Õppemärkmiku numb 155398 Varian 48 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind /m3 Liik Hind /m3 Mark Hind /m3 Mark Hind /m3 Mark Hind /m3 BK100 23 LP02 160 Te02 153 Pla02 200 Al02 180 BK200 29 LP04 173 Te04 167 Pla03 200 Al04 153 BK250 36 LP05 113 Te07 240 Pla05 213 Al05 240 BK300 36 LP07 127 Te08 180 Pla07 160 Al07 280 BK501 17 LP08 200 Te10 260 Pla08 100 Al08 300 BR100 21 LP10 147 Te11 200 Pla10 180 Al09 253 BR200 27 LP11 220 Te15 200 Pla12 193 Al11 280
, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ...
KM 20% Algnäit 100 Optimaalne kulu 100 Mõõtja näit Käibe- Jrk. nr. Kuu nimetused Kulu kuus Summa kuus Kokku kuu algul kuu lõpul maks 1 Aprill 159 278 119 13,923 2,7846 16,7076 2 Mai 278 391 113 13,221 2,6442 15,8652 3 Juuni 391 504 113 13,221 2,6442 15,8652 4 Juuli 504 639 135 15,795 3,159 18,954 5 August 639 771 132 15,444 3,0888 18,5328 6 September 771 896 125 14,625 2,925 17,55 7 Oktoober 896 1003 107 12,519 2,5038 15,0228
vara arvelt. Asudes oma nõuet 28.02.2010.a realiseerima, selgub, et osaühing on viis päeva varem maha müünud kõik kummikud ja tooraine. Lisaks on ta aasta varem, täpsemalt 03.03.2009, koormanud kinnisasja hüpoteegiga panga L kasuks. 1) Kas pandipidaja P saab nõuda kommertspandi realiseerimist? 2) Kas ta saab kommertspandi arvelt realiseerida tootmisseadmed? Hüpotees: P saab nõuda kommertspandi realiseerimist AÕS § 302 ja KompS § 113 + § 11 alusel ? Eeldused: 1. kommertspant ? + (peab olema nortariaalselt tõendatud) 2. pandipidaja ? + 3. nõue ? + 4. sissenõutav (oleks muutunud sissenõuavaks 2012 ) § 12 + 5. kommertspandiga koormatud vara ? § 2 (2) ja AÕS § 343 TsÜS § 57, § 62 Jah, saab nõuda kommertspandi realiseerimist.
Eesti 1905-1920 1) 1905. aasta revolutsiooni tulemused Eestile. Eesti areng. Esimene partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna moodustasid Postimehe ümber koondunud liberalistid. Erimeelsus. J. Tõnisson-Bürgemusse selts- tagasihoidlik, eesti alade ühinemine ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale. Y. Teemant- nõudlikum, nõudis valitsuse korralduste muutmist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, senise omavalitsuse laialisaatmise, revolutsiooni komitee loomist, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist inimestele, politsei ja sõjaväe asendamist relvastatud rahvamiilitsiga. 1. Emakeelne asjaajamine ja kooliharidus 2. Boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse 3. Keelduti sõjaväe teenistusest, maksude maksmist 4. Relvastatud salgud 5. Revolutsiooni komiteed 6. Kuuluti välja Vabar...
ka Venemaaga. P'yngyang on Põhja-Korea pealinn ja suurim linn, mis 3 asub Taedongi jõe kaldal. P'yngyang on Põhja-Korea administratiivne, kultuuriline ja ajalooline keskus. P'yngyang tähendab korea keeles 'laia maad'. Elanikke on P'yngyangis ligikaudu 3 700 000. Riigikeeleks on Põhja-Koreas korea keel. Põhja-Korea pindala on 120 540 km². 2006 aasta andmetel elab Põhja-Koreas inimesi ligikaudu 23 113 000 ning rahvastiku tihedus on 192 in/km². Iseseisvus saavutati 15. august 1945. Rahaühikuks on Põhja-Koreas kvonn. Nimi: Põhja- Korea kõige tavalisem kohalik nimi on Buk Chosn 'Põhja- Chosn"' (; ). Lõuna-Koreas kasutatakse tavaliselt nime Buk Han 'Põhja-Han' (; ). Sõna Han vihjab Jumala südamele pärast inimese pattulangemist. Selle nimega tuuakse paralleel, et ka Jumal valutab südant Põhja-Korea saatuse pärast.
