Grigori Ponomarjov KOOLIMAJA PROJEKT SELETUSKIRI Õppeaines: HOONE KAVANDAMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 71 Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................. Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 ÜLDOSA ................................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.1.1. Hoone....................................................................................................
13 sugu. LIMASEENTE HK.-D Riik Ekskavaadid: Hk. Ebalimaseened Eoste kest paks tselluloosist + õhuke kitiinkate Riik: AMÖÖBID 1. Hk. Väärlimaseened Mullas jms. Pseudoplasmoodium? rakud nõrgalt seotud 2. Hk. LIMASEENED- Myxomycota (kitsas mõttes) Haploidsed eosed levivad tuulega, idanedes annavad zoospoorid/amööbid; 2n; hulgatuumne plasmoodium; sporangiumid (neis kapillitsium niidid, mis säilitavad sporangiumi kuju, hoiavad eoseid kohevana) ~ 700 liiki, Eestis teada 113 liiki. Eluvormilt seente ja loomade vahepealsed toitu ei neelata, aga seedimine siiski ~kehasisene. Elavad mullas, kõdunevas puidus, toituvad eelkõige seentest, ka bakteritest ja algloomadest. Majandusliku tähtsuseta. Ehituselt vähe seost seentega (vt. toitumine!) pole seeneniite ega midagi sarnast asendamas (pole ka risomütseeli). Eosest arenevad haploidsed zoospoorid või müksamööbid ühinevad, siis hakkab arenema diploidne plasmoodium
resultanti: · elementaarsisejõudude väärtused selle sisepinna erinevates punktides ei pruugi olla võrdsed (mõned sisepinna osad on rohkem koormatud, kui teised sõltuvalt koormustest); Priit Põdra, 2004 113 Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS · nende elementaarsisejõudude väärtuste laotumise iseloomu üle selle sisepinna iseloomustab vastava pinge matemaatiline funktsioon (Joon. 7.4); · sisejõu väärtuse saab pinge avaldist integreerides (samale sisejõu väärtusele võivad vastata mitu pinge funktsiooni seetõttu ei saa pinge avaldist tuletada sisejõu väärtusest);
00 9 1 6.75 21.60 42.20 126.00 27.60 9.18 10.60 14.10 186.00 10 1 6.75 20.50 40.40 165.00 26.40 8.22 10.60 10.90 158.00 11 1 6.75 19.90 38.60 137.00 24.00 8.22 10.90 10.20 135.00 12 1 7.02 18.80 36.80 130.00 22.90 8.22 10.90 10.20 113.00 13 1 6.75 18.50 35.60 124.00 21.10 7.98 10.90 10.40 86.80 14 1 6.75 17.90 33.80 116.00 19.40 7.74 11.40 13.00 73.60 15 1 6.50 15.60 32.60 107.00 18.50 7.50 13.00 14.10 67.40 16 1 6.50 15.00 31.00 125.00 16.60 7.27 15.00 13.60 67
saada tagasi võita. Riigikohus on aga leidnud, et kui erialust kasutada ei saa, siis alati saab siiski üldaluse peale minna.) * Varuli loogika: erialused küll võimaldavad lihtsamalt tagasi võitmist, aga teiselt poolt peaksid need erialused ka kaitsma tehingu teist poolt. * 109 lg 1 sõnastuselt tulenevalt on 110 üldnormiks ka 113 suhtes (kuigi 110 räägib ainult tehingutest ja 113 ei ole tehingu tagasivõitmine, vaid muu toimingu tagasivõitmine). 5.2.2 Tagasivõitmise üldised alused Tulenevad -st 110. Alati peab tagasivõitmise korral tehingu olemuslik tunnus olema see, et võlgnikku on kahjustatud ( 109 lg 1). Mida lähemal pankroti väljakuulutamisele, seda lihtsamaks peaks minema tagasivõitmine. Variandid: ( 110 lg 1) 1
2005 Meeskooritsükkel ,,Elu triloogia", op 99 2005 Oratoorium ,,Veni Sancte Spiritus", op. 100 2005 ,,Kadrikantaat", op. 101 2005 ,,Plahvatus", op. 103 2005 ,,Supp, praad ja magustoit", op. 104 2005 ,,Imet loomas päikesele", op 110 2006 Koguperekantaat ,,Vastlad", op 106 2006 ,,Eestlastele" 2007 ,,Jaanikantaat", op. 108 2007 ,,Me sõna on armastus", op. 109 2007 ,,Ikos", op. 111 2007 ,,Loits Taanile", op. 112 2007 ,,Loits Eestile", op. 112 2008 Missa nr 5 ,,Chateau Rocher", op 113 2008 ,,Veni creator spiritus", op. 114 2009 Missa nr 6 ,,Madise missa" Filmimuusika: 1988 ,,Ilvese lugu", op 18 22 1989 ,,Rukkilill", op 21 1989 ,,Ilmalind, op 22 1990 "Suitsupääsuke 1993 ,,Kandlekuusk", op 47 1995 ,,Elu sinu ümber", op 54 1997 ,,Toonela lind must-toonekurg", op 61 2002 ,,Pesupäev", op 84 2002 Nature 2002", op 86 (EMIK 2009) 23
3.2.1 Puhas käibekapital Käibevara - Lühiajalised kohustused Mida suurem on puhas käibekapital, seda suurem on ettevõtte likviidsuelik maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähimal ajal makseid. 16 AS STV puhas käibekapital oli 2009. aastal 26 113 krooni ning 2010. aastaks oli see kasvanud 36 390 kroonile, Antud tulemustest on mõlemi aasta puhul näha, et raha, mis muutus kättesaadavaks järgmise 12 kuu jooksul, oli rohkem, kui seda tuli lähemal ajal välja maksta. AS Starmani puhas käibekapital on negatiivne ehk siis 2009. aastal oli see -51 254 krooni ja 2010. aastal -69 871 krooni. Seoses sellega ei suuda ettevõte antud seisu käibevaradega oma lühiajalisi kohustusi täita. 3.2.2 Lühiajaline raharinglus (päevades)
16 I 250 2/14/1997 100 0.17 I 250 2/15/1997 102 0.17 I 250 2/16/1997 106 0.17 I 250 2/17/1997 110 0.17 I 250 2/18/1997 110 0.16 I 250 2/19/1997 110 0.14 I 250 2/20/1997 110 0.14 I 250 2/21/1997 112 0.13 I 250 2/22/1997 110 0.13 I 250 2/23/1997 110 0.12 I 250 2/24/1997 110 0.12 I 250 2/25/1997 110 0.12 I 250 2/26/1997 110 0.11 I 250 2/27/1997 117 0.13 I 250 2/28/1997 116 0.13 I 250 3/1/1997 113 0.12 I 250 3/2/1997 112 0.1 I 250 3/3/1997 110 0.12 I 250 3/4/1997 108 0.12 I 250 3/5/1997 116 0.14 I 250 3/6/1997 117 0.15 I 250 3/7/1997 109 0.13 I 250 3/8/1997 114 0.15 I 250 3/9/1997 119 0.17 I 250 3/10/1997 119 0.17 I 250 3/11/1997 120 0.18 I 250 3/12/1997 120 0.18 I 250 3/13/1997 119 0.19 I 250 3/14/1997 117 0.2 I 250 3/15/1997 118 0.23 I 250 3/16/1997 117 0.25 I 250 3/17/1997 114 0
28 888 1649 1200 OTB Salu 13.75 13.2 9.32 44.1 0 FPO Haapsalu 12.62 12.12 13 114 0 PTM Kaunispe 11.9 11.42 10.75 183.87 0 SDN Tallinn 27.1 24.8 77 220 0 PTM Tallinn 26.22 24.96 113 456 0 PTM Nasva 19.99 19.19 99 220 0 PTM Dirhami 27.12 24.8 77 221 0 OTM Haapsalu 12.62 12.12 13 114 0 PTM Tallinn 45.72 43.89 555 904 0 OTB Tilgu 4.15 3.98 0.52 6 FPO Vergi 4.3 4.13 0.37 5.88 0 OFG Salmistu 4.1 3
4 715 0 7 635 165 045 10 548 1,38 5 341 7 771 0 980 3 180 46 189 2 952 0,93 2 302 2 685 0 80 4 095 3 200 205 0,05 3 108 1 713 1 100 0 3 300 25 590 1 635 0,50 4 275 4 527 2 190 785 5 895 108 714 6 948 1,18 1 719 2 823 13 372 652 17 309 789 678 50 470 2,92 4 089 18 418 31 612 810 34 212 1 774 796 113 430 3,32 14 145 8 973 2 190 0 3 833 69 338 4 432 1,16 4 394 1 608 5 002 0 8 012 231 578 14 801 1,85 13 820 9 563 2 016 0 4 936 114 924 7 345 1,49 1 473 6 789 352 1 280 4 735 398 310 25 457 5,38 5 551 5 366 6 185 0 9 105 247 393 15 811 1,74 2 401 11 843 0 1 148 3 338 48 798 3 119 0,93 3 098 2 985
cos cot = = 4, 43 (103) sin v~otan cot = 2, 5 (104) Asw 101 VRd,s = · z · fywd · cot = · 0, 32 · 350 · 2, 5 = 113, 1kN (105) s 250 cw · bw · z · 1 · fcd 1 · 200 · 320 · 0, 54 · 16, 7 VRd,max = = = 199, 0kN (106) cot + tan 2, 5 + 0, 4 P~oikarmeerimistegur: Asw 101
1,50 * 0,65 + 6,06 * 0,35 = 3,096 Kaubaühiku kaalutud keskmine piirkasum on 3,096. Kasutades antud töö teoreetilise osa valem 3, arvutatakse tasuvuspunkt ühikutes, mis on 174 895 jm 541 474 Tasuvuspunkt ( ü hikutes )= =174 895 jm 3,096 Lähtudes organisatsiooni võimalikust müügistruktuurist (65% lipumaste ja 35% tänavavalgustusposte) selgub, et lipumastide kasumilävi on 113 682 jm 174 895 * 0,35 = 113 682 ja tänavavalgustusposte kasumilävi on 61 213 jm. 174 895 * 0,65 = 61 213 Teades tänavavalgustusposti müügihinda, mis on 20,15 eurot/jm arvutatakse tänavavalgustuspostide tasuvuspunkt rahas. Tänavavalgustuspostide tasuvuspunkt rahas = 61 213 * 20,15 = 1 233 442 eurot 34 Analüüsi tulemusena selgus, et uue toote tasuvuspunkt ühikutes on 61 213 jm ja rahas 1 233 442 eurot
sellesarnase maksevahendi ja maksevahend hiljem lunastatakse, loetakse kohustus täidetuks maksevahendi vastuvõtmisest alates. Kui maksevahendit aga ei lunastata, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist rahas. Reeglina tuleb rahavõlgadelt maksta intressi. Intress võib olla tasu raha kasutamise eest (kasutusintress) või õiguskaitsevahendina kohaldatav viivisintress, mida peab maksma kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik (VÕS § 113 lg 1). Intressi tasumisega viivitamisel intressilt viivisintressi ei arvutata (VÕS § 113 lg 6). VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt lepingule või seadusele maksta intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Nimetatud intressimäära avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded.
sellesarnase maksevahendi ja maksevahend hiljem lunastatakse, loetakse kohustus täidetuks maksevahendi vastuvõtmisest alates. Kui maksevahendit aga ei lunastata, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist rahas. Reeglina tuleb rahavõlgadelt maksta intressi. Intress võib olla tasu raha kasutamise eest (kasutusintress) või õiguskaitsevahendina kohaldatav viivisintress, mida peab maksma kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik (VÕS § 113 lg 1). Intressi tasumisega viivitamisel intressilt viivisintressi ei arvutata (VÕS § 113 lg 6). VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt lepingule või seadusele maksta intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Nimetatud intressimäära avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Vastutus müügilepingu rikkumise eest Ostja vastutus Müüja ÕKV eeldused ostja poolse rikkumise korral: ML rikkumine O poolt (eelkõige viivitus ostuhinna tasumisel). O vastutus (§ 103, ML ptk-s erinormi pole). Müüja ÕKV-d ostja vastu: § 101 lg 1 (ML ptk-s erinorme pole): M kohustuste täitmisest keeldumise õigus (§ 111). Täitmisnõue § 108 lg 1 (nt. ostuhinna tasumise kohustus). Viivise nõue § 113. Kahju hüvitamise nõue § 115 (ostuobjekti hilinenud vastu võtmine, sellest keeldumine, kui müüja ei saa seda ise hoiustada ning sellest tekib kahju). Leppetrahv kinnitab KH, kus tegeliku kahju tõendamine on raskendatud. Lepingust taganemine § 116 (oluline rikkumine-> täiendav tähtaeg, raha maksmise puhul pigem lühem, garanteerib). Müüja vastutus
7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219
Discussion Papers, No 2, Helsinki, 1999. 9. Riigieelarve eelnõu, 1999. 10. Riigi Teataja, Nr. 97/98, 1997; Nr. 3, jaanuar 1999. 11. Riigi rahandus, 1997. Eesti Statistikaamet, Tallinn, 1997. 12. Talvik, M. "Majandusaasta 1999 lähivaates", Eesti Majanduse Teataja, No 2, 2000. 13. Tammeraid, A. "Eesti maksukoormus Euroopa Ühenduse taustal", Eesti Vabariigi majanduspoliitika ja Euroopa Liit, Tallinn, 1999. 14. Tanzi,V., Tsibouris,G. "Fiscal Reform Over Ten Year of Transition", IMF WP, No 113, 2000. 15. Vihanto, M. "Tax Evasion in a Transition from Socialism to Capitalism: The Psychology of the Social Contract", BOFIT Discussion Papers, No 6 , 2000. 17. Viren, Matti. "Fiscal Policy Coordination in EMU", A Political Backlash against the Market Economy, The Centre for Finnish Business and Policy Studies, Helsinki, 1999. 79 18. Weber, R., Taube, G. "On the Fast Track to EU Accession: Macroeconomic Effect and
7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219
7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219
1.Diferentsiaalvõrrandi mõiste DV nim võrrandit, mis seob sõltumatut muutujat x, otsitavat funktsiooni y=f(x) ja selle tuletisi y', y'',...yn HDV üldkuju: F(x,y,y')=0 ; x-sõltumatu muutuja, y=y(x) otsitav f ja y'=dy/dx otsitava f-i tuletis. Esimest järku HDV normaalkuju: y'=f(x.y) (edasi sama mis üldkujul). Esimest järku HDV sümmeetriline kuju: M(x,y)dx + N(x,y)dy=0. Cauchy ülesanne: {y'=f(x,y) {y(Xo)=Yo * esimest järku HDV jaoks f(x,y) on pidev piirkonnas D=> eksisteerib (Xo; Yo). Kui y=y(x) on teada, siis y'(x) = f(x, y(x)) iga xD korral ; y'(Xo)=f(Xo,y(Xo)) ; y'(Xo)=f(Xo,Yo) ; tan=y'(Xo)=f(Xo;Yo) 2.I järku DV lahend: DV lahend on funktsioon, mille asetamisel võrrandisse same samasuse sõltumatute muutujate suhtes. *Esimest järku DV üldlahendiks nim f-i: y(Xo)=Yo. Lahendi olemasolu ja ühesus: Cauchy teoreem: Olgu f(x;y) pidev piirkonnas D ning olgu tal selles piirkonnas olemas pidev osatuletis f(x,y)/y. Siis läbi iga punkti (Xo;Yo)D ...
7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: ...
7 58 : 108 l 158 ﾞ 208 ￊ 8 59 ; 109 m 159 ﾟ 209 ￊ 9 60 < 110 n 160 ￊ 210 ￊ 10 61 = 111 o 161 ￊ 211 ￊ 11 62 > 112 p 162 ￊ 212 ￊ 12 63 ? 113 q 163 ￊ 213 ￊ 13 64 @ 114 r 164 ￊ 214 ￊ 14 65 A 115 s 165 ￊ 215 ￊ 15 66 B 116 t 166 ￊ 216 ￊ 16 67 C 117 u 167 ￊ 217 ￊ 17 68 D 118 v 168 ￊ 218 ￊ
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Lily Sandel SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS Seminaritöö Juhendaja Võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits Tartu 2012 SISUKORD TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕIGUSTLOOVAST AKTIST..................................................................4 1.1. Üldinfo...................................................................................... ........4 1.2. Suhestatus Euroopa Liidu õiguskorraga...........................................5 1.3. Akti normistiku kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt.....................6 1.4. Positiivne ja ülipositiivne ...
The list of irregular verbs Basic Form Simple Past Past Participle Form (II) Form (III) 1. abide abode (abided) abided (mlgi juurde) jääma, (mlstki) kinni pidama, (mdgi) järgima (by) 2. arise arose arisen tõusma, esile tulema või kerkima 3. awake awoke awoken (üles) ärkama, virguma; (üles) äratama, virgutama 4. be was/were been olema 5. bear bore borne kandma; kannatama, taluma, vastu pidama; esile tooma, ilmale tooma, sünnitama 6. beat beat ...
Kordamisküsimused pagaritoodete tehnoloogias 1. Pagaritoodete klassifitseerimine Jagatakse lihtpagaritoodeteks ja valikpagaritoodeteks. Samuti võib pagaritooteid klassifitseerida retsepti, kergitusmeetodi, pH, niiskussisalduse ja vee aktiivsuse järgi. 2. Pagaritoodete põhi- ja abitooraine, mõisted Põhitooraine- pärm, vesi, sool, jahu. Abitooraine- maitse, välimus ja muud omadused 3. Miks saab rukki- ja nisujahust valmistatud taignaid kobestada? Jahud moodustavad taigna, mis hoiab poorides kinni pärmi elutegevuse käigus moodustuvat CO2. 4. Nisujahu tüübid ja sordid Tüüp 405-Poelettidel "kõrgeim sort". Kõige heledam ja peenem jahu, mis saadakse terade esimesel purustamisel. Sobib kasutada kondiitritoodetes.g Tüüp 550-Kõrgem sort. Väga peene jahvatusega, puhta valge värvusega, kreemja varjundiga. Kasutatakse saiade ja väikesaiade valmistamiseks. Tüüp 1050-Värvuselt valge kollakashall...
tootmisvõimsusi, kasvas töö intensiivsus. Siinkohal peab mainima, et Soome majandus oli tüüpiline kapitalistliku maa majandus: arengutempo äärmiselt ebaühtlane, tõusud ja langused on alalised. Aasta Koguprodukt Tööstus Ehitus Põllumajand Metsamajandu i kasv us s 1938 100 100 100 100 100 1950 111 113 120 116 81 1958 146 170 166 122 109 1962 186 236 196 133 129 Joonis 2. Kogutoodangu dünaamika Varjukülgi on rohkem kui päikesepaistet... Majanduselu aluseks oli kapitalistlik suurtootmine. Suur osa tööstusettevõtteist(90%) kuulus aksiaseltsidele, mille nimede taga peitusid tegelikult väikesed eraomanike grupid. Suurimate
Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2- ga. Nende kontode lõppsaldode põhjal koostatakse bilansi aktiva- ja passiva kirjed. Tulukontod 3 ja 4 bilansis ei esine. Neid kasutatakse tulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Kulukontod 5 ja 6 bilansis ei esine. Neid kasutatakse kulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes (annaabi) Kontoplaani näidis: 111 Kassa 112 Aruandvad isikud, majandus kulude avanss. 113 Arvelduskonto, pank. 122 Nõuded ostjate vastu 137 Muud lühiajalised nõuded 143 Pangakontolt laekumata intressid. 152 Käibemaksu ettemaks 161 Tooraine ja materjal 167 Müügiks ostetud kaubad 168 Lühiajalised ettemaksed tarnijatele 180 Maa 182 Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses)
ELEKTROONIKA 1. osa 1. Mida nimetatakse elektroni väljumistööks? Väikseimat tööd, mida tehakse ühele elektronile täiendava energia andmisel ainest väljumiseks, nimetatakse väljumistööks. 2. Miks kasutatakse elektronivoo tüürimiseks negatiivset pinget? lk 9, lk 16 Elektronseadises on elektron mida nim kadoodiks ja mis emiteerib elektrone ehk saadab elektrone elektroodidevahelisse ruumi. Seejuures peab katood saama elektronide väljumistöö tegemiseks ühel või teisel kujul energiat. (lk 9) Kui anoodi ja katoodi vahele rakendada potentsiaalide vahe, mille ,,pluss" on anoodil ja ,,miinus" katoodil, tõmbab anood kuumutatud katoodist elektroodidevahelisse ruumi väljunud elektronid endale ja välises anoodi ja katoodi ühendavas vooluringis tekib vool, mida nim anoodvooluks. (lk 16) 3. Emissiooni liigid. lk 9 Sõltuvalt sellest, millisel kujul antakse katoodile välumistöö ...
Tähtedes toimuvad füüsikalised protsessid Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ühe tähe elulugu.........................................................................................................................5 Termotuumareaktsioonid.............................................................................................................7 Tähtede energiaallikad................................................................................................................9 Heeliumi tuumapõlemine..........................................................................................................11 Punaseks hiiuks muutumine..................................................
Ökoloogia Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Need jagunevad abiootilisteks(kliima, elukeskkond) ja biootilisteks teguriteks. Organismid vajavad ultravalgust ning infrapunavalgust(soojuskiirgust). Nähtav valgus on nende vahel, mida vajavad taimed elukasvuks ja fotosünteesiks. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valguse- ja pimedusperioodi muutustele. On olemas nii lühi- kui ka pikapäevataimed. Alumine ja ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimumiks. Antropogeene tegur. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Eks- ja endosümbioos. Kommensiaal - eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu.Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm.Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik,...
PVA Harjutustestide küsimuste õiged vastused 1. Poliitika ainest iseloomustavad Põhimõtted: - Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada. - Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada 2. Poliitikat võib nimetada kunstiks,sest - Poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? - Inimesi ähvardades - Inimeste mõtlemisega manipuleerides - Luues sõltuvus ja seotustunde - Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika: - Väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy´ks nimetatakse - Poliitikat kui tegevusalade elluviiimist 6. Governance on: - ühiskonna valitsemiskorraldus 7. Avalikuks halduseks nimetatakse - Valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja- stiilide lõikes 8. Politics´iksnimetatakse: - Poliitikat kui võimuvõitlus 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtl...
10 7. Lugejauuring Ajakirjade lugejate kohta viib Turu-uuringute AS MTÜ Eesti Meediaorganisatsioonide Liidu tellimusel korra kvartalis läbi Lugejauuringut. ELU uuringud on läbi viidud nn Omnibuss-keskkonnas. Omnibuss-uuringud on regulaarselt (kindla ajakava järgi) läbiviidavad nn mitmetellija uuringud. Turu-uuringute AS-i Omnibuss-uuringu üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised üle 15- aastased elanikud, kokku 1 113 355 inimest (Statistikaameti 2013. aasta andmed). ELU andmestik esitatakse ajalises mõõtmes kvartaalsete ning poolaasta tulemustena. Alates 2014 aastast on igas kvartalis planeeritud valimi suuruseks 2000 vastajat, ühel uuringuperioodil 1000 vastajat. Valim moodustatakse üldkogumi proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks on piirkonnad ning asula suurus (elanike arv), mille alusel valitakse ühel uuringuperioodil kokku 100 lähteaadressi (valimipunkti)
01) Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks? Teoreetiliste aluste andmine jooniste valmistamiseks ja lugemiseks. 02) Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, aga paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 03) Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? a) kaldprojektsioon projekteerimiskiired langevad ekraanile kaldu b) ristprojektsioon projekteerimiskiired langevad ekraanile risti 04) Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? Joonised peavad üheselt määrama kõik objekti geomeetrilised omadused. 05) Millisel juhul tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirtega. 06) Millisel juhul tuleb tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui tasandilist kujundit p...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Maris Huopolainen LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE referaat Tartu 2010 SISSEJUHATUS On olnud aegu, kus lapse peksmine, halvustamine ja isegi tapmine on olnud tavalised nähtused ning sellistele tegudele ei järgnenud karistust. Mida aeg seda, seda enam on hakatud uurima sellise käitumise mõju lapse arengule ja käitumisele. On veel palju inimesi, kes last füüsilist või vaimselt karistades arvavad, et abistavad last. Referaadi ,,Lapse väärkohtlemine" koostamisel üritasin lahti seletada väärkohtlemise mõistet, selle riskitegureid ning tuua välja tasandid, mis peaksid osalema väärkoheldud lapse abistamises. Valisin selle teema referaadiks, kuna teema huvitab mind väga ning kuna enda elus oli hiljuti avastushetk, et kui vähe teatakse et mida väärkohtlemine endast kujutab. Referaad...
KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KAPITAL - hooned, seadmed, väetised; TÖÖJÕUD - tootmisvorm, kas ajutine/koguaeg; TURG - siseturule, ekspordiks; VALITSUSE POLIITIKA - toetused, tollipoliitika) 6. mis on 'agrokliimavöötmed'? (kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad? (lähisvöötmes ja ekvatoriaalses...
Louisi Koodeks (St. Louis Code, 1999). [Taim_System] 6 Taimestiku kujunemine Taimestik kujutab endast mingis piirkonnas kasvavate taimede kogumit. Eesti taimestik sai arenema hakata alles pärast mandrijää taandumist ja sulamist. Nii nagu kõrgemad taimed, sai vetikastik hakata kujunema samuti 13 000–12 000 aastat tagasi. Veelgi varasemad vetikad (enne viimast jääaega) on olnud põlevkivi moodustajaid. Kõrgematest taimedest on praegu Eestis esindatud 113 sugukonda. Liigirikkaim on taimestik Lääne-Eestis, liigivaeseim Ida-Eestis. Liigilisuse „rekord” kuulub Laelatu puisniidule, kust on ühelt ruutmeetrilt loendatud 76 liiki soontaimi (2001. aastal). Floristilise liigestuse alusel kuulub Eesti holarktilise taimestikuriikkonna boreaalse allriikkonna Euro-Siberi regiooni. Sellele regioonile on iseloomulikud laiade lääne–ida suunas venitunud
või muu sellesarnase maksevahendi ja maksevahend hiljem lunastatakse, loetakse kohustus täidetuks maksevahendi vastuvõtmisest alates. Kui maksevahendit aga ei lunastata, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist rahas. Reeglina tuleb rahavõlgadelt maksta intressi. Intress võib olla tasu raha kasutamise eest (kasutusintress) või õiguskaitsevahendina kohaldatav viivisintress, mida peab maksma kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik (VÕS § 113 lg 1). Intressi tasumisega viivitamisel intressilt viivisintressi ei arvutata (VÕS § 113 lg 6). VÕS § 94 lg 3 sätestatu kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. VÕS sätestab põhimõtte, mille kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud
Tõlge©Maarika Pukk 2002 Urie Bronfenbrenner (2002) Developmental Ecology Through Space end Time: A Future Perspective. Teosest.EXAMINING LIVES IN CONTEXT Perspectives on the Ecology of Human Development. American Psychological Association. Washington, DC. lk 619-647 Arenguökoloogia läbi ruumi ja aja tulevikuperspektiivi. Urie Bronfenbrenner. Koostööd sellele köitele on pigem aruanne käimasolevast uurimusest kui tagasivaatavad ülevaated tehtust. Lastes ennast oma kolleegidest juhtida, olen ma selles peatükis hiljutise teoreetilise ja empiirilise töö kokkuvõtliku kordamise kergema ja ohutuma tee asemel valminud riskantsema suuna, pakkudes veel katsetamata teoreetilise ja opratsioonimudeleid vähem tuttava maastiku uurimiseks (Bronfenbrenner, 1992 b, 1993 a, 1993 b, 1994, Bronfenbrenner ja Ceci, 1994). Valik põhineb usul või vähemalt lootusel, et need mudelid toodavad teaduslikke arusaama ja informatsiooni, mis on puutumata tänapäeval roh...
teisega.“134 Selgitan järgnevalt, miks see idee ka ENSVs pinda kandis: punk sai alguse Ühendkuningriigi alamklassi noorte seas levinud rahulolematust. Olud olid rasked, tööd 131 Intervjuu Tõnu Trubetskyga. 132 Sommer 2001, lk 85. 133 Trubetsky 2012, lk 152. 134 Rooste, Jürgen. 2000. Tagasi prügimäele: Valik Eesti punkluulet 20. sajandi teisest poolest. Tallinn, Tänapäev, lk 113. 30 polnud, argipäev näis hall ja seisuslik ühiskond oma mallide ning hierarhiatega häiris noorte õiglusmeelt.135 Seetõttu kõnetas punk eelkõige neid, kes olid igapäevaelus harjunud raskuste, vaesuse ning pahedega. Punk andis võimaluse eesmärgitult elus kulgevatel noortel elada välja kogu oma raev ning öelda välja aus arvamus ühiskonna kohta, milles elatakse. Need nõrgad,
http://www.elmhurst.edu/~chm/vchembook/622overview.html siin arvestatakse ~3 prootonit ATP peale. Lahendaks siis mitteprimitiivselt ka? Jagades süsinike arvu kahega, saab AcCoA arvu, lahutad sealt ühe ja saad NADH ja FADH2 arvu. Igast AcCoA'st tekib omakorda 3 NADH'd ja 1 FADH2. Iga NADH arvelt saad üle kanda 10 prootonit, iga FADH2 arvelt 6 prootonit. Prootonite arvu jagad ühe ATP sünteesimiseks vajaliku prootonite arvuga ja vastus käes. Sain ka 113. 109. Mitokondriaalses elektronide transpordi ahelas (mETA) liigub NADH oksüdeerumisel vabanenud 2 elektroni. Kui palju prootoneid liigub läbi mitokondri sisemembraani 2 elektroni liikumisel? 4 prootonit Põhjendage.NADHCoQ seob mitokondri maatriksist 2 prootonit ja kaks elektroni, tekib CoQH2, mis annab erinevate komplekside vahendusel 2 prootonit ja kaks elektroni membraanide vahelisse alasse, ühest elektronist saab nö ringlev elektron mis tekitab CoQ- kompleksi. Selle
Kotka 452 401 386 552 325 730 268 592 243 803 Helsingi 416 667 459 744 500 000 471 778 456 598 Klaipda 231 548 214 307 174 241 118 366 71 589 Ventspils 200 000 5225 1044 Kaliningr 151 047 112 528 72 489 44 687 27 871 ad Riia 130 715 168 978 150 000 132 074 127 459 Tallinn 127 459 127 585 113 081 99 629 87 912 Gdansk 77 473 70 014 43 739 22 537 20 136 Turu 21 000 18 312 20 962 30 062 24 643 Stockhol 38 000 33 726 34 244 36 289 m 8 Konteinerveod maismaal Konteinerveod Eesti raudteel Seoses konteinervedude kasvuga Eesti sadamates on kasvanud ka veomahud raudteel
7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219
Geograafia NORRA Referaat Tartu 2008 1. Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Üldandmed 3 3. Geograafiline asend 3 4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus ...
oktoobril 1921. RT 1921, 86, 174. 26. augustil 1921 · Seadus riigimaksu võlgade sissenõudmisel võetava lisaraha kohta. RT 1921, 75, 111. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 197. · Seadus määruse muutmise kohta väljamaa rahade asjus. RT 1921, 75, 112. Riigikogu poolt kinnitatud 18. oktoobril 1921. RT 1921, 96, 175. · Seadus Tallinnas, Suure Tartu tän. nr. 64 Peeter Ers'i liikumata varanduse võõrandamise asjus. RT 1921, 75, 113. · Täiendav seadus Eesti vabadussõjast osavõtnud kooliõpilastele hariduse andmise kohta riigi kulul ("Riigi Teataja" nr. 571921 a.). RT 1921, 75, 114. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. oktoobril 1921. RT 1921, 96, 187. · Seadus "Valga ja Alutaguse maakondade asutamise seaduse" osalise muutmise kohta. RT 1921, 75, 115. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. oktoobril 1921. RT 1921, 96, 183. · Määrus siseministeeriumile 7.920
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja...
Termodünaamika 1. Mis on süsteem ja keskkond termodünaamikas? Kuidas süsteeme klassifitseeritakse? Tooge näiteid! Süsteem on see osa, millest oleme huvitatud (kapp). Kõik ülejäänu on ümbritsev keskkond (tuba kapiga jne). Süsteem võib olla: 1) avatud, kui ta vahetab (võib vahetada) keskkonnaga ainet ja energiat (auditoorium); 2) suletud, kui toimub ainult energiavahetus(õllepudel); 3)isoleeritud, kuimingit vahetust ei toimu(suletud termos). 2. Selgitage järgmisi mõisteid: olekuparameetrid, olekufunktsioonid, protsessi funktsioonid, intensiivsed ja ekstensiivsed suurused. Tooge näiteid! Olekuparameetrid - Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku, mida saab mõõta.; Olekufunktioonid süsteemi olekufunktsioonid on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist: tihedus, siseenergia (kõrgus merepinnast). Olekufunktsiooni erinevus kahe oleku ...
Nero kasvataja, tappis ennast tema käsul. Plinius Vanem elas esimesel sajandil, haritud inimene tundis huvi kõikide teaduste vastu. Tema teos ,,Looduslugu" koosnes 37 raamatust, tema ajaloolised uurimused ei ole säilinud, kuid neid kasutas Tacitus. Tacitus hea haridusega tunnustatud oraator. Praeguses mõistes alustas ta sõjaväeteenistusest ja sai ohvitseriks, siis oli ediil, mis tähendas tööd, siis kvestor ja preetor. 88 sai ta preetoriks, 97 konsuliks ja arvatavasti 113 prokonsulina Aasia provintsi asehalduriks. Tegutses ka kirjanikuna, oma teoses ,,Germania" on mõiste aestii, mille all mõtles tänapäeva eestlasi. Kõneleb ma teostes kõigest erapooletuna. Tertullianus kirikuliider, tähtis vanakristlik autor. Augustinus kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak. Sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Oma teoses ,,Jumalariigist" loob kujutuse jumalariigist piibli järel. Lähtub oma filosoofias usust. Põhja- Aafrika piiskop
Klienditeenindus ja teeninduskultuur Ester Raiend 1 Teeninduse mõiste · Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 2 Teeninduse kaks poolt · Materiaalne e asine pool füüsiline keskkond, ärireeglid, töökorraldus, lahtiolekuajad, tehniline varustus, hinnad, tähtajad, arveldamine · Personaalne e inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted 3 Klienditeeninduse moodustavad · Teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus · Suhtlemisoskused · Teeninduslik hoiak Teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või negatiivne suhtumine mil...
x 65, 250 x 100 x 50, 200 x 100 x 50 mm. Margid on neil madalamad ( 150, 125, 100, 75). Ahjutellist kasutatakse ahjude, pliitide ja soemüüride sisemuse ladumiseks. 5 Samott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud samott-telliste mõõdud on 250 x 123 x 65 ja 230 x 113 x 65 mm. Tellised on tavalistest laiemad, kuna samottmüüritis laotakse väga õhukese vuugiga (4 mm). Mark vähemalt 100, kuumakindlus vähemalt 1550 °C. Värvilt on nad heledad (kollakad). Samott-tellist kasutatakse kohtades, kus esinevad väga kõrged temperatuurid ( küttekollete sisevooder, tööstuslikud põletusahjud jne). Klinkertellis valmistatakse raskelsulavast savist ja põletatakse paakumiseni ( 1200 1250 °C juures), jahutatakse maha väga aeglaselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
