EESTI UUSAJA
KUNST
Geethe Pikkpõld
MM-17
SISSEJUHATUS
Valisin teema põhjusel , et laiendada enda
simaringi nii ajaloos kui ka kunstis.
Eesmärgiks oli õppida loomingulisuse kohta,
mis leidis aset Uusaja Eestis.
Käsitletavad teemad:
– Uusaja loomingu algus Eestis
– Esimesed eesti soost kunstnikud ja
ülevaade nende elust ning teostest
UUSAEG EESITS
Alguseks võib lugeda eestlaste vabastamist
pärisorjusest 1816/1819 või ka asehalduskorra
kehtestamist 1783. aastal. (Eesmärk oli Venemaa keisririigi
piirkondade valitsemise keskvõimu vähendamine ja riigi äärealade ning Balti
kubermangude tihedam liitmine Venemaaga)
Uusaja lõpuks võib lugeda mitmeid sündmusi: Tartu
renessanssi (1869), 1905. aasta revolutsiooni, Esimese
Maailmasõja algust või lõppu ning Eesti Vabariigi
väljakuulutamist (1918).
UUSAJA KUNSTILIIGID
Klassitism
-
lähtus
renessansiaja
antiigiharrastusest, mütoloogiline või ajalooline
ainestik.
Romantism
-
mineviku
idealiseerimine ,
eemaldumine
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-12-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Eesti kunsti sünd 19. saj II poolel tegutsesid Eestis baltisaksa kunstnikud. Nendest tähtsaimad olid Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. August Weizenberg oli eesti rahvusliku skulptuuri looja ning Amandus Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt konservatiivne, klassitsistlikele ilukaanonitele tuginev akadeemiline õppemeetod. 1802
EESTI KUNSTI SÜND 19 SAJ TEISEL POOLEL Autor:Anu Palmi 19. saj II poolel tegutsesid Eestis baltisaksa kunstnikud. Nendest tähtsaimad olid Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. August Weizenberg oli eesti rahvusliku skulptuuri looja ning Amandus Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt konservatiivne, klassitsistlikele ilukaanonitele tuginev akadeemiline õppemeetod.
Karl August Senff elas 68 aastaseks, ta juhtis Tartu Ülikoolis avatud joonistuskooli, kus ta samuti ka õpetajaks oli. Ta õpetas seal paljud õpilased tublideks kunstnikeks. Nende seas on näiteks August Matthias Hagen ja samuti ka siis Friedrich Ludwig von Maydell isiklikult. Oma kunsti poolest on K.A. Senff enim silma jäänud portreedega, mille ta on valmistanud vaselõiketehnikas. Senffi peetakse väga hinnatud kunstnikuks.3 3 Kunsti raamat, peatükk: kunst 18.saj lõpuni lehekülg 64. 4 http://i75.photobucket.com/albums/i311/paulath/Anchor%20Pics %205/CarlAdolfSenff.jpg 4 Eduard Hau ( 1807 – 1888) Eduard Hau sündis 28. Juuni Tallinnas, eluiga oli pikk, 81 aastat ja suutis selle aja jooksul palju asju korda saata. Hau oli maalikunstnik ja graafik. Oma esialgse õppe sai ta isalt, Johannes
.....................................................................9 5. Kokkuvõte..................................................................................11 6. Kasutatud kirjandus....................................................................12 Sissejuhatus Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudu kodumaal rakendus: tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, millest
Eesti kunst 19. sajandil 1. 19.saj algul Eestis tegutsenud maalikunstnikud olid (balti)saksa mehed. 2. Baltisaksa kultuurielu oli tähtis, sest see elustas ka Eesti linnakodanike kultuurimiljööd. 3. Baltisaksa soost kunstnikud said kunstihariduse Vene, Saksa ja Itaalia kunstikeskustes. 4. Baltisaksa kunst oli oma vaimult konservatiivne ning jäi saksa kunsti provintslikuks haruks. 5. Baltisaksa kunstnikud Eestis viljelesid portreemaali, romantilis-realistlikke maastiku- ja linnavaateid, lillemaale, religioosse sisuga altarimaale, zanrimaale, olustikumaale ning vähesel määral ajaloolist kompositsiooni. 6. Eesti rahvusliku kunsti sünniperioodiks nimetatakse 1850-ndaid aastaid, sest siis lõpetas Johann Köler oma õpingud Peterburi Kunstide Akadeemias. 7. 19
Sisukord: Sissejuhatus 3 August Weizenbergi elulugu 4 Kodunt võõrsil 6 Viimased aastad kodumaal 8 A. Weizenbergi viimne teekond 9 Kasutatud kirjandus 10 2 Sissejuhatus Valisin August Weizenbergi, sest mulle meeldivad tema tööd ja ta tundub väga huvitav inimene. Ta on Kanepi heaks palju teinud ja üle Eesti kuulus. August Weizenberg on tuntud Kanepi põliselanikele. Kanepis on tema auks püstitatud tema nimeline mälestusmärk. Ka tema haud on Kanepis ja seda kaunistab tema skulptuur ,,Lootus". Selle kirjandi eesmärk on uurida August Weizenbergi elulugu ning tema loomingut. Elu lõpul on ta ühes oma kirjas maininud rahuldusega: ,,Karjapoispõlvest siiamaani ei ole õnnetundmus mind iialgi maha jätnud." See väljendus ja kujuri töödes, milles õhkub sisemist rahu ja elujaatust.
Jakobsonil käima panna ajalehte "Sakala", oli Kirjameeste Seltsi aupresident jne. Oma tegevuse eest kutsus rahvas teda austavalt "isa Köleriks" ning kui ta 1899. a. suri, siis kujunesid tema matused Suure-Jaani kalmistul tuhande osavõtjaga rongkäiguks koos kahe laulukoori ja kolme puhkpilliorkestriga. Peterburis elades maalis Köler põhiliselt vene tähtsate inimeste portreid. Eestit külastades jäädvustas ta lõuendile ka eesti intelligentsi (H. Treffneri, Fr. R. Kreutzwaldi). Eesti kunsti kullafondi kuuluvad tema isa ja ema portreed, mis on esimesed realistlikud talupoja portreed eesti kunstis. Kuna isa silmad olid poolpimedad, siis maalis ta mõlemad vanemad langetatud laugudega. Köler on maalinud ka palju maastikke, enamasti Itaaliast ja Krimmist. Kuna tal oli hea värvimeel, on tema maalitud maasikud väga kaunid. Nendes valitseb looduslik küllus, iseloomulikud on romantilised kaljud ja veekogud. Enamasti lisas ta sinna mõne ilusa tütarlapse või noore naise
Venemaaga. Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli rajamine 1803. aastal, sest samal ajal kui avati Tartu ülikool hakkas selle juures tegutsema ka joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi juhtimisel.Kujutava kunsti zanritest viljelesid nad portreesid, maastiku ning linnavaateid, lõid altari- ja vähesel määral mütoloogilise sisuga maale. 19. sajandi II veerandist hakkasid nad huvi tundma eesti talupoja ja tema elu-olu vastu. Kuulsad baltisaksa kunstnikud maalisid mitmeid maale Eesti talupoegade elust. Esimene end eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler, ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldas tal rännata Euroopas(Itaalias, Pariisis jne), ta on maalinud altaripildid Cesise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid