-Mõisade tagasi andmine aadlikele Vene ajal, kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine Asehalduskord- Katariina II kord ple Venemaa ja Liivi-ning Eestimaal (1783) Balti valitsuskord läheb ple Venemaale, linnadesse tulid vene seadused, kohtusüsteem jne. Aadlimatriklid kaotasid kehtivuse (pearahamaks) Pearahamaks- Katariina II poolt kehtestatud maks, mida pidid maksma vaid täisealised mehed. Aitas määratleda rahvaarvu. Talupoegade eest pidi maksma mõisnikud. Katariina II- Vene keisrinna, püüdis käituda valgustatud monarhina, proovis viia läbi venestamist Eestis ning lõi asehalduskorra, püüdis talupoegi aidata Põhjasõda- 1700-1721; to...
17.-18. sajand Absolutism Prantsusmaal. Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism - püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine) Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil. James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta. C...
Kuna adramaade arv, eriti Põhjasõja järel, tihti muutus, hakati korraldama regulaarseid maarevisjone, kus küsitleti mõisnikke, talupoegi ja mõisateenijaid. Olukord, kus aadli sissetulekute kasvuga ei kasvanud riigi sissetulekud, tekitas valitsusringkondades rahulolematust ning oli tõukeks pearahamaksu kehtestamisele. Rootsi aja lõpuks oli Eestis üle 1000 mõisa, mis jagunesid kolme rühma. Kõige enam oli era- ehk rüütlimõisaid, kuni 1783. aastani oli osa nendest läänimõisad ehk feoodid, peale 1783. aastat muutusid need kõik pärismõisateks ehk alloodideks. Läänimõisad moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. Mõisate majandus oli üles ehitatud sarnastele põhimõtetele. Mõisamajandust juhtis sakslasest mõisavalitseja, karja, toitlustamise ja aiapidamise eest vastutas virtin, sageli toimetasid mõisas ka valitsejaemand, kubjas (taluperemees), abikubjas ehk kilter ja rehepeksul rehepapid. Määravaks oli teraviljaeksport
1630 Tartu - Tartus asutati gümnaasium 1632 Tartu - Gustav II Adolf kirjutas alla Tartu gümnaasiumi ülikooliks muutmise ürikule 1700 Narva - Narva lahing venelaste ja rootslaste vahel; oli suur lumetorm, mis puhus venelastele näkku > venelased kaotasid 1704 Tartu (ka Narva) - Vene väed vallutasid pärast pikka piiramist Narva ja Tartu, kogu Ida-Eesti läks nende võimu alla 1710 Tallinn - Tallinn ja Eestimaa rüütelkond alistusid Vene vägedel 29. sept 1710 1783 Paldiski - aastal 1783 sai Vene laevastikubaasina tekkinud Paldiski linnaõigused 1784 Võru - Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nimemääramisest 6. Aadelkond Ülikud, vanemad muinasajal maakondi juhtisid kihelkonnavanemad üheskoos võimalik, et neid kutsuti kuningaiks
Balti erikorra tähendus Eesti aladele: · Eestlaste õiguste mahasurumine. · Säilitati maa kultuur ja omapära, välistades Vene kolonisatsiooni · Võimaldas tihetamaid sidemeid Lääne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu. Vene aeg (1710 1918) · Suuremate muutusteta · Pärisorjus kinnistus · Pinnaalane areng suuremate muutuste poole Muutused seoses asehalduskorra kehtestamisega 1783 aastal: · Muutus Eesti ala jaotus · Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust · Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali · Mõisnikud said võrdsed õigused · Laiendati pearahamaksu. (Hingeloendused) Pearahamaksu ja hingeloenduste seos - Pearahamaksu laiendati Eesti ja Liivimaale. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingelondusi. Vene riik luges üle inimsesed, et teada saada palju inimesi on kelle eest
1. Balti erikord 17101850 (1710-1762, 1796-1850) · talupoegade koormiste kasv tõus · Tunnused: säilitati kultuuritraditsioonid e. Kultuuriline · pärisorjusest hakati rääkima mõisnike hulgas omapära, omavalitsused · valgustusaeg ja mõtted muutuvad · Eelnes restitutsioon- mõisad anti tagasi · Aadlimatriklite sisseseadmine-koostatakse paks raamat , aadlike nimekirjad · 1796 taastub erikord. Venemaa avalik arvamus pöördub Baltierikorra vastu. Kokkuvõttes oli Balti kubermangude areng kiirem kui sise-Venemaa areng. Balti erikorda kinnistas provintsiaal-seadustik. Nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Baltisaksa aadlikud omasid sidemeid v...
Otsustavaks sai siiski see, et erinevalt inglise palgasõduritest võitlesid ameeriklased oma maa ja vabaduse eest. 1777. aastal saavutasid ameeriklased Saratoga lahingus esimese suurema võidu Inglise vägede üle. Ameeriklased said toetust ka Prantsusmaalt ning pärast vahelduva eduga kulgenud sõjategevust piirasid ameeriklased Yorktowne'i all Inglise väed sisse ja sundisid kapituleeruma. Ameeriklased olid saavutanud Iseseisvussõjas võidu. 1783. a sõlmitud Versailles' rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. .
elu"), stseenid poliitilisest elust (,,Tume lugu"). 5) Balzaci maailm ,,Inimliku komöödiaga": Ta ütles, et teosel on geograagia, samuti tal on oma genealoogia ja perekond, oma kohad ja asjad, tegelased ja faktid oma vappideraamat, oma aadlikud ja kodanlased, oma käsitöölased ja talupojad, oma armee ja lõpuks oma maailm. See ei olnud fantaasia vili, selline oli päriselt tema kaasaegne maailm. 6) Stendhal: Prantslane Stendhal sündis 1783.a. ja oli 1.kirjanik Euroopas, kes pälvis oma romaanidega realisti kuulsuse 20.sajandil. Stendhali tegelik nimi on Marie Henri Beyle. Stendhal suri aastal 1842. Ta õppis Pariisi kõrgemas polütehnikulises instituudis. 17.a. astus ta sõjaväkke ja võttis ohvitserina osa võitlusretkedest. 7) Balzac: Sündis Kesk-Prantsusmaal, Toursi linnas, 1799.a. Suri aastal 1850. Hea kooliharidus, õppis Vendome kloostrikoolis ja lõpetas Pariisis juriidilise kooli. Realismi üks tähtsamaid viljeleijaid
vabatahtlike salgad · Sõjataktika ameeriklastel: Ameeriklased kasutasid lahkrivi, mida kasutasid indiaanlased. · Sõjataktika inglastel: Inglased sõdisid pikkades tihedates viirgudes · Lahingu pöördehetk: 1781. Aastal Virginias Yorktowne'i all piirasid ameeriklased inglise väed sisse ja sundisid need kapituleeruma. · Lahingu tulemus: Ameeriklased võitsid. Versaille rahu: 1783. Aastal sõlmitud, kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Ameerika Ühendriigid: pooldati föderaalvõimu ja demokraatiat, ülekaalu sai föderalistlik suund.Osariikide võimkonda jäid majandus, õiguskord, koolihariduse andmine. Föderaalvõimud tegelesid riigi rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega. 21. Parlament Inglismaal: · Ülemkoda ehk Lordide koda koosnes kõrgaadlikest ja vaimulikest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
