Füüsika eksami küsimused ja vastused (1)

8. klass Koostatud: 21.05.2011
Kohandatud: 12.01.2012
Füüsika eksami küsimused ja vastused 2011
1. KÜSIMUS: Mis on valgusallikas ? Nähtamatu valguse tüübid. (õpik lk 6-8)
VASTUS: Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Infravalgus (IV) – nähtamatu valguse üks osa. Ultravalgus (UV) – nahas keemilisi reaktsioone esile kutsuv nähtamatu valgus.
2. KÜSIMUS: Sõnasta valguse peegeldumise seadus. Tee joonis ja märgi joonisele langemis ja peegeldumis nurk. Mis on langemis- ja peegeldumis nurk? (lk 10-11)
VASTUS: Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Langemisnurk [alfa] – nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurk [beeta] – nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel.
3. KÜSIMUS: Sõnasta valguse murdumise seadus ning märgi joonisele langemis- ja murdumisnurk . Mis on langemis- ja murdumisnurk? (lk 28-29)
VASTUS: Valguse levimisel optilisest hõredamast keskonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirge poole (ja vastupidi). Langemisnurk [alfa] - nurk langenud kiire ja pinna ristsirge vahel. Murdumisnurk [ gamma ] - nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel.
4. KÜSIMUS: Mis on lääts? Mis on fookus ja fookuskaugus ? (lk 34-35)
VASTUS: Lääts – läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Fookus (F) – punkt, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Fookuskaugus – läätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline punkt.
5. KÜSIMUS: Kujutiste konstrueerimine kumer läätses:
a) Ese asub kaugemal kui b) Ese on fookuse ja kahe c) Ese on läätse ja kahe fookust: fookuskauguse vahel: fookuskauguse vahel:
•vähendatud • Suurendatud •Suurendatud
•Ümberpööratud •Ümberpööratud •Samapidine
•Tõeline •Tõeline •Näiv
VASTUS: http://afyysika.onepagefree.com/files/Microsoft%20PowerPoint%20-%20Kujutis.pdf
6. KÜSIMUS: Praktiline töö: "Läätse fookuskauguse määramine" kasutades läätse valemit
1/f = 1/a + 1/k
f = fookuskaugus
a = Eseme kaugus läätsest
k = Kujutise kaugus läätesest
VASTUS:
Töövahendid: küünal, kumerlääts ja ekraan.
Tekitan ekraanile küünlaleegi terava kujutise, mõõdan ära küünla kauguse läätsest (eseme) ja ekraani kauguse läätsest (kujutise) kasutades läätse valemit arvutan fookuskauguse.
7. KÜSIMUS: Meetermõõdustik (lk 67)
VASTUS:
Eesliite nimetus
Eesliite tähis
Eesliite kordus
Tera
Giga
Mega
Kilo
Hekto
Deka
T
G
M
K
H
da
10= 1 000 000 000 000
= 1 000 000 000
= 1 000 000
= 1 000
= 100
= 10
Detsi
Senti
Milli
Mikro
Nano
Piko
d
c
m
n
p
= 0,1
= 0,01
= 0,001
= 0,000 001
= 0,000 000 001
= 0,000 000 000 001
8. KÜSIMUS: Tiheduse definitsioon (lk 72-75)
VASTUS: Aine tihedus – füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja selle keha ruumala jagatisega.
9. KÜSIMUS: Mis on trajektoor , teepikkus ja kiirsus? (lk 80-81)
VASTUS: Trajektoor – joon, mida mööda liigub keha punkt. Teepikkus (s) – trajektoori pikkus, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Kiirus (v) – keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatis .
10. KÜSIMUS: Mis on võnkeperiood ja sagedus? Ühikud (lk 85-86)
VASTUS: Võnkeperiood (T) – ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke saavutamiseks. Võnkesagedus (f) – täisvõngete arv, mida keha sooritab ühe sekundi jooksul (võnkeperioodi pöördväärtus). (Võnkesagedus = 1 / võnkeperiood)
11. KÜSIMUS: Mis on gravitatsioonijõud, millest see sõltub? (lk 98-99)
VASTUS: Gravitatsioonijõud (g) – mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Keha gravitatsioonijõud sõltub selle massist. (Maa graviatatsioonijõud: g = 9,8 10)
12. KÜSIMUS: Mis on hõõrdejõud ja millest see sõltub? (lk 99-100)
VASTUS: Hõõrdejõud – jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud sõltub: *rõhumisjõust, *pindade töötlusest, *kehade materjalist.
13. KÜSIMUS: Mis on elastsusjõud ja millest see sõltub? (lk 102-103)
VASTUS: Elastsusjõud – kehas tekkiv jõud, mis on võrdne ja vasassuunaline keha deformeerivale jõule.
14. KÜSIMUS: Mis on rõhk? Rõhu valem ja ühik (lk 104-105)
VASTUS: Rõhk (Pa [paskal]) – füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega (rõhk=jõud/pindala).
15. KÜSIMUS: Pascali seadus (lk 112)
VASTUS: Pascali seadus – vedelikule või gaasile avalduv rõhk levib võrdse jõuga igas suunas.
16. KÜSIMUS: Millest sõltub vedeliku samba rõhk. Valem (lk 113-114)
VASTUS: Vedelikusamba rõhk sõltub: *vedelikusamba kõrgusest, *vedeliku tihedusest. Vedelikusamba rõhk = g(g10)*vedelikusamba kõrgus.
17. KÜSIMUS: Millest sõltub õhurõhk? Torricelli katse kirjeldus (lk 117-118)
VASTUS: Õhurõhk sõltub kõrgusest.
Torricelli katse: Torricelli võttis 1 m pikkuse ühest otsast kinnise klaastoru ning täitis selle täielikult elavhõbedaga. Seejärel sulges ta tihedalt toru teise otsa, pööras toru ümber ja asetas selle otsapidi elavhõbedaga täidetud kaussi. Kui Torricelli avas toru otsa, voolas sellest välja ainult osa elavhõbedat. Toru ülemisse otsa tekkis õhutühi ruum. Samba kõrgus jäi 760mm kõrguseks sõltumata toru kallutamisest. Seega normaalõhurõhuks loetakse 760mmHg merepinnal.
18. KÜSIMUS: Arichmedese seadus. Ujumise tingimus. (lk 119-122)
VASTUS: Archimedese seadus – Vedelikku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Üleslükkejõud = vedeliku tihedus*g(g10)*keha ruumala (Fü=[roo]gV).
Keha ujub, kui kui üleslükkejõud on arvuliselt võrdne raskusjõuga.
19. KÜSIMUS: Mehhanilise töö definitsioon, valem ja ühik. (lk 132)
VASTUS: Mehaaniline töö – füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega (A=F*s). Tööühik – J (džaul)
20. KÜSIMUS: Võimsuse definitsioon, valem ja ühik (lk 134)
VASTUS: Võimsus – füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega (N=A/t). Võimsuse ühik – W ( vatt )
21. KÜSIMUS: Mehhaanilise energia: Kineetiline ja potentsiaalne. (lk 134-137)
VASTUS: Potensiaalne energia – energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Kineetiline energia – energia, mida keha omab liikumise tõttu.
22. KÜSIMUS: Kang ja tasakaalu tingimus (lk 138-139)
VASTUS: Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadga.
23. KÜSIMUS: Mehaanika kuldreegel : pöör, kaldpind (lk 140-141)
VASTUS: Mehaanika kuldreegel - ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös.
Pöör - Mida suurem on vända raadiuse ja võlli raadiuse suhe, seda kergem on ämbriga vett tõsta.
Kaldpinnaga võidetakse jõus niimitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kaldpinna kõrgusest.
24. KÜSIMUS: Kasuteguri defnitsioon, valem ja ühik. (lk 142 -143)
VASTUS: Kasutegur – kasuliku töö ja kogutöö suhe.
Kasutegur = kasulik töö / kogutöö (= A/A).
Kasuteguri ühik = %
25. KÜSIMUS: Mis on heli? Kuidas heli tekib, millistel tingimustel levib ruumis. (lk 151-153)
VASTUS: Heli – keskkonnas leviv võnkumine. Heli tekib heliallika ehk võnkuva keha võnkumise tagajärjel. Heli levimiseks on vaja keskkonda, mis on võimeline võnkeid edasi kandma.
Mr.SmartFiles