50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
onBurt
Õppematerjali autor
Tuleviku Eesti ühiskonnamudel Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Tänapäeva paljud inimesed on nii öelda töönarkomaanid, emotsioonitud ning kaotanud huvi paljude tavaliste tegevuste ja asjade vastu. Pidevalt mõeldakse ainult rahast ning inimeste omavahelised suhted on liiga pinnapealsed. Inimesed pühendavad enamuse ajast tööle, sest maailm meie ümber on muutunud liiga materiaalseks. Järgnevalt püüan ette kujutada, milline võiks olla Eesti ühiskonnamudel tulevikus. Eesti riik on suhteliselt noor. Meil on väike rahvaarv. Arvan, et peame hindama ja
tütarlaste arvuti kasutamine on 15aastaste hulgas tõusnud poistega ühele tasemele; see võib süvendada väheliikuvat eluviisi tüdrukute seas ja suurendada ülekaalulisuse riski. (Aasvee & Maser 2009: 392-393) 8 2. LAPS-VANEM-ARVUTI Suhtekolmnurk laps-vanem-arvuti on uus mängumaa, kus aitavad vanad head nipid: peame lapsega rääkima, mitte kaotama kontakti, olema lapse jaoks alati olemas, peame ise tasemel olema. Olgu pealegi arvuti tänapäeva religioon kui lapsel on olemas hoolivad vanemad, ei upu ta virtuaalmaailma. Või kui korraks upubki, saate teie ta sealt jälle välja aidata. Soovitused lapsevanematele: · alla kahe aasta vanused lapsed ei tohiks üldse TV saateid vaadata. Hoolimata sellest, et rida TV-saateid on suunatud just sellele vanusegrupile, on uuringud aju varajase arengu kohta näidanud, et väikelapsed vajavad otsest vanematepoolset
Kas minu põlvkonna noortel on samasuguseid Probleeme nagu Holden Caulfieldil? Tänapäeval on kahte tüüpi noori. Ühed on need, kes tahavad oma elus midagi saavutada ning näevad selle nimel vaeva, teised noored üritavad aga iga hinna eest vabaneda kohustustest ning teha kõike, mida nad heaks arvavad ja õigeks peavad. Öeldakse, et tänapäeva noorus on hukas, kuid minu arust oli ka Holdeni noorus hukas, kuid oma hukatuse põhjustajaks oli ta eelkõige ise. Arvan, et tänapäeva noortel on mitmeid ühiseid jooni Holden Caulfieldiga. Eriti väljendub holdenlikkus tänapäeva noorte hariduse tähtsustamises. On noori, kes arvavad, et õppimine pole nende jaoks oluline ja loodetakse, et tulevikus laabub kõik iseeneslikult. Ei mõelda oma tulevikule ning hoolitakse vaid enda heaolust, kus tuntakse end kõikidest kohustustest vabadena
lühijutud ,,Der Feind" (1930) 3. käsikiri ,,Der letzte Akt" (1955) (Vikipeedia 2008) 6 2 Romaani ,,Läänerindel muutuseta" analüüs Romaan ,,Läänerindel muutuseta" esitab põhjaliku kirjelduse Esimesest maailmasõjast läbi rindel oleva noore koolipoisi silmade. Teos on eriline selle poolest, et see loob sõjast ausa pildi, mis näitab, et elu lahingutandril on hoopis teistsugune, kui kaugelolijad seda ette kujutada võivad. Need noored kujunemata maailmapildiga poisid, kes uljusega sõtta saadeti, ei olnud pärast sõda enam endised, sest nende ellusuhtumine ja elu nägemine oli tundmatuseni muutunud. Kui sõduri baaskursusel tundus rividrill ja täielik kuuletumine nii harjumatu ja mõttetuna, tõid need tulevikus tõelist kasu ja kasvatasid noorte ühtekuuluvustunnet. Õppuste käigus sai noortest poistest karmide, umbusklike, halastamatute, kättemaksuhimuliste ja jõhkrate
Päevalehes tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. Ta nõudis jõulist kutsehariduse reformi riik peab kutseõppe rahastamist kahekordistama. Ning kui noored ei taha omal soovil kutsekooli minna, tuleb neid sundida, vähendades vastuvõttu ülikoolidesse. Kummalisel kombel jätavad aga kutsehariduse kehvast mainest jutlustavad tööandjad ühe osapoole mängust välja. Nende nägemuse järgi on süüdi vaid rumalad noored, kes selle asemel, et õppida treialiks-santehnikuks, tahavad saada hoopis ärijuhiks- suhtekorraldajaks. Ning teiseks pahategijaks on muidugi laisk ja lohakas riik, kes sel kõigel sündida laseb. Keda aga tööandjad probleemi põhjusena ei maini, on nad ise. Sest olgem ausad kutsehariduse kehv maine ei tulene eeskätt mitte kutsekoolide kahvatust imagost, vaid ikkagi seal õpetatavate ametite viletsast reputatsioonist. Riik võib
Noored ja nende väärtushinnangud Väärtushinnangud tänapäeva noortel on pehmelt öeldes proportsioonidest paigast ära. Asjad, mida väärtustati ja pandi oma elus esikohale näiteks 30 aastat tagasi, on nüüdseks langenud kuhugi kolme-nelja järgulisteks. Tänapäeval lihtsalt ei viitsita enam süveneda asjadesse, millega hakkama saamiseks läheb aega või mis on natuke liiga raske. Tahetakse kõik kergelt kätte saada ilma suurema vaevata. Selline ''taandareng'' kajastub mitmel pool: hariduses, pere elus ja üldises maailmavaates
teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikult on probleeme käsitletud ning kas teostes kujutatavad tüdrukud võiksid olla sarnased ka reaalse elu tüdrukutega. Uurimiseks luges uurimistöö autor läbi kolm uuema aja noorsooromaani, mis kõik on ilmunud peale 2000. aastat: Aidi Valliku "Kuidas elad Ann?", Mare Sabolotny
mängida terve päev. Enamus päevast pühenduti aktiivsele mängule. Sellises lapsepõlves tuli saavutada edu kas muusikas, spordis, tantsimises või karates. Koolijärgsed klaveritunnid ja ujumine oli nii laste kui vanemate jaoks ebaoluline ja koormav. Breggin kirjeldas eelmise generatsiooni tüüpilist lapsepõlve kui aega, kus lapsed ei veetnud suurt osa toas tegemas istuvaid tegevusi nagu videomängud, jututoad ja teleka vaatamine. Enamik tänapäeva laste aktiivsetest välistegevustest on täiskasvanute poolt planeeritud ja järelvalvatud. Eelmise lapspõlve definitsiooni järgi oli ratta äravõtmine terveks päevaks suur karistus, mis didstsiplineeris.Tänases mõistes on ratta selga sundimine samaväärne karistus. 18.sajandil oodati, et lapsed töötaksid. Tänapäeval nõutakse, et lapsed võtaksid professionaalidelt tunde või õpiksid võõrkeeli. Niisugused muutused leidsid aset 20.sajandi teisel poolel
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid