"Hirmude küüsis", arvustus (0)

„Hirmude Küüsis“
Annika Väljataga
8a
Tartu Mart Reiniku Kool
2013
Katkend raamatust: „Kui pimedus hiilides valguse sööb, ära tee piuksugi Kahjaööl. Kohe on käes talve mustim tund, neeljad piduroaks valmistund. Keegi ei näe, kuidas elu see viib, su keha on siin, aga su hing …“
Raamat nimega „ Neelatud “ on välja antud aastal 2008 Simon Holti poolt (tõlgitud eesti keelde aastal 2009). Raamatu on kirjanik pühendanud Caryle, Cathyle, Conniele ja Alvinale. Oma kirjanikuteed alustas ta keskkoolis õudusjuttude ajakirjas. Koopiamasina ülekuumenemise tõttu jäi ta ka mitmeid kordi peale tunde, aga see ei morjendanud teda ning ta otsustas ikkagi edasi kirjutada. Peale kooli lõpetamist töötas ta käekottide müüjana ning hotellis öövalveportjeena, et teenida lisaraha . Holti praeguseks elukohaks on kaunis Chicago ning ta töötab täiskohaga kirjanikuna. Veel kogub ta ka koomikseid ning on amatöörmuusik. Ise kirjutab ta üpriski kaasahaaravalt ning hästi, kuigi mõned laused tundusid olevat natuke ebaküpsed ning igavad. Kuid siiski on raamatusse kaasatud ka ulmet ning põnevust, milletõttu inimesed arvatavasti seda raamatut loevadki. Kuid kas ma ka soovitaksin seda raamatut teistele? Sellele vastaksin ma jaatava vastusega , sest see on kohati väga mõtlemapanev raamat ning nagu ma ka ennem mainisin : sinna on kaasatud ulme ja põnevus, mis inimestele meeldib.
Lugedes raamatut ,,Neelatud“ paneb see tõesti mõtlema, kas me ise suudaksime vastu astuda enda kõige suurematele hirmudele? Kas suudaksime me olla ruumis, mis on lausa pungil ämblikest? Kas me suudaksime olla üksikus pimedas toas, kartes näha pimeduses seda kõige hullemat? Kas me suudaksime ujuda põhjatus veekogus, kui teame, et uppudes ei ole meil kuhugile pääsu? Ma ei usu, et suudaksime. Küll aga suutis seda raamatu peategelane.
Raamatu peategelaseks osutus teismeeas Regina Marie Halloway, kes pidi perekonnas täitma nii ema, tütre kui ka õe rolli. Ema olevat lahkunud juba siis, kui Regina väikevend, Henry , oli veel väga noor. Kuna tegevus toimus kaasajal oli kerge kaasa mõelda. Kuid mida head ja halba tõi kaasa ema lahkumine ? Nimelt andis ema lahkumine Reginale juurde otsustusvõimet ning ta sai kiiremini täiskasvanulikumaks, kui teised temavanused. Küll aga tõi ema lahkumine kaasa ka negatiivseid asju. Nimelt kuna pereisa töötas pidevalt, siis oli Reginal nii koolis kui ka kodus palju kohustusi. Ta pidi hoolitsema Henry eest ning omaenda õppimise eest, töötama kohalikus raamatukaupluses ja hoolitsema oma kodu korrashoiu eest. See kõik tegi teda järjest paremaks ning tugevamaks isiksuseks. Nagu öeldakse, et „kõik mis ei tapa , teeb tugevamaks“. Nii see oli ka Regina puhul.
Kuid ühel päeval tegi Regina elu tõelise kannapöörde. Leides raamatute seast, mis raamatukauplusesse saabusid, salapärase päeviku, otsustas ta selle endale uurimiseks koju kaasa võtta. Oli see hea mõte? Ei, kuid sellest algaski põnev ning samas ka kõhedusttekitav seiklus .
Kahjaööl otsustasid Regina ning ta parim sõber, Aaron Cole, viia läbi rituaali enda hirmudest võitu saamiseks, aga see läks kohutavalt. Nimelt kutsusid nad eksikombel välja neelja, kes tunnetas samas majas viibiva Henry suurt hirmu, ning sisenes tema kehasse. Hinge saatis ta aga Henry hirmumaailma. Kuid mis on hirmumaailm? Hirmumaailm on koht, kus saavad tõeks sinu kõige suurimad kartused ning hirmud . Need kõige õudsemad ja jubedamad, mida sa eales ette oskad kujutada. Ja kui sa peaksid juhuslikult hirmumaailmas surema, sured sa ka pärismaailmas. Kõik hirmumaailma armid, mida sa seal endale teha lased , jäävad sulle ka reaalses maailmas. Kõigest sellest algaski Regina suurim ja õudseim seiklus, kus ta proovis päästa oma venda neeljate küüsist ning tuua ta hinge tagasi pärisellu. Tegevustiku käigus sai ta võime teistega kontaktis olles siseneda nende hirmumaailmadesse. Niisiis sisenes ta Henry omasse ning ei peatunud enne, kui tuli sealt tagasi Henry enda hingega ning hävitas neelja. Sellise hea lõpuga lõppes Neeljate triloogia esimene raamat. Neeljate triloogias on siis nimelt kolm raamatut. Esimene neist on „Neelatud“, teise nimeks on „Pööripäev“ ning kolmas raamat peaks olema hetkel tõlkimisel.
Kui rääkida paarist tegelasest veel lähemalt, siis alustaks Regina 8-aastasest väikesest vennast, Henry Thomas Hallowayst. Peale seda, kui nende ema lahkus, oli Regina talle kui ema eest ning Henry armastas teda. Iseloomult püüdis ta näida väga vapra ning tugevana, kuid õudusjutud-ning filmid suutsid teda vägagi hirmutada. Oma hirmude tõttu langes ta ühe neelja ohvriks. Tema hirmudeks olid nt. suured kaubanduskeskused, klounid ja haiglad.
Aaron Cole oli Regina parim sõber ning ta oli väga huvitatud erinevatest päriselu mõrvalugudest ning mõrvaritest. Ta on tark ja ustav sõber, kuid vahel ka veidike arg. Oma tarkust näitas ta välja erinevate lugude jutustamisega ning teiste kodutööde ära tegemisega. Selle eest tasuti talle rahaga . Tema suurimaks hirmuks oli uppumine .
Macie Canfield mängis raamatus üpriski suurt rolli, sest tema oli päeviku autor, mille Regina leidis. Päevikus oli erinevaid jutte ning kritseldusi neeljate kohta, sest ka Macie enda vend oli langenud neelja ohvriks ning ta ise oli kõike seda protsessi pealt näinud. Seepärast sai ta kirja panna mitmeid erinevaid ja tähtsaid fakte neeljate kohta. Kuna Macie venna olukord olevat järjest halvenenud, võttis Macie raske südamega vastu otsuse ning müüris oma venna keldris olevasse ruumi. Kui käes oli venna viimane tund ja ta lõpuks suri, tuli tema kehast välja neelja. Ta võttis peale kehast väljumist musta suitsupilve kuju. See neelja oskas oma eesmärkide saavutamiseks inimestega meelitavalt ning kavalalt suhelda. Vaatamata sellele ei lasknud Macie teda välja ning neelja jäi mitmekümneks aastaks keldrisse luku taha.
Mulle endale meeldis just see, et raamat oli ulme- ja õuduskirjanduse vahepealne. Inimestele, kellele meeldivad taolised raamatud, võiksid kindlasti ka proovida selle lugemist. Võrreldes teiste raamatutega võib see olla küll natuke n.ö ’’kergem lugemine’’, sest tegevustik on hästi arusaadav ja lihtne, aga sellegipoolest on see seda väärt. Küll aga ei soovitaks ma seda raamatut nõrganärvilistele, sest paari õõvastavat kohta oli üpriski detailselt kirjeldatud. See ei pruugi olla meeldiv isikutele, kes taolisi kirjeldusi ei talu.
Teose ideeks oleks minu arvates see, et enda hirmudest peab võitu saama. Lihtsalt peab. Kui me seda ei tee, siis võib see takistada meid kui ka teisi enda elu nautimast. Ei ole head ilma halvata ja halba ilma heata. Samuti võib olla ka ideeks n.ö ühte hoidmine ja enda perest hoolimine , sest Regina ei mõelnud kunagi, et ta enam ei suuda ning ei päästagi Henryt. Ta sisendas endale, et ta peab selle ära tegema. Samamoodi peaksime ka meie endale sisendama, et vahepeal me peame tegema asju, mida me ei taha, selleks, et saada asju, mida me ihaldame.
Raamat ise oli hea ja kaasahaarav ning soovitan seda kõigile, kellele natukenegi meeldib ulme või õudus. Natuke müsteeriumit ühte päeva kulub alati marjaks ära!
Meeldivat lugemist!
4