Jrk nr Aeg (s) R1 R2 R1 R2 R1 1 5 203 161 0,95754717 0,75943396 0,0433802956 2 10 178 141 0,83962264 0,66509434 0,1748027244 3 15 155 127 0,73113208 0,5990566 0,3131611578 4 20 137 113 0,64622642 0,53301887 0,4366053488 5 25 120 101 0,56603774 0,47641509 0,5690945319 6 30 105 91 0,49528302 0,42924528 0,7026259245 7 35 93 82 0,43867925 0,38679245 0,8239867815 8 40 83 75 0,39150943 0,35377358 0,9377456669
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
Rahvusvahelised suhted 1930ndail: Hitleri sammud Suur-Saksamaa loomisel ja Austria sündmused – mis, miks ja millal toimus; Müncheni kokkulepe – millal, miks toimus, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg 1938. Aastal hakkas Hitler oma eesmärki ellu viima(Suur-Saksamaa loomist) ja esmaslt okupeeris Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning Hitler kuulutas selle maa Saksa riigi osaks. Hiljem hakkas Saksamaa pilku köitma Tšehhoslovakkia ja Poola. ;; 1938. Aastal 29 septembril sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe. Kokkuleppega loodeti vältida kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1938 aasta kevadel vallutasid sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Prantsusmaa ega Suurbritannia ei astunud tšehhide ja slovakkide kaitseks välja, seega osutus kokkulepe sisuliselt Tšehhoslovakkia reetmiseks. Saksa-Poola suhted (millised olid, miks s...
Kompleksne liidetud, seotud 50. Demograafiline rahvastikuline 109. Konkreetne kindel 51. Desarmeerima relvastust vähendama 110. Konkurent vastane 52. Diagnoos haiguse kindlaksmääramine 111. Konstateerima nentima, tõsiasja kinnitama 53. Diagramm skeem, joonis 112. Konsultatisoon järelaitamine, nõustamine 54. Distsipliin kord 113. Kontingent inimeste grupp 55. Dokument ametlik paber 114. Kontseptsioon vaadete süsteem 56. Domineerima esile tulema 115. Konventeerima teisendama, muutma 57. Dotatsioon riiklik juurdemaks 116. Kooperatiiv ühisettevõte 58. drastiline - rabav 117. Kotlet hakklihatoit 59. Dramaatiline tugev, jõuline, vapustav 118
KORDAMINE KT 6 1.Mida uurib astronoomia? Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehade ja kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ja arengut. 2. Mida mõistetakse tähtkujude all? Tähtkuju all mõistetakse kindlat piiritletud taevaala. 3. Tähtede värvused, millest on tingitud ja mida iseloomustab näiline tähesuurus? Tähtede värvus valged, punased ja kollased. Tähtede värvus on seotud nende pinnatemperatuuriga. Mida soojem, seda (sinakas) valgem. Tähesuurus iseloomustab tähelt Maale jõudvat näilist valgusenergiat. 4. Mis on taevasfäär, taevasfääri elemendid : maailma põhja- ja lõunapoolus, seniit, nadiir, horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand, vertikaalsirge? Taevasfäär on suvalise raadiusega sfäär, mille sisemisel pinnal paiknevad taevas nähtavad taevakehad,. Tegemist on mudeliga. Maailma põhjapoolus P punt taevasfääril, mis jääb selle pöörlemisel paigale (Põhjanael)...
1. Tõstma lever 2. Tõusma Se lever 3. Minema Aller 4. Omama Avoir 5. Ostma Acheter 6. Maksma Payer 7. Tööle võtma Employer 8. Elama kuskil Habiter 9. Sööma Manger 10. Saatma saadetist Envoyer 11. Reisima Voyager 12. Liigutama/liikuma Bouger 13. Katsuma Toucher 14. Üritama/proovima Essayer 15. Vaatama Regarder 16. Rääkima Parler 17. Puhkama Se reposer 18. Jalutama Se promener 19. Kiirustama Se dépcher 20. Ärkama Se réveiller 21. Magama minema Se coucher 22. Hüüdma/kutsuma Appeler 23. Pesema Laver 24. Ennast pesema Se laver 25. Riidesse panema Habiller kedagi 26. ...
Hoolduskulud (madalad) 3 4 4 4 4 4 Töökindlus (kõrge) 5 4 4 4 4 4 Energiakulu (madal) 3 3 4 3 3 3 Kasutamislihtsus (kerge) 5 4 5 4 5 4 Muudatuste lihtsus 4 2 4 5 3 5 Ohutus (ohutu) 2 4 4 4 3 4 Tootlikkus(kõrge) 3 5 3 4 4 3 Kokku 104 122 113 104 110 7. Lõplikuteks variantideks sobiksid kellaajaliselt kastetav süsteem koos sprinkleritega pritsimisega. Sedasi kastetaks iga etteantud aja tagant, selle süsteemi eelis oleks selles, et see on odavam ehitada ning lihtne on ümberkorraldusi teha. 8. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõigi variantide vaheks on pigem süsteemide hinna erinevus, mis määrab ära suure osa hindamiskriteeriumitest. Kõige
fruktoos siirup, pastöriseeritud paksendajad rõõsk koor. Toote kaal 150 g 150 g 150 g Pakendiliik tops tops tops Energiat 109 kcal Energiat 476 kJ/ 100gr toodet sisaldab Valke 5.8 % 113 kcal Energi 544 kJ / 129 Süsivesikuid 15.8 g at kcal Valke 2.8 g Rasvu 2.5 g valke 7.3 g Süsivesikuid 18.2 g süsivesikud 16.0g
Kokku 113900 Aastalõpu inventuuri kohaselt oli kaubavaru 1500 tk Arvutada lõppvaru maksumus järgmiste meetodite kohaselt (NB Tegu on perioodilise arvestussüsteemiga!) a) FIFO meetodil Vastus: 900 (30.11) x 13= 11700 600 (04.05) x 11,6= 6960 Lõppvaru maksumus: 11700+ 6960= 18 660 kr b) Kaalutud keskmisel meetodil. Vastus: Ressurss: 10 000 tk ning 113 900 kr Ühiku kaalutud keskmine soetushind 113900kr : 10000tk = 11,39 kr/tk Varud perioodi lõpul hinnas 1500 x 11, 39=17 085 kr 4. Muusikariistade kaupluses toimusid jaanuarikuu jooksul järgmised tehingud: Kuupäev Tehing Ühikud Soetusmaksumus Müügihind Kokku (tk) (kr/tk) 01.01 Varu 15 400 600 6 000 algjääk
Kiiruisutamine Kiiruisutamine on talispordiala, kus võisteldakse erilistel pikkadel õhukese teraga uiskudel. Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline. Olümpiamängudel uisutatakse ainult üksikdistantsidel, nii naistel kui meestel on viis ala. Naised võistlevad 500, 1000, 1500, 3000 ja 5000 m. Mehed 500, 1000, 1500, 5000 j...
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 (§ 7) vt ka http://www.histrodamus.ee/index.php?&event=Show_main_layers&layer_id=113 1) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika 2) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ristirüütlid, Taani ja Rootsi riik) · Esimesed piiskopid (Meinhard, Berthold) ja nende tegevus · Piiskop Albert (pildil tema pitsat), vallutuse organiseerimine ja lõpuleviimine · Riia: asutamine (aeg, eesmärk, tähtsus) · Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad (asutamine, eesmärk, asutamise aeg, ordu lõpp) Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu 1237. aastal, aasta pärast Saule lahingut (1236), liideti Mõõgavendade ordu ametlikult Saksa ordu...
Ülesanne 1. 2. 3. 4. 5. 6. ühele aastale 1 ja teistele panen 0 Aasta 2001 1999 1994 1 Harju 2002 0 0 0 2 Hiiu 2002 0 0 0 3 Ida-Viru 2002 0 0 0 4 Jõgeva 2002 0 0 0 5 Järva 2002 0 0 0 6 Lääne 2002 0 0 0 7 Lääne-Viru 2002 0 0 0 8 Põlva 2002 0 0 0 9 Pärnu 200...
5+00 v 37 85 110 120 123 117 133 150 133 k 68 82 103 119 129 125 125 150 133 p 40 92 100 115 130 127 126 147 133 6+00 v 55 100 103 119 120 113 125 144 127 k 50 77 103 113 123 110 138 146 131 p 44 93 103 117 122 117 133 149 133 7+00 v 65 70 108 118 121 128 130 150 136 k 67 85 104 112 126 115 137 146 133
5+00 v 37 85 110 120 123 117 133 150 133 k 68 82 103 119 129 125 125 150 133 p 40 92 100 115 130 127 126 147 133 6+00 v 55 100 103 119 120 113 125 144 127 k 50 77 103 113 123 110 138 146 131 p 44 93 103 117 122 117 133 149 133 7+00 v 65 70 108 118 121 128 130 150 136 k 67 85 104 112 126 115 137 146 133
VAR# 96: (________) "inst_22>o" GRP# 55: BEG = 109, LEN = 2 ----- 109 0: (____) ( 0 1) V = 41 "inst_22>i_1" 110 1: (____) ( 0 0) V = 2 "i_39" VAR# 97: (________) "inst_23>o" GRP# 56: BEG = 111, LEN = 2 ----- 111 0: (____) ( 0 1) V = 41 "inst_23>i_1" 112 1: (____) ( 0 0) V = 1 "i_40" VAR# 98: (________) "inst_24>o" GRP# 57: BEG = 113, LEN = 4 ----- 113 0: (I___) ( 2 1) V = 69 "inst_24>from0" 114 1: (____) ( 2 0) V = 73 "inst_24>from1" 115 2: (____) ( 0 3) V = 69 "inst_24>from2" 116 3: (I___) ( 0 0) V = 73 "inst_24>from3" VAR# 99: (________) "inst_25>o" GRP# 58: BEG = 117, LEN = 4 ----- 117 0: (I___) ( 2 1) V = 61 "inst_25>from0"
Materiaalõiguse kaasus Veiko plaanis ajada narkoäri. Kuna Veikol olid Hollandis selleks kontaktid, siis oli küsimus vaid selles, kes läheks narkootilisele ainele Amsterdami järele ning kuidas see Eestisse tuua. Veiko leppis kokku oma tuttava Margusega, kes oli nõus 5000 EEK eest Hollandis ära käima. Kokkulepitud päeval lendas Margus Amsterdami ja kohtus Veiko kontaktisikuga, kuid ta ei suutnud kümmet kilesse pakitud narkootilise ainega ,,muna" alla neelata. Isegi Veiko poolne Marguse veenmine telefoni teel ja ägestunud hüüe ,,Löön su raisa maa sisse!" ei muutnud olukorda. Margus küll proovis, aga ei suutnud okserefleksi tõttu ülesannet täita ning muul viisil ei riskinud ta narkootilist ainet avastamise hirmus kaasa võtta. Kui Margus Eestisse naases, esitas Veiko talle 50 000 EEK suuruse võlanõude, kuna tal jäi väidetavalt just nii suur kasum narkoaine edasimüügilt teenimata. Kui Margus keeldus maksmast, lõi Veiko teda rusikaga näkku, ...
100 167 89 119 228 44 34 286 317 RR3 400 617 364 466 955 168 90 1083 1319 1000 1341 899 1269 2491 381 224 2610 3390 100 145 81 155 221 48 41 300 302 RR5 400 449 344 655 953 152 113 1104 1297 1000 1221 917 1391 2472 380 259 2612 3389 Üldiselt iseloomustaksin algoritme järgmiselt: · FCFS simulatsiooni taktide arvu kasvades suurenevad kiiresti, ent lineaarsele lähedases prograssioonis ka CPU ooteajad Ressursside järjekorrad on suhteliselt stabiilsed, kuna CPU-lt saabuvad protsessid ressursse nõudma piisavalt suurte vahedega
shelter of a common system of walls and fortifications. Integrity The boundaries of the inscribed World Heritage property and its buffer zone were modified in 2008 in order to bring the boundaries of the inscribed property in conformity with the boundaries of the Tallinn Old Town Conservation Area, recognized as a national monument in Estonia. The historic centre of Tallinn World Heritage property (thus increased from 60 ha. to 113 ha.) now encompasses the upper town (Toompea), the lower town inside the medieval walls, as well as the 17th century historic fortifications surrounding the entire Old Town, and a range of primarily 19th century structures, streetscapes and views, which today form a green area around the medieval city. This modification has ensured inclusion of all primary elements contributing to the outstanding universal value of the property, and strongly enhanced its completeness and integrity.
-Neitz, Mary Jo. 2014. Becoming Visible: Religion and Gender in Sociology. Sociology of Religion 2014, 75:4, 511-523 -McPhilips, Kathleen. 2016. Contested Feminisms: Women's Religious Leadership and the Politics of Contemporary Western Feminism. Journal for the Academic Study of Religion. 2016, Vol. 29 Issue 2, 134-149 2)Keshet, Yael; Simchai, Dalit. 2014. The `gender puzzle' of alternative medicine and holistic spirituality: A literature review. Social Science & Medicine 113 (2014), 77-86. Keshet ja Simchai võtavad oma artiklis vaatluse alla komplementaarse ja alternatiivse meditsiini (CAM) ja holistilise spirituaalsuse kasutajad nii tarbijad, nii praktikute kui klientide/patsientide/kasutajate tasandil ning tõstatavad selleteemalisi sotsioloogilisi ja antropoloogilise artikleid lähilugedes küsimused sellest, miks just naised selliseid alternatiivseid meditsiinipraktikaid
Rakvere Reaalgümnaasium Marit Mesi 5.klass ALPAKAD Referaat Rakvere, 2019 Alpaka (ld.k. Vicugna pacos) on Lõuna-Ameerika Andidest pärit kaamellane, kes meenutab välimuselt väikest laamat (vt lisa 1.). Alpaka kuulub sõraliste seltsi, mõhnjalgsete alamgruppi ja on mäletseja. Alpakal on erinevalt teistest mäletsejalistest vaid kolmekambriline magu (veisel näiteks on neljakambriline magu). Alpakad on üks maailma vanimaid kodustatud kariloomatõuge. On tõestatud, et alpakad kodustati ligikaudu 6000 aastat tagasi. Loomad elutsevad peamiselt Peruus, Boliivias, Ecuadoris ja Tšiilis mägedes 3000–5000 meetri kõrgusel. Loomi kasvatavad kohalikud talunikud ja karjused Andides aastaringselt. Metsikuid alpakasid ei ole olemas. Alpakade vanimaks tänaseni elusaks eellaseks loetakse vicunjasid (vt lisa 2.). Alpakad on suuremad kui vicunjad, kuid väiksemad teistest kameliididest: kaamelitest ja laamadest. Alpaka...
kasutasid spartalased Peloponnesose sõjas puidu, väävli ja pigi põletamisel saadud suitsu. 1855. aastal kasutasid inglased Krimmi sõjas väävli põletamisel tekkivat suitsu. 1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegi poolest kasutati keemiarelva laialdaselt Esimeses maailmasõjas. 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased kloori Flandrias. Kogu sõja jooksul kulutati erinevaid ründemürke kokku 113 000 tonni, kannatada sai ligi 1,3 miljonit inimest ja suri umbes 91 000. Maailmasõdadevahelisel perioodil jätkus keemiarelva arendustegevus ning suurte keemiarelvaarsenalide loomine. Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925. aastal Genfi protokolliga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski ei peetud keeludest kinni ning peagi oli ka rünnak. Teises maailmasõjas kasutati keemiarelva piiratud ulatuses. Pärast sõda uputati suur osa Saksamaa keemiarelvadest Biskaia lahte
Streymoy, kus asub pealinn Tórshavn (ca 18,7 tuhat elanikku). Teine suurem kohaliku omavalitsuse üksus (kommuun) on Klaksvík. Fääri saarte rahvaarv on ligikaudu 48 tuhat elanikku, kuid elanikkonna suure hajutatuse tõttu on kokku 34 kommuuni. Lähim asustatud punkt Fääri saartele on Shetlandi saared, mis asuvad 300 kilomeetri kaugusel. Island asub 450 km, Norra 675 km ja Kopenhaagen 1500 km kaugusel. Vahemaa saarestiku põhjapoolsemast punktist lõunapoolseima punktini on 113 kilomeetri, suurim vahemaa idast läände on 75 kilomeetrit. Saared on vulkaanilise päritoluga, kõrgeim punkt on 882 meetrit merepinnast. Umbes 6% maast on haritav, ülejäänut kasutatakse 70 000 lamba kasvatamiseks. Fääri saartel on oma lipp, pangatähed ja pitsatid, samuti oma pass. Fääri keel on tunnistatud ametlikuks keeleks, kuid taani keelt võib kasutada kõikides ametlikes asjaajamistes ning õppetöö koolides toimub taani keeles. Nimi: Fääri saared (taani k
Klapuch aga hilines Donati vastu matile ja itaallasele loeti seljavõit, tsehh langes välja. Çoban võitis 2:1 Nyströmi. Palusalu 1, Hornfischer 2, Çoban ja Nyman 3, Donati ja Nyström 4 punkti.Neljandas ringis keeras Hornfischer minutiga selili Donati ja Nyman Nyströmi (15.47). Ainult Palusalu pidi Çobaniga täisaja rassima, enne kui 3:0 võidu sai. Kolm medalisti olid selgunud, medalid veel omavahel jagamata. Hornfischerile loositi vastu Palusalu.Palusalul oli selja taga 9 matsi ja 113 minutit maadlust, Hornfischeril 4 matsi ja 44 minutit. Ning veel midagi. Võitmatus. Puupüsti täis Deutschlandhalle. Reklaamimöll. Ja seal auloozis istus füürer isiklikult. Juba oli raskekaalu tõstmise võitnud Josef Manger, jättes kolmandaks Arnold Luhaääre, kohe pidi Hornfischer veel kord tõestama aaria rassi üleolekut.Muidugi teadsid seda ka kohtunikud. Ja Hornfischergi uskus, et enam-vähem tasavägise maadluse korral kuulutatakse võitjaks tema
D: Palgavõlg 649,04 K: Töötuskindlustusmaksevõlg 60,20 K: Tulumaksuvõlg 551,04 K: Pensionikindlustuse võlg 37,80 5) Töötasu maksmine D: Palgavõlg 2360,96 K: Arvelduskonto 2360,96 ÜLESANNE 3 Puhkus teenitakse välja selle perioodi jooksul, millal tehakse tööd. Puhkusetasuerladis D K S0 1200 5) 930 4) 83 7) 30 D K K 930 K 113 S1 383 1) D: Palgakulu 1000 D: Sotsiaalmaksukulu 330 D: Töötuskindlustuskulu 10 K: Palgavõlg 1000 K: Sotsiaalmaksuvõlg 330 K: Töötuskindlustusvõlg 10 tööandja kulu 2) K: Palgavõlg 211,36 K: Pensionikindlustusvõlg 20 K: Töötuskindlustusvõlg 20 töövõtja oma K: Tulumaksuvõlg 171,36 3) D: Palgavõlg 788,64 (1000 211,36 = 788,64) K: Arvelduskonto 788,64
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Laura-Roberta Ründva Alice'i juhtum Juhtumisnalüüs Tallinn 2016 Sisukord Juhtum, millele on tehtud sekkumisplaan...................................................................................3 Laura-Roberta Ründva Alice'i probleemide hindamine ja analüüs..................................................................................4 Keskkonnakaart...........................................................................................................................6 Sekkumise eesmärgid....
m.a.j. Trajanuse foorum vasemas nurgas Venus Roomas. 2. saj. e.m.a. Genetrixi tempel. 1. saj. e.m.a. Makett. Rooma monumendid. Tituse triumfikaar. 81. m.a.j. Tituse triumf. Reljeef Constantinus Suure võidukaarel. triumfikaar. 315 m.a.j. Marcus Aureliuse Trajanuse sammas. 113 Reljeefid Trajanuse ratsamonument. 161- m.a.j. sambal. 180 m.a.j. Rooma mausoleumid. Caecilia Metella mausoleum. 30 e.m.a. Caius Cestiuse Augustuse mausoleum mausoleum. u. 12 1. sajandil m.a.j. e.m.a. Makett.
21 10 1.1 5 1 20 1.21 91 2.357947691 30 1.331 59 1.61051 40 1.4641 172 5.054470285 50 1.61051 17 1.1 60 1.771561 113 2.8531167061 70 1.9487171 300 17.449402269 80 2.14358881 67 1.771561 90 2.35794769 254 10.834705943 100 2.59374246 110 2.85311671 120 3.13842838 130 3.45227121 140 3.79749834 150 4.17724817 160 4.59497299 Page 1
Lisa 2 foto 1 foto 2 foto 3 foto 4 (Pulkjad bakterid) (Spiraal bakterid) (Kerakujulised bakterid) (Niitjad bakterid) foto 5 (Nõrgalt keerdunud bakterid) 10 Kasutatud kirjandus L. Colvin, E. Speare 1992 Usborne Publishing Ltd. Tõlge eesti keelde A. Raiet 1996 Koolibri ,,Laste looduseentsüklopeedia" lk. 13, 27, 30, 65, 113 Eesti Entsüklopeedia nr. 1 lk. 436, 437, 438 Eesti Entsüklopeedia nr. 9 lk. 455 http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/bakterid1.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/lagunemine.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/haigus.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-8-2.htm http://www.zone.ee/loodusop3/bakterid.htm
väljakuulutamisel. Töölepingute üleminek tähendab töölepingu poolte jaoks seda, et ühtegi töölepingu tingimust ei saa muuta poolte kokkuleppeta, v.a tööandja nimi. Töölepingu üleminek (2) Ettevõtte üleminekul kehtivad järgmised töötajate informeerimise ja nendega konsulteerimise kohustused: vähemalt 1 kuu enne ettevõtte üleminekut peavad ettevõtte üleandja ja omandaja esitama TLS § 113 lg 1 kohaselt töötajate usaldusisikule või selle puudumisel töötajatele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise, mis sisaldab vähemalt järgmiseid andmeid: kavandatav ettevõtte ülemineku kuupäev; ettevõtte ülemineku põhjused; ettevõtte ülemineku õiguslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed töötajatele; töötajate suhtes kavandatavad meetmed.
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Õigusteadus TSIVIILKOHTUMENETLUS Referaat Koostaja: Mati Makkar HAJB10 Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 TSIVIILKOHTUMENETLUS Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üld ja eriosa piiritlemine tsiviilkohtumenetluse seadustikus..............................................4 TsMS 1; 2; 3 ja 4 osade loetelu...........................................................................................5 TsMS 5-15 osa nimeline loetelu..........................................................................................6 Tsiviilkohtumenetluse põhimütted, menetlusekonoomia...................................
ka tundide arv? Millist intressi, kas reaalset või lepingujärgset võib nõuda AS ja mis seadus seda reguleerib? Kas saab nõuda dokumentatsiooni üleandmist, kui lepingus puudub nõue selle kohustuse kohta? Kui, siis mis alusel? Lahendus Kas kohus mõistab välja viivise? Ei mõista. Tegemist oli õigustatud viivitamisega, sest tegemist oli maksesegadusest tingitud viivitamisega, mille ajal klaariti segadust ning selle perioodi eest viivist ei maksta.(§ 113. Viivis lg 4) Kas omab tähtsust asjaolu, et ei olnud tõendeid teenuse osutamist kajastavate dokumentide üleandmise kohta? Esiteks uuriks, milliseid dokumendid taolisel juhul üldse olid kohustuslikud ning mis lisaks kokku lepiti. Kuid töö tuleb dokumenteerida ning töö üleandmisel tuleb kõik vastavad dokumendid üle anda. Seega jah omab tähtsust. Kas oleks tähtsust sellel, kui OÜ-le esitatud dokumentides oleks märgitud nii tööde loetelu kui ka tundide arv? Jah
suuremeelsust. Doonorlus sobib väga hästi selle jaoks! Minu kogemus ütleb, et pärast annetamist tulevad väga paljud küsima enesetunde üle ning ühtlasi kiitma tublidust. Sarnase teguviisiga näidatakse, et inimesel on soe süda. Eesti on mitmete õnnetuste poolest ühe inimese kohta Euroopas esirinnas. Kokku on esialgsetel andmetel käesoleva aasta 10 kuu jooksul Eestis registreeritud 1575 inimkan- natanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 113 ja sai vigastada 2001 inimest. Eestlasi on vähe ning väikese riigi jaoks on see selgelt liiga suur arv. Erinevaid töö-ja liiklusõnnetusi juhtub meil päris palju. Väga tihti on säärastel juhtudel vaja vereülekannet. Minnes verd annetama, võib inimesel enda teadmata olla temast mõnele pereliikmele kasu, sest Eestis toimuvate tihedate õnnetusjuhtumite tõttu võib nii mõnegi lähedasega kahjuks midagi juhtuda. 2004.
