Arvatakse, et uurali algkeel tõttu) ja kõnelejate arv on ligikaudu jagunes soomeugri ja samojeedi algkeeleks umbes 4000 aastat e.m.a. (haru- 23 miljonit. Nende näitajate poolest de pikkus joonisel 2 näitab eraldiseisva arengu suhtelist kestust). on soome ugri keelkond pigem keskmisest väiksema suuruse ja Soomeugri algkeel jagunes soome ja ugri haruks 3000−2000 aastat e.m.a Joonis 1. Soomeugri keelte kõnelejad ning soome haru hargnes omakorda soomepermi ja soomevolga haruks keelte arvuga keelkond maailmas. Näiteks Põhja- ja Lõuna-Ameerika Joonis 2. Uurali keelepuu
keeles. • Valdav osa ühissõnu tähistab sugulussuhteid kehaosi ning loomade, taimede ja muude loodusnähtuste nimetusi. • Et lugeda sõna ühisuurali sõnaks, peaks tal olema vasteid nii soome- ugri kui ka samojeedi harus ja see ei tohiks olla laensõna. UURALI KEELEPÕÕSA HÜPOTEES • Sugulaskeeli kõnelevad rahvad võivad olla kultuuriliselt ja geneetiliselt väga erinevad ning mittesugulaskeeli kõnelevad rahvad lähedased. • Suured kultuurilised ja geneetilised erinevused Uurali rahvaste vahel panevad mõtlema, kas keelesugulust ei tähtsustata üle. • Võib-olla ei pärinegi Uurali keeled ühisest algkeelest, vaid on muutunud pikaajalise tiheda kontakti tõttu sarnaseks
UGRI KEELED Referaat Juhendaja: Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. UURALI KEELKOND...........................................................................................................4 2. UGRI KEELED...................................................................................................................... 5 2.1 Ungari................................................................................................................................5 2.2 Handid...............................................................................................................................5 2.3 Mansid...........................................................................
Töö eesmärgiks seadsin saada võimalikult põhjaliku ja täpset informatsiioni saamist saami keelterühma kohta, natuke ka saamide enda kohta ning nende kultuurist. Materjali kogun erinevatelt interneti lehekülgedelt. Paraku on paljude lehtede peal ainestik väga sarnane, mis raskendab mitmekesise töö koostamist. Samuti kasutan Martin Ehala eesti keele õpikut ,,Eesti keele struktuur," kust saan põhjaliku ülevaate saami murrete kohta ja uurali keelkonna kohta, kuhu kuulub ka eesti keel. Töö jaotan neljaks peatükiks, kus annan ülevaate saami rahvuse, saami keelte, tuntuimatae saamide ja geograafilise paiknemise kohta kaardil. 3 1. SAAMI RAHVUS 1.2. Saami rahvuse tutvustus Saamid on rahvas Euroopa Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis) nad kõnelevad saami keeli. Kokku on maailmas 80 000100 000
Soome keel Soome asub Põhja- Euroopas ning teda ümbritesb Soome laht ja Läänemeri. Tema lõuna naaber on Eesti, ida naaber Venemaa ja lääne naaber Rootsi. Soomes elab ligikaudu 5 304 800. Soome keel on soome-ugri keelte rühm kuuluv keel, mida kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides. Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Arvatakse, et soome-ugri keelte rühm arenes soomeugri algkeelest, millest saami keel, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid, eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri
SOOME-UGRI KEELED Mariano D´Angelo Eva Mari Tamm 10.A VADJA KEEL Vadja keel (vaaa tseeli, vanema nimega maa tseeli või maatseeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, mille lähimad sugulaskeeled on eesti ja liivi. Aastal 2010 oli vadjalaste rahvaarv umbes 60 . Nendest ainult 10% rahvarvust oskab vadja keelt rääkida. Vadja keel on hääbumas. Suvel 1998 kõneles seda emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 3040, suvel 2003 umbes kümme inimest kolmes Lauga jõe suudme lähedases külas. Vadjalasi on 7080. Vadja keeles on neli murret ja mitu erinevat murrakut: idavadja läänevadja Mäe vadja Oru vadja Vaipoole vadja Kukkusi vadja kreevini VADJA AJALUGU Vadjalaste asuala Lääne-Ingerimaal pole olnud kuigi
Salme Põhikool Uurimustöö Soome keel Mirge Arge 9.klass Läätsa 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................................2 1. Soome keele ajalugu.........................................................................................................................3 2. Kasutatud allikad............................................
Gustav Adolf Gümnaasium Referaat Soome keel Tallinn 2017 2 Sisukord Sisukord................................................................................... 3 Sissejuhatus.............................................................................. 4 1.Soome keel............................................................................. 5 1.1.Soome keele tuntuse saavutamine.............................................. 5 2.Murded.................................................................................. 6 Kokkuvõte................................................................................. 7 Käesoleva referaadi koostamisel õppisin soome keele olemuse ja tuntuse kasvamise, keelearendajate ning murdegruppide jaotumise kohta
Kõik kommentaarid