Õnn ja õnnelik inimene. Mis on õnn ja kuidas seda ära tunda? Ma arvan, et igaüks meist on selle küsimuse üle mõelnud ja leidnud sellele vastuse. On inimesi, kes teavad, mida on õnne saamiseks vaja ja on ka neid, kes ei tea. Sõnaga õnn seostub mulle palju mälestusi ja eredaid hetki, mida olen elu jooksul kogenud. Minu arvates tähendab õnn rahulolu eluga ja iseendaga, sest rahulolematu inimene ei saa olla õnnelik. Tavaliselt tunnevad inimesed õnne koheselt ära, näiteks võidavad lotoga raha, siis nad teavad, et see oli õnn, kuid vahepeal saame õnnest aru alles siis, kui oleme selle kaotanud. Paljud inimesed arvavad, et õnneks on kindlasti vaja raha, kuid see ei pruugi alati nii olla. Ma nõustun sellega, et raha on eluks hädavajalik ja ilma selleta on raske toime tulla, aga see ei tohiks olla peamine asi, et olla õnnelik. Paljud inimesed arvavad, et raha annab neile õnnetunde - nad saavad osta endale ...
TRAGÖÖDIA VÕRUS: SÜÜTU NALI VIIS POISID ELUKS AJAKS TRELLIDE TAHA 17.05.2011 Teisipäeval kella kolme paiku leidis juhuslik möödakäija Võrus Juudi pargist, vanema mehe söestunud surnukeha. Esmaspäeva varahommikul kell piinamises, mis tõi ohvrile kaasa 6.58 sai häirekeskus teate, et Võru surma. Teisipäevasel kohtuistungil Juudi pargist leiti mehe söestunud mõistis kohus poistele eluaegse surnukeha. Kohale saabunud vanglakaristuse. kiirabil , ei jäänud muud üle, kui fikseerida surmaaeg ja saata laip Koolidirektor ja klassijuhataja on siiani juhtunust sokeeritud. Mati sõbrad ajalehele intervjuud ekspertiisi. Juhtumi uurimise Direktor ei suuda uskuda, et poisid andmas. e...
Hando runnel Luuleanalüüs Egert Laur Elu Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajandus Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Alates 1971. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Töötas ajakirjas “Akadeemia” ja Tartu Ülikoolis. Oli Eesti Kongressi liige. Kirjastuse “Ilmamaa” üks asutajaid ja omanikke Iseloomustused “Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ma mõtleja.” (Ave Alavainu) “Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid.”(Teet Kallas) Temaatika Läbivaks teemaks on isamaaluule. Tema luuletustel on tihti poliitiline ...
Enesetutvustus Minu nimi on Lyna ........ Ma olen 16-aastane ja elan ...... koos oma vanema õega. Vabal ajal veedan meelsasti aega kodus, sest seal on hea olla. Lisaks on mul veel üks õde, kes on 4- aastane ning elam isaga. Õpin Tapa Gümnaasiumis 10. klassis. Selles koolis olen õppinud kaheksandast klassist alates. Mulle meeldib see kool, sest õpetajad on siin head ja kaasõpilased väga toredad ning sõbralikud. Otsest lemmik ainet mul pole, aga mulle meeldivad matemaatika ja inglise keel. Oskan inglise keelt suhtlus tasemel, sest õpin seda koolis juba seitsmendat aastat ja olen käinud riikidest, kus tuleb suhelda inimestega inglise keeles. Räägin ka vene keelt, mida olen õppinud kolm aastat ning see aasta hakkasin õppima soome keelt. Vabal ajal tegelen laulmisega ning olen palju koos oma sõpradega. Suvel olen tavaliselt Sotimaal ema juures. Mulle meeldib väga reisida. Iseloomult olen sõbralik, töökas ja kohusetundlik. Ma ei anna alla, k...
Mariliis Tisler 11.B ,,Anna Karenina" Lev Tolstoi 1. Iseloomusta Annat, Alekseid, Vronskit, Levinit, Kittyt. Tee seda järgmiselt: vali 5 konkreetset iseloomjoont, mis peaks olemas olema keskmise inimese jaoks. Arutle, kuidas ja mil viisil need iseloomujooned esinevad eelloetletud tegelastel. Iga inimene peaks olema: armastav, hooliv, aus, südamlik ja abivalmis. Anna puhul olid need kõik iseloomujooned olemas. Ta oli nii lihtne oma imearmsate heledate juustega ja siniste silmadega. Ta armastas oma meest, aga kui kohtus Vronskiga siis tunded kadusid ja jättis oma mehe maha. Hooliv, ta siiski hoolis oma pojast kuigi ta loobus hiljem temast, aga ta ei suutnud leppida sellega. Anna oli igati aus inimene, ta ütles seda mida mõtles ja ei valetanud.Ta ütles oma mehele kohe otse, ...
Sallivuse ja sallimatuse problemaatika meie ühiskonnas Kui kuuleme sõna tolerantsus, siis enamjaolt täheldame seda kui midagi positiivset. On ju leplikkuse definitsioonile omane austus, inimkonna võimelisus tunnustada erinevaid hoiakuid, ideoloogiaid. Vastukaaluks aga teadvustatakse meid tihti läbi meedia, kuidas inimeste tolerantsus või selle puudumine ühiskonnas kurja teeb. See liigub ringi nagu tromb, millele on iseloomulik ajapikku minna üle tornaadoks. Kas tuultekeerise vaibumiseks peaksime kasvatama endis sallivust või minna hoopis vastupidisele teele? Ajalugu on näidanud, et erinevatel kultuuridel, teistsuguste maailmavaadetega inimgruppidel, on läbi aegade olnud probleeme üksteise tunnustamisega. Toetudes kasvõi juutide ja araablaste igipõlisele vastuolule. Selle üle aga, kui palju on lahkhelide põhjuseks erinevad uskumused, võib pikalt vaielda. Miks ei saa muslimid ja juudid Lähis-Idas üksteise kõrval rahulikult elada, kui...
Jaan Kross ,,Keisri hull" IMKATS Inimesed Timotheus Von Bock- keisri hull, satub Schlüssengerbi vanglasse, kuid jääb oma põhimõtetele kindlaks, kannab revolutsioonilisi ideid. Sõjalise vapruse eest teenib ta kuldmõõga. Georg von Bock Timo noorem vend, alampolkovnik. Püüab ka oma venda leida ja päästa. Karl Timo teine vend, kes Eevasse armub ja teda endale võita püüab Katharina von Bock( Eeva Mättik) lihtne talutüdruk, Timotheus von Bocki naine. Elsy Timo õde, Võisiku mõisa valitseja, Peeter Mannteuffeli naine. Aleksander I- Katariina II poeg. Nikolai I- Aleksandri trooniloleku lõpetab valitseja surm, uueks keisriks sai Nikolai I. Jakob Mättik Lihtsa talupoja laps, kes tänu Timole O. W. Masingu juures hariduse omandab ning haritlaskonna sekka sattub. Romaani pealkiri viitab teose ühele kesksele tegelasele Timotheus von Bockile, ent Kross jätab l...
Eesti haridus praegu ning tulevikus Hariduse kaudu kanduvad põlvest põlve edasi keel ning tekstide loomise, lugemise ja tõlgendamise oskus. Need võimaldavad kultuuris uute ühiste asjade pidevat kujunemist, aidates samas säilitada nii rahvus- kui vähemuskultuuri. Samas võrdseid võimalusi saada võimetekohaseid kvaliteetseid teadmisi piiravad sotsiaalsed, keelelised ja soolised, aga ka majanduslikud ning regionaalsed barjäärid. Eesti hariduselus valitseb koolide pingeritta seadmine, ülekoormatud õppeprogrammid ning ebavõrdsus õpilaste praktilistes võimalustes. Kuid tulevikus on võimalik neid probleeme lahendada. Eesti hariduselus valitseb koolide pingeritta asetamine eksamitulemuste põhjal. Nii luuakse edetabel, mille tagajärjel on aga nõrgemate koolide õpilastel vähem võimalusi oma võimete realiseerimiseks. Marge Taagepera artiklis '' Haridus ja Demokraatia'' toob näite Soomest, kus raha panustatakse ühte nõrgema...
Noored ei mõista vanu ja vanad ei mõista noori see on nii olnud juba sajandeid. Põlvkondadevahelised suhted on aastakümmetega kindlasti drastilisel määral muutunud. Tänapäevane ühiskond erineb hulgal meie esivanemate elust. Paljulapselised perekonnad ja põllul hommikust õhtuni põllul töötamine pole enam päevakorras. Sündimus on vähenenud ja noored ei pea tööd tegema. Sellest on ka tingitud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Lastel on raske mõista oma vanavanemaid ja vastupidi. Lapsed peavad vanade elutarkust seniilsuseks ja targutamiseks, vanainimesed peavad lapsi ülbeks ja üle käte läinud põlvkonnaks. Perekonnad pole nii kokkuhoidvad, kui vanasti. Vaevu jagub veel vanasid peretraditsioone. Igaüks tegeleb omaette eesmärgiga, iseseisvust peetakse loomulikuks. Noorte vajadused on esiplaanil, vanurid pole olulised. Noortel pole enam nii palju piire nagu vanasti, seda on aga raske mõista vanemal põlvkonnal. See...
Inimese allakäik Inimese elu võib hakata allamäge minema täiesti ootamatult mõne vale otsuse tagajärjel, kuid suur roll võib olla ka teiste mõjutustel. Milline inimene on aga allakäiguteel? Kas seda saab peatada ning leida tagasitee normaalsesse ellu? Allakäiguteel on inimene, kes ei hooli sellest, mida temast arvatakse ning kuidas tema käitumine teisi mõjutab. Näite saab tuua Wilde raamatust ,,Dorian Gray portree", kus Dorian, sattudes halvale teele, ei pööra tähelepanu juttudele, mis räägivad temast kui nurjatust ja allakäinud inimesest. Nimitegelast ei kõiguta ka see, et ta tappis oma väga hea sõbra, kes püüdis tema üha sügavamale kuristikku vajumist päästa. Enesetapule viis peategelane ka ühe tuttava, kes koristas tema kuriteo räpaseid jälgi. Lisaks jättis maha temasse kõrvuni armunud naise, arvates, et tegi sellega tollele tüdrukule heateo. Nii ta elaski: ilma mingit süüd oma tegude üle tun...
Eesti probleem: põlevkivi kaevandamine Eesti kasutab elektrienergia saamiseks põlevkivi. Seda maavara kaevandatakse nii karjäärides kui ka maa alustes kaevandustes. Põlevkivi põletatakse ahjudes, tootes sellest elektrienergiat, kuid tundub, et tagajärgedele üldiselt ei mõelda. Põlevkivi sisaldab suhteliselt palju erinevaid väävli ning lämmastikuühendeid, mis põletamisel sattuvad atmosfääri, põhjustades seal päikeselt tuleva soojuse neeldumist ning seega ka globaalset soojenemist. Samuti on põlevkivi tuhasus väga suur, ning pool sellest, mis ahju visatakse, tuleb sealt välja tuhana. See tuhk kuhjatakse suurtesse tuhamägedesse. Sealt alt satuvad jällegi ohtlikud kemikaalid keskkonda ning praeguseks on juba märkimisväärne osa Ida-Virumaast ilma jäänud oma põhjaveest, kuna need kemikaalid on selle lihtsalt kasutuskõlbmatuks muutnud. Teisalt ähvardab Ida-Virumaad põhjavee sooldumine merevee sissetungi tõttu, kuna kaev...
Hasta la vista - filmi retsensioon Tuntud ka kui Tule nagu oled on film, mis räägib kolmest puudega sõbrast, Philipist, Larsist ja Jozefist, kes tahavad minna Hispaaniasse, et oma süütust kaotada. Reisil saavad nad abi meditsiini õelt, nimega Claude. Film põhineb tõesti sündinud lool. Valmimisaasta: 2011 Valmimismaa: Belgia Rezissöör: Geoffrey Enthoven Peaosatäitjad: Robrecht Vanden Thoren (Philip), Gilles De Schrijver (Lars), Tom Audenaert (Jozef), Isabelle de Hertogh (Claude) Teema: Draama, komöödia Näitlejatöö analüüs: Näitlejatöö oli antud filmis väga hea. Puudega inimesi on tõenäoliselt väga keeruline mängida, kui pole ise selles olukorras olnud. Isegi, kui nad vahepeal ennast reeta võisid, siis ei olnud see märgatav. Kõige raskem oli tõenäoliselt Philipi osa täitnud näitlejal, kuna tema pidi mängima inimest, kel vaid pea vaevaliselt liigub, mis tähendab, et ta pidi koguaeg end kontrollima, et mitte muid ...
Tallinna tasuta ühistransport tekitab vastakaid arvamusi Ühel sombusel veebruaripäeval käisime Tallinna tänavatel küsimas inimeste arvamust tasuta ühistranspordi kohta. Kohtasime nii tasuta transpordi tuliseid pooldajaid kui ka selle suhtes vastumeelseid. Valgamaalt pärit Marju tunnistas, et tema on tasuta ühistranspordiga väga rahul. Eelmise aasta lõpus Tallinnasse kolides registreerus ta kohe linlaseks, seda just sellepärast, et järgmise aasta alguses tasuta sõita saaks. ''Väga hea süsteem on, säästan igapäevaselt mõne euro ja see teeb lõpuks kokku päris suure summa,'' lausus naine rõõmsal häälel. ''Ainult trammid on nüüd rahvarohkemad, kohe palju kitsam on,'' tõdes ta. Keskkooliõpilane Naima oli selle suhtes palju skeptilisem. ''No muidugi on tore, et paljud tallinlased tasuta sõita saavad, aga keegi maksab busside, trammide ja trollide eest ikka. Ausalt öeldes pole ma aru saanud, kust see raha tuleb. Ma arvan, et tasuta ühistranspor...
Õnnelikud ja Õnnetud inimesed 2013. aasta 12. jaanuari Postimehes kirjutas Jelena Skulskaja ümbritsevate elu väärtustamisest. Artikli eesmärk oli lugejat veenda, et õnnelike inimeste jaoks on tähtsamat, kui nende omaenda elu, ning just selle tõttu ei lähe õnnelikud inimesed teiste elude kallale, nagu seda teevad õnnetud inimesed, vaid lasevad teistel rahus olla ja on ise rõõmsameelsed. Põhiline ühiskonnaprobleem, millele autor igas lõigus rõhutab, on seotud inimestevaheliste konfliktidega. Ta on veendunud, et senikaua, kuni inimestel on olemas kõik, et õnnelikud olla, ei lähe nad teiste heaolu kallale. Vägivalla esinemist püüab ta seletada ka mõtete olemusega: "Elu ja surma mõtte puudumine muudab väärtusetuks teistegi inimeste elu." See on mitmeti mõistetav fraas. Ühest küljest loetuna on teiste elu võtjad need, kes ei tea elu tõelist hinda, ei tunne, kui kerge on kaotada seda vähest, mis lahutab sündi surmast...
Kuidas sünnvaid indigolapsed ? Pole kahtlustki, et indigolapsed sünnivad nagu tavalised lapsed, kuid nende käitumismallid ning iseloomud arenevad välja teisiti. Rolli mängivad laste geenid ning kodune kasvatus. Mis määral need seda kõike mõjutavad? Indigolapsi iseloomustavad väga erilised omadused, mille tundmaõppimine kutsub nii vanemaid kui õpetajaid üles muutma oma suhtumist lastesse, seda nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil. Need lapsed on tõesti erilised ning moodustavad valdava enamuse praegusel ajal sündivatest lastest kõikjal üle kogu maailma. Indigolaste geenid mõjutavaid neid suurel määral. Nende vanemad on samasugused, kuid neid on konkreetse kasvatuse abil suudetud ohjes olla. Kõigiga kindlasti nii ei läinud. Enamik noori 3040 aastat tagasi sai siiski hakkama ka ilma suurema mässuta. Kõige suurem mõjutaja on kodune kas...
zizzle Naiste rollid Vargamäel Tuginedes A. H. Tammsaare roomanile ,,Tõde ja õigus" , võib öelda, et Vargamäe naiste elu oli raske, päevad täis meestega samaväärset tööd, pidevat eneseületust ning kurbust. Naistel oli väga palju erinevaid ülesandeid alustades kodu korras hoiuga, lõpetades hilisõhtuni põllu peal töö rügamisest. Kõige tähtsam meeste jaoks oli,et naised hoolitseksid järelkasvu eest, et nad sünnitaksid kohapärija. Vargamäe naistel oli ka roll oma meeste lepitamises ning riidude ära hoidmises. Mäe Andrese esimene naine, Krõõt, oli heasüdamlik ning tragi naine, ta ei kurtnud kunagi kui tal raske oli. Läbi raskuste ja pisarate suutis ta oma kohustustega hakkama saada, sest töö, mis oli konti mööda Andresele pidi olema ka jõukohane Krõõdale. Ta rassiski hommikust õhtuni iialgi kurtmata. Isegi siis ta lapseootel oli, ei puhanud ta, vaid jätkas oma igapäevaste töödega. Krõõda ja Andrese esimesed lapsed olid kohe nagu kiuste 3 tü...
zizzle Kodune käitumismall kui kõige alus. Inimesi on erinevaid, nii on ka erinev nende arusaam elust. Paljustki oleneb milline on olnud nende keskkond kus nad on kasvanud ja milline on olnud nende kasvatus ning kes või mis on olnud neile eeskujuks. Juba varajasest east omandab inimene endale tõekspidamised ning maailmavaated. On asju mis on olulised, ning asju mida ei peeta olulisteks või on vähem tähtsamad. Kodune kasvatus paneb sellele aluse ning väljaspool kodu omandatakse seda aina juurde. Omandatakse käitumismall. Omandatakse suhtumine teistesse inimestesse, inimestesse nende endi kõrval. Iga inimene võiks kordki oma elus teha ühe heateo, aidata teist abi vajavat inimest. See ei pea olema just ilm tingimata olema rahaline või materiaalne abi, vaid ka emotsionaalsel tasandil. Tihti unustame kui väga vajab teine inimene tuge siis kui tema silmis on pisarad ning puudus ,,õlast, mille najal nutta". Tal...
LISAND TÄIEND Ehk alus Aluse kirjeldus Toomas Hendrik Ilves, EV president, ....... Mitu iseloomustavat sõna -> Pikk kollane rüüsidega seelik Pikk kollane, roosa seelik Rind- ja põimlause R: __1___ ___2____. P: __1___, __2___, __1____. Lihtlause Liitlause Üttega Rindlause (____ , _____ .) Lisandiga Põimlause (_____ , sest ______ , _____.) Koondlause (: või -) ...
Distsipliin kui päästerõngas Mida rohkem aeg edasi, seda vähem väärtustavad lapsed, mis neil olemas on. Kes selles ebanormaalseks kiskuvas olukorras süüdi on? Vanemad? Pigem tänane ajastu.Kõik tarbed on lihtsasti kättesaadavad. Pole enam aega, mis kunagi, see on lõppenud. Põlvkonnad on üdini rikutud. Ühiskond on ainult kaake ja alla käinud inimesi täis. Ja mispärast? Aina vähemaks jääb inimesi, kes viitsivad oma elu ning tuleviku nimel pingutada. Vabakasvatus on pigem nagu patt.Jõhker distsipliini puudus.Muidugi igaüks teab ise, kuidas oma võsukest kasvatada, aga irooniline on, et metsikult vingutakse. Inimestel pole õrna aimugi kohustustest, eriti mingitel 16-aastastel pubekatel, kes on juba emad. Kõik hala ja targutamine läheb ühest kõrvast sisse, teisest välja ning vead korduvad aina uuesti ja uuesti. Keelud ei loe mitte midagi kasvatamatu inimese puhul. Ma ausalt ei tea, miks asjad nii viltu on. Mis toimub? Tu...
Homonüümid Samakujulisi, kuid erineva tähendusega sõnu nimetatakse homonüümideks. Homonüümid sarnanevad kas täielikult või ainult häälduse või kirjapildi poolest, nt aru (rohumaa) ja aru (mõistus) on täielikud homonüümid, sest neid hääldatakse ja muude takse ühtviisi, tuss ja duss on sarnase hääldusega, palk (tasu) ja palk (puu) on sarnase kirjapildiga, aga erineva hääldusega sõnad. Homonüümid võivad kokku langeda kõigis käändevormides neid nimetatakse täis homonüümideks. Näiteks sõna tint tähistab nii kala kui ka kirjutusvedelikku ning mõlemad sõnad käänduvad ühtviisi. Nt Konservikarbis oli alles veel mitu tinti. Mul on vaja tinti, et sulepead täita. Mõne sõna puhul võivad kokku langeda vaid üksikud vormid, näiteks sõna reis võib tähendada jala osa või teekonda ja kokkulangevus on ainult ainsuse nimetavas käändes: reis, reie, reit ja reis, reisi, reisi. Sellisel juhul on tegemist osa homonüümidega. ...
MUUTUMATUD SÕNAD Muutumatud sõnad ei muutu, neid ei saa pöörata ega käänata. Muutumatud sõnad on hüüdsõnad, sidesõnad, kaassõnad ja määrsõnad. Hüüdsõna on hüüatus, millega tavaliselt väljendatakse tundeid, tahteavaldusi, jäljendatakse hääli. Kaassõna kuulub lauses nimisõna juurde, nt laua peal, ukse juures, metsa kohal, ringi keskel, pärast tunde. Kaasõna annab sõnale ligilähedaselt samasuguse tähenduse nagu käändelõpp, vrd nt kivi sisse ja kivisse, riiuli peal ja riiulil. Määrsõna võib näidata aega, nt eile, ammu, sageli, siis, kohta, nt allpool, tagasi, lähemal, viisi ja seisundit, nt salaja, valjusti, lõbusalt, lontis, hulka või määra, nt üksinda, natuke, väga. Määrsõna võib esineda lauses iseseisvalt (kohe, laupäeviti) või koos tegusõnaga (elab välja, kirjutas alla).
Internetimaailm- virtuaalsus või reaalsus Arvutita ja internetita on tänapäeva ühiskonnas pea võimatu hakkama saada. Igapäevaselt kasutab inetrenti suur osa inimesi. Inimesed erinevad oluliselt arvuti ja interneti kasutamise vajaduste ja võimaluste poolest. Viimaste aastate tehnoloogia ja interneti areng on muutnud inimeste igapäevast elu ja suhteid märkimisväärselt. Arvuti ja internet võimaldavad omavahel ühenduses olla ka siis, kui see füüsiliselt võimalik pole. Iga päevaga omame suhtlusportaalides rohkem sõpru, isegi selliseid, keda pole kunagi kohanud. Kas meil on vaja tuttavaid, kellega pole lootustki päriselt sõbraks saada? Üha enam koguvad populaarsust tutvumisportaalid. Paljud kasutavadki tutvumiseks ainult internetti. Virtuaalselt on suhete loomine palju lihtsam: veebis on võimalik avaldada ainult seda infot, mida vajalikuks peetakse, ehk siis esile tuua ainult positiivseid külgi. Seetõttu on tunne...
,,Hamlet" ,,Hulluse ohtlik mask" Hulluse ohtlik mask. Võib-olla mask sellepärast, et ta tegelikult ei olnudki hull, vaid kõigile jäi selline mulje. ohtlik? Võib-olla sellepärast, et sellega kaasnes palju vaenlasi... Hamlet oli hull sest ta nägi oma isa vaimu? Ma ei usu. Sest enne seda, kui hamlet vaimu nägi, nägid seda ka vahipidajad, kes sellest üldse hamletile rääkisid. Aga miks ema seda vaimu ei näinud ei oska öelda. Ehk sellepärast, et vaim ilmutas ennast ainult nendele kellele oli vaja end ilmutada. Mina ei arva, et halmet oleks olnud hull, ta sai teate osaliseks, mis pani ta vastavalt käituma ja teada saadest et ta onu tappis ta isa, tekitab ju vaenu ja kättemaksu himu. Aga selleks ei pea olema inimene hull. Arvati, et hamlet on hulluks läinud armastusest ophelia vastu. Ta saatis neiule armastuskirju. Muidugi ta muutus teose vältel ohtlikuks, kuid minu meelest kõik nad muutusid. Hamlet aga sellepä...
Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis.Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis.Töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Looming- Paralleele võib tõmmata Piibliga(Juudit) Palju on autobiograafilist ( ,,Tões ja õiguses"on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu aga on nende naaber J.Sikenberg, härra Maurus on Hugo Treffner,arvatakse et naistegelaste suhete kujutamisel kasutab omaenda kogemusi)Oluliseks peab mõistust ja tundeid.Matsi ja vurle käsitlus. Loomingu I pe...
Andmine on alati parem kui saamine Läbi aegade on andmise ja saamise vahekord ühiskonnas tasakaalust väljas olnud. Me tahaksime alati saada rohkem kui vastu sooviksime anda. Kuid millest see tuleneb? ,,Andes kasvab süda, saades kasvab himu.". See aforism toob minu jaoks väga hästi esile selle, et inimestel on suur himu midagi saada. Väga vähe on neid, kes mõtlevad omakasupüüdmatult ning soovivad teha head seejuures mitte midagi vastu oodates. Ma austan ja imetlen selliseid inimesi, sest tundub, et nad väärtustavad pigem seda suurepärast tunnet mille nad saavad teistele rõõmu valmistades. Näiteks andes ära riideid ja oma vanad esemed mida enam ei kasutata, mitte neid maha müües raha saamise eesmärgil. Tohutult palju on ka neid inimesi, kes on teinud teistele midagi positiivset, kuid vastu saanud ainult negatiivset. Kui selline käitumine juhtub ainult ühe korra, siis võib ju andeks anda, k...
Kas kõrgharidus või kutseharidus? Austatud õpilased. Möödumas on jällegi üks kooliaasta, mis paraku osadel teie seast jääb siin koolis viimaseks, osadega aga kohtutakse taas järgmisel aastal. Teid on ees ootamas pingelised nädalad, kus te peate tegema selle raske valiku, kas jätkata õpinguid siinses toredas gümnaasiumis ja hiljem ülikoolis või valida kutseharidus, kus on võimalus spetsialiseeruda ametile, mis on meelepärane. Praegusel ajal on levinud arvamus, et kutseharidus pole midagi väärt ja ainuke õige tee on minna edasi gümnaasiumi ning hiljem ülikooli. Tegelikult see arvamus paika ei pea. Otseloomulikult on pärast ülikooli lõpetamist tööpõld tasuvam, meeldivam ja ka füüsiliselt kergem, kuid see tööturg on piiratud. Ei ole just harv juhus, kui kõrgharidusega inimesed korjavad Soomes maasikaid või Iirimaal seeni, sest praegune tööturg nõuab 25% akadeemilise -, 25% kõrgharidusega ja 50% kutsehari...
Laste Mured ja Rõõmud Lastel on tavalistel palju muresid, kuid on ka rõõme ja kõige tavalisem mure on näiteks koolis halvad hinded, nende mured pole küll teisugused kui täiskasvanutel, aga see ei tähenda et neil ei ole muresi või et nende mured oleks vähem tähtsad, aga igal tavalisel lapsel, ning ka igal ebatavalisel lapsel on ka rõõmud. Rõõmud tasakaalustavadki mured, sest kui ei oleks rõõme siis oleks elu nii igav et ei oleks enam mille nimel elada. Võtame mõne rõõmu näiteks arvutis olemine mõni laps lausa jumaldab arvutit ja ainult seal ongi ja ei viitsi isegi õppida korralkult teeb kõik suvakalt ära ja siis jälle arvutis, aga selle jaoks on vaja ikka natuke hulle vanemaid või nad on lihtsalt nii töökad et on kaheksast viieni tööl siis tulevade koju, teevad süüa ja lähevad magama, siis on see tõesti võimalik aga iga normaalne lapsevanem ei lase lapsel üle paari tunni arvutis, sest lõhub silmi ja nende arust on se...
Natukene National Geographic ajakirja ajaloost: · National Geographoc ajakiri loodi 1888. Aastal National Geographic seltsi poolt. · Esimeseks presidendiks oli Gardiner Green Hubbard, praeguseks on Tim Kelly. · Algselt tuli rahastus NG seltsilt endalt, kuid praegu tuleb peamine rahastus NG telekanalilt ja tellimustest. · Samuti on rahastajaks ,,The society" ehk NG selts, mis koosneb haritlastest, ärimeestest ning riigikogu ametnikest. Nemad rahastavad peamiselt uurimustöid ja retki. · Ajakiri ilmub 12 korda aastas e kord kuus, millele lisanduvad 4 kaarti. · Praegune peatoimetaja on Chris Johns. · Algas, kui teaduslik päevik, kuid kasvas edasi ajakirjaks. · Läbi aastate on NG võitnud mitmeid ajakirjandusauhindu. · 2011 aastal võitis ajakiri "Aasta ajakirja" auhinna · Ajakirja kõige tuntum kaanepilt on 1985 aasta juunis avaldatud pilt 13-aastasest Afgaani tüdrukust · Huvitav vahejuhtum: 2006. ...
"National Geographic" Keit Arula, Kristi Heinaste, Helen Parik, Kadri Talvik Ajakiri läbi aegade: 1960 1971 2002 Ajalugu National Georaphic selts 1888 Gardiner Greene Hubbard Tim Kelly Rahastus: National Geographic telekanal ja tellimused Samuti on rahastajaks "The Society", mis koosneb haritlastest, ärimeestest ning riigikogu ametnikest. Nemad rahastavad uurimustöid ja uurimusretki Ajalugu Ajakirja avaldatakse kord kuus + 4 kaarti Chris Johns Algas kui teaduslik päevik, kuid kasvas edasi ajakirjaks 2011 aastal võitis ajakiri "Aasta ajakirja" auhinna Ajakirja kõige tuntum kaanepilt on 1985 aasta juunis avaldatud pilt 13aastasest Afgaani tüdrukust Ajalugu 2006. aastal arreteeriti Sudaanis National Geographicu ajakirjanik Paul Salopek, kes töötas seal parajasti artikkli kalla, süüdistatuna spionaazis ja viisata riiki sisenemises. Peale seda, kui NG ja Chicago Tribune oma jõud ühendasid ja rahvusvahelise ka...
London Londoni kaart Londoni ajalugu Londoni rajasid Thamesi jõe alamjooksule 2000 aastat tagasi roomlased 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks 17. sajandist 20. sajandi alguseni oli London üks maailma tähtsamaid linnu Linna tutvustus Inglismaa ja Ühendkuningriigi pealinn Asub Suurbritannias Rahvaste Ühenduse keskus Trafalgari väljak 2002. aasta turismipealinn Londoni metroo on maailma vanim metroo Londonis on 5 lennujaama, suurim Heathrow Londoni loodus HydePark Green Park Hampstead Heath Thamesi jõgi Vaatamisväärsused BigBen Tower Buckinghami palee Saint-Pauli katedraal Inglise söök kala ja kartul pirukas ja kartulipuder kallerdatud angerjas London autori vaatenurgast Kontrastide linn Üllatuste linn Arhitektuuripärlite linn Londoni lipp Big Ben Tower Thamesi jõgi Saint-Pauli katedraal Londoni punased bussid Hyde Park...
Põlvkondade vahelised suhted. Aeg liigub, mailm areneb, me kasvame, saame paremaks ja targemaks kui meie vanemad, meil on oma eluviis, haridus ja arusaamine maailmast. 15 aastat tagasi noortel polnud mobiiltelefone, arvuteid, inerneti ega facebooki, neil oli rohkem vaba aega, et veeta seda sõpradega ja raamatute taga. Täna kui ümbitsev maailm on nii kiire sammu ette teinud, ka noored muutusid ning koos sellega ka nende suhtumine maailmasse ja teistesse. Sellise põlvkondade vahe põhjusel on vanaema ja kümnenda klassi õppilase vahelised suhted päris rasked. Vanaema loeb uudiseid ajalehest, samal ajal kui tänapäeva õppilane loeb uudiseid oma telefonist. Mõlemad on harjunud oma ajalehtede lugemis viisiga ja arvavad, et see on ainuke võimalik. Mõnes mõttes võib öelda, et kaks põlvkonda räägivad erinevates keeltes, kuna koos ajaga muutub ka keel. Facebook, Iphone, ekool on võõrkeelsed sõnad minu vanaema jaoks. Samamoodi nagu minu jaoks on...
Tänapäeva noori võib nimetada "kadunud põlvkonda" kuuluvateks, kuna sarnaselt sõjaaja generatsiooniga on nende tulevikuvaated enesehävitusliku elustiili tõttu üsna kesised. Me võime mõelda, et noored on ise süüdi oskamatuses leida töökoht või lõpetada kool heade tulemustega. Kuid kas see on tõesti ainult nende süü? Siin võib mängus olla midagi enamat. Paljuski võivad noorukeid mõjutada nende tutvusringkond, meelemürgid ning meedia. Tänapäeva noored tahavad liiga ruttu ,,suureks" saada, mistõttu jääb ka nende lapsepõlv liiga lühikeseks. Samuti ei soodusta lapsepõlve pikendamist ka praegune ühiskonnamudel. Noorukid eelistavad koolis hariduse omandamisele sisutuid meelelahutusi ning pidutsemist, mille tõttu võivad saamata jääda ka vajalikud elutarkused. ,,Kadunud põlvkonnal" jääb puudu enesekindlusest ning liiga palju loodetakse teistele.
Mariliis Tisler 11.B Austatud Õpetaja ! Iseloomustasin klassivenda järgmiste omadussõnadega : aktiivne, otsekohene, lõbus , abivalmis,kannatlik ja sõbralik Luuletusteks valisin : Anna Haava-Eesti ära. Valisin selle luuletuse sellepärast, et see luuletus iseloomustab Kasparit kõige paremini tema tahet midagi saavutada ja luua. Tema eesmärgiks pole niisama istuda, vaid jätta endast märk maha.Selle luuletuse omadussõnaks valiksin Kaspari puhul aktiivne, sest ta on lihtsalt selline tüüp, kes ei suuda rahulikult istuda vaid tahab võtta elult mida võtta annab. Henrik Visnapuu-Üle kodumäe. Valisin luuletuse sellepärast, et selles luuletuses ei olnud kurbust ja süngust vaid väga positiivne ning lõbus. Sõna lõbus on Kaspar kohe kindlasti, sest ma ei tea küll, et ta oleks mõnel koolipäeval olnud kurb või õnnetu. Alati ta näol on naeratus, mis on ühe inimese juures ...
Sofi Oksanen Sigrid Järsk Riina Suu Elust Tema pärisnimi on Sofi-Elina Oksanen, Sofi pole tema tegelik nimi vaid võetud kirjanikunimeks ta vanaemalt (Sophie). Ta sündis 7. jaanuaril 1977 Jyväskyläs. Ta päritolu on keeruline ja suguvõsa huvitav. Tema esivanemad on pärit Martna lähedalt, Suure-Lähtru külast. Elust Ta on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust. Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Abiellus 6. august 2011. Teosed ,,Stalini lehmad" ,,Baby Jane" ,,Puhastus" ,,Kui tuvid kadusid" Mis mõjutas loomingut Põhiliselt mõjutas tema loomingut ta vanaema Sophie. Oksanen veetis oma vanaema juures palju aega ja kuulis kommunismi ajast. T...
Välted Eesti keeles on kolm väldet I, II ja III välde. Vältus on hääliku hääldamise suhteline kestus. Kõige lihtsam on määrata kahesilbilisi sõnu. Kui kahesilbilise sõna esimeses silbis on ainult lühike vokaal ja silbi lõpus konsonant puudub, siis on sõna I vältes. Esimese välte sõnad on näiteks ema, kala, madu, kodus. Kui sõna esimeses silbis on pikk vokaal või lõpeb silp konsonandiga, siis võib see olla kas II või III vältes. II ja III välte erinevus tuleneb sellest kuidas sõna hääldatakse. Uuringud on näidanud, et hääldus ei ole piisav teise ja kolmanda välte eristamiseks, tuleb kuulata ka põhitooni liikumist. Teist väldet hääldatakse kerge rõhuga, kolmandat väldet aga raske rõhuga. Ühesilbiline sõna on eesti keeles alati kolmandas vältes. Kahesilbilises sõnas on teist ja kolmandat väldet kõige parem eristada kuulates kõnerütmi. Kui silbid kõlavad sama pikalt on tegu teise vältega aga kui es...
Märgid meie elus Maailmas ümbritseb meid palju erinevaid märke. Olgu need siis liiklusmärgid, käemärgid , sõnad, zestid, lõhnad, maitsed jne. Näiteks liiklusmärgid on kui omamoodi keel, ilma milleta ei saaks liikluses hakkama. Närvid oleks inimestel ikka täiesti püsti, kuna liikluses oleks täielik kaos. Erinevad märgid on meie elus hädavajalikud, nähes sõpra viipad käega või vehid, et ta sulle lähedale tuleks ja juttu räägiks, näiteks kurtide keel põhinebki ainult käemärkidel ja see on nende ainus viis suhtlemiseks. Viipekeel on nagu iga teine keel, lihtsalt vahe on selles, et ei suhelda verbaalselt vaid käe märkidega. Me peaksime tundma ka eri riikide kombeid. Kui hiinlane vastu tuleb ja käed kokku paneb ning kummardab, siis oleks kasulik teada, mida see tähendab, sest vastasel juhul ei või sa teada, kas ta teeb sinu peal natukene kung fud või kutsub riisi sööma. Erinevaid märke võiksime teada ja neid ...
Eesti keelekorraldus Mis on keelekorraldus? Keelekorraldus on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine. Eesti keelekorralduse eesmärgiks on hea eesti kirjakeel, mis täidaks riigi- ja rahvuskeelena suhtlusfunktsioone kõigil elualadel. Eesti keelekorralduse keskus on Eesti Keele Instituut, keelekorraldusküsimusi arutatakse Emakeele Seltsi keeletoimkonnas. Keelekorraldus jaguneb üldkeelekorralduseks, mis tegeleb keelekorralduse üldprobleemidega ja üldkeele korraldamisega, oskuskeelekorralduseks, mis arendab oskuskeelt, ja nimekorralduseks, mis tegeleb nimekasutuse uurimise ja nimede korrastamisega. Eesti kirjakeel on stabiilne, ajakohane ja rikas, kuid vajab pidevat arendamist, et muutuva ühiskonna vajadusi rahuldada. Presindet Toomas Hendrik Ilves välja aastal 2010 Sõnause võistluse, mille eesmärgiks oli leida uusi sõnu eesti keelde. Kuna maailm areneb pidevalt ja leitutata...
Kui tähtis on osata kingapaelu siduda Antud film on väga mõtlemapanev ja armsa sisuga. Enamustele inimestele läheb see väga hinge. Film on vägagi südamlik ja naljakas samuti. Film räägib mehest nimega Alex, kes kaotab oma töö teatris kui ka oma tüdruksõbra. Ta läheb oma kodulinna, et leida tööd, ainuke töökoht on vaimsete erivajaduste inimeste hooldamine. Ta alguses ei hooli selles tööst üldse ja tema meelest kõik vajadustega inimesed on imelikud. Ajapikku ta muutub nendega lähedasemaks ja hakkab nendest väga hoolima, kõik on tema vastu väga abivalmid ja sõbralikud aga tal tekib pidevalt jama erivajaduste inimeste perekonnaliikmetega. Nad proovivad esineda talendishowl, aga vanemad ei lase, seega see grupp läheb ise, kuigi nad ei suuda isegi korralikult kingapaelu siduda. Neil ei lähe seal hästi, kuna ühele mehele Leifile tuli mingi hoog peale. Alex vallandati sellepärast ja pidi korterist väl...
Kui ka kõik see, mis Te õpetanud olete, ununeks, siis jäävad igavesti alles Teie julgustavad ja lahked sõnad. Olete aidanud rõõmul kurbusest jagu saada. Tihti piisas Teie sõbralikust pilgustki. Teie pole unustanud, et olite kunagi samuti laps, seepärast mõistate ka meie muresid ja rõõme. Hea õpetajana olete mõistnud meid ka ilma sõnadeta. Teiega võib kõike jagada. Klass peab lugu vaid õpetajast, kes hoolib oma õpilastest. Teie ei toppinud meisse kunagi tühipaljaid, kuivi fakte, vaid olite nagu avastusretkel koos meiega. Teie veensite mind, et võin saavutada enamat. Suur tänu, et õpetasite meid õppima vigadest. On õpetajaid, kes näevad õppimise eesmärki vaid heades hinnetes. Tänu Teile sain aru, et teadmised on väärtuslikud. Teadmised avavad uksi minu ümber ja minus eneses. Sõnad, mis õpetajal karvad püsti ajavad: "Mu isa ütleb küll, et ..." "Õpetaja, Emma neelas nööbi alla..." Õpetaja, mul on käe peal mingid punnid." "Mu vanaema...
Võru keel on regionaal keel, mis kuultub läänemeresoome keelte hulka. Võru keelt räägib umbes 70 000 inimest, mis on ka ühtlasi kõige suurem kõnelejate arvuga Lõuna-Eesti murdekeel. Võru keelt rääkitakse Võrus, Põlvas, ja Valga maakonnas. Üpris palju võru keele kõnelejaid võib leida ka Tartust ja Tallinast ja mujalt Eestist, sest Eesti on niiväike riik. Tihti öeldakse ka võru keele kohta võru- setu keel, sest võru ja setu keel on oma vahel väga sarnased kuid setudel on alles väga omapärased iidsed komber ja tugev identiteet. Vanasti räägiti võru keelt ka Lätis ja Venemaal. Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija. Võru keel keelkonda on suguluses soomeugri keelte ja soome-saami keeltega. Võru keelt õpetatakse korra nädalas 26 koolis, kuid ühtegi päris võru-eesti kooli ega klassi. Samuti ei ole ka lasteaeda, mis oleks võru keeles. Kõrgkooli tasemel saab võru keelt õppida Tartu...
Teatriretsensioon Moliére Misantroop Käisin 12.Novembril 2010.aastal vaatamas Kuressaare Linnateatris etendust Misantroop, mille lavastajaks oli Marcus Zohner.Etendus rääkis : inimsuhedest,põlgusest ja armukadedusest. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622.aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. Misantroobi lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Osades ko...
Arvo Valton Elulugu Sündinud 14.detsembril 1935 Märjamaal 1943-1949 õppis Märjamaa algkoolis 1949-1951 õppis edasi Novosibirski oblasti Tsanovski 7-klassilises koolis 1951-1953 Tsanõ Keskkoolis 1954 lõpetas Magadani keskkooli, peale mida ta naases Eestisse. Kirjanikutee algus 1965. aastal sai ta Kirjaniku Liidu liikmeks Aastatel 19681975 oli Arvo Valton kutseline kirjanik. Eesti Kinoliidu liige 1979. aastal Tegutsenud Tallinna kirjandusklubi Pegasus esimehena. Valtoni tegevus riigi jaoks 1980. aastal osales 40 kirja aktsioonis Valton oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle 1987. aastal 19921995 oli Valton VII Riigikogu koosseisu liige Kuulub 1994. aastast Isamaaliitu (praegu Isamaa ja Res Publica Liit) Looming Iseloomulik on inimese soovide kokkupõrge nende täitmist takistavate asjaoludega ja inimese jäämine argielu rataste vahele. 1960. aastate teisel poolel toimus Valtoni loomingu...
,,Jane Eyre" C.Bronte Aastatega on naiste positsioonid siin maailmas muutunud. Ajal, mil elas Jane Eyre, olid naiste võimalused ja tegevused piiratud. Võim oli meeste käes ja nendele oli maailm valla. Jane ei olnud isegi kordagi linnaelu näinud. Sellegipoolest oli ta kõige tugevam naine, keda ma tean. Ma imetlen temas kõike. Jane oli imetlusväärselt aus naine. Ta kasvas üles oma tädi mrs.Reedi juures. Seal koheldi teda ebaõiglaselt, nimetades teda valelikuks ja petiseks. Tegelikult oli Jane juba pisikese tüdrukuna enda tädist targem. Mind vapustas ta julgus öelda tädile näkku, et ta vihkab teda, teades, kui suur võim on tädil. Ta väljendas end väga selgesõnaliselt öeldes mrs.Reedile: ,,Kui ma oleksin valelik, ütleksin, et armastan sind." See paneks iga täiskasvanud inimese mõtlema, mida ta on valesti teinud. Jane oli väga väärikas isiksus. Ta veetis oma noorusea ranges koolis, kus üritati lapsi distsipl...
Häälikuõigekirja reeglid ja reeglitused I SULGHÄÄLIK 1. Ülipika vokaali või kaksiktäishääliku järel üks sulghäälik kõike, kooke, loike 2. Eestikeelsetes omasõnades on alati tähe s kõrval tugev sulghäälik peatselt, siiski, seiske 3. Eelnev reegel ei kehti nt. liitsõnades, lihtmineviku korral, sõnade algvormi käänamisel/pööramisel, tuletistes, võõrsõnades jne. umbsõlm, leidsin, umbsed, jalgsi, absurdne 4. Mõned erandid: tõrges - tõrksa, ergas- erksa, hõlbus hõlpsa 5. k või kk? vastastikune (omadussõna) vastastikku (määrsõna) asjalikkus (nimisõna) asjalikus (omadussõna mõnes käändes) II H, i ja j 1. h kirjutamine nõuab teadmist, sageli häälduses ei kajastu hahetama - ahhetama haruharva, uudishimu, hüsteeria 2. Eestikeelsete ...
Friedebert Tuglas 1886-1971 ELU JA LOOMING Anton Tsalõi & Nikita Gustsin 11ML Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas oli eesti kirjanik, kriitik kirjandusteadlane ja tõlkija. Elukäik Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Ahja Järv Elukäik Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 19061917 elas Tuglas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. Elukäik Friedebert Tuglas kuulus kirj...
Pähklipureja Käisin 29.12.12 Rahvusooper Estonias vaatamas Pjotr Tsaikovski balletti ,,Pähklipureja". Tsaikovski ,,Pähklipureja" on helilooja tuntumaid ja armastatumaid teoseid, mille muusika on inspireerinud paljusid koreograafe jutustama tantsukeeles. Ballettietendus koosneb kahest vaatusest. Esimeses vaatuses toimum Stahlbaumide kodus jõulupidu, kus kõik kogunevad. Seal hulgas ka Drosselmeier. Tal on Klarale, härra Stahlbaumi tütrele, eriline kingitus puust nukk Pähklipureja. Kadedushoos lõhub ta vend selle ära, kuid Drosselmeier parandab selle hetkega. Keskööl, kui küi külalised läinud ning kõik magavad äratab üle põranda jooksev hiir Klara. Hiigelsuured hiired ründavad Klarat. Tüdrukule tulevad appi vaprad mängusõdurid Pähklipureja juhtimisel. Toimub võitlus, mille lõpuks võidab siiski Pähklipureja. Ootamatult saab Pähklipurejast nägus prints ja ta muudab maja Lumekuningriigiks. Ta tantsib Lumekuninganna ja lumehelbekestega. Seej...
Ivanhoe Kus, millal ja kui kaua Tegevus toimub 12. sajandil Tegevus toimub Inglismaal, Nottinghamis Tegevus kestis umbed 1-3 nädalat Tegelased Wilfred Ivanhoe Palverändur, Cedricu poeg, saks, kes oli aus, julge ja ustav oma riiki. York Isaac Rebecca isa, pea juut, kes oli vana rahu ise. Brian de Guilbert Normanni templirüütel, kes allus prints John. Kuningas Richard Lõvisüda Inglismaa kuningas, prints Johni vend. Tegelased (2) Rowena Ilu ja Armastuse kuninganna, kes oli iseloomult lahke ja hooliv. Rebecca York Isaacu tütar, kes armus Ivanhoesse. Locksley Robin Lindprii, Kes oli lojaalne oma kuningale. Sisukokkuvõte Wilfred Ivanhoe on ühe saksi üliku, Cedric of Rotherwoodi poeg. Ivanhoe on ristisõjas teadmata kadunud. Cedricul on veel ristitütar ja pärija leedi Rowena. Ühel päeval tulevad Cedricu juurde kaks rändurit mõlemad on norman...
Klassikalised retoorilised trikid Neid erinevaid võtteid saab kasutada kõne pidamises. 1. Hüperbool - on ilus sõna liialduse kohta. Nt: ,,Ootasin terve igaviku." 2. Allusioon - Viide Piibli tegelasele, mütoloogilisele või kirjanduslikule isikule, kohale või sündmusele. 3. Alliteratsioon Poeetiline võte, kus järjestikkused sõnad algavad sarnaste häälikutega. Saab kasutada kõnes fraaside esiletoomiseks. 4. Metafoor ühe asja või nähtuse omaduste ülekandmine teisele. Pakub värvikaid võimalusi ettekandesse vürtsi lisamiseks. 5. Võrdlus lauses on otseselt üht asja teisega võrreldu. Kasutatakse sõnu ,,nagu" või ,,kui". 6. Retooriline küsimus Küsimus, mille kõneleja esitab efekti saavutamiseks. Publikult vastust ei oota. Teemale tähelepanu tõmbamiseks. 7. Kolme seadus Seisneb 3 sõna, fraasi või lause rühmitamise tehnikas. Nt: ,,Tulin. Nägin. Võits...
Soomeugri keeled Koostajad: Soomeugri keeled Soomeugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas kui ka LääneSiberis. Ühe keeleteadlaste hulgas levinud, kuid otseselt tõestamata teooria kohaselt on kõik soomeugri keeled tekkinud ühestainsast aastatuhandete eest räägitud soomeugri algkeelest selle hilisema mitmekordse jagunemise tulemusena. Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soomeugri keeled indoeuroopa keelte hulka. Peale soomeugri keelte kuuluvad uurali keelte hulka ka samojeedi keeled. Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soomeugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena. SOOMEUGRI RAHVAKULTUUR Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keele...
ÕIGEKEELSUSSÕNARAAMATU KASUTAMINE Kodutöö 163 p 155 p Ülesande esitamise tähtaeg on 17.12.12. Enne ülesande kallale asumist lugege läbi ÕSi kasutamise juhend! Ärge üritage täita ülesannet ÕSi abita! Kõik vastused andke siinsamal lehel. Kõik, kelle punktisumma jääb alla 150 punkti, peavad esitama ka veatu vigade paranduse! Seda ootan ka neilt, kes esitavad töö hiljem kui 17.12.12. Ärge jätke töö esitamist viimasele minutile ega mitte ka nädalale! Vigade paranduse veatuks saamine võib võtta päevi! 1. Mitmendas vältes on järgmised märksõnad? (7 p) 7 p karikatuur (III), kirkus (III), kriis (III), kümnis (III), maotu (III), punkarlus (II või III), valjus (III) 2. Kas märksõnades kandidaat ja mantel on n palataliseeritud? Aga märksõnades pudel ja padi d? (4 p) 3 p kan'didaat on n palataliseeritud mantel ei ole n palataliseeritud ...
Esimene positsioon Teisel septembril 2012 käisin kinos Sõprus vaatamas dokumentaali nimega ,,Esimene positsioon". Bess Kargmani dokumentaalfilm "Esimene positsioon" on lugu ühest aastat seitsme noore balletitantsija elus, mil nad valmistuvad maailma kõige prestiizsemaks balleti- võistluseks: The Youth America Grand Prix. Võistlused esinevad tuhanded tantsijad, et võita stipendiume ja lepinguid. Film jälgib kuute tantsijat ja nende edusamme ja ebaõnnestumisi võistluseks valmistumisel. Need noored tantsjad on Jules Jarvis Fogarty (10-aastane), Aran Bell (11-aastane), Gaya Bommer Yemini (11-aastane), Miko Fogarty (12-aastane), Michaela DePrince (14-aastane), Joan Sebastian Zamora (16-aastane) ja Rebecca Houseknecht (17- aastane). Gaya ja Aran osalevad koos kõige nooremas vanuseklassis ning on omavahel ka head sõbrad. Aran on tantsinud juba väikesest poisist saati ehk 4-aastasest saati. Tänu oma isa tööle on ta läbi oma elu sunnitud olnud ...
Ilmvõimatu "Ilmvõimatu" on 2012. aasta tõsielu lool põhinev katastroofidraama, mis põhineb ühe perekonna ellujäämise lool 2004. aasta India ookeani tsunamis. Filmi rezissöör on Juan Antonio Bayona. Filmi läksin vaatama, sest olin just mõned päevad enne seda tagasi tulnud Phuketi saarelt. Olin isegi samas rannas, Patong'i rannas, mis sai kõige suuremaid kahjustusi tänu 2004. aastal toimunud tsunamile. Maria (Naomi Watts), Henry (Ewan McGregor) ja nende kolm poega lähevad talvepuhkusele Taisse ning ootavad väga eelseisvaid päevi troopilises paradiisis. Kuid 26. detsembri hommikul, kui perekond lõõgastub eelmise õhtu jõulupidustusest, kostub maa seest kohutav möire. Maria tardub hirmust, kui tohutu suur must veesein mööda hotelliõue tema poole kihutab. Kogu pere tõmmatakse vee alla nina jõudes hetkeks vee peale märkab Maria vaid oma vanimat poega Lucast. Tsunami rahunedes üritavad Maria ja Lucas end ohutusse kohta seada, kuid tee peal pää...
Cabaret Kogu perega sai käidud ka vaatamas John Van Druteni näidendi ja Cristopher Isherwoodi jutustuste ainetel muusikali ,,Cabaret" Nokia kontserdimajas. Muusikal on olnud tuntud väga pikalt. Seda arvestades olin nõus seda ka kohe vaatama minema. Veel mängis rolli peategelasena mängiv Tanja Mihhailova. Ta on olnud kunagi minu tantsuteener ja paratamatult on ta mulle sümpaatne. Kahjuks etenduses pidin ma lõppkokkuvõttes pettuma. Tanja lauluhääl oli muidugi väärt kuulata, kuid etendus polnud kõige parem. Olen kindel, et hea lavastaja suudaks ka mulle selle muusikali sümpaatseks teha, kuid tookord seda kahjuks ei juhtunud. Muusikali tegevus viib meid Berliini aastal 1929. Samal ajal kui Weimari vabariik on uppunud majanduslikku ja poliitilisse segadusse, õitseb ööelu nii ka kurikuulsas Kit-Kat- Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav- kahtlasesse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekauni...
Vabadus eeldab ka vastutust Vabadus on väga ilus ideaal mille poole püüdlevad riigid, rahvused kui ka üksikisikud. Kord kui ihaldatud vabadus on saavutatud, ei tohi unustada, et sellega kaasneb ka vastutus. Inimkonnale on vabadus kasutada maavarasid kuid võime tihti tõdeda, et maavarade tohutu tarbimise tulemuse ja tagajärgede eest keegi vastutada ei taha. Elame riigis, mis ei ole maailma mastaabilt vaadatuna kuigi kaua vaba olnud. Kakskümmend aastat tagasi oli Eesti rahvas valmis ohverdama ja panustama palju, et saavutada vabadus. Seda kõike tehti ilma lahti mõtestamata mida tähendab vabadus. Rahvas ei ole enam kammitsetud kellegi teise käskudest ja ettekirjutustest, vaid ov vaba otsustama enda saatuse üle, mis seab kohustuse aga ka vastutada oma valikute eest. Rahva loodud riik peab teenima oma maad ning võimaldama selle elanikele kõike mida suudab. Viimastel aastatel on Eestis ...
JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. ...
Keelt on vaja ka selleks, et inimesed saaksid jumala poole pöörduda. Ma arvan, et peaaegu kõik inimesed on kordki oma elu jooksul pöördunud jumala poole, sest see annab meile teatud turvatunde. 2. Riigil on vaja keelt turvata, sest keel on meie riikluse alusmüür. Tähtsad dokumendid, seadusandlused ja riigimeeste koostöö toimub kõik meie emakeeles, et see kõik oleks üheselt mõistetav ja ka lihtinimesele arusaadav, peab riik hoolitsema selle eest, et korrektne eesti keel ei hääbuks. Ainult riik turvab inimese keelt, ta teeb seda pakkudes kaitset meile, keeleoskajatele ja -kandjatele. 3. Seadus peab olema mõistetav inimesele, mitte ainult advokaadile. Kui tavakodanik ei saa aru seadusest, siis võib see tingida seadusevastast käitumist ning kuritegevus on niigi suur probleem tänapäeva Eestis. Igal kodanikul on oma kohustus ja õigus keelt hooldada ja kohustus kaitsta keelt. Mitte
. Õnnetunne peitub igaühe jaoks milleski ainult talle tähtsas, talle omases. Kui alati pole seda tunnet, pead oskama seda leida ja ainult enda heaolu pärast. Kui olla õnnelik, siis reeglina teeb see ka teised rõõmsamaks. Õnnetunne on see, mis paneb inimesed seespoolt särama. Mind teeb õnnelikuks rahu ja vabadus. Ma armastan nautida mind ümbritsevat maailma. Armastan vaadata loodust ja ise samal ajal puhata. Ilus muusika tekitab rahu, mis justkui voolab koos ümbritsevaga läbi mu keha. Iga pisimgi asi võib mulle rõõmu teha. Loomad. Nad ei vea kunagi mind alt. Neis peitub õrnus ja armastus. See soojendab südant ja tekitab tunde, et loomad on ainsad, keda siin maailmas usaldan. Neile võib kõike rääkida: oma muredest, oma saavutustest jne. Nad tunnetavad emotsioone. Vahest mõtlengi, et ainuke sõber, keda vajan on loom. Minu jaoks on nad justkui õnnepommid. Armastud enda ja teiste vastu on oluline. Samuti ka andestamise võime. Mind ennast...
Henrik Ibsen "Nukumaja" Kirjand "Nukumaja" on kolme vaatusega näidend, mille autoriks on Norra päritolu kirjanik Henrik Ibsen. Oma teoses on ta väljatoonud psühholoogilist tausta, kus on ta käsitlenud tolle aja Euroopa aktuaalseimad teemasid, üks neist oli naiste poliitilised õigused ning naiste roll ühiskonnas. "Nukumaja" peategelaseks on pealtnäha lapsemeelne Nora, kuid vaatamata kergemeelsusele on ta täiesti ideaalne abikaasa ja ema. Läbi teose kasvab aga Nore järkjärgult ja mõistab, milline on tegelik elu. Teoses tuleb ka Nora õige isiksus välja. Raamatu alguses võib tunduda, et Nora on kohati väga nõrk tegelane ja oma elu suudab ta korras hoida vaid oma mehe toel. Teda on kujutatud väga lapsemeelse tegelasena, kes oli küll väliselt saanud täiskasvanuks, kuid käitumiselt jäänud lapseks. Nora sellise olek...
Elulugu Siim Saaresalu Elu on täis seiklusi, õppimist, vaimukust ning igasugu muid asju. Minu eas paljusi asju pole veel toimunuudki, aga mõned saan ma ikka nimetada. Siin ma nendest räägingi. Esimene asi mis ma mäletan, oli aeg, kui käisin väikeste laste mängutoas või teise nimetusega Väikese Päikese rühmas. Olid jõulud ja pidin minema sinna oma emaga, sest külla pidi tulema jõuluvana. Erilist mis ta seal tegi ma ei mäleta, aga seda mäletan küll, kuidas a pidin jõuluvana habet paitama. Rühmast sain ma endale esimesed sõbrad samuti, kellega siiani suhtlen. Rühmas käisin ma ajal, kui olin lasteaia esimeses rühmas. Esimesest rümast ma suurt midagi ei mäleta, ainult seda et me olime teinud ämbriga ühe liiva torni. Samal ajal kodus juhtus igasugu põnevaid asju! Ma olen mäletama jäänud üht erilist kiike, mille peal ma alati magama jäin. Tavaliselt kui ma selle peal kiikusin, lükkasid mull...
"Emil ja salapolitseinikud" Erich Kästner Elas kord poiss.Tema nimi on Emil.Ta elas koos oma emaga.Ema töötas juuksurina.Ta pesi kodus oma klentide peasid ja lõikas juukseid.Tavaliselt Emil aitas.Emil oli viisakas poiss.Tema isa oli aga surnud.Ühel päeval pidi ta minema Berliini.Seal elasid ta sugulased ja vanaema.Sellel korral pidi ta minema üks.Ema jäi koju.Ema andis talle kaasa kohvri riietega ja 40 marka.40 marka oli kallis raha.Emil pidi andma raha vanaemale.Rongijaamas ema ostis poisile pileti ja ütles rongi numbri millega ta lähed.Ning ta hoiatas oma poega , et :,,Ära mine vales peatuses maha".Tuli rong.Emil läks rongi peale.Ema lehvitas taskurätiga.Ta natuke nuttis ka.Rongis läks emil ühte vagunisse.Seal oli 4 inimest.Seal oli suurekübaraga mees,Priske naine kellel olid kingad jalast,salli kuduv naine ja nohisev mees.Emil ütles ilusti ,,Tere" ja läks istuma.Priske naine ütles :,,Selliseid viisakaid poisse annab leida".Rong ...
Hingedepäev Koostaja: TEP11 Ajalugu Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. Ajalugu 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Kombed Hingedepäeva kombekohaselt süütame küünlad ja meenutame sombusel hilissügise õhtul lähedasi, kes sellest ilmast ära astunud. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nim...
,,Hirmude Küüsis" Annika Väljataga 8a Tartu Mart Reiniku Kool 2013 Katkend raamatust: ,,Kui pimedus hiilides valguse sööb, ära tee piuksugi Kahjaööl. Kohe on käes talve mustim tund, neeljad piduroaks valmistund. Keegi ei näe, kuidas elu see viib, su keha on siin, aga su hing ..." Raamat nimega ,,Neelatud" on välja antud aastal 2008 Simon Holti poolt (tõlgitud eesti keelde aastal 2009). Raamatu on kirjanik pühendanud Caryle, Cathyle, Conniele ja Alvinale. Oma kirjanikuteed alustas ta keskkoolis õudusjuttude ajakirjas. Koopiamasina ülekuumenemise tõttu jäi ta ka mitmeid kordi peale tunde, aga see ei morjendanud teda ning ta otsustas ikkagi edasi kirjutada. Peale kooli lõpetamist töötas ta käekottide müüjana ning hotellis öövalveportjeena,...
PRAKTILINE EESTI KEEL 1.VIHIK 10.KLASS ARVAMUS Mille poolest erineb arvamus faktist? Faktid on tosiasjad-nii nagu asjad objektiivselt on, ilma hinnanguteta. Arvamused on isikuparased vaatenurgad asjadele. Kuidas tekivad inimestel arvamused? Teadaoleva info pohjal, sidudes selle oma emotsioonide ja hinnangutega. Miks on vajalik arvamus? Sest vaga olulistes kusimustes on inimesed sageli uhesugusel arvamusel. Millistes kusimustes peaks inimesel olema oma arvamus? Uhiskonnaelu olulisemate kusimuste suhtes.
Aeg muudab meie väärtushinnanguid Meid ümbritsev maailm on väga kirju. Siin on esindatud erinevad rahvad, kultuurid ja usundid. Meie ümber on palju inimesi, kellel on omad väärushinnangud, millest nad juhinduvad oma käitumisel ja otsuste langetamisel.Väärtused on arusaamad heast ja kurjast, õigest ja valest, neid peetakse oluliseks ja nende poole püüeldakse. Väärtushinnangud võivad olla nii vaimsed, kui ka materiaalsed. Elu põhiväärtused saab inimene kaasa kodust. Neid mõjutavad ümbritsev keskkond, haridustase, lähedased inimesed ning loomulikult ka kiirelt arenev ja muutuv maailm. Seda on näha erinevate põlvkondade pealt. Noored inimesed võtavad kergelt vastu uuendusi. Vanemad inimesed ei suuda mõista ja aru saada interneti jututubades suhtlemisest, samal ajal kui mõne noore jaoks on see mingil hetkel kogu tema maailm. Meie vanemate noorusajal polnud need asjad lihtsalt nii kaugele veel arenenud, et oleks saan...
SILP JA SELLE LIIGID sAk/ sa s- algus A-tuum k-lõpp Eesti keeles on silbi kohustuslikuks osaks silbi tuum, milleks on üks või kaks vokaali. Silbid jagunevad P Pikk ja L lühike lühike silm on see mis lõppeb ainult ühe vokaaliga. NT: sA lA jA pikk silp on see kus lõpus on diftong e. Täishäälikuühend NT: kOI, mAA, tütar/tüttar tüdruk/tütruk K, P, T esinevad heliliste häälikute vahel kahekordselt. Ta/ba- ta/pa ta/pa tap/pa harjutus: pipi pikksukal on sada sünnimärki ja tuhat tedretähni - pi/pi pikk/su/ kal on sa/da sün/ni/mär/ki ja tu/hat te/dre/täh/ni L L P P P P L L P L P L P L L P L P L Ka Tommi ning Annika leiavad, et mida rohkem, seda uhkem- ka Tom/mi ning An/ni/ka lei/a/vad, et mi/da roh/kem, se/da uh/kem. L P L P P P L P P P L L P P L L P P Autobussi sisenes piletikontroll- Au/to/bus/si Si/se/nes pi/le/ti/kont/roll P L P L PL P L PL P P KÕNETAKT on kõnes esin...
Haridus kas kohustus või võimalus Haridus on alati olnud tähtsal kohal inimese elus. Ilma teadmiste ja oskusteta ei saanud läbi ka meie esivanemad kaugel Aafrikas. Nad pidid oskama kasutada erinevaid tööriistu ning käia jahil, sest muidu oleks inimkond välja surnud. Tänapäeval pole hariduse omandamine enam elu ja surma küsimus. Pigem määrab see inimese edukuse edasises elus. Kas siis haridus on kohustus ühiskonna ees või võimalus enesetäiendamiseks? Inimene hakkab teadmisi ja oskusi koguma juba varases lapsepõlves. Kui laps veel sõnadest aru ei saa, siis saab ta informatsiooni oma tegude õigsuse kohta vanemate hääletoonist, näoilmest ja kehakeelest. Kui laps saab vanemaks ning läheb kooli, õpetatakse ta kõigepealt lugema ja kirjutama. Nendel oskustel baseerub kogu õpilase edasine haridustee. Esimestes klassides meeldib tavaliselt lastel käia, sest hariduse omandamine on neile pigem lõbus ajaviide ning või...
Ainult üks samm normaalsusest ebanormaalsusesse Oleme arvanud, et ebanormaalsed on kinnises asutuses ja normaalsed kõnnivad meie seas ning me isegi ei kahtlusta, et nemad on ebanormaalsed. Kas tõesti inimesed, keda peame ebanormaalseteks on seda ja kuidas teha vahet kas inimene on normaalne või ebanormaalne? ( 39 sõna) Inimese teeb ebanormaalseks käitumine või välimus. Selle väite lükkan ümber sellega, et puue või ebatavaline käitumine ei tee inimest ebanormaalseks, vaid muudab neid eriliseks. Kas kõik inimesed, kes on kinnises asutuses või erihoolduse all, on rumalamad või koledamad kui normaalsed? Mina saan sellele küsimusele vastata eitavalt, sest loeb sisemine ilu. Oleme alati arvanud seda, et inimesed, kes istuvad kinnises asutuses, nemad kujutavad maailma natuke teisiti ette, kuid me kõik oleme siiski inimesed ja tahes tahtmata kujutame meiegi ette asju ja usume nende olemasolusse, kuid meid pole pandud kinn...
,,Andaluusia koer´´ Breton nimetas seda esimeseks sürrealistlikuks filmiks üldse. Sellele filmile on tähtis koht filmiajaloos, sest see on esimene filmivormis tõlgendus Bretoni sürrealismi manifestis esitatud pildiliste ja keeleliste motiivide vabast assotsieerumisest. Film põhines väga lihtsal reeglil: pildiideed ja -järjestus ei tohtinud järgida mingit loogikat, lubatud oli vaid irratsionaalsus ja üllatuslikkus. "Andaluusia koer" oli film puberteedist ja surmast, mille ma intellektuaalsele, vaimukale ja elegantsele Pariisile kogu tõelisuses ja Ibeeria pistoda teravuses südamesse torkasin. Dalíga tegi Buñuel koos oma esimese filmi "Andaluusia koer" (1929). Ka Buñuelile olid oluliseks inspiratsiooniallikaks unenäod. Tal oli 15 korduvat unenägu, mis saatsid teda nagu teekaaslased läbi elu. "Andaluusia koer" sündiski Buñueli ja Dalí unenägude pinnal. Pildid mis võivad tähendada kõike või mitte mid...
Eestlaste raske elu: Miks üldse lapsi saada? Eestis elab hetkel alla 1,3 miljoni elaniku ning iive on negatiivne. Eestlased on loobunud pere loomisest, sest see ei tasu lihtsalt ära, kuigi samas lisandub juurde järjest rohkem paljulapselisi perekondi, kes üritavad end emapalgast ja lastetoetustest ära elatada. Laste saamine on tavaliselt ette planeeritud protsess. Tänapäeva Eesti ühiskonnas on noored kindlad, et enne tuleb luua kodu ja omandada kindel töökoht ja alles seejärel tuleb pere loomine. Järjest enam ja enam loobutakse laste saamisest just selle pärast, et palk on liiga väike või töökoht puudub pole millegagi peret ülal pidada. Statistika näitab, et Eesti Vabariigis on esimese ja teise lapse pealt makstav lastetoetus vaid närused 19 eurort kuus. Kas selle raha eest peaks saama osta lapsele vajalikud toidu, riided ja mähkmed? Palgad on Eestis ju väikesed ja inimene tuleb vaevu oma palgaga ot...
Mida on tänapäeva poliitikutel Oidipuselt õppida? Kuningas Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus emaga. Talle oli määratud karm saatus, mida mees proovis ka muuta, kuid lootuselt. Kõigest halvast hoolimata oli temas mitmeid positiivseid iseloomuomadusi, mis võiks kõigile eeskujuks olla. Eelkõige võiksid õppust võtta tänapäeva poliitikud Eestis, kes on muutunud üpris laisaks ning jultunuks. Pean kõige tähtsamateks iseloomuomadusteks ausust ning oskust pidada sõna. Oidipus hindas neid samuti ja käitus lubadusele vastavalt. Ta kuulutas, et otsib endise kuninga mõrvari ja karistab tapjat julma teo eest. Leides ennast pärisisa mõrtsukana ja lisaks emaga ühteheitnuna, oli Oidipus aus ning tunnistas juhtunut. Ta karistas end julmalt torkas iseendal silmad läbi. Poliitikud ei soovi tegude eest vastutada, proovivad avalikkusele võimalikult napisõnaliselt vastata...
annaabi.ee 
