Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti Uusaja Kunst (0)

1 Hindamata
Punktid

EESTI UUSAJA KUNST



EESTI UUSAJA  KUNST MM-17


SISSEJUHATUS  Valisin teema põhjusel, et laiendada enda  simaringi nii ajaloos kui ka kunstis.  Eesmärgiks oli õppida loomingulisuse kohta,  mis leidis aset Uusaja Eestis.  Käsitletavad teemad:  – Uusaja loomingu algus Eestis
– Esimesed eesti soost kunstnikud ja  ülevaade nende elust ning teostest


UUSAEG EESITS  Alguseks võib lugeda eestlaste vabastamist  pärisorjusest 1816/1819 või ka asehalduskorra  kehtestamist 1783. aastal. (Eesmärk oli Venemaa  keisririigi piirkondade valitsemise keskvõimu vähendamine ja riigi  äärealade ning Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga)  Uusaja lõpuks võib lugeda mitmeid sündmusi: Tartu  renessanssi (1869), 1905. aasta revolutsiooni,  Esimese Maailmasõja algust või lõppu ning Eesti  Vabariigi väljakuulutamist (1918) 


UUSAJA KUNSTILIIGIDKlassitism  -    lähtus  renessansiaja  antiigiharrastusest,  mütoloogiline  või  ajalooline ainestik.  Romantism  -  mineviku  idealiseerimine,  eemaldumine  tegelikkusest,  individualism,  ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik.   Realism - kujutab ümbritseva, maalitava pildi  tõetru


KLASSITSI
SM
Jacques-Louis David 
„Horatiuste vanne“
ROMANTIS
M
Theodore Gericault 
„Méduse'i parv“
REALIS
M
Jean-François Millet "Viljapeade 
korjajad"



LOOMING  EESTIS ■ Ühed  esimesed  eesti  soost  kunstnikud  läksid  Peterburi  Kunstide  Akadeemiasse  õppima  alles  19.  sajandi  keskel.  Eestis  paiknev  kunstielu  oli  sajandi alguses väga elav, aga  selle  loojateks  ja  tarbijateks  (kuni 20. sajandi alguseni) jäid  siiski baltisakslased. ■ Üldine  kultuurivahetus  Saksamaaga  tihenes  –  sealt  tuli  Eestisse  kunstnikke  ja  kirjanikke,  siit  mindi  Saksamaale  haridust  omandama 


 Iseloomulik  oli  baltisaksa  kunstnikel kujutada Eesti talupoegi  nende igapäevastes tegevustes.  Tuntumad  baltisaksa  kunstnikud  olid  Carl  Timoleon  von  Neff  ja  Oskar Hoffmann 


„Talumehed 
kõrtsis“
„Jüripäev. Teel 
laadale“
 “Eesti naine 
lapsega”



Johann  Köler ■ Elas  aastatel  8.  märts  1826  –  22. aprill 1899.  Üks  esimestest  eesti  verest  maalikunstnik  kel  oli  akadeemiline kunstiharidus.  Sättis aluse Eesti maastiku- ja  portreemaalile. ■ Suri  Peterburis  Vassili  saarel  südamerabandu


LOOMING ■ Esialgu  olid  tema  tööd  ning  looming  tundmatud  enda  kodumaal.  Põhjuseks  oli  see,  et  ta  oli  rahvuslane  ja  ei  esinenud  näitustel koos baltlastega. ■ 1870.  aastal  eksponeeriti    Friedrich  Reinhold  Kreutzwaldi portreed Tartus. ■ Enda  loomingut  tutvustas  Köler  sünnimaal  kasutades  fotode  ja  reproduktsioonide vahendust.




August  Weizenberg ■ Elas aastatel 6. aprill 1837 – 22.  november 1921.  August oli üks eesti rahvusliku  skulptuuri loojatest.  Skulptoritöö kõrvalt tegeles ta  veel kirjanduse ja muusikaga. ■ 25-aastasena sõitis Saksamaale,  et õppida füüsikat ja tehnikat,  asus aga õppima saksa keelt ja  kirjandust ning puunikerdamist  ja joonistamist


LOOMING  1857.  aastal  Tartus  toimunud  põllu-  ja  käsitöönäitusel  võitis  ta  5-rublase  auhinna, kuhu oli ta valmistanud puust  nõelatoosi.  Augusti  loomingusse  kuulub  üle  saja  portreebüsti.  Väga  harva  müüs  ta  oma  teoseid,  tihti  ta  neid  meelsasti  annetas  erinevatele  kunstimuuseumitele või seltsidele.  Rikkalik kogu tema töödest oli võimalik  näha Vanamuise teatris, kuid kahjuks  II maailmasõjas need hävinesid.  Loonud  hulga  monumentide  kavandeid  ja  valmistanud  rea  hauamonumente 




KOKKUVÕTE  Baltisakslased  olid  uusaja  alguses  siinsetel  aladel  algsed kunsti tarbijad ja loojad.  Uusaja keskel algas Eesti kunstnike puhang ja areng  tükk aega peale pärisorjuse kaotamist.   Tähtsamad  esindajad  on:  Johann  Köler  ja  August  Weizenberg. ■  


Kasutatud kirjandus ■ Miksike:  – http://miksike.ee/docs/referaadid2006/eesti_kunst_dianakuusema a.htm – http://www.miksike.ee/docs/referaadid/eesti_kunst_%20ulevaade_ evelin.htm ■ Wikipedia: – https://et.wikipedia.org/wiki/Kunstiajalugu
– https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kunst
– https://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler
– https://et.wikipedia.org/wiki/August_Weizenberg
– https://et.wikipedia.org/wiki/Romantism
– https://et.wikipedia.org/wiki/Realism_(kunst)
– https://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism


TÄNAN TEIE  TÄHELEPANU EEST!

Document Outline


Vasakule Paremale
Eesti Uusaja Kunst #1 Eesti Uusaja Kunst #2 Eesti Uusaja Kunst #3 Eesti Uusaja Kunst #4 Eesti Uusaja Kunst #5 Eesti Uusaja Kunst #6 Eesti Uusaja Kunst #7 Eesti Uusaja Kunst #8 Eesti Uusaja Kunst #9 Eesti Uusaja Kunst #10 Eesti Uusaja Kunst #11 Eesti Uusaja Kunst #12 Eesti Uusaja Kunst #13 Eesti Uusaja Kunst #14 Eesti Uusaja Kunst #15 Eesti Uusaja Kunst #16 Eesti Uusaja Kunst #17
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Lühike ülevaade uusaja kunstist eestis.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Eesti kunsti sünd - essee
2
doc

Eesti kunsti sünd - essee

Eesti kunsti sünd 19. saj II poolel tegutsesid Eestis baltisaksa kunstnikud. Nendest tähtsaimad olid Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. August Weizenberg oli eesti rahvusliku skulptuuri looja ning Amandus Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt konservatiivne, klassitsistlikele ilukaanonitele tuginev akadeemiline õppemeetod. 1802

Kunstiajalugu
EESTI KUNSTI SÜND 19-SAJANDI TEISEL POOLEL
6
odt

EESTI KUNSTI SÜND 19. SAJANDI TEISEL POOLEL

EESTI KUNSTI SÜND 19 SAJ TEISEL POOLEL Autor:Anu Palmi 19. saj II poolel tegutsesid Eestis baltisaksa kunstnikud. Nendest tähtsaimad olid Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. August Weizenberg oli eesti rahvusliku skulptuuri looja ning Amandus Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt konservatiivne, klassitsistlikele ilukaanonitele tuginev akadeemiline õppemeetod.

Kunstiajalugu
Baltisaksa kunstnikud
14
docx

Baltisaksa kunstnikud

Karl August Senff elas 68 aastaseks, ta juhtis Tartu Ülikoolis avatud joonistuskooli, kus ta samuti ka õpetajaks oli. Ta õpetas seal paljud õpilased tublideks kunstnikeks. Nende seas on näiteks August Matthias Hagen ja samuti ka siis Friedrich Ludwig von Maydell isiklikult. Oma kunsti poolest on K.A. Senff enim silma jäänud portreedega, mille ta on valmistanud vaselõiketehnikas. Senffi peetakse väga hinnatud kunstnikuks.3 3 Kunsti raamat, peatükk: kunst 18.saj lõpuni lehekülg 64. 4 http://i75.photobucket.com/albums/i311/paulath/Anchor%20Pics %205/CarlAdolfSenff.jpg 4 Eduard Hau ( 1807 – 1888) Eduard Hau sündis 28. Juuni Tallinnas, eluiga oli pikk, 81 aastat ja suutis selle aja jooksul palju asju korda saata. Hau oli maalikunstnik ja graafik. Oma esialgse õppe sai ta isalt, Johannes

Kunstiajalugu
Eesti kunsti sünd 19-sajandi teisel poolel
11
docx

Eesti kunsti sünd 19. sajandi teisel poolel

.....................................................................9 5. Kokkuvõte..................................................................................11 6. Kasutatud kirjandus....................................................................12 Sissejuhatus Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudu kodumaal rakendus: tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, millest

Kunstiajalugu
Eesti kunst 19-sajandil
2
docx

Eesti kunst 19. sajandil

Eesti kunst 19. sajandil 1. 19.saj algul Eestis tegutsenud maalikunstnikud olid (balti)saksa mehed. 2. Baltisaksa kultuurielu oli tähtis, sest see elustas ka Eesti linnakodanike kultuurimiljööd. 3. Baltisaksa soost kunstnikud said kunstihariduse Vene, Saksa ja Itaalia kunstikeskustes. 4. Baltisaksa kunst oli oma vaimult konservatiivne ning jäi saksa kunsti provintslikuks haruks. 5. Baltisaksa kunstnikud Eestis viljelesid portreemaali, romantilis-realistlikke maastiku- ja linnavaateid, lillemaale, religioosse sisuga altarimaale, zanrimaale, olustikumaale ning vähesel määral ajaloolist kompositsiooni. 6. Eesti rahvusliku kunsti sünniperioodiks nimetatakse 1850-ndaid aastaid, sest siis lõpetas Johann Köler oma õpingud Peterburi Kunstide Akadeemias. 7. 19

Kunstiajalugu
August WEIZENBERG
10
doc

August WEIZENBERG

Sisukord: Sissejuhatus 3 August Weizenbergi elulugu 4 Kodunt võõrsil 6 Viimased aastad kodumaal 8 A. Weizenbergi viimne teekond 9 Kasutatud kirjandus 10 2 Sissejuhatus Valisin August Weizenbergi, sest mulle meeldivad tema tööd ja ta tundub väga huvitav inimene. Ta on Kanepi heaks palju teinud ja üle Eesti kuulus. August Weizenberg on tuntud Kanepi põliselanikele. Kanepis on tema auks püstitatud tema nimeline mälestusmärk. Ka tema haud on Kanepis ja seda kaunistab tema skulptuur ,,Lootus". Selle kirjandi eesmärk on uurida August Weizenbergi elulugu ning tema loomingut. Elu lõpul on ta ühes oma kirjas maininud rahuldusega: ,,Karjapoispõlvest siiamaani ei ole õnnetundmus mind iialgi maha jätnud." See väljendus ja kujuri töödes, milles õhkub sisemist rahu ja elujaatust.

Ajalugu
Realism
3
odt

Realism

Jakobsonil käima panna ajalehte "Sakala", oli Kirjameeste Seltsi aupresident jne. Oma tegevuse eest kutsus rahvas teda austavalt "isa Köleriks" ning kui ta 1899. a. suri, siis kujunesid tema matused Suure-Jaani kalmistul tuhande osavõtjaga rongkäiguks koos kahe laulukoori ja kolme puhkpilliorkestriga. Peterburis elades maalis Köler põhiliselt vene tähtsate inimeste portreid. Eestit külastades jäädvustas ta lõuendile ka eesti intelligentsi (H. Treffneri, Fr. R. Kreutzwaldi). Eesti kunsti kullafondi kuuluvad tema isa ja ema portreed, mis on esimesed realistlikud talupoja portreed eesti kunstis. Kuna isa silmad olid poolpimedad, siis maalis ta mõlemad vanemad langetatud laugudega. Köler on maalinud ka palju maastikke, enamasti Itaaliast ja Krimmist. Kuna tal oli hea värvimeel, on tema maalitud maasikud väga kaunid. Nendes valitseb looduslik küllus, iseloomulikud on romantilised kaljud ja veekogud. Enamasti lisas ta sinna mõne ilusa tütarlapse või noore naise

Kunstiajalugu
Eesti professionaalse kunsti sünd
2
doc

Eesti professionaalse kunsti sünd

Venemaaga. Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli rajamine 1803. aastal, sest samal ajal kui avati Tartu ülikool hakkas selle juures tegutsema ka joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi juhtimisel.Kujutava kunsti zanritest viljelesid nad portreesid, maastiku ning linnavaateid, lõid altari- ja vähesel määral mütoloogilise sisuga maale. 19. sajandi II veerandist hakkasid nad huvi tundma eesti talupoja ja tema elu-olu vastu. Kuulsad baltisaksa kunstnikud maalisid mitmeid maale Eesti talupoegade elust. Esimene end eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler, ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldas tal rännata Euroopas(Itaalias, Pariisis jne), ta on maalinud altaripildid Cesise

Eesti kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun