PRAKTILINE EESTI KEEL 1.VIHIK 10.KLASS ARVAMUS Mille poolest erineb arvamus faktist? Faktid on tosiasjad-nii nagu asjad objektiivselt on, ilma hinnanguteta. Arvamused on isikuparased vaatenurgad asjadele. Kuidas tekivad inimestel arvamused? Teadaoleva info pohjal, sidudes selle oma emotsioonide ja hinnangutega. Miks on vajalik arvamus? Sest vaga olulistes kusimustes on inimesed sageli uhesugusel arvamusel. Millistes kusimustes peaks inimesel olema oma arvamus? Uhiskonnaelu olulisemate kusimuste suhtes.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katjusha1
Õppematerjali autor
Nad pole absoluutsed, loomulikud, neid võib muuta. Moraalireeglid omandatakse kasvatuse käigus ning on kultuuri osa. Eetikas pole universaalset tõde. Tolerantsus teiste moraalipraktikate suhtes. Relativismist tuleneb, et meie enda ühiskonna moraalikoodeksil pole erilist staatust, ega ole parem või halvem vaid üks paljudest. Relativismi argument: hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. Seepärast pole see õige ega vale vaid arvamus, mis erineb ühiskonniti/kultuuriti. Eri kultuuridel erinevad moraalinormid ning seega pole objektiivset tõde. On vaid arvamused, mis erinevad. Loogiliselt järeldus ei tulene eeldusest. Kui eeldus on õige, võib järeldus olla ikkagi vale. Eeldus puudutab seda, mida inimesed usuvad. Järeldus puudutab seda, mis tegelikult on. Teesid · Erinevuse tees: see, mida peetakse moraalselt õigeks, erineb ühiskonniti. · Sõltuvuse tees: Kõik moraaliprintsiibid saavad oma kehtivuse kultuuri heakskiidust
kooskolastamine, see on eeskatt juhtide tegevuse suunamine. · Keskastme juhid ....ulesandeks on tegelda strateegiast lahtuvate kindlate tegevuskavade valjatootamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvotmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine. · Esmatasandi juhid (esmasjuhid) ...ulesandeks on juhendada uksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste taitjate suunamine ja kontrollimine. 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevotte ja vaiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Vaikefirmajuht peab omama ulevaadet koige firmas toimuva kohta ning palju tood ise ara tegema. Suurfirmajuhil on palju alluvaid juhte, kes selle too tema eest ara teevad. Esmatasandi juhid peavad ellu viima tipptaseme juhtide seatud eesmarke. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna pohiideed, kes olid koolkonna rajajateks? 1
Keel, kui suhtlusvahend, on oluline osa meie elust. Me kasutame seda erinevateks eesmärkideks – info edastamiseks, emotsioonide väljendamiseks või lihtsalt suhtlusvahendina. Igal inimesel on erinev arusaam keelest, sõnadest või lausetest, mida mõjutab sotsiaalne keskkond. Tihti satume igapäevaelus olukordadesse, kus me mõistame asju teistest erinevalt. Raamatute mõttest saavad inimesed aru neile vajalikul moel. Kõigil ei ole sama arvamus, näiteks raamatu sisu mõttest või tähendusest. Me loeme tekstist välja täpselt seda, mida me tahame ja mis meile hetkel tähtis on. Võin tuua näite omast kogemusest. Õpetaja andis meile ülesandeks läbi lugeda raamat „Väike prints“ ning kirjutada meil oma arvamus raamatu mõttest. Oma üllatuseks sain õpetaja käest tagasi oma töö märkega, et olin raamatust valesti aru saanud. Kuidas sai tekkida erinev arvamus raamatu sisust, kuigi nii mina, kui õpetaja
Seaduse puuduseks on see, et ei saa olla seadusi iga sotsiaalse tõve vastu ning pole võimalik kehtestada kõiki soovitavaid seadusi.Viisakad kombed kaunistavad ühiskondlikku olemist, kuid mitte sellistes kommetes ei seisne ühiskondlik olemine. Etikett on kultuuriline leiutis. Etikett puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Määrates pigem selgeks mis on viisakas käitmuine, kui selle, mis on õige käitumine sügavamas mõttes. 8. Mille poolest erinevad moraal, religioon ja õigus: kehtivuse ulatus, normide rikkumisel rakenduvad sanktsioonid, formaliseerituse aste. Moraal- moraalinormid on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid ja suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi), moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile (jumalikule, ilmalikule) vaid inimeste mõistusele
vahel.Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata.Spekulatsioon –nii ja naa pidi arvamused, millised on vabaduse piirid- ei ole võimalik mõõta.Teaduse sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte jumalal (autoriteedile) 2.Milles peitub filosoofia väärtus. Filosoofia väärtus peitub – peale instrumentaalsete, vahendid millega midagi saavutatakse(raha) , mille abil me midagi tahame saavutada, on olemas ka väärtused omaette-iseseisvad väärtused. Filosoofiaga tegeldakse tema enda pärast, pakub naudingut, uusi huvisid, eneseteostamise võimalusi. Filosoofial on praktiline väärtus, tema filosoofiline analüüs tasandab teed üksteise ja ka iseenda paremale mõistmisele, paneb meid kriitiliselt mõtlema ja suhtuma paremale arusaamisele ja selle abil muudab meid tolerantsemaks teiste arvamuste suhtes. Aitab vastu seista valedele
on võimalik teha vaid siis kui eelmised 2 sammu on korralikult tehtud. Oskab ka mõista miks ennustus ei läinud paika 4. mõjutamine - maailma muutmine / paremaks tegemine Teadus koosneb - empiiria ja teooria Empiiria: + uute andmete kogumine ja nende analüüs + mis tegelikult maailmas toimub + ütleb teooriale milliseid ideed vastavad tõele Teooria: + süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta + mis peaks loogiliselt võttes toimuma + ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda Teaduse jaoks tervikuna on mõlemad komponendid vajalikud, aga iga teadlane enamasti keskendub ühele komponendile (teadused on läinud põhjalikumaks ja raskemaks) Teaduslike uurimuste tüübid: + empiiriline uurimus - uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta, nende analüüsimine ja tõlgendamine + teoreetiline uurimus - uute ideede loomine ja analüüs (uusi andmeid ei koguta)
vastuolus oma väljavaadete ja tõekspidamiste ees, muidugi jagunevad need kaks põhilist jõudu veel eraldi erakondadeks jne. Nõustun ka sellega, et nö ,,Ilu on vaataja silmades". Inimeste ambitsioonid, kultuurilised iseärasused, väärtushinnangud jne. on väga erinevad ning põhjustavad erinevaid eelistusi inimeste kombekuses ja maitse-eelistustes. Näiteks muusika on midagi mis on väga varieeruv oma stiili ja alastiilide poolest ning nende kuulajaskond on väga erinev näiteks punk ja klassikaline muusika on täiesti erinevad nagu üldjoontes ka nende kuulajaskond on üksteisega võrreldes täiesti erinevate elustiilide ja väärtushinnangutega. Kindlasti on ka erandeid kuid erand kinnitab reeglit või siis nö seaduspärasust. Minu arvamus sarnaselt Bourdieu omale on see, et iga indiviid soovib olla erinev ja tunda ennast erilisena ehk siis teistest kõigist erinevamana ja seda positiivses mõttes.
jne) tähendust, väärtusotsustuste loomust.keskseks küsimuseks on faktide ja väärtuste vahekord. Rakenduseetika : Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. Kutse-eetika : tegeleb erinevate professioonide hea käitumise tavadega, väärtustega (arsti-eetika, õpetaja eetika) . Kutset e. professiooni iseloomustab selle liikmete kompetents ja kollektiivne teenistusideaal. Kutse eksisteerimine tugineb inimeste vajadustel ja väärtustel, mille alusel defineeritakse teenistuse ideaalid. Kutsepõhine eetikakoodeks esitab väärtused / tegutsemisprintsiibid, millest professiooni liikmed peavad lähtuma. Koodeksid kehtestavad ja vahendavad ühiseid standardeid ja tegutsemisviise. 4. Mis on eetikakoodeks ? Miks on eetikakoodeksit vaja ? "Koodeks" juhib tähelepanu vormile: eetikakoodeks on kirjalik dokument. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid