Häälikuõigekirja reeglid (0)

Häälikuõigekirja reeglid ja reeglitused
I SULGHÄÄLIK
1. Ülipika vokaali või kaksiktäishääliku järel üks sulghäälik
kõike, kooke, loike
2. Eestikeelsetes omasõnades on alati tähe s kõrval tugev sulghäälik
peatselt, siiski, seiske
3. Eelnev reegel ei kehti nt. liitsõnades, lihtmineviku korral, sõnade algvormi käänamisel/pööramisel, tuletistes, võõrsõnades jne.
umbsõlm, leidsin, umbsed, jalgsi , absurdne
4. Mõned erandid:
tõrges - tõrksa, ergas- erksa , hõlbus – hõlpsa
5. k või kk?
vastastikune (omadussõna) vastastikku (määrsõna)
asjalikkus (nimisõna) asjalikus (omadussõna mõnes käändes)
II H, i ja j
1. h kirjutamine nõuab teadmist, sageli häälduses ei kajastu
hahetama - ahhetama
haruharva, uudishimu, hüsteeria
2. Eestikeelsete sõnade lõpus on üks h
aitäh, oih, ah, jah
3. i ja j kirjapildis

• i kirjutatakse silbi lõpus, j silbi alguses
  

Maias Maia osutus miniaks.
Üks variant oli varieerida orienteerumisel orienti puudutavaid küsimusi varjatult.

• ij tegijanimedes või liitsõnades
  

fantaseerija, ootaja , meteoriidijärv
*+ paratamatud erandid, nt. tegija , olija

• üi olemas ainult kahes sõnas: rüiu, süit
  

• ji ainult mõnes võõrsõnas: projitseerima, jidiš
  

III KAASHÄÄLIKUÜHEND
Reegel: kaashäälikuühendis kirjutatakse tähed ühekordselt.
lõplik, borš, metalne
*See reegel ei kehti neljal erineval juhul:
erand 1: liitsõnad: tippsportlane , kammtehnika
erand 2: l, m, n, r järel ülipikk s: valss , marss
erand 3: liite -gi/-ki ees: linngi, ehkki, vurrgi
erand 4: liide algab sama tähega, millega sõna/tüvi lõpeb: modernne , keskkond
IV VÕÕRSÕNAD
1. v, hv ja v valikul aitab ainult õige hääldus või teadmine
karahvin , asfalt, vundament , fundamentaalne, salvrätik
2. f ja š kirjutatakse ainult pikalt (üks täht) või ülipikalt (kaks tähte), v.a. kaashäälikuühend, kus kehtib konkreetne reegel
dušid - duššide
šefid - šeffide
3. t kõrvale kirjutatakse tavalisel š, d kõrvale ž
klatšima, tšekk, tšempion
džemper, pidžaama, džungel
4. Sulghääliku kirjutamine sõna lõpus oleneb rõhust
pankrot - šašlõkk
*ka siin on tekkinud juba rõhunihked, nii et tuleb lihtsalt teada…
5. Sulghäälik sõna alguses: reegleid pole, tuleb lihtsalt teada!
boiler , gabariit, gurmaan
garantii- karantiin
6. Heliliste häälikute ja s kirjutusviis põhineb õigel hääldusel, järelikult tuleb õigesti hääldada… Mõned ohtlikud sõnad:
ballett - baleriin grimm - grimeerima
ümmardama - ümardama varrukas - karikatuur
balansseerima - kurseerima dresseerima - fokuseerima
*siin läheb vaja iseseisvat tööd ÕS-ga
7. Täishäälikud kirjutatakse võõrsõnades samuti häälduse järgi, aga mõnikord on sõna aja jooksul rõhu asukohta muutnud ning siis tuleb lihtsalt meelde jätta
personal - personaalne
apelsin - mandariin
fenomen , aktsionär, tärpentin
amplituud, plastiliin, magistraal
*mõnikord aitab reegel: kui sõna lõppeb helitu konsonandiga, siis on kaks täishäälikut; sõna lõpus olev heliline konsonant (l, m, n, r) võib tähistada lühikest täishäälikut
karbonaad, pilotaaž, garderoob
kardinal , inventar, talisman
AGA…

h võõrsõnas on jälle ebamäärane, kuid sageli kehtib reegel, et:

• kahekordse täishääliku järel on üks h
  

psüühika, stiihia

• lühikese täishääliku järel pikk/ülipikk h kahe tähega
  

psühhoos, tsehh, krahh

• aga erandeid on ikka
  

mehaanika ja mehhaanika
boheemlane , nahaalne, nihilist, sahariin