TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL Artjom Novikov NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL Bakalaureusetöö Juhendaja professor Jaan Ginter 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2. Notariaadi üldiseloomustus............................................................................................... 5 1. Notariaadi ajalooline kujunemine...................................................................................... 5 1. 1 Notariaadi kujenemine Eestis........................................................................................ 6 1. 2 Notariaadi kujunemi...
andmete esitamisega usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele. [RT I 2009, 11, 67- jõust. 01.07.2009] Leht 22 / 29 Töölepingu seadus (4) Konsulteerimisel on usaldusisikul või tema puudumisel töötajatel õigus kohtuda tööandja esindajatega ja teha ettepanekuid käesoleva seaduse § 113 lõikes 3 ettenähtud korras ja tähtajal. § 102. Eesti Töötukassa teavitamine kollektiivsest ülesütlemisest [RT I 2009, 11, 67- jõust. 01.07.2009] (1) Tööandja esitab pärast konsulteerimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Eesti Töötukassale käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 nimetatud andmed ja andmed konsulteerimise kohta. (2) Tööandja saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetest ärakirja usaldusisikule või tema
vaid 1 naelsterling. Pardale tuli 142 esimese, 30 teise ja 102 kolmanda klassi inimest. Kell 20 lahkus ,,Titanic" Cherbourg´ist ja alustas sõitu Queenstowni poole. 11. aprillil kell 11.30 jõudis ,,Titanic" Queenstown´i. Nii nagu Cherbourg, oli ka Queenstown ,,Titanicu" jaoks liiga väike ja ,,Titanic" jäi umbes kahe miili kaugusel sadamast ankrusse. Kaks tendrit ,,America" ja ,,Ireland" tõid ,,Titanicu" juurde 113 kolmanda klassi ja seitse teise klassi reisijat, samuti 194 postikotti. Kell 13.30 heisati ,,Titanicu" vöörimasti USA lipp ja aurik alustas teed New Yorgi poole. ,,Titanic" sõitis mööda ettenähtud suvemarsruuti läände. Oma esimesel reisil suurendas ,,Titanic" kiirust järk-järgult. Rekordipüstitamisest oli asi kaugel, kuigi reisijate vahel levis kuuldus, et ,,Titanic" sõidab üle Atlandi kiirusega 26 sõlme, teadis laeva juhtkond
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Taavi Käärid NARKOKURITEGUDE KOHTULAHENDITE JA SEADUSLOOME ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Marianne Paimre Tallinn 2010 Sissejuhatus Narkootikumidega seotud süüteod on kehtivas karistusseadustikus XII peatükis, rahvatervisevastaste süütegude alla. Seadusandja on siinkohal väga oskuslikult ja ka põhjendatult liigitanud selle kui rahva, ja ka tegelikkuses ühiskonna, füüsilist kui ka mentaalset tervist kahjustava süüteona. Tegu on siis üldiselt inimese närvisüsteemi stimuleeriva ainega, mille tarvitamine mõjub uimastavalt ning lõppkokkuvõttes põhjustab sõltuvust, mis tihtipeale ilma vajaliku abi saamata lõppeb tarvitajale fataalselt ületoosiga. Samuti ulatuvad narkootilise...
Tooraine hankimine 750 11 8250 Valmistoodangu tarne 480 11 5280 Valmistoodangu tarne ootetunnid 5 * 250 *2 2500 pealepanekul 2 h ja mahalaadimisel 3 h kokku 5h , 2 vedu KOKKU 1920 23 620 Kui lihtsustatult on kalendrikuus 4 nädalat, siis 1 kuus oleks sisseostetud veoteenuse kulu 23 620*4=94480 + km = 113 376.- 11 Transpordikulu 94480 kuus, aastakuluga 1 133 760.-. Eeldusel et hind ei muutu ja tootmine saavutab täismahu 2012 aasta lõpuks siis kajastub täismahus veohind 2013 aasta kasumiaruandes. Arvestades kilomeetri hinna juurde ka ootetunni tasu tuli tegelikuks sõidukilomeetri tasumääraks 12.30 + km Praktikas võib vedude arv kujuneda siiski mõnevõrra väiksemaks kuna
õigusnormid, mis sisaldavad seisukohti, õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Näide õigustavast õigusnormist PKS-s § 6. Vaimuliku õigus keelduda abielu sõlmimisest Abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele. Näide kohustavast õigusnormist PKS-s § 113. Vastastikuse toetamise ja arvestamise kohustus Vanem ja laps on kohustatud teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi. Näide keelavast õigusnormist PKS-s § 4. Mitme samaaegse abielu keeld Abielu ei või sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldava õigusnormiga.
HARIDUSSÜSTEEM SUURBRITANNIAS Ainealane uurimistöö TALLINN 2011 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................2 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik...............................................................3 2. Suurbritannia hariduse ajalugu..............................................................................4 3. Haridussüsteemi jooned Suurbritannias.................................................................6 3.1 Algkool............................................................................................................6 3.2 Keskkool..........................................................................................................6 3.3 Hin...
111. Nimetada nii ühe- kui mitmekorruseliste külmhoonete kohta 1 oluline eelis ja 1 puudus. Ühekorruseline: + transport lihtsam - vaja suurt ala Mitmekorruseline: + võtab väiksema ala enda alla - transport keerulisem 12 112. Millised tegurid määravad külmlao vajaliku suuruse põranda pindala? Nimetada vähemalt 3. Toote kogus, kaua toode laos viibibv, toote liik ning ladustamise viis ja lao otstarve. 113. Mida näitab lao pinnakasutustegur (näiteks kui see on 0,6)? Nimetada ka vähemalt 1 seda näitajat mõjutav tegur. Näitab mitu % laost on hõivatud ja mitu % laost on vaba. 60% laost on hõivatu ja 40% laost on vaba. Mõjutab: lao suurus ja palju kaupa / toodet toodetakse. 114. Milline on soojusisolatsioonimaterjalile esitatav kõige olulisem nõue? Lisaks nimetada veel vähemalt 3 erinõuet. Kõige tähtsam on soojusjuhtivustegur
1.1990-92 majanduslanguse järgselt- following the receission of 1990-92 2.tõus osalise tööajaga töötamises- growth in part-time employment 3.avalike teenuste pakkumine- provision of public services 4.edendama ettevõtte konkurensivõimet- to improve the competitiveness of companies 5.kaupade ja teenuste hind- the proce of goods and services 6.keskkonna kaitsmine- protection of the environment 7.kulutuste eelisvaldkonnad- priority areas for expenditure 8.aastakäive- annual turnover 9.tööjaotus- division of labour, work allocation, labour distribution 10.kõrgkvaliteetsed seadmed- high quality equipment 11.tasakaaluhind- clearing price 12.töötlev tööstus- manufacturing industry, primary industry, secondary industry 13.pikaajalised majapidamiskaubad- household durables 14.sisemajanduse kogutoodand- gross domestic product 15.tulu välisturismist- overseas tourism revenue 16.vähenevate tulude seadus- the law of diminishing return 17.ehitustööstu...
New York: Walker and Company 1981. Ruffner, M., Burgoon, M. Interpersonal communication. New York: Holt, Rinehart and Winston, 1981. Tubbs, S.L., Moss, S. Human communication. New York: McGraw-Hill, 1991. Kidron, A. Suhtlemine.Inimesuhted ja suhtlemispsühholoogia.Mondo, 2004, 274 lk. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. Tln. 1998, 293 lk. Goleman, D. Emotsionaalne intelligentsus. Tartu 2000, 397 lk. James, J. Kehakõne: kuidas endast positiivne mulje jätta. Tln. 1998, 113 lk. Johnson, S. Jah või ei?: teejuht paremate otsusteni. Tartu 2001, 139 lk. Lewis, R. Kultuuridevahelised erinevused: Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääri. Tln. 1997, 343 lk. Pease, A. Kehakeel. 1994, 168 lk.
on seotud ühenduse strateegiatega mitmetes muudes valdkondades, nagu maaelu areng, arengukoostöö. õigusaktide ühtlustamine, teadustegevus, statistika jne. (1) 5 1. Metsade tähtsus Euroopa liidus Euroopa Liit (EU) on üks suuremaid osalejaid ülemaailmses metsanduses. Rootsi, Soome ja Austria liitumine 1995. aastal kahekordistas ELi metsaga kaetud pindala (see suurenes 113 miljoni hektarini, millest 87 miljonit hektarit on majandatav mets), samal ajal suurenes metsamaa osakaal 21%-lt 31%-ni. 2004. aasta laienemisega suurenes EU-25 metsa pindala 20% võrra, üksnes majandatavat metsa oli enam kui 148 miljoni hektarit; kui aga võtta arvesse põlismetsad ja muud metsastunud alad, ulatus pindala 160 miljoni hektarini. EU-25 on metsa pindala poolest maailmas kuuendal kohal, metsa pindala on samas suurusjärgus Hiina ja Indoneesiaga. 2007
puukooremuster. Päevaliblikad (Rhopalocera) Päevaliblikate hulka kuulub mitu üksteisega lähedases suguluses olevat sugukonda. Eesti oludes piisab päevaliblika äratundmiseks tundlate vaatamisest: teistesse rühmadesse kuuluvate liblikate tundlad pole tipul jämenenud. Päevaliblikad lendavad ainult päeval. Ka on päevaliblikate tiivad tugevamad ning enamasti ka laiemad kui ööliblikatel. Eestist on seni leitud 113 liiki. Ratsulibliklased (Papilionidae) Sugukonnale on iseloomulik tagatiiva nõgus tagaserv. Kaks väliselt tugevasti erinevat alamsugukonda, pääsusabad ja apollod. Eestis esineb vaid 2 liiki. Põualibliklased (Pieridae) Enamasti valged või kollased, tavaliselt keskmise suurusega liblikad. Suguline dimorfism tavaline. Eestis 12 liiki. Koerlibliklased (Nymphalidae) Suur ja heterogeenne sugukond. Eestist on leitud 54 liiki. Mitteformaalselt saab selle
Tutkimushankkeen nimi: Reseptiivinen monikielisyys: lähisukukielten keskinäinen ymmärrettävyys (REMU) (Receptive multilingualism: Mutual intelligibility of close related languages (REMU)) Tutkimuksen tausta ja aihepiiri Hämmästyttävän vähän tiedetään reseptiivisestä monikielisyydestä, mahdollisuudesta hyödyntää läheisten sukukielten samankaltaisuutta kommunikaatiossa, jolloin keskusteluissa kukin osallistuja puhuu omaa äidinkieltään. Tällainen menettely on tuttua muun muassa Pohjoismaissa. Kun Euroopan neuvoston kieliohjelman tavoitteen mukaan jokaisen eurooppalaisen olisi hyvä osata kahta vierasta kieltä, yksi varteenotettava keino tukea Euroopan monikielisyyttä on reseptiivinen monikielisyys. Tutkimustulokset ovat osoittaneet, että se on tehokas ja tasa-arvoinen viestintätapa, sillä englannin käyttö ei ole kaikille yhtä helppoa. Suomalaisten ja virolaisten vuorovaikutuksessa on varsin tavallista, että kukin osallistuja käyttä...
Nõuded 44 423 155 734 3 Ettemaksed 2 260 1 359 4 Varud 545 1 562 5 262 123 216 793 Käibevara kokku Kinnisvarainvesteering 440 466 7 Põhivara Materiaalne põhivara 2 105 347 1 364 978 8 Immateriaalne põhivara 10 773 12 113 9 Põhivara kokku 2 116 120 1 377 091 VARAD kokku 2 378 683 1 594 350 KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Laenukohustused 97 413 37 501 10 Tuletisinstrument 9 478 0 2 Võlad 183 955 168 888 12 Lühiajalised kohustused kokku 290 846 206 389 Pikaajalised kohustused
osa 1. Masinaelementide valdkond ja selle põhiprintsiibid 1. Mis on põhiliseks inseneri vastutuseks masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel? MASINAD ja APARAADID, SEADMED jne.peavad töötama TÕRGETETA ja OHUTULT!!! 2. Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb? Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.). Koosneb erineva:- kuju, - otstarbe ja- ööpõhimõttega MASINAELEMENTIDEST. 3. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas seda liigitatakse? MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid. Üldmasinaelemendid(Liited, Ajamite Komponendid, muud) , Erimasinaelemendid. 4. Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kind...
vahendid selle hoolitsemiseks on juba ammu ostnud. Need on, näiteks, traktor, osa ehitusmaterjalist, kastemootor, ader, käru, haagis ja mikroautobuss, ämbrid, veevaatid, kummivoolik. On aga mõistetav, et 7 kasvuhoonte pidamiseks on vaja rohkem vahendeid. Kõik, mis on selleks vaja, on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 2. Vajalikud vahendid (EEK) Nimetus Maksumus Olemas Ost Ehitusmaterjal 113 180 10 000 103 180 Traad ( 5040 m) 5 250 750 4 500 Nöörid (13 000m) 3 740 - 3 740 Kastemootor (4 tk) 3 200 800 2 400 6 OÜ Mustvee Kurk 7
1 Verism (it k vero tõeline, õige) on Itaalias XIX sajandi lõpul esile kerkinud suund kirjanduses, kunstis ja muusikas, mille juured olid prantsuse naturalismis 2 Otto Dix (1891 1969) oli saksa maalikunstnik ja graafik, ekspressionist. 5 Illustratsioonid moodustasid lõviosa Eduard Viiralti väljapanekust ,,Pallase" lõpetajate näitusel 1924.aasta kevadel. Sel näitusel oli Viiraltil väljas 113 teost graafikat ja skulptuure. Tema küpsus kunstnikuna oli niivõrd ilmne, et tal ei tarvitsenud õiendada eksameid teoreetilistes ainetes. Peale lõpetamist täitis Viiralt ,,Pallase" kunstikoolis graafikaateljee juhataja kohuseid. Pedagoogiamet ei sobinud talle. Lõpetamisele järgnenud aastal kulus kogu tema energia tööle kõikvõimalikes graafilistes tehnikates. Lootes lähemal ajal saada Pariisi-
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 1 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID.............................................................................................. 1 KATUSED............................................................................................................................... 2 PUIDU OMADUSED............................................................................................................... 4 PUIDU KULU.......................................................................................................................... 9 VUNDAMENT....................................................................................................................... 14 KONSTRUKTSIOONID......................................................................................................... 16 SOOJUSTAMINE..............
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
AJALOOALLIKAD-JA ARHIIVID Referaat allikaõpetuses SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat on koostatud Toomas Karjahärmi`i raamatu ,,Oleviku minevikud" põhjal. Autor on raamatu kirjutanud lähtuvalt tegevajaloolase praktilistest vajadustest, kus uurija puutub tihti kokku teoreetiliste ja metodoloogiliste probleemidega. Raamat aitab uurijal mõista ja määrata ajalooallikate hindamiskriteeriume ning otsustada, mille poolest erinevad minevikukirjeldused on tõesemad või adekvaatsemad. Samuti on autoril raamatu kirjutamise eelduseks olnud asjaolu, et viimase viieteistkümne aasta jooksul on Eestis tekkinud ajalooteoreetiline arutelukeskkond, isoleeritus maailmateadusest on vähenenud ning aina rohkem on ajaloolaste hulgas arutlusi ajaloo uurimise teemal, teooriate ja meetodite ning allikate tõlgendamise ja tõendusväärtuse üle. Referaat käsitleb raamatu alateemat ,,Ajalooallikad-ja arhiivid", kus autor heidab valgust ajalooallikatele ning...
Samas ka joonisele järgnev tekst algab suure algustähega, mis omakorda eeldab joonise allkirja lõpus punkti. Näide joonisest (Joonis 2.1) 250 n 195 203 200 175 185 182 176 186 150 154 113 99 100 76 55 50 47 30 30 0
kuid ei taba, relvas esines tõrge, relv osutus ekslikult mittelaetuks ja lasku päästikule vajutamise jägselt ei toimunud). Kui süütegu ei saadud toime panna süüteo toimepanemiseks kõlbmatu eseme, subjekti, toimepanemise vahendi, riista või viisi kõlbmatuse tõttu, nimetatakse seda kõlbmatuks katseks. Süüteo katse on karistatav karistusseadustike eriosa paragrahvi järgi, kuid viitega karistusseadustiku üldosale (nt § 25 lg 1 ja § 113 järgi). Samas ei ole ka süüteo katse õigusvastane ja karistatav, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Ja vastupidi: juhul kui esinevad objektiivselt teo õigusvastasust välistavad asjaolud, kuid isik ei saa sellest aru ning soovib saavutada süüteo koosseisus ettenähtud tagajärge, on tegemist süüteo katsega (näiteks rünne puuduvale objektile, rünne kõlbmatule objektile jne).
Üldpõhimõtte järgi peaksid mõjutusnormid olema soodustava iseloomuga ja piirava mõju korral ei tohiks nad olla väga jäigad ega äärmuslikud. 8.MAKSU ELEMENDID Maksusuhe on õiguslik suhe, mis tekib seadusest ja on oma olemuselt õigussuhe. Maksumaksja on kohustatud tasuma ainult seadusega ettenähtud makse. Iga maks on sätestatud eriseadusega (lisa 1). Maksu kehtestamine on ainult seadusandja kompetentsis vastavalt EV põhiseaduse paragrahvile 113, kus on fikseeritud maksuseaduse elemendid: 1) Maksu nimetus või pealkiri alati tuleb kokku leppida, et millisest maksust räägitakse ning sellest lähtuda. 2) Maksusubjekt ehk maksumaksja kohustatud osapool maksu suhtes ning reeglina võlgnik sest enamik seadustest on järelmaksu vormina N: tulumaks iga päev me teenime ja maksukohustus kasvab ja alles perioodi lõpus makstakse ära. Meil on ka
.................................................................... 108 65. RUBEROIDKATUSED - ÜHE- JA KAHEKIHILISED SBS-KATTED......................................... 109 66. KATUSLAE KONSTRUKTIIVSED SÕLMED: RÄÄSTA JA PARAPETI LAHENDUSED. ............... 109 67. LÄBIVIIGUD JA DEFORMATSIOONIVUUGID LAMEKATUSTEL. .......................................... 112 68. RIPPLAGEDE KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED .............................................................. 113 2 1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: · otstarbekus ehk funktsionaalsus tagab hoone mugava ekspluateerimise. Loodusesse, keskkonda ehitatud hoone peab sobima, harmoneeruma ümbruskonnaga. Ei tohi unustada, et hoone jääb sellesse keskkonda paljudeks aastateks, olles omalaadne arhitektuurne skulptuur.
Valio Laeva Meierei 170 Laeva Piim TÜH 230 381 Põltsamaa Meierei 66 124 151 Juustutööstus Werol Tehased 68 295 325 353 Painküla, rapsiõli Pere Leib AS 439 139 149 215 185 Tartu Veski AS 42 102 179 200 322 Põltsamaa Felix 115 113 140 188 284 mahlad Salvest 150 80 102 137 169 Tartu, konservid Nõo Lihatööstus 82 50 77 106 138 Voika Meleko AS 112 Põltsamaa Lemex MT AS 536 478 696 1157 Metsa varumine, puidu
Laekunud dividendid 46 305 52 741 Kokku rahavood investeerimistegevusest 287 989 40 132 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 0 1 136 000 Saadud laenude tagasimaksed -1 161 566 -517 018 Arvelduskrediidi saldo muutus -930 113 906221 Makstud dividendid -250 000 -720 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -2 341 679 805203 Kokku rahavood 116 762 -1 791 790 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 373 676 2 148 239 Raha ja raha ekvivalentide muutus 116 762 -1 757 336
töövaidluskomisjonis...................................................................................... 174 § 110. Töötaja nõuete aegumise erisus.................................................................... 175 § 111. Töölepingu kehtivus tööandja surma korral.................................................... 175 § 112. Töölepingu kehtivus ettevõtte üleminekul...................................................... 176 § 113. Informeerimine ja konsulteerimine ettevõtte üleminekul................................ 178 6. peatükk. VAIDLUSTE LAHENDAMINE JA RIIKLIK JÄRELEVALVE...................... 179 § 114. Vaidluste lahendamine................................................................................... 179 § 115. Riiklik järelevalve............................................................................................ 180 § 116. Ettekirjutuse vaidemenetlus.......................
7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219
1. Mis on mõõtmine? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X Mõõtmistulemuseks on suhtarv, mis näitab, mitu korda üks suurus on teisest suurem. Mõõtmise võrrand: A= M Kus: X-füüsikaline suurus, M-mõõtühik, A-mõõtarv. Mõõtmistulemus esitatakse kujul: X=A*M. Antud võrrand on mõõtmise põhivõrrand. 2. Mida nim. otseseks mõõtmiseks? Kaudseks mõõtmiseks? Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse suuruse väärtuse hindamist teiste temaga matemaatiliselt sõltuvuses olevate suuruste abil. Teisiti: mõõdetud on mõningad suurused,...
Kolga Keskkool Suur Pauk Uurimustöö Koostaja: Sander Valdma 10 klass Võsu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................3 Sissejuhatus `' Elu on Maal pidevalt uuenenud tänu energiale, mida me saame Päikeselt. Võib näida, et oleme jagu saanud termodünaamike teisest seadusest. Kuid nii kestab see vaid seni, kuni on olemas Päike `' (Mary ja John Gribbin 1997:70). `' Termodünaamika teine seadus teaduslik versioon reeglist, mille kohaselt asjad kuluvad `' (Mary ja John Gribbin 1997:125). `' Päikese energia on pärit vesiniku aatomite muundumistest heeliumi aatomiteks. Iga kord, kui see toimub, muutub väike ports ainet energiaks. Iga sekundiga muudab Päike energiaks sellise koguse ainet, mille mass võrdub viie miljoni elevandi massiga. Energia vabaneb ja Päike ...
106. 7.2 ETTEVÕTTE KULUDE JA HINNA KONKURENTSIVÕIMELISUS 107. 7.3 ETTEVÕTTE EES SEISVAD STRATEEGILISED PROBLEEMID 108. 8. TURU-UURING (kui on teostatud) 109. 9. JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD, sh turunduseesmärgid, turundusstrateegia, tegevuskava 110. 10. TULEMUSTE MÕÕTMINE JA KONTROLL 111. 11. TURUNDUSEELARVE 112. 12. Lisad 113. 114. 115. Turundusplaan 116. Turundusplaan on kirjalik dokument, mis sisaldab ettevõtte või selle allüksuse jaoks välja töötatud juhendeid TURUNDUSMEETMESTIKU · tootega seotud meetmed on need, mis lõpptulemusena peavad tekitama kliendi rahulolu ning toote või teenuse abil rahuldama kliendi vajadusi; · müügikohaga seotud meetmed peavad tagama kliendi jaoks parimad võimalused toote või teenuse hankimiseks;
Need olid pillajad ja samal ajal kitsid ning väga ennast täis. Lõpuks mõtles Maria välja plaani, kuidas enda ja õe unistust teoks teha. Tema läheb maale koduõpetajaks ja saadab poole teenistusest Broniale. Siis saab õde minna Pariisi arstiks õppima. Kui Bronia on oma õpingud lõpetand, siis maksab tema Maria eest, et too saaks omamkorda Pariisi minna. 1. jaanuaril 1886 asus Maria tööle koduõpetajana. Tema koduks sai Zorawski perekonna mõis, mis asus Szczukis, umbes 113 kilometrit Varssavist põhja pool. Mõned Zorawskite lapsed käisid koolis Varssavis, peale nende olid peres veel kuueaastane laps ja imik. Maria õpetas ainult kümneaastastAndziat ja vanimat tütart Bronkat. Bronka oli 18- aastate, peaaegu sama vana kui Maria ise. Neist said head sõbrad. Zorawskid kohtlesid koduõpetajannat üsna kenasti, aga mitte kunagi endaga võrdsena. Vabal ajal Maria luges ja õppis. Kui Zorawskite vanim poeg Kazimierz tuli Varssavi ülikoolist koju, oli ta noorest
Veljed ja rehvid Auto on liiklusvahend, paljudele tööriist, mõnele hobi või lõbusõiduk. Meie ühiskonnas ka tihti imago tõstmise vahend. Ilmselt seetõttu on ta muutunud tihti ka omaniku mänguasjaks, mida ehitatakse, nühitakse ja ümber ehitatakse - tuunitakse. Auto välimust mõjutavad märkimisväärselt tema rattad. Auto ratas ei ole nii lihtne ja iseenesest mõistetav, nagu ta pealtnäha võib paista. Kui me tahame teada, kas velg sobib teatud autole, peame teadma velje läbimõõtu, laiust, nihutust (offset), poldiringi läbimõõtu, tsentriava läbimõõtu ja kinnituspoltide arvu. Poldiringi läbimõõdu mõõtmine. Vasakul nelja, kuue ja kaheksa poldiga, paremal viie poldiga velje puhul. Nihutus (offset) on velje keskjoone ja kinnitustasandi vaheline kaugus. Tavaliselt on kinnitustasand velje välisservale lähemal - sel juhul on tegu sissenihutusega (inset); kui aga kinnitustasand on velje välisservast kaugemal...
o · Lisaraha ettenägematute kulude katteks. o o Maks on seadusega ja seaduse alusel valla- ja linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. · Põhiseaduse § 113 kohaselt riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. · Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadusega ettenähtud riiklike ja kohalike makse maksuseadusest ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. o o Eesti maksusüsteem jaguneb kaheks: o * Maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikud maksud ning
ajukoorest jaotub 6-ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele 111 Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks: 112 Eri ajukoore piirkondades raku- kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? – ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele 113 Funktsioonide seos ajuga: süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd – s.o. süsteemne lokalisatsioon 114 Nt. keelevõime süsteemne lokalisatsioon: arusaamine: katsumine, kuulmine, nägemine
ülikergsulav, pehme, omane on allajahtumine, vedel Ga paisub jahtumisel. Keemislistelt om. sarnaneb Al.ga. : veega tav. ei reag, õhus püsiv. Kõrgemal temp lõhustab metalle, paremini kui ükski teine sulatis. Metallidega moodustab üldjuhul galliide. Sooladest praktik tähtsamad; kloriid, sulfaat, nitraat. Peetakse vähe mürgiseks. Indium(In) – saksa keemikud Reich ja Richter 1863 spektraalanalüüsiga sinise joone järgi. Looduslik In koosnb 2isotoobist, massiarvudega 113 ja 115. Hajutatud element. Põhiliselt eraldatakse maakidest. Lihtainena hõbevalge, väga „särav” raske met. , erakordselt pehme ja plastiline. Reag.: hapetega- aeglaselt, veega korrodeerub õhu juuresolekul aeglaselt. Halogeenidega Cl2 ja Br2-tav toatemp-il I2 -ga kuumutamisel. Toodet. Pb-Zn ja Sn jääkidest, metallina eraldatakse In lahustest elektrolüüsiga. Saamine keerukas ja en.mahukas, st on toodang väike. Ühendid: In2O3-eriklaasides, raadiotehn.,
3.1.) Survetugevus on valitud põhinäitajaks, kuna: • Eeldatakse, et betoon peaks olema tugev; • Lihtne määrata; • Oluliselt kõrgem, kui muud tugevused; • Iseloomustab kaudselt ka muid omadusi (veepidavus, külmakindlus). Katsetamine EVS-EN 12390-3 “Kivistunud betooni katsetamine Osa 3: Katsekehade survetugevus”. Katsekehad on kuubi või silindri kujulised. Kuupide nimimõõdud (küljepikkused)- 100, 150, 200, 250 ja 300mm. Silindrite läbimõõdu nimimõõtmed d (h=2d)- 100, 113, 150, 200, 250 ja 300mm. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Tsemendi kivistumiseks vajalik vesitsementtegur on 0,1…0,2, st. tsement kivistumisel seob endaga 10…20% vett. Sellise vee hulgaga tehtud betoon on peaaegu kuiv ega ole normaalselt valatav
uued arengud. Õed vajavad oma praktika arendamiseks patsientidele /klientidele parimini sobivat keskkonda, kultuurikonteksti, õe mõistmise taset ja filosoofiat. Hoolitseda ja hoolida on kaks õenduse loomulikku komponenti, mida käsitlevad kõik õendusteooriad. References Benoliel, J.Q. (1977). The interaction between theory and research. Nursing Outlook, 25, 108 OE 113. Brown, V.M. (2002). In A.M. Tomey & M.R. Alligood (Eds.), Nursing theorists and their work (5th ed., pp. 250 OE 261). St. Louis: Mosby. Catalano, J.T. (1996). Contemporary professional nursing. Philadelphia: Davis. 19 Fawcett, J. (1984). Analysis and evaluation of conceptual models of nursing. Philadelphia: Davis. Fawcett, J. (1989). Analysis and evaluation of conceptual models of nursing (2nd ed.)
ÜLIKOOL TEADUSKONNA NIMI ÕPPETOOL Töö koostaja nimi Kursuse number LEX FRISIONUM Allika analüüs Juhendaja: (nimi) Koht, aasta Sisukord 1. Lex Frisionumi ajalugu 1.1. Autorid 1.2. Nummerdamine 2. Lex Frisionumi sisu 2.1 Trahvid ja wergeld 2.1.1 Mõrv 2.1.2. Haavad 2.1.3. Vargus 2.2. Ordaalid 2.3. Duellid 2.4. Mehed ja naised 2.4.1. Abieluasjad 2.4.2 Hoorus ja abielurikkumine 2.5. Rahasüsteem 2.6. Orjad 2.7. Ihunuhtlus 2.8. Vande andmine 3. Lex Frisionum ja kristlus 3.1. Vastsündinud laste tapmine 3.2. Templi rüvetamine 4. Kokkuvõte 2 5. Kasutatud kirjandus 3 ...
Eesti iseseisvumine Referaat SISSEJUHATUS 1918. aasta alguses oli Eesti jaoks kujunenud väga ohtlik sise- ja välispoliitiline olukord. Enamlaste võim ei olnud veel kuigi kindel, nende relvajõud olid alles loomisel. Lõuna- ja läänesuunast ähvardasid Eesti mandrile tungida keiserliku Saksamaa väed. Illegaalselt tegutsev Maanõukogu otsustas kuulutada niipea, kui algab Saksa vägede sissetung, Eesti kohe iseseisvaks riigiks. 19. veebruaril valis Maapäeva vanematekogu Eestimaa Päästmise Komiteesse kolm meest. Koostati iseseisvumismanifesti projekt ja otsustati, et käimasolevas Vene-Saksa sõjas jääb Eesti erapooletuks. Rahvusväeosade abil võeti mitmel pool Eesti põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõuk...
Aspects are only used in the past and future tense. When you are talking in the present tense, you can ignore aspects all together. The aspects are: Imperfective - Incomplete, ongoing, habitual, reversed or repeated actions Perfective - Actions completed successfully. The perfective aspect is not created by changing the ending. There are normally two words for each verb. One is the imperfective, the other is the perfective. Often these two words are closely related, but this is not always the case. (Often the perfective is simply prefixed with “По”). ) Жить, Прожить – live Любить, Полюбить – love Делать, Сделать - do, make Говорить, Сказать - talk, speak, say. Работать, Поработать - work Aspects in the negative Using the negative with perfective verbs indicates the person failed to do that action. Using the imperfective will normally simply mean that it didn’t happen. Я не позвонила - I failed to phone (perfective) (but I was expecte...
kummastki lainest välja, kahest abipeeglist koostatud interfereomeetrisse. Nagu teisteski kaasaegsetes interfereomeetrites, registreerib interferentsipildi muutusi fotoelektriline tajur koos impulsiloenduriga."25 5.11 Mõõtmine lasergüroskoobi abil ,,Ringlaseris jooksevad pidevalt teineteisele vastu kask laserkiirguse lainet. Kui resonaator onpaigal, siis on võnkesagedus mõlemas laines sama kui aga resonaator panna rõnga 23 KÄÄMBRE, H., Laseri raamat, 1978, lk 113 24 Sealsamas, lk 114 25 Sealsamas, lk 114 16 tasapinnas pöörlema, siis kulub ühel lainel resonaatoris täistiiru tegemiseks rohkem, teisel aga vähem aega. Laserkiiruse sagedus sõltub resonaatori läbimiseks kuluvast ajast, seepärast tekib pöörlemisel vastassuundades levivate lainete sageduste vahel erinevus. See diferents on võrdeline pöörlemiskiirusega
16,6 7,36 92,8 206,19 7,8 16,57 90,8 135,35 28,8 8,29 105,4 112,68 13,4 6,40 169,1 126,19 13,4 7,69 181,5 125,80 18,7 5,62 142,5 150,99 14,6 10,25 174,0 172,48 34,5 5,56 114,1 131,18 18,1 7,19 206,2 237,26 37,5 6,81 138,7 184,16 25,0 4,44 350,4 285,65 11,6 13,88 317,5 365,31 21,8 8,56 213,2 338,10 30,8 5,85 277,3 433,65 20,0 9,94 189,9 333,20 16,4 14,64 95,3 113,04 16,2 7,29 273,4 314,56 24,1 6,08 124,0 145,41 10,8 7,58 108,1 159,15 22,0 6,31 182,9 160,37 15,6 5,48 143,9 121,50 10,8 7,49 243,2 279,83 22,7 6,80 61,8 93,08 28,4 9,45 124,0 153,46 21,6 10,37 142,0 150,39 21,6 13,62 243,8 280,45 23,8 9,71 123,1 147,65 Y ILMA X8--sata ilma x7 --ta ja 8sata ilma x4jata 7 ja 8sata Piimatoodang lehma
Madalpinge riketest võtsin vaatluse alla kolm minutit ja enam kestnud rikked. 2012. aastal toimus madalpinge mitteplaanilisi elektrikatkestusi Saare- ja Hiiumaal kokku 1443 juhul (tabel 3.3 ja 3.4). Tabel 3.. Saare- ja Hiiumaal toimunud madalpinge rikete selgituste tabel Esinemiskord Rikke kirjeldus Rikke kirjeldus Esinemiskordi i Puu või oksad liini vastas 113 Madalpinge kaitselüliti tõrge 22 Siserike 77 Sideme katkemine (isolaatoril) 9 Vale väljakutse 8 Majaühenduse rike 29 Isolatsiooni ülelöögid 16 Mööduv lühis 331 Kaitsme rakendumine 334 Liinijuhtmed koos 53 Mõõteteenuste rike 21 Kaabli vigastumine - ots 16
vangistusega. Määratletud hüpotees (normi teostamise tingimused on määratud täpselt ja konkreetselt); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused); Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon (fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik). 9 KarS 9. Peatükk 1.jagu § 113. Tapmine Teise inimese tapmise eest – karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu); Lihtne dispositsioon (käitumise sisu on näidatud ilma seda lähemalt iseloomustamata); Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon (fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik). § 114. Mõrv
1. Loeng: riik, avalik haldus, halduspoliitika, haldusjuhtimine Wolfgang Drechsler, 1997, 'Avalik haldus kui riigiteadus', raamatus Wolfgang Drechsler, toim., Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, 11-2 - mida tähendab Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) `avalik haldus kui riigiteadus'? - kas Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) väljatoodud Eesti avaliku halduse väljakutsed on endiselt väljakutseteks ka aastal 2013 või on need tänaseks lahendatud/lahendunud? Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Eesti tähtsaimaks ülesandeks taastada riigikonteptsioon, sest Eesti suurimad probleemid on seotud riigi olemusega. Halvim lahendus oleks mõne Lääne riigi avaliku halduse korralduse üks-ühele kopeerimine. Selle asemel tuleks kõikidel praegustel ja tulevastel avaliku halduse teenistujatel ning teadlastel jõuda arusaamisele, mida ja tuleb antud probleemi lahendamiseks...
Puhas käibekapital pole suhtarv, vaid rahaline suurus. Mida suurem on antud näitaja, seda maksevõimelisema ettevõttega on tegu. Lisaks peaks puhas käibekapital olema positiivne. · 2009. aasta puhas käibekapital: · 2010. aasta puhas käibekapital: · 2011. aasta puhas käibekapital: · 2012. aasta puhas käibekapital: ICT Support OÜ puhta käibekapitali näitajad on nelja aasta lõikes kõik positiivsed. Kõige positiivsem tulemus on 2012. aastal, kui see oli 18 113 eurot. Positiivsetest tulemustest võib järeldada, et ettevõte on võimeline olemasoleva käibevara arvelt ühekorraga tasuma kõik oma lühiajalised võlgnevused. 4 VARUDE KASUTAMISE ANALÜÜS Varude kasutamise analüüsi põhjal on võimalik kindlaks teha, kui efektiivselt ettevõte oma varusid kasutab, kui kiiresti keskmiselt oma varud ära müüb, kui palju käibevarast ja käibekapitalist on paigutatud laovarudesse ning kui pikk on keskmine laoseis päevades. 4.1 Varude käibekordaja
TÖÖÕIGUS, TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil. ........................................................... 2 1.1. Töötervishoid, -ohutus, -keskkonad, -koht ............................................................................................ 2 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks. .................................................. 2 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus ................................................................................................. 2 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus. ................................................................................................... 4 4.1. Töökeskkonnaspetsialist, kes ta on, millised on tööülesanded .............................................................. 5 5. Töökeskkonnavolin...
Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid Erkki Eeessaar Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 1 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Sissejuhatus..........................................................................................................................................................................2 1Osoonikiht....................
Poltide normatiivne voolavuspiir fyb ja tõmbetugevus fub Poldi tugevusklass 4.6 4.8 5.6 5.8 6.8 8.8 10.9 fyb (N/mm2) 240 320 300 400 480 640 900 fub (N/mm2) 400 400 500 500 600 800 1000 Poldi keermestamata osa brutopindala A ja keermestatud osa netopindala As Polt M12 M14 M16 M18 M20 M22 M24 M27 M30 M36 M42 M48 2 A mm 113 154 201 254 314 380 452 572 706 1017 1385 1809 As mm2 84,3 114 157 192 245 303 352 459 560 816 1120 1472 MÄRKUS. Poldid M14, M18, M22 ja M27 on vähelevinud Standardse poldiava läbimõõdu d0 erinevus poldi läbimõõdust d on järgmine: - poltidele M12 ja M14 - 1 mm, - poltidele M16...M24 - 2 mm, - poltidele M27 ja suurematele - 3 mm. Suurendatud poldiaugu läbimõõdu maksimaalne erinevus poldi läbimõõdust on:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
