Kas kõrgharidus või kutseharidus? (0)

Kas kõrgharidus või kutseharidus ?
Austatud õpilased. Möödumas on jällegi üks kooliaasta, mis paraku osadel teie seast jääb siin koolis viimaseks , osadega aga kohtutakse taas järgmisel aastal.
Teid on ees ootamas pingelised nädalad, kus te peate tegema selle raske valiku, kas jätkata õpinguid siinses toredas gümnaasiumis ja hiljem ülikoolis või valida kutseharidus, kus on võimalus spetsialiseeruda ametile, mis on meelepärane.
Praegusel ajal on levinud arvamus, et kutseharidus pole midagi väärt ja ainuke õige tee on minna edasi gümnaasiumi ning hiljem ülikooli. Tegelikult see arvamus paika ei pea. Otseloomulikult on pärast ülikooli lõpetamist tööpõld tasuvam, meeldivam ja ka füüsiliselt kergem, kuid see tööturg on piiratud. Ei ole just harv juhus , kui kõrgharidusega inimesed korjavad Soomes maasikaid või Iirimaal seeni, sest praegune tööturg nõuab 25% akadeemilise -, 25% kõrgharidusega – ja 50% kutseharidusega töölisi.
Kutsehariduse omandamine on ka suhteliselt odav, isegi kui ei olda väga tark õppur. See on suur pluss praegusel ajal, sest paljudel peredel ei ole piisavalt raha, et oma lapse kõrghariduse õpinguid rahastada. Kutseharidusega omandatakse teatud eriala oskused ja teadmised ning sealhulgas ka keskharidus , mis tagab kvaliteetse tööjõu.
Kutseharidusel on küll palju plusse , kuid neid on ka kõrgharidusel. Kõrghariduse tööturg võib küll Eestis väikseks jääda, kuid maailmas on vajadus kõrgharidusega tööjõule suhteliselt suur. Kõrgharidus annab ka suurema kindluse tööturul kutseharidusega inimeste ees, sest kui mingil hetkel tõesti omale erialast tööd ei leita, siis on võimalik töötada teistel ametitel, sest peaaegu alati eelistatakse kõrgharidusega tööjõudu kutseharidusega tööjõule.
Kõrghariduse omandamine võib maksta suhteliselt palju, kui eksami tulemused ei ole just kõige paremad, kuid kõrgharidusega kaasneb hea karjääri võimalus ja kõrge palk, mis hiljem tasub kulutused oma haridusse. Kõrghariduse tee valimine on ka mingis mõttes oma noorustee pikendamine, sest gümnaasiumis veedetakse 3 aastat ning ei olda veel iseseisvad. See veedetud aeg võib aidata ka otsustada, mis edaspidises elus teha, sest peale gümnassiumi lõpetamist on alati võimalik ka mingit kutset õppima minna.
Valik on tõesti raske, sest mõjutavaid faktoreid on palju, näiteks sõprade ja vanemate arvamus ning erinevad eelised ja puudused kõrghariduse ja kutehariduse vahel. Peamine on aga see, et jälgiksite oma südame häält. Mõelge mida te elult ootate ja kuidas te tahate oma edaspidist elu veeta. Ei tasu teha ennatlikke järeldusi, vaid kaaluda erinevaid võimalusi hoolikalt, sest uusi võimalusi antakse elus harva.