Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Anna Karenina" Lev Tolstoi (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab armastus Anna mida Vronski mida Levini jaoks?
Mariliis Tisler 11.B
Anna Karenina“
Lev Tolstoi
  • Iseloomusta Annat , Alekseid, Vronskit, Levinit, Kittyt. Tee seda järgmiselt: vali 5 konkreetset iseloomjoont, mis peaks olemas olema keskmise inimese jaoks. Arutle , kuidas ja mil viisil need iseloomujooned esinevad eelloetletud tegelastel.
    Iga inimene peaks olema: armastav, hooliv , aus, südamlik ja abivalmis.
    Anna puhul olid need kõik iseloomujooned olemas. Ta oli nii lihtne oma imearmsate heledate juustega ja siniste silmadega . Ta armastas oma meest, aga kui kohtus Vronskiga siis tunded kadusid ja jättis oma mehe maha. Hooliv, ta siiski hoolis oma pojast kuigi ta loobus hiljem temast, aga ta ei suutnud leppida sellega. Anna oli igati aus inimene, ta ütles seda mida mõtles ja ei valetanud.Ta ütles oma mehele kohe otse, kui mees temalt küsis kas ta armastab Vronskit jaatavalt. Südamlik, ta ei suutnud petta külmavereliselt, tema kirglik tunne polnud suurilmlik seiklus , vaid tõeline andumus,mis tegi tema elu Kareniniga võimatuks.Ta oli tundeline naine. Kui ta Vronskiga tülitses, siis pärast oli ta piinatud ja otsustas Vronskile telegrammi saata, kus ta kutsus meest võimalikust kiiresti koju tagasi.Ta otsustas Vronskiga kohtuda rongijaamas ning sõidab meeltesegaduses kohale. Kohale jõudes ei olnud seal Vronskit ja lootusetusest viskub ta rongi alla ning sureb . Anna elu põhitõdemus seisneb selles, et armastus on tugevam kõigest, isegi kohustustest ning ta on sellele põhimõttele pühendunud. Ta oli ka väga abivalmis, näiteks kui Dolly ja Stiiva abielu oli karlile jooksmas sõitis ta kohe Moskvasse, et nende abielu päästa.
    Aleksei Karenin on vähese isikupäraga riigiametnik. Ta oli kõigi inimeste vastu väga viisakas. Väga haritud mees. Kui Karenin esmakordselt kuulis oma naise vahekorrast Vronskiga, mõlgutas ta pinnapealselt mõtteid Vronski väljakutsumisest duellile. Kuid see plaan haihtus kiiresti, kui Karenin kujutles püstolitoru, mis on suunatud temale. Ta siiski armastas oma naist Annat, kuid lasi tal minna Vronskiga oma teed. Ta ei hindanud seda, kui Anna ei paistnud kuskil silma ja ka seda kui ta ei erinenud teistest naistest. Ta hindas Annat väga, kuid ainult abikaasa ja emana , muud ei hinnanud. Ta suhtus oma lihasesse poega väga külmalt, mis on väga julm tegu, kohelda oma enda lihast poega julmalt ja teda mitte armastada . Kui Anna lahkus, ei hüljanud ta mitte ainult oma meest vaid ka tema põhimõtteid, mida ta esindas ning mida Anna omaks ei tunnistanud.
    Vronski oli lihtne ja kena mees. Vronski ei austanud oma südames ema ja andmata sellest endale aru, ei armastanud teda. Ta armastas polku ja ka teda armastati polgus. Väga tähtsat rolli Vronski elus mängis armastus. Eriti armastus Anna vastu. Ta ei sallinud korralagedust. Vronski loobus Anna nimel paljust ning püüdis iga hinna eest olla naisele, keda ta siiralt armastas, meele järele.Ta armastas ja hoolis Annast väga, kui ta sai teada, et Anna on rongi alla jäänud oli ta meeleheites ja kavatses ennast ülesse puua, kuid seda ta siiski ei teinud vaid sõitis sõtta, sest ta oli sõjaväeohvitser.
    Levin oli läbini aus ja õiglane mees. Tal oli kuldne süda. Ta armastas tööd teha maal. Armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ja saavad lapse. Ta armastas linnaelust enam maaelu . Kitty leidis, et maal olles oli Levin ka alati rahulikum. Ta hoolis oma naisest Kittyst ja nende ühisest lapsest.
    Kitty isa armastus tegi ta läbinägelikuks. Tema isa mõistis teda perekonnas kõige paremini ja ta oli isa lemmiklaps. Ta sai väga haiget, kui Vronski armus Annasse. Ta meeldis ka Levinile, kellega nad abiellusid ja said ühise lapse. Ta ema arvas , et Kitty ei saa ometi armastada sellist meest nagu seda oli Levin.Ta oli väga lihtne tütarlaps, kugi tema melu oli seltskonnas suurem, kui tema kahel õel.Ta hoolis väga oma mehest Levinist ja hooldas ka Levini venda, kui too surema hakkas. Ta oli emotsionaale tüdruk. Ta oli kõikide inimeste vast lahke, ega torisenud kellegagi.
  • Sõnasta Levini vaated elule, mida ta elust mõtles, arvas jne
    Tema jaoks oli maa elamise , niisiis rõõmustamise, kannatamise ja töötamise koht. Ta pidas seda paremaks, sest seal võis kahtlemata kasulikku tööd teha. Tema meelest oli rahvas lihtsalt peaosaline ühises töös, ja hoolimata rahva austamisest ja mingist sugulustundest talupoja suhtes, mille ta oli vist juba külast võetud ammega piimaga sisse imenud. Ta armastas kuid samas ka ei armastanud rahvast, nii nagu üldse inimesi. Ta pidas oma venda väga targaks ja haritud inimeseks. Ta ei armastanud rääkida ega kuulata arutlusi looduse ilust. Talle tundus, et tema ise ja tema õnne moodustavad kõige olemasoleva peamise ja ainsa eesmärgi ning et tal endal ei tarvitse enam millelegi mõtelda ega millegi eest holitseda, sest kõik tehakse ja valmistatakse talle teiste poolt. Usu suhtes oli Levin nagu suurem osa tema kaasaegseidki kõige kõikuvamal positsioonil. Uskuda ta ei saanud, kuid ta ei olnud ka kindel, et see on vale. Kui oli jumalateenistus siis ta kuulas palveid ja püüdis neile anda tähendust, et ta ei saa neist aru. Ta tundis, et kõik tema mõtted abielust , tema unistused sellest, kuidas ta oma elu korraldab, olid tema arvates olnud lapsikud. Kui ta oli kolmandat kuud abielus ei olnud ta nii õnnelik, kui ta oli lootnud. Igal sammul pettus ta oma unistustes ja avastas uut, ootamatut võlu. Poissmehepõlves mõtles ta, et ta perekonnaelus ei võinud ette tulla armukadedusi, tülisid. Ta ei olnud endale ette kujutanud , et peale õrnuse, austuse ja armastuse võib abielus olla veel teistsuguseid suhteid, kuid nädal pärast abiellumist läks ta Kittyga tülli.Kui ta nägi oma venda suremas oli ta esimesest korda heitnud pilgu elu ja surma küsimusele oma uute põhimõtete põhjal. Ta luges raamatutest, et inimesed, kes temaga ühesuguseid vaateid jagasid, ei mõistnudki nende väidete all midagi muud ja ilma et nad midagi oleksid seletada suutnud, eitasid nad lihtsalt neid küsimusi, millele vastust leidmata Levin enda arvates elada ei suutnud. Talle tundus, et see elu mida ta elab, on ainus tõeline elu, aga see mida elas sõber oli ainult silmalummutus. Ta oli armunud just kodusse, perekonda, eriti perekonna naisliikmetesse.Armastust naise vastu ei saanud ta üldse kujutleda ilma abieluta, esiteks pidi ta looma endale perekonna ja siis alles naine, kes talle selle perekonna annaks.
  • Mida tähendab armastus Anna, mida Vronski, mida Levini jaoks?
    Vronski jaoks oli armastus tähtsal kohal.Tema arvates tähendas elu naudingute vaheldust. Seepärast pole ka imestada, et tema kirg Anna vastu peagi jahtub.Anna oli tema silmis naine, kes vääris samasugust, kuid mitte suurematki austust kui seaduslik abikaasa.Ta vahetas tihti naisi, kuna ta ei olnud mitte kellegiga rahul. Tema arvates oli armastus see, et oleks naine, kellega koos jagada ühiseid muresid ja rõõme.
    Anna jaoks oli armastus see, et ta armastas oma poega väga, ei suutnud leppida tema kaotusega.Kui ta armus Vronskisse ei suutnud ta petta oma meest Alekseid külmavereliselt. Ta ei suutnud armastada Vronski tütart nii nagu oma poega Serjosat ja armastus Vronski vastu teisendub hüsteeriliseks kiivuseks.Anna oli korralik naine, kes oli kinkinud Vronskile oma armastuse. Anna uskus, et kui pole armastust, pole mõtet ka elada.Tema jaoks oli armastus täielik pühendumine. Talle, ei meeldinud see, kui Aleksei kellegi teisega aega veetis. Ta lootis, et tõeline armastus kestab igavesti .
    Levini jaoks oli armastus tähtsal kohal. Ta armastas Kittyt ,kellega ta abiellus ja neile sündis ühine poeg Dmitri. Nende abielu kujunes õnnelikuks, sest neid ühendab peale välise meeldivuse ka tahe allutada end perekonna huvidele. Vahel ta tunneb ka õnnelikus abiellus mingit puudust, kuna armastus ja perekond ei moodusta kogu elu sisu.Tal oli kuldne süda.Kui ta armus Annasse oli Kitty süda purunenud. Ta hindas väga armastust. Ta ei valetanud naisele keda ta tõeliselt armastas.Talle meeldis see kui naine oleks talle truu.
  • Anna Karenina-Lev Tolstoi #1 Anna Karenina-Lev Tolstoi #2 Anna Karenina-Lev Tolstoi #3 Anna Karenina-Lev Tolstoi #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mariliis tisler Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Lev Tolstoi-Anna Karenina
    2
    odt

    Lev Tolstoi "Anna Karenina"

    Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" 1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: -Anna Karenina ­ nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke -Vronski ­ nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja -Levin ­ armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT

    Kirjandus
    Anna Karenina-tegelased ja Vronski
    6
    doc

    "Anna Karenina" tegelased ja Vronski

    "Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 1875­1877 järjejutuna ajakirjas " ", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (1832­1919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935

    Kirjandus
    Lev Tolstoi-Anna Karenina
    2
    doc

    Lev Tolstoi "Anna Karenina"

    Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" · Tegevus toimub Venemaal 19.sajandil · Anna Karenina ­ Teose peategelane, kellel oli Vronskiga afäär. Ta oli kirglik, ilus nii seest kui väljast ja haritud. Tema jaoks on armastus kõige tähtsam ning tuleb tegutseda selle järgi. Aleksei Karenin ­ Külm ning tundetu riigitegelane, kes oli üsna ükskõikne ka pereelus. Seepärast ilmselt Anna ka teda enam ei armastanud. Vronski ­ nägus, rikas ning võluv ohvitser. Tema lõigi Alekseilt Anna üle. Anna armastas teda, kuid siis, kui Anna oli lahti öelnud oma eelmisest armastusest, sõpradest, eelnevast elust, vajas Anna palju suuremat armastust, kui Vronski pakkus. Seepärast läksid nende suhted lörri. · Sündmustiku algul jääb Stepan, kes on Anna vend, oma naisele petmisega vahele.

    Kirjandus
    Anna Karenina lugemispäevik
    4
    docx

    Anna Karenina lugemispäevik

    Kitty koliks Levini juurde mõisa, Levin ei tunneks ennast enam nii üksikuna seal suures majas. Nad saaksid lapsi ning mõlemad oleksid rahul oma eluga. Minu arvates poleks Kitty pidanud Levini abieluettepanekut tagasi lükkama, mulle tundus juba alguses, et nad sobivad hästi kokku ja olin natukene pettunud, kui ta siiski ettepanekut vastu ei võtnud. Vronski ei tundunud, et ta teeks Kittyle ettepaneku, vaid lihtsalt nautis ta seltskonda. Anna Karenina on Vronskile öelnud, et ta on rase ja ta tahab, et Anna oma mehe jätaks. Ta tahaks Annaga põgeneda ja elada koos, kus neist ei räägitaks, kus neid ei tunta. Kui Vronski sai teada, et Anna on rase siis ta mõistis, et enam pole võimalik varjata seda, mis neil Annaga on. Vronskit ei huvita nii väga see, mis teised arvavad temast ja Annast, sest ta armastab teda ja soovib vaid temaga olla, tema takistuseks pole isegi Anna poeg ega mees, ta

    Kirjandus
    Anna Karenina-ja-Sõda ja Rahu-Tolstoi-I S Turgenjev
    6
    doc

    "Anna Karenina" ja "Sõda ja Rahu" Tolstoi, I.S Turgenjev

    1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: Anna Karenina ­ nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke Vronski ­ nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja Levin ­ armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT *Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud

    Kirjandus
    Anna Karenina
    5
    docx

    "Anna Karenina"

    Tegelased: Anna Arkadjevna Karenina, Stepan Arkadits Oblonski ja tema naine Darja Aleksandrovna (Dolly), Konstantin Dimitrits Levin, Kitty Stserbatski, Aleksei Kirillovits Vronski, Aleksei Aleksandrovits Karenin jt. 1. Tegevus toimub 19. sajandil Venemaal (Moskvas, Peterburis, Prokovskojes). 2. Anna ­ kaunis, tundlik, siiras ja aus naine. Stepan Arkadits ­ lõbujanuline ja jõukust armastav mees. Dolly ­ heasüdamilik ja abivalmis Levin ­ head südamega, intelligentne, aus, tagasihoidlik Kitty ­ julge, hooliv ja kaunis tütarlaps. Vronski ­ härrasmehelik, kirglik ja hooliv sõjaväeohvitser. Aleksei Alexandrovits ­ tark ja edukas 3. Tegevustik algab, kui Stepan Arkadits Oblonski naine Dolly saab teada, et mees on teda guvernandiga pettnud. 4

    Kirjandus
    anna karenina
    6
    docx

    anna karenina

    L. Tolstoi “Anna Karenina” Süzee lühikokkuvõte. Oblonskite perekond Moskvas on segi pööratud klassikalise truudusetusejuhtumi poolt. Dolly Oblonskaja avastas, et tema mees Stepan e. Stiiva pettis teda laste endise guvernandiga ning ähvardab Stepani lahutusega. Stepanis on natuke kahetsust, enam aga mõistmatust ja hämmastust. Stepani õde Anna Karenina saabub Moskvasse Peterburist oma mehe, valitsusametniku Karenini juurest ning tal õnnestub tülitsevad perekonnapead taas lepitada. Samal ajal on Dolly nooremal õel Kittyl kaks potentsiaalset peigmeest: Konstantin Levin ja Aleksei Vronski. Kitty ütleb Levinile ära, valides Vronski – viimane aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas, tõmbub tagasi oma maavaldusesse maal

    11.klass
    Lev Tolstoi-Anna Karenina
    21
    ppt

    Lev Tolstoi "Anna Karenina"

    Lev Tolstoi Anna Karenina I osa Katre Pohlak 11.Klass Rakke Gümnaasium Anna Teda on kujutatud kui lihtsat, ilusat, kirglikku ja haritud naist Tema süüks võib pidada abielu ning pere hülgamist Poeg Serjoza mängib ta elus väga suurt rolli Ta elab põhimõtte järgi, et armastus on kõigest tugevam Vronsk Raamatu alguses kurameeris Kittyga Ta on tark, rikas, enesekindel ja võistlusjanuline Raamatu alguses polnud väga usaldusväärne, muutus teose käigus On valmis loobuma oma ühiskondlikust

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun