Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Soome-ugri keeled (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Soome-ugri keeled #1 Soome-ugri keeled #2 Soome-ugri keeled #3 Soome-ugri keeled #4 Soome-ugri keeled #5 Soome-ugri keeled #6 Soome-ugri keeled #7 Soome-ugri keeled #8 Soome-ugri keeled #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor piksekunn Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
pdf

Soome-Ugri keelkond

Arvatakse, et uurali algkeel tõttu) ja kõnelejate arv on ligikaudu jagunes soomeugri ja samojeedi algkeeleks umbes 4000 aastat e.m.a. (haru- 23 miljonit. Nende näitajate poolest de pikkus joonisel 2 näitab eraldiseisva arengu suhtelist kestust). on soome­ ugri keelkond pigem keskmisest väiksema suuruse ja Soomeugri algkeel jagunes soome ja ugri haruks 3000−2000 aastat e.m.a Joonis 1. Soomeugri keelte kõnelejad ning soome haru hargnes omakorda soomepermi ja soomevolga haruks keelte arvuga keelkond maailmas. Näiteks Põhja- ja Lõuna-Ameerika Joonis 2. Uurali keelepuu

Eesti keele ajalugu
thumbnail
17
pptx

Soome-ugri keelkond

keeles. • Valdav osa ühissõnu tähistab sugulussuhteid kehaosi ning loomade, taimede ja muude loodusnähtuste nimetusi. • Et lugeda sõna ühisuurali sõnaks, peaks tal olema vasteid nii soome- ugri kui ka samojeedi harus ja see ei tohiks olla laensõna. UURALI KEELEPÕÕSA HÜPOTEES • Sugulaskeeli kõnelevad rahvad võivad olla kultuuriliselt ja geneetiliselt väga erinevad ning mittesugulaskeeli kõnelevad rahvad lähedased. • Suured kultuurilised ja geneetilised erinevused Uurali rahvaste vahel panevad mõtlema, kas keelesugulust ei tähtsustata üle. • Võib-olla ei pärinegi Uurali keeled ühisest algkeelest, vaid on muutunud pikaajalise tiheda kontakti tõttu sarnaseks

Eesti keel
thumbnail
8
doc

Referaat "Ugrikeeled"

UGRI KEELED Referaat Juhendaja: Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. UURALI KEELKOND...........................................................................................................4 2. UGRI KEELED...................................................................................................................... 5 2.1 Ungari................................................................................................................................5 2.2 Handid...............................................................................................................................5 2.3 Mansid...........................................................................

Eesti keel
thumbnail
11
doc

Saami keeled

Töö eesmärgiks seadsin saada võimalikult põhjaliku ja täpset informatsiioni saamist saami keelterühma kohta, natuke ka saamide enda kohta ning nende kultuurist. Materjali kogun erinevatelt interneti lehekülgedelt. Paraku on paljude lehtede peal ainestik väga sarnane, mis raskendab mitmekesise töö koostamist. Samuti kasutan Martin Ehala eesti keele õpikut ,,Eesti keele struktuur," kust saan põhjaliku ülevaate saami murrete kohta ja uurali keelkonna kohta, kuhu kuulub ka eesti keel. Töö jaotan neljaks peatükiks, kus annan ülevaate saami rahvuse, saami keelte, tuntuimatae saamide ja geograafilise paiknemise kohta kaardil. 3 1. SAAMI RAHVUS 1.2. Saami rahvuse tutvustus Saamid on rahvas Euroopa Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis) nad kõnelevad saami keeli. Kokku on maailmas 80 000­100 000

Eesti keel
thumbnail
2
doc

Soome keel

Soome keel Soome asub Põhja- Euroopas ning teda ümbritesb Soome laht ja Läänemeri. Tema lõuna naaber on Eesti, ida naaber Venemaa ja lääne naaber Rootsi. Soomes elab ligikaudu 5 304 800. Soome keel on soome-ugri keelte rühm kuuluv keel, mida kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides. Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Arvatakse, et soome-ugri keelte rühm arenes soomeugri algkeelest, millest saami keel, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid, eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri

Eesti keel
thumbnail
8
pptx

Soome-ugri keeled

SOOME-UGRI KEELED Mariano D´Angelo Eva Mari Tamm 10.A VADJA KEEL Vadja keel (vaaa tseeli, vanema nimega maa tseeli või maatseeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, mille lähimad sugulaskeeled on eesti ja liivi. Aastal 2010 oli vadjalaste rahvaarv umbes 60 . Nendest ainult 10% rahvarvust oskab vadja keelt rääkida. Vadja keel on hääbumas. Suvel 1998 kõneles seda emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 30­40, suvel 2003 umbes kümme inimest kolmes Lauga jõe suudme lähedases külas. Vadjalasi on 70­80. Vadja keeles on neli murret ja mitu erinevat murrakut: idavadja läänevadja Mäe vadja Oru vadja Vaipoole vadja Kukkusi vadja kreevini VADJA AJALUGU Vadjalaste asuala Lääne-Ingerimaal pole olnud kuigi

Keeleteadus
thumbnail
4
docx

Soome keel

Salme Põhikool Uurimustöö Soome keel Mirge Arge 9.klass Läätsa 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................................2 1. Soome keele ajalugu.........................................................................................................................3 2. Kasutatud allikad............................................

Eesti keel
thumbnail
9
odt

Soome keel

Gustav Adolf Gümnaasium Referaat Soome keel Tallinn 2017 2 Sisukord Sisukord................................................................................... 3 Sissejuhatus.............................................................................. 4 1.Soome keel............................................................................. 5 1.1.Soome keele tuntuse saavutamine.............................................. 5 2.Murded.................................................................................. 6 Kokkuvõte................................................................................. 7 Käesoleva referaadi koostamisel õppisin soome keele olemuse ja tuntuse kasvamise, keelearendajate ning murdegruppide jaotumise kohta

Soome keel



Lisainfo

Lihtne ja arusaadav.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun