kustutamist AÕS § 349 lg 1 alusel. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga on võimalik taotleda ka viivise vähendamist. Riigikohus on 17. juunil 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 tehtud määruse p-s 9 leidnud, et üheks materiaalõiguslikuks vastuväiteks, millega põhjendada TMS § 221 lg 1 alusel esitatavat hagi, võib olla ka ebamõistlikult suur leppetrahv VÕS § 162 lg 1 järgi. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et VÕS § 162 kohaldub ka viivise suhtes. Kuna praegusel juhul ei ole täitedokumendiks kohtulahend, ei kohaldu ka TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirang. Samuti on võimalik vaidlustada intressi suurust. Riigikohus on 29. jaanuari 2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 (p 17) leidnud, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise
karistused, kui näiteks intellektuaalse omandi vastaste süütegude eest. 3. KarS arvestab tugevalt süütuse presumptsiooni põhimõtet, mille kohaselt ei tohi kedagi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, ütleb expressis verbis ka põhiseaduse § 22 esimene lause.24 4. kui vaadelda õigusnorme, mis õiguskaitsvalt kohaldavad sanktsioone ülipositiivse õiguse rikkumise eest, näiteks KarS § 113 (tapmine), mis dikteerib, et inimelu kui õiguse objekti kui ühe ülipositiivse õigusele omase elemendi tapmise eest saab karistada kuue- kuni viieteistkümne aastase vangistusega. Antud sanktsioonist tuleb selgelt välja, et kuritegu, mis on suunatud inimloomuse vastu, saab karistada ning samas arvestatakse ratsionaalselt ka kurjategija puhul õiglase loomuõigusest lähtuva karistusega. 5. KarS'is on arvestatud ka süüd välistavaid, raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, millel
73, 1809 · Viiulikontsert D-Duur op. 61, 1806 · Kontsert klaverile, viiulile ja tsellole C-Duur op. 56, 1804-1805 · Koorifantaasia c-moll op. 80 (,,Kleine Neunte"), 1808-1809 · Ooper "Fidelio" (teise nimega "Leonore"), op. 72. 1804-1814 · Muusika näidendile ,,Egmont" op. 84, 1809-1810 · Balletid o "Musik zu einem Ritterballett" 1790-1791 o "Die Geschöpfe des Prometheus", op. 43, 1800-1801 · Laulumängud o "Die Ruinen von Athen" op. 113, 1811 o "König Stephan" op. 117, 1811 · Avamäng "Coriolanus" c-moll op. 62, 1807 · Oratoorium "Kristus õlimäel" op. 85, 1803-1804 · Missad o Missa C-Dur op. 86, 1807 o Missa solemnis D-duur op. 123, 18191823 · Klaverimuusika o 32 klaverisonaati, sealhulgas Nr. 8 "Pateetiline sonaat" c-moll op. 13, 1797-1798 Nr. 14 "Kuupaistesonaat" (Sonata quasi una fantasia) cis-moll op. 27 nr. 2, 1801
Lähte Ühisgümnaasium LOUIS XVI Referaat Koostaja: Juhendaja: Sissejuhatus: Louis XVI on sündinud 23. august 1754 aastal ja suri 21. jaanuaril 1793. aastal . . Louis päris riigi oma vanaisalt Louis XV- lt, kuna tema isa ja varasem troonipärija oli juba 1765. aastal surnud. Ta krooniti Reimsis 11. juunil 1775. 16. mail 1770. aastal abiellus ta Austria hertsoginna Marie Antoinetteiga, kellega tal oli kaks poega ja kaks tütart. Louis XVI oli 17. sajandil Prantsusmaa valitseja. Kelle valitsemise ajal muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks. Louis XVI-l oli oma arusaam kuidas riiki juhtida. Tema valitsevaks motiiviks oli: ,, Pärast meid tulgu või veeuputus." Louis XVI Louis XVI on sündinud 23. august 1754 aastal ja suri 21. jaanuaril 1793. aastal. Tegelikul...
põhikool Depech Mode Referaat Koostaja: Kuupäev: 24. oktoober Pärnu 2009 Sissejuhatus Rock-muusika on laialdane ja varieeruv levimuusika suund, milles enamasti meloodilist vokaali saadab kitarr, trummid ja tihti ka basskitarr. Instrumendid on erinevates rock-muusika zanrites tihtipeale erinevad. Ka klahvpillid nagu klaver ja süntesaator on laialdases kasutuses. Eesti keeles võib rock-muusikale kirjapildis viidata mitmel erineval moel. Kuigi enamasti tarvitatakse inglise keelest pärit lühendatud versiooni "rock", on korrektne kasutada kirjutamisel ka selliseid võimalusi nagu rokk, rokkmuusika ja rock-muusika. Rock-muusika juured peituvad 1950. aastate rock'n'roll'is, rockabilly's ja rhythm and blues's. 1960. aastatel tekkisid sulamzanrid folgi ja dzässiga. 1970. aastatel järgnes veel suurem rock'i piiride avardamine, mille tagajärjel tekkis juurde mitmeid rock'i alazanreid nagu soft...
(§ 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. ) 1948. aastal UNESCO eestkoste all loodud Maailma Looduskaitseliit (The World Conservation Union) on maailma suurim loodus- ja keskkonnakaitseorganisatsioon, mis ühendab nii riikide valitsusi, valitsusväliseid ühendusi kui ka rahvusvahelisi organisatsioone. Selle liikmetena on esindatud 81 riiki valitsuse tasemel ning 113 riiki kas ministeeriumi või mõne muu riikliku ametkonnaga. Enamikus Euroopa Liidu riikides on viimastel aastatel majapidamiste, büroode ja ametiasutuste olmejäätmete kogused püsinud muutumatuna või vähenenud, kuid mõnes riigis ka suurenenud. Kõige rohkem jäätmeid elaniku kohta toodetakse Iirimaal, kõige vähem aga Poolas. Klaaspudel laguneb arvutuste kohaselt vähemalt miljon aastat. Mahavisatud suitsukoni lagunemiseks võtab aega kuni viis aastat
Tervishoiu Kõrgkool ämmaemanduse õppetool ERÜTROTSÜÜT Iseseisev töö füsioloogias Tallinn 2010 SISUKORD 1. VERI.................................................................................................................................. 3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME.......................................................................................4 2.1. Punaverelibled.............................................................................................................4 2.2. Hemoglobiin................................................................................................................5 2.3. Punavereliblede eluring...............................................................................................6 3. PATOLOOGIA.................................................................................................................8 3.1. Rauavaegusaneemia........................
Lk 99-100 Kordamisküsimused Tõene või väär? 1. Kõige liigirikkam loomaklass on putukad 2. Uus, täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi. 3. Loomade evolutsioonis on järk-järgult suurenenud sõltuvus biootilistest teguritest. 4. Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni. 5. Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed. 6. Linné lõi organismide loomuliku süsteemi. 7. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 8. Kambriumi plahvatus seisnes komeedi kokkupõrkes Maaga. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9. Kohastumuse kujundab: c) looduslik valik. 10. Makroevolutsioon tähendab: d) liigist kõrgema taksoni teket. 11. Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist. 12. Linnu tiib ja inimese käsi on: a) homoloogilised. 13. Evolutsioonilise progressi eeldusi loovad peamiselt: a) struktuurgeenide mutatsioonid. 14. Massilisi ...
(allah) saadetud ilmutuste kirjapandud vorm. Koraani mõiste tuletatakse 1. qar'a arab. k. valjuhäälega ettelugema 2. qeryana süüra k. kirja lugemine, lektsioon Põhiteema: Allahi, ainujumala kummardamine (allaheitmine) ning Muhammad on viimane inimkonnale saadetud prohvet, kes taastab eelnevate monoteistlike traditsioonide (juutlus, kristulus) õige varianti Ülesehitus: 114 suurat, 2-112 põhisuurad, 1 suura fatiha avamine, 113. ja 114. on vaimude eemale peletamiseks. Pikim 2. suura (286-287 a.), lühem 110, (3a), kokku koraanis 6211 ajaati (ayah, ,,märk") ehk värssi Suurade kronoloogia: Meka I periood (610-614/615) 48 suurat (ainujumal, ülestõusmine, kohtupäev) Meka II periood (615-616) 21 suurat (prohvetite lood, paradiis ja põrgu) Meka III periood (617-622) 21 suurat (prohvetite lood, uskmatute karistamine) Mediina periood (622-632) 24 suurat (seadusandlus, vaidlused raamatu rahvaga)
Lk 99-100 Kordamisküsimused Tõene või väär? 1. Kõige liigirikkam loomaklass on putukad 2. Uus, täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi. 3. Loomade evolutsioonis on järk-järgult suurenenud sõltuvus biootilistest teguritest. 4. Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni. 5. Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed. 6. Linné lõi organismide loomuliku süsteemi. 7. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 8. Kambriumi plahvatus seisnes komeedi kokkupõrkes Maaga. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9. Kohastumuse kujundab: c) looduslik valik. 10.Makroevolutsioon tähendab: d) liigist kõrgema taksoni teket. 11.Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist. 12.Linnu tiib ja inimese käsi on: a) homoloogilised. 13.Evolutsioonilise progressi eeldusi loovad peamiselt: a) struktuurgeenide mutatsioonid. 14.M...
1. Rakutsükkel. Muutused interfaasis. DNA replikatsioon. Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni. Interfaas on osa sellest, kus rakk täidab oma ülesandeid ja elab oma elu. Muutused interfaasis – Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste ühendite süntees. Rakk suureneb. Tsentrioolide kahestumine. Interfaasi lõpus DNA kahekordistub. 1) DNA-helikas kerib ahelad lahti. 2) DNA- polümeraas sünteesib kummagi ahelaga komplementaarse ahela. Kromosoom muutub kahe-kromatiidiliseks. Kromatiidid jäävad kokku tsentromeeri abil 2. Mitoos. Tähtsus. Üldine käik. Mitoosi faasid. Mitoos – päristuumse raku jagunemine. Profaas – tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid pakitakse kokku, tsentrosoomid liiguvad rakupoolustele, nende vahele tekivad kääviniidid. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasapinnale, kääviniidid kinnistuvad ühe otsaga tsentomeeri, te...
Pianoitall.com Colbie Caillat - Try - Pianoitall q = 140 w w b 4 & b bbb 4 oe oe oe oe oe oe oe ? bb b 44 oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe bb 5 w w w b & b bbb oe oeoeoeoeoeoeoe oeoeoeoeoeoeoe oe oeoeoeoeoeoeoe oe oeoeoeoeoeoe ? bb b bb 9 b bbb oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe w & b oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oeoe oe oeoeoe ? bb b bb 14 b bbb oe oe oe oe oe w w oe oeoe oeoe oe oe oe oe oe oeoe & b oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe ? bb b ...
Võib arvata, et külade rikkaim ja kõrgeim kiht ei olnud huvtatud ,,Sakala" radikaalsest mõisavastasest võitlusest. Pärisperemeestel polnud selle probleemiga enam tegemist. Samuti oli Jakobsonil tülisid ja vaenu osade kirjutajate või mõisaomanikega. Osad kõige jõukamad peremehed olid ,,Sakala" vastased. Eraldi osa moodustasid aktiivsed kaastöölised. Nendeks olid peamiselt kirjamehed rohkem väljakujunenud vaadetega kui talurahvas. Kurgja arhiivi alusel oli neid 113. Tuntumatest olid seal F. R. Kreutzwald, Ado Reinvald, Mihkel Veske, Hermann Jürgenson, August Kitzberg, Juhan Kunder. Kaastöö temaatika analüüs näitab, et aktiivsetel kaastöölistel oli ühiseks teemaks vaen mõisniku vastu, aga radikaalsuse aste erinev. Arenenud poliitiliste vaadetega inimesi praktiliselt polnud. Enamikel puudus teadlikum poliitiline maailmavaade, neid huvitas ennekõike balti mõisniku ja eesti talupoja vahekord. Oli ka neid, kes võitlesid kogu kehtiva
Kordamisküsimused ja vastused - bakterid ja arhed Veekogude elustik 1. Millest toituvad bakterid, milliseid elemente vajavad? Vastavalt süsinikuallikale (metaboolsete protsesside järgi) jagatakse bakterid heterotroofideks ja autotroofideks. Heterotroofide süsinikuallikaks on orgaanilised ühendid. Autotroofide süsinikuallikas on süsihappegaas (CO2). 2. Millised on bakterite ja arhede toitumistüübid? Nimeta ja kirjelda lühidalt. Fotolitotroofid: Taimed, vetikad, tsüanobakterid: valguseenergia arvel sünteesivad ATPd, C-allikana kasutavad CO2, CO2 redutseerimiseks kasutavad vett. Purpursed ja rohelised väävlibakterid: CO2 redutseerivad H2S abil Fotoorganotroofid: Purpursed ja rohelised mitteväävlibakterid, ATP sünteesivad valguseenergia arvel, C-allikana saavad kasutada nii CO2 kui ka orgaanilisi ühendeid, CO2 fikseerimiseks kasutavad reduktiivjõu allikana enamasti orgaanilisi aineid....
1 Tartu Ülikool 2 Sotsiaaliaalteaduste valdkond 3 Haridusteaduste instituut 4 Õppekava: Klassiõpetaja 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Karbi Barbi 16 17 VIIVITAMINE ÕPETAJAKOOLITUSE ÜLIÕPILASTE SEAS 18 19 seminaritöö 20 21 22 23 24 25 26 Juhendaja: prof Herbert Ving 27 28 29 30 31 32 Tartu 2018 1 2 2 33 1. Sissejuhatus 34Prokrastinatsioon on laialt levinud eneseregulatsiooni häire (Steel, 2007). See nähtus hõlmab 35teadmist, et mingi kohustus on vaja kindlal ajaperioodil sooritada, kuid sellest hoolimata ei 36suudeta end piisavalt motiveerida, et ülesanne õigel ajal ära teha (Senécal, Koestner, & 37Vallerand, 1995). Tegu on ennasthävitava harjumusega, mis raskendab hakkama saamist 38õpingute...
20 1.21 91 2.357947691 30 1.331 59 1.61051 40 1.4641 172 5.054470285 50 1.61051 17 1.1 60 1.771561 113 2.8531167061 70 1.9487171 300 17.4494022689 80 2.14358881 67 1.771561 90 2.357947691 254 10.8347059434 100 2.5937424601 110 2.8531167061 120 3.1384283767 130 3.4522712144 140 3.7974983358 150 4.1772481694
kaasuses viide selle kohta, et Hankija oleks ise määranud mõistliku tähtaja omapoolse kohustuse täitmiseks. Seega tuleb tõdeda, et Täitja kohustamisnõue tasu maksmise osas oleks mõistliku tähtaega arvestades esitatud tähtaegselt. (+) Vastus: Täitja saab esitada Hankija vastu täitmisnõude VÕS § 108 lg 1 alusel hankelepingust tuleneva tasu 304 900 eurot tasumise osas. Kas Täitja saaks esitada viivisenõude Hankija vastu VÕS § 113 lg 1 alusel? Ühtlasi saaks Täitja esitada Hankija vastu ka viivisenõude hankelepingust tuleneva kohustuse tasumise viivitamisest VÕS § 113 lg 1 alusel. Kuna tegemist on kehtiva võlasuhtega (eelnevalt kontrollitud), eksisteerib rahalise kohustuse olemasolu (eelnevalt kontrollitud) ning rahaline kohustus ehk hankelepingust tuleneva tasu 304 900 euro maksmine Täitjale on muutunud sissenõutavaks (eelnevalt kontrollitud).
Neid eristab riigikorraldusõiguse õiguslikest positsioonidest see, et nende kandjadeks on üksikisik ja adressaadiks avaliku võimu kandjad. Arvestada tuleb ka PS §10, millele toetudes on võimalik muuta PS-s sõnaselgelt nimetamata positsioone põhiõiguslikult kaitstud positsioonideks. Lisaks PS II peatükis nimetatud õigustele on põhiõigused ka muudes PS peatükkides sisalduvad subjektiivsed õigused: nt PS §-s 57, § 60 lg 1 teises, kolmandas ja neljandas lauses, § 60 lg-s 2, §-s 113, § 124 lg-s 2, §-s 151 ning § 156 lges 1 ja 2 nimetatud õigused. Esitatud loetelu ei pruugi olla täielik. PS põhiõigused on niisiis kõik PS-st tulenevad subjektiivsed õigused, mille kandjaks on üksikisik ja adressaadiks avaliku võimu kandja. Objektiivne õigus koosneb avaliku võimu kohustustest, mille täitmisele ei ole kellelgi subjektiivset õigust. Näiteks sätestab PS § 66 Riigikogu kohustuse pidada uue koosseisu esimene istung kümne päeva
VANASÕNAD 1. Arg kardab ka iseenda varju. 2. Aega läheb, aga asja saab 3. Ega amet leiba küsi, amet annab leiba. 4. Elu on lühike, viha ära pea. 5. Enne mõtle, siis ütle. 6. Enne töö, pärast palk. 7. Enne tee, pärast kiida. 8. Ei virgal puudu tööd ega laisal aega 9. Ei ole halba ilma heata. 10.Ettevaatus on tarkuse ema. 11.Hallpead austa, kulupead kummarda. 12.Harjutamine teeb meistriks. 13.Hea sõna võidab võõra väe. 14.Heategu ei roosteta. 15.Hirmul on suured silmad. 16.Hommik on õhtust targem. 17.Hooletus ees, õnnetus taga. 18.Iga algus on raske. 19.Iga asi omal ajal. 20.Igal linnul ise laul. 1 21.Ikka tasa ja targu. 22.Julge pealehakkamine on pool võitu 23.Kaks meest ikka kaks meest.. 24.Kel amet, sel leiba. 25.Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. 26.Kellel janu, sellel jalad. 27.Kergem on haiguse eest hoida, kui haigust arstida. 28.Kes alu...
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu.Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu.Nüüd siis lähemalt kuidas liigub elekter vedelikes, gaasides ja tahketes ainetes. Kui vedelik pole just vedel metall, siis on vabadeks laengukandjateks vedelikusioonid. Seega juhib vedelik elektrit kui elektrolüüdi lahus. Elektrolüüdiks nimetatakse keemilist ühendit (hapet, alust või soola), mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laet...
1. Oska kirjeldada MITOOSi ja MEIOOSi. 2. Interfaasis toimuvad protsessid. 3. MITOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub. 4. MEIOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub. 5. Platsenta ülesanded. 6. Mittesugulise paljunemise eelised ja puudused. (näited organismidest) 7. Sugulise paljunemise eelised ja puudused. 8. OVULATSIOON, MENSTRUATSIOON- millisel ajavahemikul toimuvad? 9. Kus toimub munaraku viljastumine? Kui kaua on munarakk viljastumisvõimeline? MÕISTED: 1. menstruatsioon 2. otsene areng 3. täismoondega areng /nt. 4. vaegmoondega areng /nt. 5. ovulatsioon 6. kehasisene viljastumine /nt. 7. kehaväline viljastumine /nt. 8. platsenta 9. moondega areng 10.haploidne kromosoomistik 11.diploidne kromosoomistik 12.embrüogenees 13.kliiniline surm 14.bioloogiline surm * kordamisülesanded: lk.113, lk.127-128 MITOOS hulkraksetele organismidele omane otsene jagun...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Tisler Ojar Sepp T-2 Esimese maailmasõja relvastus Referaat Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Sisukord SISUKORD SISSEJUHATUS ESIMESE MAAILMASÕJA RELVASTUS KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD Sissejuhatus Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohv...
Umbes samal ajal suri ka tema poeg Adeodatus. Kaks aastat hiljem võttis Augustinus vastu preestrikutsumuse, hiljem määrati ta Hippo linna piiskopi abiliseks. Augustinus jäi kogu oma ülejäänud eluks Hipposse, kus ta suri 34 aastat hiljem, olles 76 aastane. Selle aja jooksul võttis Augustinus osa paljudest religioossetest ja usulistest vaidlustest. Augustinus oli ka väga usin kirjutaja. Tänaseni on tema kirjutistest säilinud 113 raamatut. Kaks olulisemat teost "Pihtimused" ja "Jumala Linn" on andnud olulise panuse mitte ainult kristliku teoloogiasse aga ka psühholoogiasse ja poliitilisse filosoofiasse. Teost ,,Pihtimused" peetakse maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks. Raamatus käib Augustinus samm-sammult läbi selle tee, mille ta pidi läbima jõudmaks oma Jumalani. 2. Õpetused . Augustinusel puudub filosoofiline süsteem. Filosoofiat tuleb enamasti välja noppida tema teoloogilistest teostest
30 Arvutame ankruahela takistuse 0,5 × × (1 - ) 440 0,5 × × 1 - 0,845 = 0,198 172 , et saaksime leida ideaalse tühijooksu nurkkiiruse 0 , tuleb enne arvutada mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis - × × = = 440 - 172 × 0,198 = = 3,88 × -1 104,7 0 = 440 0 = = 113,4 -1 3,88 Leiame lühiajaliselt maksimaalselt lubatud käivitusvoolu, arvestades lähteandmetes koormatuse kohta öelduga 1 0,85 × (2 ... 2,5) × , , kus , 1 292 ... 366 , valime I1 = 366A, leiame ümberlülitusvoolule esitatud tingimuse 2 0,85 × (1,1 ... 1,2) × , 2 161 ... 175 , Valime käivitusastmete arvu. Soovituslik astmete arv mootoritele Pn= 10...50 kW on 2...3 , valime m=3 . 440
Kultuur ja igapäevaelu 1920.-30. aastail: Millised teadus- ja tehnikasaavutused lihtsustasid igapäevaelu (sh transport) (lk 77); Ehitati üha uusi elektrijaamu, sest elekter muutus oluliseks uute tööstusharude tekkimisel. Igapäeva elus tekkis inimestel vöimalus osta elektrilisi tarbekaupu ( raadiod, külmkapid, pesumasinad jne). Tänu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio. Elektrienergia kõrval oli tehnika arengus oluline koht sisepõlemismootoril. Auruvedureid ja laevu hakkasid asendama mootorvedurid ja laevad. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid.Auto hakkas muutuma luksus esemest tavaliseks tarbekaubaks. Teadustest oli eestvedajaks füüsika. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika. Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astronaudid, bioloogid, keemikud.Teadlaste avastused olid ka kasulikud meditsiinile. Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kuntslikul teel. Uuendused ...
Motiveeritud ja sihikindla õppimise tulemusel peab ka individuaalse õppekava alusel õppival lapsel olema võimalus saada positiivseid õppetulemusi ja hindeid. M.Maripuu ,,Miks ja kuidas värvata tööle puudega inimest?": ,,Iga inimene on Eestile ääretult tähtis ja iga töökäsi ülimalt teretulnud. ... Igaüks peab tundma, et ta on oodatud ja vajalik ühiskonna liige just sellisena, nagu ta on. ... Inimesed täna on märgatavalt avatumad ja sallivamad. Eestis on 113 000 puuetega inimest, 8,4% Eesti elanikkonnast. Käesolevast aastast makstakse tööl käivale puudega inimesele tööl käimise toetust. Samuti suurenesid sel aastal töö- ealiste puuetega inimeste toetused 30% võrra." Uskudes sotsiaalministrit on lootust, et erivajadustega inimestega arvestatakse üha rohkem, luuakse üha rohkem tingimusi täisväärtuslikuks eluks tervete kõrval. Kasutatud kirjandus: 1. Allik, J., Rauk, M. Psühholoogia gümnaasiumile, 2006 2. Almqvist, F
( T ) T ) T T ) 1 0 123 123 = 0 0 2 14 123 109 = 14 0 3 4 123 113 = 10 6 4 22 123 101 = 22 0 5 34 123 89 = 34 0 6 37 123 86 = 37 0 7 43 123 80 = 43 0
SISSEJUHATUS Prantsuse Vabariik on riik Lääne-Euroopas, mis piirneb Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Sveitsi, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaaniaga. Prantsusmaa pindala on 550 000 km². 3 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Pariis (2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 mln Rahvastiku tihedus : 113 inimest/ km² (01.01.2009.a.) Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6 mai 2007.a) Peaminister : François Fillon Rahvuspühad: · 1. jaanuar (uusaasta) · 1. mai (1. mai püha) · 8. mai (1945. aasta võidu püha) · 14. juuli (rahvuspüha, Bastille vallutamise aastapäev) · 15. august (Neitsi Maarja ülestõusmise püha) · 1. november (pühakute päev) · 11. november (vaherahu päev) · 25. detsember (Jõulupüha)
8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 Füüsika eksami küsimused ja vastused 2011 1. KÜSIMUS: Mis on valgusallikas? Nähtamatu valguse tüübid. (õpik lk 6-8) VASTUS: Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Infravalgus (IV) nähtamatu valguse üks osa. Ultravalgus (UV) nahas keemilisi reaktsioone esile kutsuv nähtamatu valgus. 2. KÜSIMUS: Sõnasta valguse peegeldumise seadus. Tee joonis ja märgi joonisele langemis ja peegeldumis nurk. Mis on langemis- ja peegeldumis nurk? (lk 10-11) VASTUS: Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Langemisnurk [alfa] nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurk [beeta] nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. 3. KÜSIMUS: Sõnasta valguse murdumise seadus ning märgi joonisele langemis- ja murdumisnurk. Mis on langemis- ja murdumisnurk? (lk 28-29) VASTUS: Valguse levimisel optilisest hõredamast keskonnast o...
Kordamisküsimused: 1. Riigi tunnused avalik võim, kogu riigi juhtumisaparaat, riigivõim ja selle aparaadi relvastatud struktuurüksused(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) territoorium, ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. 2. Võimude lahususe printsiip. Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõimu lahusus) personaalne(üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt) 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi Normatiivakt ehk õigus...
1) Millal toimus USA iseseisvussõda, kelle vahel see toimus ja milline oli selle tulemus? [lk 102—104] Iseseisvussõda toimus 1775–1783 Suurbritannia kuningriigi ning tema kolmeteistkümne Põhja-Ameerika koloonia vahel. Ameerika kolooniate iseseisvumiseks Suurbritannia kuningriigist toimunud iseseisvussõja lõpetas Pariisis 3. septembril 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahu, millega Suurbritannia tunnustas seniste Suurbritannia kolooniate iseseisvust. 2) Millal võeti vastu USA iseseisvusdeklaratsioon ja mis oli selle sisu? [lk 104] 1776 Philadelphias kokku tulnud teine kontinentaalkongress otsustas luua oma regulaararmee ja valis selle ülemjuhatajaks Virginia plantaatori George Washingtoni (eluaastad 1732-1799). Kui Inglise kuningas ähvardas mässajatega arved õiendada, siis võttis kongress 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mille koostas Virginia plantaator Thomas Jefferson (eluaastad 1743-1826). Sellega kuulu...
27 93 0,358 28 95 0,76 29 97 1,237 30 99 1,2 31 101 0,97 32 103 0,53 33 105 0,21 34 107 0,074 35 109 0,027 36 111 0,015 37 113 0,01 38 115 0 Kogu eluaadi maht: 33+238=109 (ml) Graafikult on näha kolme tõusu ja langust, mis näitavad, et aine konts. kolonnist väljumisel tõuseb, saavutab haripunkti ja langeb, kuni kogu aine on kolonnist väljunud. Ained jagunesid geelis vastavalt molaarmassile. Dekstraansinine, mille molaarmass oli suurim, väljus kolonnist esimesena. Tema elueerumismaht on minimaalne. Kolmandana elueerus DNP-
40 102 1,447 Vxmax 41 104 1,313 42 106 1,045 43 108 0,621 44 110 0,318 45 112 0,131 Tulemused ja nende interpreteerimine Arvutan kogu eluaadi mahu: 23 + 2*45 = 113 Graafikult ja ka tabelist on hästi näha, et kõikide värvuste puhul esineb fraktsioonides tõusu ja langusi, mis näitab, et aine konsentratsioon tõuseb kolonnist väljumisel, kuni saavutab oma haripunkti ja seejärel hakkab langema, kuni kogu aine on kolonnist lahkunud. Kõige suurema molekulaarmassiga oli dekstraansinine,mis väljus kolonnist esimesena. Järgmisena lahkus müoglobiin ja viimasena DNP-aspartaat, mis sisenes geeli pooridesse ning
w 360 528 224 528 0 w 224 528 224 544 0 w 424 520 192 520 0 w 192 520 192 544 0 w 432 520 432 536 0 w 432 536 336 536 0 w 336 536 336 544 0 w 328 544 392 544 0 w 392 544 392 512 0 w 208 576 208 728 0 w 208 728 1048 728 0 w 1048 728 1048 552 0 w 1048 552 1328 552 0 w 1328 552 1328 384 0 w 1328 384 1376 384 0 w 320 576 320 720 0 w 320 720 1040 720 0 w 1040 720 1040 544 0 w 1040 544 1320 544 0 w 1320 544 1320 248 0 w 1320 248 1376 248 0 w 296 536 216 536 0 w 216 536 216 544 0 x 87 78 113 81 0 24 b0 x 86 59 112 62 0 24 a0 x 87 100 113 103 0 24 a1 x 88 119 114 122 0 24 b1 x 89 240 115 243 0 24 b3 x 88 221 114 224 0 24 a3 x 87 180 113 183 0 24 a2 x 88 199 114 202 0 24 b2 w 1376 488 1336 488 0 w 1336 488 1336 56 0 w 1376 352 1328 352 0 w 1376 216 1320 216 0 w 1328 352 1328 64 0 w 1320 216 1320 72 0 w 1320 40 1320 72 0 w 1336 24 1336 56 0 w 1328 32 1328 64 0 151 560 576 608 576 1 2 5 151 560 616 608 616 1 2 5 151 560 656 608 656 1 2 5 151 560 696 608 696 1 2 5 w 240 264 240 240 0
4591 metsatulekahju toimus aastast 1921 kuni aastani 1939. Enim metsatulekahjusid toimus aastal 1933, kui toimus 578 metsatulekahju ja kokku põles 4733 ha metsa. 1933. aastale järgneb metsatulekahjude rohkuse poolest 1969. aasta, mil toimus 498 metsatulekahju. Sel korral oli kogupindalaks 258 ha.8 Suurima keskmise pindalaga metsatulekahjudega aasta oli 1963, kui põles korraga keskmiselt 33.2 ha metsa. Metsatulekahjusid oli sellel aastal 113, aga kogupindala oli neil 3755 ha. 9 ,,1963. aastal oli ulatuslik metsapõleng Visnevski sõjaväemetskonnas ja Zarja kolhoosis (2000 ha + 200 ha)." 10 Kogupindalalt jääb 1963. aasta alla vaid 1933. aastale.11 Keskmiselt toimus Eestis aastatel 1921-1939 ja 1948-2010 177 metsatulekahju aastas. 1921. aastast kuni okupatsioonideni toimus igal aastal keskmiselt 242 metsatulekahju. Okupatsiooni ajal toimus neid keskmiselt 160. Ning taasiseseisvunud Eestis on toimunud igal aastal keskmiselt 159
klaverikontsert Es-Duur op. 73, 1809 * Viiulikontsert D-Duur op. 61, 1806 * Kontsert klaverile, viiulile ja tsellole C-Duur op. 56, 1804-1805 * Koorifantaasia c-moll op. 80 (,,Kleine Neunte"), 1808-1809 * Ooper "Fidelio" (teise nimega "Leonore"), op. 72. 1804-1814 * Muusika näidendile ,,Egmont" op. 84, 1809-1810 * Balletid o "Musik zu einem Ritterballett" 1790-1791 o "Die Geschöpfe des Prometheus", op. 43, 1800-1801 * Laulumängud o "Die Ruinen von Athen" op. 113, 1811 o "König Stephan" op. 117, 1811 * Avamäng "Coriolanus" c-moll op. 62, 1807 * Oratoorium "Kristus õlimäel" op. 85, 1803-1804 * Missad o Missa C-Dur op. 86, 1807 o Missa solemnis D-duur op. 123, 18191823 * Klaverimuusika o 32 klaverisonaati, sealhulgas + Nr. 8 "Pateetiline sonaat" c-moll op. 13, 1797-1798 + Nr. 14 "Kuupaistesonaat" (Sonata quasi una fantasia) cis-moll op. 27 nr. 2, 1801 + Nr. 21 "Waldsteinsonate" C-Duur op
ee/search? hl=et&rlz=1T4SKPB_enEE308EE311&q=Linnastumise+armutu+tempo+tuleb+erilise lt+h%C3%A4sti+v%C3%A4lja %2C+kui+vaadata+linnaelanike+hulga+suurenemise+kiirust.+Kasvu+m %C3%B5%C3%B5detakse+mitte+enam+kuudes+v%C3%B5i+aastates%2C+vaid+p %C3%A4evades+%E2%80%93+linnadesse+kolib+iga+p %C3%A4ev+maapiirkondadest+suguv%C3%B5sade+kaupa+rahvast.+&lr= 94. 95. 96. 97. 98. 99. 100. 101. 102. 103. 104. 105. 106. 107. 108. 109. 110. 111. 112. 113. 114. 115. 116. 117. 5 118. 119. 120. 121. 122.
3 105 105 223 29,3 7 3 2500 214, 19,2 4 98 99 150 21,1 0 6 Immutatu 2316 15,4 5 113 112 139 172 188,2 16,9 18,5 16,8 d 7 2183 177, 15,9 6 104 104 131 17,5 3 9 Pehmenemise koefitsent: Kpehm= Rimm/Rkuiv Rkuiv - kuiva materjali survetugevus [ N/mm2] Rimm - immutatud materjali survetugevus [ N/mm2]
"Suur rahvasterändamine ja selle tagajärjed Euroopa ühiskondlik-poliitiliste suhete kujunemisele varakeskajal" Enamik germaani hõime võitles Rooma riigiga. Esimesed kokkupõrked toimusid 113-101 eKr kimbrite ja teutoonide sõjakäikude ajal. Roomlased ja germaanlased on juba aegade algusest saadik pidanud veriseid sõdu, kus saatis edu mõnikord üht, mõnikord teist riiki. Nende suhted ei olnud koguaeg vaenulikud. Keisririigi piiridel käis pidev kaubavahetus ja muu suhtlemine. Rooma rahu langemine oli sissejuhatus sajandipikkuse kriisi- ja muutusteajastu. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid,kandes hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisesesele kriisile.Senise elukorralduse säilitamiseks pidi keskvõim rohkem ääremaadega kompromisse tegem...
Kõige rikkalikumat ainet pakkusid rüütliromaanidele keldi müüdid kuningas Artusrist ja tema kaheteistkümnest ümarlauarüütlist. Väga populaarseks said keldi folklooril põhinevad arvukad romaanid Tristanist ja Isoldest. See on keskaja lüürilisemaid saatusliku armastuse süzeesid. Kaks noort inimest, kes on armujoogi mõjul hakanud teineteist armastama ja lõpuks traagiliselt hukkuvad. MARIE DE FRANCE´I värssjutustuse "KUSLAPUU" ümberjutustus -lk 113 lugemikust Tristani ja Isolde salajane kohtumine. Linnakirjandus keskajal (13.-15. sajandil) 13. sajandil olid linnad peamised kultuuri- ja hariduskeskused. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet
(yi-y)^2 1.- 4. 12 6 11 62 37 1250 64,6416 11.- 14. 52 27 80 25 38,5 364,5 42,7716 21.- 24. 71 15 96 4 37,5 2244,5 56,8516 164,264 113 3859 8 Üldine rühmasisene dispersioon: Üldkeskmine: Rühmadevaheline dispersioon: F-statistik: F-statistiku kriitiline väärtus (tabelist): Hüpoteesi vastuvõtmiseks peab F < Fkr , seega võetakse hüpotees vastu ja keskväärtused loetakse hüpoteesi põhjal homogeenseteks 9. Käsitledes valimit A aegreana pikkusega N = 25, kontrollida olulisuse nivoo = 0.05 juures selle juhuslikkust mediaankriteeriumi ja käänupunktide kriteeriumi järgi.
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond ESSEE Aines ,,Väljendusoskus" Teemal ,,Ohud nutitelefonide turvalisusele ja kasutaja andmete privaatsusele" Üliõpilane: Õpperühm: IASB10 Matrikli nr: Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn 2013 Sissejuhatus Kaasajal on väga levinud erinevate elektrooniliste seadmete kasutamine, mis abistab meid igal sammul ning üheks populaarseimaks selliseks abimeheks on nutitelefon. Uuringufirma Gartner andmetel moodustas nutitelefonide müük 2013 aasta kolmandas kvartalis 51,8% müüdud telefon...
Lk 113-114-Organismide paljunemine- sugurakkude areng Kas esitatud laused on tõesed v6i väärad? Vale viite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Tõene 2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vas...
(yi-y)^2 1.- 4. 6 12 11 62 37 1250 64,6416 11.- 14. 27 52 80 25 38,5 364,5 42,7716 21.- 24. 15 71 96 4 37,5 2244,5 56,8516 164,264 113 3859 8 Üldine rühmasisene dispersioon: Üldkeskmine: Rühmadevaheline dispersioon: F-statistik: F-statistiku kriitiline väärtus (tabelist): Hüpoteesi vastuvõtmiseks peab F < Fkr , seega võetakse hüpotees vastu ja keskväärtused loetakse hüpoteesi põhjal homogeenseteks 9. Käsitledes valimit A aegreana pikkusega N = 25, kontrollida olulisuse nivoo = 0.05 juures selle juhuslikkust mediaankriteeriumi ja käänupunktide kriteeriumi järgi.
60. Mida tähendab ja kust tuleb sõna filosoofia ning mida see teadus uurib? V: tarkuse armastus, kreeka keelest, uurib inimese sisemaailmas ja välismaailmas olevaid seaduspärasusi. 61. Mida kujutab tunnetusõpetus ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: uurib teadmist ja tõde. Mis on teadmine? Millised on teadmisallikad? Kuidas eristada näilist tegelikkusest? Mis on tõde? 62. Mida kujutab väärtusõpetus ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: eetikat ja esteetikat, nende põhjendamise võimalikkust. Kuidas põhjendada eetika vajalikkust, konkurentsi ja saavutust ühiskonnas? 63. Mida kujutab metafüüsika ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: füüsikale järgnev, uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. 64. Millised on filosoofia põhiküsimused? V: Kumb on primaarne kas vaim või mateeria? Kes oleme meie, kust tuleme ja kuhu läheme? 65. Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? V: usklik vaatab rohkem hinge, ateist mateeriat. ...
Rahastamine. Kohtla-Järves on väga mitmesugune noorsootöö toetamine, seda näitab see, kui erinevad summad on erinevatel aastatel suunatud erinevatele valdkonnadele. Kurtna Noortelaagri toetamine kasvas tunduvalt, 2012. aastal oli see toetamine 260 286 eurot, siis 2013. aastal kasvas toetamine juba 283 244 euroni. Veel kasvas noorte spordi, Kohtla-järve Noortekeskuse ja üldharidusürituste toetamine. 2012. aastal anti 256 540 eurot noorte spordi jaoks, 113 365 eurot Noortekeskuse jaoks ning 15 491 eurot üldharidusürituste jaoks, 2013. aastal anti juba 266 670 erurot noorte spordi jaoks, 131 041 eurot Noortekeskuse jaoks ja 17 000 eurot üldharidusürituste jaoks. Peaaegu ei muutunud linna spordiürituste finanseerinine eelmisel aastal see oli 20 731 eurot, aga sellel aastal on see 20 290 eurot. Tõsiselt vähenes maakondlike noorte ürituste rahastamine, võib öelda, et 2013. aastal seda üldse ei olnud, eelmisel aastal anti 16 716 eurot,
monomeeride(aminohapete) järjestus. Peptiidside ühendab aminohappeid. Valkude primaarstruktuur sõltub aminohapete arvust ja järjestusest. Esineb 20 erinevat aminohapet , mis jagatakse gruppidesse olenevalt külgahelate tüübist Polüpeptiid pikem aminihapete järjestus. Valk - polüpeptiid (või nende kompleks), millel on defineeritud 3D-struktuur; sageli olemas ka kvaternaarstruktuur ehk neljandat järku sruktuur. Valgu keskmine molekulmass 113 Da. Denaturatsioon - valgu kõrgemat järku struktuuri kadumine. Säilib primaarstruktuur, peptiidsidemed aminohapete vahel ei katke. - Renaturatsioon vastandprotsess denaturatsioonile
48 3456 86 3526 74 6586 131 3668 83 3071 112 8736 78 7020 74 6364 79 790 80 1360 72 6984 91 6097 80 7120 124 2108 118 4248 66 3828 83 6723 118 1298 81 5751 113 9605 89 1335 53 530 48 1632 66 4356 Err:508 Data Vald Sum - Kogus Sum - Maksumus Total Sum - Total Kogus Sum - Maksumus Err:508 1309 108016 1309 108016 Total Result 1309 108016 1309 108016
Pooled sõlmisid töövõtulepingu, lepingus ei lepitud kokku viivise määra Õiguslik küsimus ja RK seisukoht: 1 Kas intressimäär muudeti ära? VÕS § 101 lg 1 p 6 Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist – Hageja võib kostjalt nõuda viivist VÕS § 113 Lepinguga ei ole ettenähtud kõrgemat intressimäära – viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja välja kirjutatud arves kostjale oli uus intressi määr Rasdovski võttis selle vastu, allkirjastas, aga see ei tähenda, et kostja oleks nõustunud selle intressimääraga. VÕS § 13 Lepingut võib muuta või lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