Katariina suhtes heatahtlikuma hoiaku ning 1996 korraldas Venemaa Teaduste Akadeemia Katariina surma 200. aastapäeva tähistamaks isegi konverentsi. Lääne ajaloolased on vaielnud, kas Katariinat tuleb vaadelda valgustatud absolutismi või despotismi esindajana. 9 Kasutatud kirjandus David Warnes ,,Vene tsaaride kroonika" lk 145; lk 137 ; lk 113 Ene4 lk 391 http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/vene/pisipilt/p p_05_rokotov_katariina.jpg http://www.histoiredesjuifs.com/articles.php?lng=fr&pg=764 http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://upload.wikimedia.org/wikisource/hr/thumb/9/98/Katarin aii.jpg/97px- Katarinaii.jpg&imgrefurl=http://hr.wikisource.org/wiki/Poviest_Rusij e_II.3&h=120&w=97&sz=3&hl=et&start=3&um=1&tbnid=Vy5byQf kt8a9xM:&tbnh=88&tbnw=71&prev=/images%3Fq%3DKatarinaII
Read Chapter_5_Output_Control_Methods.pdf Question 1 (10 marks) Draw a PID control scheme and write down an equation to describe the PID control. Compare the differences between the “bang-bang“ control and proportional control. What are the functions of Integral and Derivative terms in the PID equation. Solution: Draw a PID control system: (Figure 5.5, page 111) Write down an equation to describe the PID control: (page 111) Compare the differences and the advantages between the “bang-bang“ control and Proportional control: (page 105) “Bang-Bang“ control or ON-OFF control is the simplest control system. It turns ON when the system needs more INPUT and tuns OFF if the system doesn’t need INPUT any more. The INPUT is similar to the PWM square wave (running ON and OFF during the length of the needed INPUT). Bang-Bang control is similar to the PWM input signal Proportional control: Bang-Bang con...
Kuna EPGluC bändi asukoht on kahtlane, kalibreerimisgraafiku koostamiseks kasutasin redeli bände. Leidsin iga bändi asukoha, kasutades navigaatori, sellega sain nende migreerumisteepikkused (pixelites). Kandsin tulemused tabelisee : Migreerumistee Molekul pikkus, px ide mass, kDa 20 200 38 150 76 100 113 70 156 50 188 40 245 30 310 20 393 15 414 10 Tabeli põhjal koostasin kalibreerimisgraafiku Excel programmis, ning kasutades trendline funktsiooni leidsin graafiku võrrandi. Graafiku võrrand on y = 174.67e-0.007x , kus y on mass, x on pixelid.
1960 2 786 740 N/A % 1961 2 840 375 1.92 % 1962 2 894 510 1.91 % 1963 2 950 903 1.95 % 1964 3 011 957 2.07 % 1965 3 079 034 2.23 % 1966 3 153 879 2.43 % 1967 3 235 125 2.58 % 1968 3 317 315 2.54 % 1969 3 392 949 2.28 % 1970 3 457 113 1.89 % 1971 3 507 593 1.46 % 4 1972 3 547 335 1.13 % 1973 3 582 950 1.00 % 1974 3 623 852 1.14 % 1975 3 676 991 1.47 % 1976 3 744 678 1.84 % 1977 3 825 426 2.16 % 1978 3 917 774 2.41 % 1979 4 018 846 2.58 % 1980 4 126 538 2.68 % 1981 4 239 795 2.74 % 1982 4 359 379 2.82 % 1983 4 486 938 2.93 % 1984 4 624 850 3.07 % 1985 4 774 155 3.23 % 1986 4 935 642 3.38 %
KOOL Nimi Klass MULLAELUSTIK Referaat Juhendaja (õpetaja) nimi Koht, aasta SISUKORD TIITELLEHT 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 MULLAELUSTIK 4 MULLAELUSTIK TALVEL 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 2 SISSEJUHATUS Muld on Maa peamine ja üks väärtuslikumaid loodusvarasid. Muld on tekkinud kõdunenud, lagunenud, surnud taimede ja loomade jäänustest. Muld on eluta ja elusa aine vahelüli. Muld on tähtis ka taimedele ja paljudele teistele putukatele. Ilma mullata ei oleks ei taimi ega ka paljusid putukaid. Inimestel ei oleks riideid, süüa ega mitte midagi, millest inimene saaks elada ja toituda. Ilma mullata ei saaks elada ka loomad, putukad, linnud ega taimed. Muld on väga tähtis. ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Eesti asutuse kujunemine Tori valla asutuse arengu kirjeldus Tartu 2008 Sisukord: 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes...............................................................3 2. Valla piirid käesoleval hetkel.....................................................................................4 3. Valla alade kuuluvus 20. sajandi esimesel poolel...................................................... 5 4. Valla praegune asulate loend......................................................................................6 5. Valla piires paiknenud kihelkondade osad, kirikud ja kloostrid................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................10 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. ...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Termomeeter Referaat füüsikast Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2008 Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Erinevad skaalad ja autorid..................................................................................................3 Kelvini skaala...................................................................................................................3 Rankine'i skaala...............................................................................................................4 Fahrenheiti skaala......................................
"Kõrboja peremees" Teose teema: teose põhiteemaks on inimestevahelised suhted kahes talus ja Anna peremeheotsingud Kõrbojale. Teose probleemid: Kõrbojale peremehe otsimine - Villu armuprobleemid Kuusiku Eeviga - Villu kehv läbisaamine isaga - Villu halb nägemine ja vigane käsi - Külameeste üleolev suhtumine Villusse - Vaen Katku ja Kõrboja vahel - Eevi eluase pärast ema surma Teose sõnum: Ei maksa probleemide eest põgeneda, sest igale asjale on lahendus. Villu iseloomustus: Ei armastanud nalja (Villu ei armasta teistega naljatada, ei armasta teiste nalja pealtki vaadata, nagu oleks ta selleks juba liiga vana. Lk 113) - Armastas juua (Ja Villu joob, Villu hakkab seda rohkem jooma, mida enam ...
Prantsusmaa rahvastik Elen Süvalep Riigi rahvaarv Prantsusmaal elab 64 057 792 elanikku, millest 62 150 775 inimest elab Prantsusmaa riigi territooriumil Euroopas (nö. Metropolitan France). Rahvaarvult jääb seega maailmas 21. kohale ning maailma mastaabis võime Prantsusmaad pidada keskmise suurusega riigiks. Lähedane ja võrreldav on Inglismaa (61 113 205) ja Itaaliaga (58 126 212) ning Iraani (66 429 284) ja Tai (65 905 410) rahvastikuga. Prantsusmaa rahvastiku paiknemine riigis Prantsusmaa rahvasiku tihedus on 108,09, millega asetub maailmas 95. kohale. Sarnase tihedusega on Slovakkia, Ungari, Portugal ja Malawi. Kaart 1. Rahvastiku paiknemine Nagu kaardilt näeme, on enamus rahvastikust koondunud linnadesse. Selgelt eristub Pariis ja selle ümbrus, mis on äärmiselt tihedalt asustatud. Samuti on äratuntav Lyon, Bordeaux, Nantes,
23 48,696 73,044 97,391 24 52,830 79,245 105,660 25 57,109 85,664 114,218 26 61,530 92,294 123,059 27 66,088 99,132 132,176 28 70,780 106,171 141,561 29 75,604 113,406 151,208 30 80,555 120,832 161,109 31 85,629 128,443 171,258 32 90,823 136,235 181,647 33 96,134 144,202 192,269 34 101,558 152,338 203,117 35 107,092 160,638 214,184
106. Kokolitoforiidid on (soomustega haptofüüdid) haptofüüdid, mida katavad lubjastunud soomused 107. Kokkoliidid on moodustunud kaltsiumkarbonaadist 108. Kokolitoforiidid on kaetud lubisoomustega 109. Kinetoplast on osa kinetoplastiidsete mitokondrist 110. Kinetoplastiidsed on 111. Bodoniidid esinevad nii magevees, meres, kui mullas 112. Rafidiofüüdid on ilma jäiga rakuseinata 113. Radiolaarid on planktilised heterotroofsed organismid ookeanides 114. Kambrilised on bentilised organimid ookeanides 115. Amööbidele on iseloomulik viburite puudumine.Su SEENED Dimorfmism seemne paljunemine nii pungumise kui niidistikuga. Seentel rakukest, mis on kitiinist. Biotroofid ammutavad toitainet teistest organismidest muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Osad seentele elujärgus nii mitte kui suguline paljnemine. Mittesuguline järk anamorf ja