Cabaret arvustus (0)

Cabaret
Kogu perega sai käidud ka vaatamas John Van Druteni näidendi ja Cristopher Isherwoodi jutustuste ainetel muusikali „Cabaret“ Nokia kontserdimajas. Muusikal on olnud tuntud väga pikalt. Seda arvestades olin nõus seda ka kohe vaatama minema. Veel mängis rolli peategelasena mängiv Tanja Mihhailova. Ta on olnud kunagi minu tantsuteener ja paratamatult on ta mulle sümpaatne. Kahjuks etenduses pidin ma lõppkokkuvõttes pettuma. Tanja lauluhääl oli muidugi väärt kuulata, kuid etendus polnud kõige parem. Olen kindel, et hea lavastaja suudaks ka mulle selle muusikali sümpaatseks teha, kuid tookord seda kahjuks ei juhtunud.
Muusikali tegevus viib meid Berliini aastal 1929. Samal ajal kui Weimari vabariik on uppunud majanduslikku ja poliitilisse segadusse, õitseb ööelu – nii ka kurikuulsas Kit-Kat-Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav-kahtlasesse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekaunisse Sally Bowlesi. Kui Sally oma kiiva armukese, klubiomanik Maxi poolt vallandatakse ja ta Clifi juures proua Schneideri pansionis varjualust otsib, areneb kergemeelse femme fatale’i ja tagasihoidliku kirjaniku vahel kummaline suhe, mille jooksul Cliff nõustub mustatööga ning nii öelda kerge rahaga , Cliff suudab Sallyga tülli minna, Sally läheb tagasi Cabaret’sse tööle ning Sally teeb abordi ise teadmata, kelle laps see täpselt on.
Muusikalis on selgelt näha, kuidas välimus ning armastus ajavad Cliffi pea sassi. Ta mõtleb elust koos Sallyga, kuid Sally oma tuleviku päris samamoodi ei näe. Kahe nii erineva inimese suhe on raske ning tülid on kerged tulema. Naine on väga iseseisev ning vaatamata kooselule Cliffiga teeb otsuseid siiski üksinda. Raamatus „Desiree“ on peategelaseks samuti väga iseseisev naine, kuid siiski käitub teistmoodi kui Sally. Sally töötab asutuses, mis ei ole kõige tavalisem ja seega on raske kohaneda nii öelda tavalise eluga. Lõbunaine oleks mingil määral väga õige kirjeldus tema kohta. Ooperis „ Carmen “ on samuti selgelt arusaada, kuidas peategelane suhtub armastusse väga kergekäeliselt. Samal ajal mees, kes Carmnisse on armunud on üle pea armunud.
Tänapäeva elus on väga tihti olukordi , kus ühepoolne armastus ning vastaspoole imeilus välimus võivad pea nii sassi ajada, et otsused ei tule enam ratsionaalselt.