Ludwig van Beethoven (0)

Ludwig van Beethoven (1770-1827)
Beethoven oli kolmas Viini klassikutest, ent mitte Haydni ja Mozarti põlvkonnakaaslane. Tema küpse loomingu alguseks oli Mozart juba surnud ja Haydn heliloojategevusest tagasi tõmbunud. Beethoven alustas oma tegevust siis, kui klassikalised muusikavormid ( sümfoonia , keelpillikvartett, sonaat , instrumentaalkontsert) olid juba välja kujunenud. Muusikute koht ühiskonnas oli hoopis teistsugune – kui Haydn ja Mozart teenisid õukonnas ja alles elu lõpuaastatel olid vabakutselised heliloojad , siis Beethoven oli kogu oma elu vabakutseline helilooja .
Beethoven sündis Saksamaal Bonnis. Tema vanaisa oli Bonni kuurvürsti õukonnakapelli bassilaulja,
Hiljem isei kapelli juht. Beethoveni isa töötas samas õukonnas tenorilauljana. Tema oli ka Ludvigi esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Beethoveni isa, märgates poja andekust, püüdis temast teha teist imelast, sundides poissi tundideviisi harjutama. Beethoveni esimene avalik esinemine toimus 7-aastaselt. Tõenäoliselt varjutas Beethoveni lapsepõlve isa liigne alkoholilembus. Helilooja haridusteegi jäi lühikeseks tänu peres valitsevale puudusele.
Beethoveni oluliseks mõjutajaks oli tema õpetaja Gottlob Neefe ( 1748 - 1798 ). Neefe oli Bonni õukonnaorganist. Juba 11-aastaselt asendas Beethoven vajaduse korral oma õpetajat. Neefe tutvustas Beethovenile Bahci HTK-d. Tänu Neefele sai Beethoven 1783.a õukonnaorkestri klavessiinimängija koha.
1787 sõitis helilooja esmakordselt Viini, et saada Mozarti õpilaseks. Ta sai küll Mozartile ette mängida,
kuid teade ema haigestumisest tõi ta Bonni tagasi. Pärast ema surma sai temast pere toitja.
1792 peatus Bonnis Haydn, kellele Beethoven oma teoseid esitles. Vanameistrile avaldas noor helilooja
muljet ja ta pakkus oma õpetust. Samal aastal asuski Beethoven taas teele Viini. Beethoven õppis Haydni juures umbes aasta. Nende iseloomude ja vanusevahe erinevus ei soosinud hea õpetaja ja õpilase suhte tekkimist. Beethoven on irooniliselt öelnud , et tegelikult ei õppinud ta Haydnilt midagi. Lühiajalist õpetust sai ta ka Salierilt. Viini asumisest saadik oli Beethoven vabakutseline helilooja, küll aga olid talle tähtsad tutvused erinevate aadlikega.
2. aprillil 1800 toimus Beethoveni avalik tuluõhtu. See oli murrang – seni aadliringkondades väikese seltskonna ees esinenud muusik andis nüüd kontserdi suures saalis Viini avalikkuse ees! Eelkõige oligi ta kuulus klaverivirtuoosina, tema teoseid tunti vähem. Sellest sai alguse Beethoveni kuulsus heliloojana.
Juba 1795. a hakkas Beethoven märkama oma kuulmisvaegust; sajandi vahetuseks oli haigus arenenud nii kaugele, et see tekitas temas suurt masendust. 1801-1802 elas helilooja läbi tõsise hingekriisi. Kirjas vendadele pihtis ta, et kavatseb minna vabasurma (see kiri on tuntud Heiligenstadti Testamendi nime all), kuid armastus kunsti vastu hoidis teda tagasi. Hingekriisile järgnes viljakas ajajärk Beethoveni loomingus.
Alates 1818 . aastast suhtles helilooja ainult kõnevihikute abil, sest ta oli selleks ajaks täielikult kurdistunud. Hingekriis sundis üha rohkem otsima lohutust alkoholist. Oma viimased teosed kirjutas Beethoven kurdina . Viimast, 9. sümfooniat, dirigeeris ta esmaettekandel ise, kuulmata ühtegi nooti.
Beethovenit iseloomustab aeglane komponeerimislaad, seetõttu ei ole tema looming numbriliselt kuigi suur. Beethoven kirjutas mitut suurteost üheaegselt; ta täiendas ja parandas teoseid pidevalt, otsides täiuslikkust. Oluliseks pilliks tema jaoks oli KLAVER . Ta suhtus klaverisse kui orkestrisse – klaver pidi kõlama sama värvikalt kui orkestritäis pille.
Looming
Orkestrile: 9 sümfooniat, 5 klaverikontserti, viiulikontsert D-duur (1806), kontsert viiulile, tšellole ja klaverile C-duur (1805). Mitu avamängu (Fidelio, Leonore, Egmont, Wellingtoni võit jt). Kammermuusika : 16 keelpillikvartetti, klaverikvartetid, klaveritriod, puhkpilliansamblid. Soolopillidele: 10 viiulisonaati, 5 tšellosonaati, 1 metsasarvesonaat, 32 klaverisonaati, variatsioone klaverile, bagatelle klaverile jne. Vokaalile: tal on soololaule ja üks ooper Fidelio ( 1814 ), oratoorium Kristus Õlimäel (1804), Missa solemnis D-duur (1823).
Iseloomustust kolme perioodi kohta vt vihikust!