Lisaks sellele olid rüütlimõisa omanikul aga ka kohustused riigi ees: võtta osa Maapäevast ja ajada riigiasju ning korraldada tee-ehitust. Tollases aadliomavalitsuses (Maapäevas) oli hääleõigus ainult neil aadlikel, kes omasid vähemalt üht rüütlimõisat ning olid lisaks kantud ka aadlimatriklisse rüütelkonna kui kohaliku aadliorganisatsiooni poolt peetavasse spetsiaalsesse nimekirja. Enamik Eesti eramõisaid ja suur hulk mõisate üldarvust olid rüütlimõisad; praktiliselt kõik esinduslikult välja ehitatud mõisakompleksid olid rüütlimõisad. Enne 1783. aastat oli valdav enamik rüütlimõisaid õiguslikus mõttes läänimõisad, kus mõisnikud polnud mitte oma maavalduse täieõiguslikud omanikud, vaid mõisa maa oli neile lääniõiguse alusel kasutada antud. 3. mail 1783. aastal muutis Vene keisrinna Katariina II kõik läänimõisatest rüütlimõisad täieõiguslikuks eraomandiks ehk pärusomandiks.
veebruar 1918. eesotsas Konstantin Päts -||-Eesti Töörahva Kommuun ehk ETK: 29. novembril 1918. See moodustati NV poolt, et lavastada kodusõda ja varjata NV agressiooni Eesti vastu. Asutav Kogu: Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse. vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse; EV.st kujunes parlamentaalne dem. vabariik. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. Eesti sai Venemaalt iseseisvuse tunnustust. Jaan Poska oli Eesti riigimees. Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar.Eesti välisminister. Vene Asutava Kogu liikmeks. Ta
Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond maapäev-rüütelkondade kokkutulek maanõunik-tegeles tähtsate küsimustega 4.Reduktsioon-eraomandis olevate mõisamaade riigistamine 5.Balti erikord-saksa keel luteri usk tollid linnade omavalitsus Majandus 1.rüütlimõisad-kuulusid aadlikele kroonumõisad-riigiomandis 2.teraviljaeksport 3.talupoegade koormised olid märgitud vakuraamatutesse Pärisorjus-sunnismaisus, relvakandmise keeld 4.Paldiski, Võru, Tallinn, Tartu 5.Väljavedu-lina, kanep Sissevedu-sool, metall, tubakas 6.Manufaktuurid-Narva Saeveski Vaimuelu 1.katoliku kirik tugvnemine Tartus- Tartu Gümnaasiumi loomine 2.Forselius-õpetajate seminari looja Stahl-esimene eesti keele grammatika Skytte-Tartu Ülikooli looja 3
ühtesulatamist Venemaaga, arvestamata ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid. Asehalduskord (1783-1796) • Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetati ühine asevalitseja (asehaldur). • Muutus Eestimaa ja Liivimaa administratiivne jaotus (nt lisandus Paldiski maakond). • Oluliselt piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. • Maksukorralduse põhjalik muutmine (pearahamaks) • Vastutasuks kuulutas Katariina rüütlimõisad eraomandiks (alloodideks). • Tekitas pingeid balti aadli ja riigivõimu vahel. Pärast Katariina II surma troonile tõusnud Paul I taastas balti aadli privileegid.
Nad kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Kubermang- Eesti kubermang (Viru, Järva, Harju, Lääne), Liivimaa kubermang (Pärnu, Tartu, Võnnu, Riia). Johann Skytte- Liivimaa kubermang, kes on Tartu Ülikooli asutaja. Ülikool avas uksed 1632. aastal ja seal õppisid enamasti Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Mõisa tüübid- Kõige enam oli Eestis era- e rüütlimõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Teise suurema mõisate rühma moodustasid riigi- e kroonumõisad. Riik rentis oma mõisad mõneks ajaks välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad e pastoraadid, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elamist kirikuõpetajatele. Revisjoni (mis?, miks?)- Neid korraldati iga 7-8 aasta tagant
Suuri teeneid selles vallas saatis korda Johann Skyttel, kelle eesvõtmisel avati 1630. aastal Tartus esimene gümnaasium ja 1632. aastal Tartusse ülikool. 1637. aastal koostati esimene eestikeelne grammatika. 1684. Aastal asutas B. G. Forselius õpetajate seminari, kus umbes 160 eesti poissi õppisid õpetajateks. 1686. A Tõlgiti Lõuna-Eesti keelde ka Uus Testament. Rootsi ajal toimus reduktsioon ehk mõisate riigistamine. Eesti aladel olid era- ehk rüütlimõisad ja riigi- ehk kroonumõisad. Mõisates oli tähtis teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus. Siinne teravili oli eriti nõutud, sest seda kuivatati rehielamus, kus suitsuga kadusid viljalt bakterid. Peamiselt kasvatati rukist ning otra. Tööstusettevõtted rajati peamiselt maale, sest seal oli tasuta tööjõud ning rohkem maad. Talurahva vaesus ei võimaldanud märkimisväärset varanduslikku kihistumist. Talurahvas pidid tasuma koormisi, mis peamiselt seisnes teotöös mõisapõllul
Tavaliselt mitte väga regulaarse planeeringuga (kuid on ka erandeid näiteks Vooremaal), kasutatud ka looduslikke piire piiride tõmbamiseks. Sellest ajast pärit ka lahustükid n. heinamaad. Asumikutalud vastandiks rajati esimese maareformiga Eesti ajal. Eesti maareform oli korraldatud 1919.aastal 19.oktoobri maaseaduse alusel pärast Vabadussõda, või õigemini Vabadussõja käigus algatatud protsess, mis nägi ette, et võõrandatakse rüütlimõisad, neist tuuakse riigitagavaramaad ja nende baasil hakatakse looma asundustalusid. See tähendas seda, et EV võttis vastu väga resoluutse otsuse. Kasutatakse ka mõistet maauuendus. Mis siis juhtus selle maareformi käigus? Enne oli ligi pool rüütlimõisad ja peaaegu sama palju väike maa omanike (ostetud talusid päriseks), ülejäänud jagunes väga erinevate omanike vahel. Tähendab et, et mingi selle 47% kallale, et likvideerida suurmaaomandus, põhjusteks:
Talurahvas 17-18 saj ehk varauusajal olid talurahva ühiskonnnakihgid suht ühtsed. Sulane istus pererahvaga ühes lauas, polnd varanduslikku jagunemist. Era-ehk rüütlimõisad, kuulusid baltisaksa mõisnikele. Riigi- ehk kroonumõisad, kus riik rentis neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid väiksemad, elasid kirikuõpetajad. Teraviljaeksport-muutus tähtsaks. Teraviljakultuurideks olid talirukis, oder, ka kaer, natuke nisu. Viinapõletamine (mõisnikud) 18. saj oluliseks sai. Viin oli kallis, kolmandik teraviljasaagist läks viinakateldesse. Sellega kaasnes ka metsaraie
maailmasõjani. Mõisate peatüübiks kujunes niinimetatud rüütlimõis, mille omanikul oli hulk seisuslikke õigusi, aga ka palju riiklikke kohustusi. Tollal käis mõisate loomine ja hävitamine tihti käsikäes, sest 17. sajandi arvukad sõjad (Poola- Rootsi sõda, Rootsi-Vene sõda) laastasid ja hävitasid neid parajal määral. 18. sajandiks oli mõisate arv kasvanud tuhande piirimaile. Kokkuvõte Kõige enam oli Eestis era- ehk rüütlimõisad, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele. Teine rühm oli riigi- ehk kroonumõisad. Need mõisad rentisid aadlikud, kellel ei olnud oma rüütlimõisa. Kolmanda rühma moodustasid krikumõisad ehk pastoraadid, mis andsid elatist kirikuõpetajatele. Mõis ja talu Talu on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonega. Mõis avaldas talule teatud mõju. Mõisast õppisid talupojad uusi
Linda Lapp Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 01.12.2010 Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 1. Aeg: 17.-18. Sajand 1.1. Eesti alal umbes 1000 mõisat. 1.2. Omasid Aadlikud, suuremad linnad, rüütelkonnad. 2. Era- ehk rüütlimõisad 2.1. Eestis kõige arvukamalt. 2.2. Kuulusid baltisaksa mõisnikele. 3. Riigi- ehk kroonumõisad 3.1. Eestis arvukuse kohalt teised. 3.2. Riik rentis riigiteenistuses olevatele aadlikele. 4. Kirikumõisad ehk pastoraadid 4.1. Eestis arvukuselt kolmandad. 4.2. Väiksemad kui rüütli- ja kroonumõisad. 4.3. Andsid elatist kirikuõpetajatele. 5. Majandamine 5.1. Teraviljaeksport 5.1.1
· Otto Strandman (8. mai 18. november 1919); · Jaan Tõnisson (18. november 1919 26. oktoober 1920); · Ants Piip (26. oktoober 25. jaanuar 1921). 19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi. 4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. 13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping. 15. juunil võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 27. - 29. novembril toimusid I Riigikogu valimised. Asutav Kogu pidas kokku 5 istungjärku ja 170 istungit, kus võeti vastu üle 800 seaduse. Asutava Kogu tegevus lõppes 20. detsembril 1920. a, mil ametisse astus I Riigikogu.
Kas neid võib pidada pigem positiivseteks või negatiivseteks?Miks? Katariina II muudatused olid pigem positiivsed: kergendati talurahva olukorda, edendati kooliharidust, võrdsustati mõisnike õigused ja kodanikuõigused kõigile majaomanikele, linaduumasse valiti esindajad. Üldisellt toimus riigikorralduse demokraatlikumaks muutmine. 8. Seletage mõiste mõis. Nimetage erinevaid mõisa liike?(4p) Mõis on suur maavaldus, mis on suunatud põllumajandusliule tootmisele, kuulub mõisnikule. Rüütlimõisad ehk eramõisad,kroonumõisad ehk riigimõisad ja pastoraadid ehk kirikumõisad. 9. Millist tähtsust ajalooallikatena omavad tänapäeval adramaadekomisjonide ja hingeloenduste materjalid? Millised oskusi on vaja, et osata neid kasutada? Kus need materjalid asuvad?(3p) Need ajalooallikad on olulised asustuse püsivuse ja täiendavalt eestlaste suguvõsade uurimisel. Tänapäeval võib leida Rahvusarhiivides nin gnede lugemiseks on vaja osata alamsaksa keelt. 10
pool Mandri-Eestist ja asusid Tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel. Laidoner… 8) Asutav Kogu. 23. aprill 1919-20.dets 1920 Otto Strandman Jaan Tõnisson Ants Piip 19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi. 4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. 13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping. 15. juunil võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 27.–29. novembril toimusid I Riigikogu valimised. 9) Landeswehr´i sõda Võnnulahing 23 juuni võidupüha 3 juuli vaherahu 10) Kurss rahule, Tartu rahu.
poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani. enamik Eesti mõisate omanikke sakslased mõisa tähtsamad majandushooned on tallid, viinaköök, ait mõisniku palgal ja igapäevaselt ametis olid kubjas, kilter, aidamees mõisate areng sai 1905. aastal tagasilöögi revolutsiooni tõttu Asutav Kogu otsustas mõisate saatuse 10. oktoobril 1919. aastal vastuvõetud maaseadusega. Läbiviidud maareform lõpetaski mõisaajastu, võõrandades kõik rüütlimõisad mõisamaad koos hoonetega ja jagati asundustaludena Vabadussõjast osavõtnutele. Mõisamajandus vene ajal Talude ja mõisate peamine sissetulek tuli Viljakasvatusest. Kuna seda oli palju hakati tootma ka viina ning rajati viinakööke ja nende kõrvale nuumhärgade lautasid et vili ja viljasodi oleks kuhugile panna. 18. saj. Lõpul tekkisid mõisamajandusse kriisinähud sest vilja hind langes, mõisnike kulutused suurenesid. Hakati kasvatama peenvillalambaid, pandi
Rae liikmeteks valiti rikkaid ja kaupmehi. Rae koosseisu kuulus veel 4 bürgermeistrit ja sündik, kes tundis õigusteadust, maahärrat esindas linnafoogt. Rae ülesanded: · Puhtuse hoidmine · Rahu ja heakorra tagamine · Sissetulekute eest hoolitsemine · Pidi soodustama kaubandust · Kaitsma linna huve suhetes teiste linnadega · Kandma hoolt kirikut eest · Hoolitsema koolide eest · Hoolitsema vaeste ja tõbiste eest · Mõisate tüübid: · Era- ehk rüütlimõisad- kuulusid baltisaksa aadlikele · Riigi ehk kroonumõisad- riik rendib mõisad riigiteenistused olevatele aadlikele, kellel pole mõisa · Kirikumõisad ehk pastoraad- annab toitu kirikuõpetajale ja tema perele · Linnamõisad- Tallinn, Tartu, Pärnu neil olid olemas oma mõisad. · Rüütelkondade mõisad- olid ühiskasutuses Mõisates majandati teraviljaga (rukis, oder) 18 sajandil sai oluliseks viina põletamine, kuna viina hind oli vilja hinnast 2 korda kallim.
Vahepeal teostasid võimu 12 maanõunikku. Igapäevaseid küsimusi lahendasid maakindral ja maapealik. *Kohtukorraldus: 3-astmeline. 1)Mees- või maakohtud. 2)ülemmaa või õuekohus. 3)sai edasi kaevata kuningale. !*Karl XI valitsusrefrm !*reduktsioon !*Johan Reinhold Patkul- !*Võimukorraldus Vene ajal !*Balti erikord !*Restitutsioon !*aadlimatriklid !*KatariinaII !*asehalduskord(millal, millised ümberkorraldused) Mõis ja talu: *Mõisatüübid: 1)eramumõisad e rüütlimõisad 2)Kroonumõisad e.riigimõisad-anti rendile 3)kirikumõisad e pastoraadid-elatasid kirikuõpetajat 4)Eraldi mõisad linndel ja rüütelkondadel *Tegevusalad-1)teravlijaeksport-rukkis, oder. 2)viinapõletamine-õigus vaid mõisnikel !*Talud:Eestis u40000 !*Koormised !*Vakuraamatud !*Adramaarevisjonid !*pearahamaks-kehtestati 1783 !*Hingeloendused-1783 !*Varanduslik kihistumine-talurahva seas polnud !*Ilmastik-sel perioodil põllumajandusele ebasoodne olukord Rootsi ajal
Millised muudatused kaasnesid asehalduskorra kehtestamisega? Muutus Eesti ala administratiivne jaotus. Lisandus Paldiski maakond, mis jäi küll püsima väheseks ajaks. Oluliselt piirati nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Mõisad: põhitüübid, tuluallikad. Rüütlimõisad, riigi- ehk kroonumõisad, kirikumõisad. Teraviljaeksport. Viinapõletamine. Talurahvaolukord Rootsi ja Vene ajal. Rootsi: Pikk rahuaeg- soodustas sündimust. Ei võetud mehi sundkorras sõjaväkke. 17. sajandi sisemigratsioon- võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid. Vene: maksukorralduse muutumine, perioodilised hingeloendused. Milles seisnesid nn positiivsed määrused? 1765.a-positiivsed määrused: talupojad said õiguse vallasvarale mõisakohustused täitnud tp
rahvast on -: kõik impeeriumi äärealad sulatati Venemaaga ühte, omavalitsusorganid olid oma otsustes riigivõimu kontrolli all, kehtestati pearahamaks 4. Agraarolud 18. sajandil: mõisatüübid, peamised põllukultuurid, koduloomad ja -linnud, viinapõletamine ja sellega kaasnenud probleemid, talurahva varanduslik seisund, ilmastikuolud. Kuuluvuse järgi jagunesid mõisad neljaks: a) era- e. rüütlimõisad mõisad, mis olid eravalduses ja kuulusid põhiliselt baltisaksa aadlikele b) riigi- e. kroonumõisad mõisad, mis kuulusid riigile ja mida riik rentis mõisnikele c) pastoraadid e. kirikumõisad mõisad, mis kuulusid kirikule ja andsid sissetulekut kirikuõpetajale d) linnamõisad linnade käsutuses olevad mõisad (Tll, Tar, Pä) Põhilised põllukultuurid: talirukis, oder, kaer, hernes, naeris, lina. Koduloomadest ja
Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. MAJANDUS. LINNAD 1.Nimeta mõisatüübid Rüütlimõisad kuulusid baltisakslastele Kroonumõisad kuulusid riigile Kirikumõisad e. pastoraadid Linnamõisad 2.Millest said mõisad põhilise osa sissetulekuid? Teraviljaekspordist ja viina põletamisest. 3.Kirjelda talurahva õiguslikku olukorda Rootsi aja lõpul ja Vene ajal. Rootsi aja lõpul toimus reduktsioon, mõisad riigistati ning mõisnike õigusi piirati. Koormised määrati kindlaks, piirati ihunuhtlust ja pärisorjust. Talupoeg võis riigilt mingitki tuge aja abi loota.
aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. 19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti 2 riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi. 4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. 13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping. 15. juunil võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 27. - 29. novembril toimusid I Riigikogu valimised. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 8. maini 1919
Järvamaa, Virumaa) lisandus paldiski maakond. Liivimaal oli viis maakonda (Saaremaa, Võrumaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa). Piirati rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunike koleegiumid saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida ka esindajaid vähemjõukamatest kihtidest. Mõisa tüübid ja mõisamajandus. Rüütlimõisad- kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõisad-riik rentis oma mõisad pikemaks või lühemaks ajaks riigiteenistuses olnud aadlikele Pastoraadid- kirikumõisad, andsid elatist kirikuõpetajatele. Teraviljaeksport, peamiseks kultuurideks olid rukis ning oder. Viinapõletamine, kaasnes hoogne metsaraie, viin turustati peamiselt venemaale. Nn positiivsed määrused. George Browne juhtimisel 1765. tunnustati talurahva omandiõigust vallasvarale,
Näiteks toimus 1642 Pühajõe mäss kus talupojad arvasid et Võhandu jõele ehitatud vesiveski rüvetas jõe pühat vett seega nad hävitasid selle. Kohalik pastor ütles et talupojad ei tea jumalast mitte midagi ja on üldse täitsa otud. 3. Mõisate tüübid ( kellele nad kuulusid) ja hulk varauusajal ja linnade ja saarte (Dagö, Oesel) saksapärased nimetused! Varauusajal oli Eestis umbes 1000 mõisat. Mõisate tüübid: 1) era- ehk rüütlimõisad- kuulusid baltisaksa mõisnikele 2) riigi- ehk kroonumõisad- kuulusid riigile. (riik rentis nendele riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel ei olnud rüütlimõisat) 3) kirikumõisad ehk pastoraadid- kuulusid kirikuõpetajale Linnad ja saared: Tallinn- Reval Tartu- Dorpat Viljandi- Fellin Vana-Pärnu- Alt-Pernau (1599 kaotas linnaõiguse, purustati täielikult Liivi sõjas) Uus-Pärnu- Neu-Pernau Haapsalu- Hapsal
1)Rootsi loovutas Venemaale Liivimaa, Eestimaa, Ingerimaa(Narva&Peterburi vaheline ala), Karjala. 2) Venemaa tagastas Rootsile suurema osa Soomest. 3) Venemaa kohustus Rootsile tasuma 2.milj riigi taalrit. 4)Rootsi sai õiguse Eestist ja Liivimaalt eksportida tollivabalt teravilja. Sõja alguses pidid Liivi- ja Eestimaa Poolale minema, kuid sõja lõpus hoopis Venemaale. Seda seepärast, et Poola oli väga nõrk sõdija. *MÕIS JA TALU Mõisate liigid- neid oli 3 tükki: 1)Rüütlimõisad- eravalduses olevad mõisad. Rootsi aja lõpus need mõisad vähenesid reduktsiooni pärast. 2)Riigi e. Kroonumõisad- neid renditi välja rentnikule. 3)Kirikumõisad e. Pastoraalid- valdajaks oli kirik. Vakuraamatud- raamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised ja kohustused. Vaku- maksustatud maaala
pärisorjusest.Luteri uks jäi püsima ning näljahäda ja kat laastas väga suurtes kogustes eestlasi. 2.Eesti muinasmaakonnad-haldusjaotusest ja riiklusest-Eesti muinasmaakonnad olid Virumaa,Rävala,Järvamaa,Harjumaa,Saaremaa,Ugandi,Sakala ja Läänemaa. Eesti kuulus sel ajal koos Lätiga Liivimaa koosseisu Pilet nr.10 1. Mõis ja talu varauusajal-Varauusajal oli eesti aladel umbes 1000 mõisa Kõige enam oli Eestis rüütlimõisad,mis kuulusid baltisaksa mõisnikele.Teised olid riigi krnoonumõisad.Seejärel tulid kirikumõisad, need oli teistest väiksemad ja kus elasid kirikuõpetajad. Talusid oli Eestis varauusajal umbes 40 000. Taludes elasid talupojad,kes pidid talude eest hoolitsema ja talumaad harima. Talumaad kuulusid mõisnikele ja,et talupojad saaksid seal elada pidid nad maksma mõisnikele koormisi ehk andma teatud hulk talu sissetulekutest 2
tihedamat liitmist impeeriumiga. (Taotles privileegide kaotamist!) Asehalduskord kehtis 1783-1796.a. Ümberkorraldused: EM ja LM ette ühine asevalitseja e. asehaldur; tekkisid Paldiski maakond, Viljandimaa, Võrumaa ja Valgamaa; rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali; kõik mõisnikud said võrdsed õigused; linnades kodanikuõigus majaomanikele; pearahamaks ja hingeloendused. Mõis ja talu Erinevad mõisatüübid · Era- e rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele · Riigi- e kroonumõisad riik rentis neid ikemaks või lühemaks ajaks välja riigiteenistuses olnud aadlikele · Kirikumõisad e pastoraadid väiksemad, andsid elatist kirikuõpetajatele Tähtsamad tegevusalad · Teraviljaeksport peamisteks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder · Viinapõletamine alates 18.saj, kolmandiks kogu teraviljast läks viina tegemiseks.
Mõis ja talu ( majanduslikud üksused) Talurahva jagunemine: Maavabad Isiklikult vabad, koormistest vabad, pidid kandma ainult sõjaväeteenistust. Vabatalupoeg Osadest või kõigist koormistest end lahti ostnud. Vabadikud Maata või vähese maaga palgatööst elatuvad talupojad. Sulased ja teenjad Müüsid oma tööjõudu Träälid Sõjavangid, võlgnikud või karistustest lahti ostetud surmamõistetud Mõis : · Kokku umbes 1000 mõisa - Era- ehk rüütlimõisad - Riigi- ehk kroonumõisad - Kirikumõisad ehk pastoraadid · " Rootsi viljaait" Nii nimetati Baltimaid, kus oli veel võimalik vilja kasvatada. · Opman mõisavalitseja ehk mõisniku abi. · Kubjas Valvab, et töö saaks tehtud. · Kilter Abistab kubjast tööde järelvalves. · " Hõbedavihma saju üle Eestimaa" Nii nim.aega, kus saadi viinapõletamisest sissetulekuid. Talud: · Umbes 40 000
usulisi ja rahvuslikke eripärasid. · Aadlike võim vähenes · Uued omavalitsusorganid allutati riigi väga rangele kontrollile. Keskvõim kontrollis rangemini, kui ennem. 10. Mõisatüübid, põhilised põllukultuurid ja koduloomad, -linnud. · Era- e. rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele · riigi- e. kroonumõisad- riik rentis oma mõisad välja neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel puudus rüütlimõisa · kirikumõisad- e. pastoraadid- olid 2 eelmisest märksa väiksemad, andsid elatist kirikuõpetajale. Põhilised põllukultuurid: · teravili (rukis, oder, kaer, nisu) Koduloomad, -linnud: · viinapõletamine · musta villaga lambad
Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad 18.Mis on aadlimatriklid? (sisu?) Rüütelkond. Rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Sinna kuulunud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilis ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. 19.Millised muutused toimusid mõisamajanduses peale Põhjasõda? Era ehk rüütlimõisad Riigi- ehk kroonumõisad Kirikumõisad ehk pastoraadid Tähtsaks muutus teraviljaeksport Olulisele kohale viinapõletamine Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes 20.Mis on restitutsioon? Millal, miks ja kuidas seda teostati? Mõisate tagasi andmine nende omanikele. Rootsi valitsusaja lõpul. Koos mõisatega sai ka aadel tagasi varasemad õigused talupoegade üle. 21. oli, miks ja millal koostati Roseni deklaratsioon? Selle sisu? 1739 - Roseni deklaratsioon
sisekubermangudega * reformide katselava (pärisorjuse kaotamine) * Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse * senised seadused ja maksukord * aadlimatriklid (kuid samas piirasid arengut) 1739. Roseni deklaratsioon- talupoeg on pärisori ja selleks jääb, vakuraamat kaotati ja koormised 6 päeva Järeldus: hoidis ära venestamise, ühtlustamise Vene km, õigeusustamise Mõis ja talu Mõisatüübid ja lühike iseloomustus Era- e. rüütlimõisad kõige rohkem, kuulusid baltisakslastele Riigi- e. kroonumõisad riik rentis mõisad riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Kirikumõisad e. pastoraadid väiksemad, andsid elatist kirikuõpetajale ,,mõisaköis las lohiseb" ükskõiksus, viiliti mõisatööst ja varastati mõisa tagant ,,mõni mõis" eestlaste ükskõiksus mõisate vastu ,,mäng mõisa peale" - Põhilised põllukultuurid ja koduloomad, -linnud
saj. 6. Eesti- ja Liivima mõisamajandus keskajast kuni mõisate kaotamiseni (kus nad tekkisid, kuidas nad välja nägid) vt skeemi · 13. saj tekkisid esimesed mõisad (vasallidele maade jagamine) o talupojad olid vabad, nendega sõlmiti lepinguid (erinevad talupojad) o mõisate teke aeglane (vasallid elasid linnustes või linnas) · Jüriöö ülestõus o talurahva vabaduse piiramine, pärisorjuse teke o mõisate teke (eramõisad, rüütlimõisad, linnamõisad, kloostrimõisad + seletus) o Liivi sõja ajaks u 500 mõisa o relvakandmisluba keelamine · Rootsi aeg o kahekordistus mõisate arv o lisandusid kiriku, linna ja riigimõisad (reduktsioon) o hakati mõisakomplekse rajama (kõrvalhooned) o pärisorjuse kehtestamine 1645 teotöö kasvas kaks korda · Vene aeg o balti erikord (senised seadused, maksud, luteri usk, asjaajamiskeelena saksa
saj. 6. Eesti- ja Liivima mõisamajandus keskajast kuni mõisate kaotamiseni (kus nad tekkisid, kuidas nad välja nägid) vt skeemi 13. saj tekkisid esimesed mõisad (vasallidele maade jagamine) o talupojad olid vabad, nendega sõlmiti lepinguid (erinevad talupojad) o mõisate teke aeglane (vasallid elasid linnustes või linnas) Jüriöö ülestõus o talurahva vabaduse piiramine, pärisorjuse teke o mõisate teke (eramõisad, rüütlimõisad, linnamõisad, kloostrimõisad + seletus) o Liivi sõja ajaks u 500 mõisa o relvakandmisluba keelamine Rootsi aeg o kahekordistus mõisate arv o lisandusid kiriku, linna ja riigimõisad (reduktsioon) o hakati mõisakomplekse rajama (kõrvalhooned) o pärisorjuse kehtestamine 1645 teotöö kasvas kaks korda Vene aeg o balti erikord (senised seadused, maksud, luteri usk, asjaajamiskeelena saksa
rentnikud. ● J.R. von Patkuli juhtimisel kujunes Liivmaal A adli opositsioon. ● Tulemused- ○ Paljud mõisad riigile ○ Rootsi riigi sissetulekud suurenesid ○ tekkis aadlike pahameel rootsi võimu vastu ○ talupojad said vakuraamatu (sinna pandi kirja fikseeritud koormised, mille tulemusena ei saanud aadlik neid enam oma suva järgi muuta) Mõis ja talu Rootsi ajal (lk. 104-106). ● Rüütlimõisad- peamiselt baltisaksa mõisnikele kuulunud mõisad ● Kroonumõisad e riigimõisad- riik rentis mõisad väljaaadlikele, kel mõisat polnud ● Pastoraadid e kirikumõisad- eelmistest väiksemad, kirikuõpetajatele elatist andvad mõisad “Eesti on Rootsi viljaait”- Eesti oli Euroopa põhjapoolseim riik, kus sai vilja kasvatada piisavalt, et seda saaks ka välja vedada. Teravilja veeti Eestist peamiselt Rootsi, sest Rootsi halb maastik
Mõisnike kodukariõiguse kaotamine 1865. Uus vallaseadus ehk maakogukonnaseadus1866. Mõisnikud kaotasid kontrolli talurahva omavalitsuse üle. Võimude lahususe põhimõte vallaasutustes. Tsunftisunduse kaotamine 1866. Aadlike ainuõiguse kaotamine rüütlimõisate omamisele 1866 (Liivimaal), 1869 (Eestimaal). Teotöö kaotamine koormise vormina 1869 Jüripäevast. Kõik reformid laiendasid vaba majandustegevust. Murrang maaomandisuhetes Suurmaaomand Mõisate valdused, rüütlimõisad. Rüütlimõisad kõige olulisemad, pikka aega piiratud kitsa seltskonnaga, neid võisid omada üksnes rüütelkondade liikmed. Eesti soost rüütlimõisaomanik Mats Erdell, (rahvasuus Sõnni Mats) tegemist tolleaegse ärigeeniusega. 1860.aastatel kehtestati seadusega, et rüütlimõisaid võivad osta ka kõik ülejäänud ühiskonnaliikmed. Fideikomiss, fideikomissmõis: mõis, mis pidi jääma mingi kindla aadlisuguvõsale. Mittevõõrandatav pärandmõis. Fideikomissi alla võis kuuluda ka mitu mõisa.
Reduktsioon riigimaade tagasivõtmine. Kasvasid riigi sissetulekud ja arenes haridus Sisemigratsioon tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse Eestisse asus venelasi, soomlasi,rootslasi ja lätlasi-sulandumine eestlaste hulka. Migratsiooni põhjused: talud tühjad, maad harimata, ümberasumine, pagemine. Põhja- Eestis enim soomlasi, Peipsi kaldal venelasi, Lõuna-Eestis lätlasi, piir liikus. 1696-1697 Senise ajaloo suurim näljahäda Mõisatüübid: Rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele Kroonumõisad riik rentis oma mõisad aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud Pastoraadid väiksemad ja andsid elamist kirikuõpetajatele Tähtsal kohal oli teraviljaeksport. Peamised põllukultuurid: talirukis, oder, hernes, naeris, lina Peamised koduloomad: härg, lambad, kitsed, sead, kanad, haned Talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi, mille üle peeti arvestust vakuraamatutes.
Ants Piip- Tööerakond (26. oktoober 1920 25. jaanuar 1921) Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus 8 19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi. 4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. 10. oktoobril 1919 võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. 13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping. 15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. Põhiseadus 15. juunil 1920 võttis Eesti Vabariigi Asutav Kogu vastu Eesti esimese põhiseaduse. Sellele oli eelnenud aastapikkune töö põhiseaduse komisjonis ja pikad arutlused Asutava Kogu plenaaristungitel
Ants Piip- Tööerakond (26. oktoober 1920– 25. jaanuar 1921) Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus 8 19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi. 4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. 10. oktoobril 1919 võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. 13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping. 15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. Põhiseadus 15. juunil 1920 võttis Eesti Vabariigi Asutav Kogu vastu Eesti esimese põhiseaduse. Sellele oli eelnenud aastapikkune töö põhiseaduse komisjonis ja pikad arutlused Asutava Kogu plenaaristungitel
· Probleemiks mitteaadlikele(kodanlusele) panditud kroonumõisad ja immatrikuleerimata nn uusaadli valduses olevad eramõisad: - 1760ndatel kuulus uusaadlile mõisadest 7-16% Mõisamajanduse areng 18 saj · Suurmaaomand moodustas aadlivõimu maj aluse · Tänapäeva Eesti aladel oli 18 saj lõpus u 1000 peamõisa ja 560 abimõisa(enim Eestimaal) · Talupoegade jagunemine mõisatüüpide vahel 18 saj lõpul Rüütlimõisad Eestimaal 94%, LM-l 70% Kroonumõisad E-maal 2%, LM-l 26,5% Linna- ja kirikumõisad E-maal 4%, LM-l 3,5% · Kroonumõisad renditi baltisaksa aadlile · Mõisade kuhjumine olulistele suguvõsadele: - EM-l 17,5% aadlikest kuulus 52,5% kubermangu mõisadest(ühe suguvõsa käes kuni 30 mõisa ) · Mõisamaa oli maksuvaba ja talurahvamaa(revisjoniadramaa) eest tuli mõisnikul kroonule maksta: I
alguses jagunes eesti ala 103 kihelkonnaks, kihelkonnas keskmiselt 4500-5000 inimest. Rootsi aja lõpuks eestis u 1000 mõisat. Keskmises eesti külas 5-10 talu. 7) Mõis ja talu 18. sajandil: Mõisate restitutsioon: Mõisate restitutsioon- Rootsi aja lõpul reduktsiooni käigus olid paljud läänimõisad olid võetud riigi kontrolli alla, 18. sajandi algusel toimus restitutsioon, mille tulemusel anti tagasi läänimõisad omanikele või nende järglastele. Mõisate liigitus: Rüütlimõisad (eramõisad)- Klassikalised mõisad, mis olid erakätes. Neid oli kõige rohkem. Kroonumõisad (riigimõisad). Kirikumõisad- Oli iga kihelkonna kiriku juures mõis, mis oli pastori kasutuses. Suuruselt oli tavaline rüütlimõis. Kirikumõisa maa oli väiksem kui rüütlimõisal ning talupoegi kasutati vähem. Ligikaudselt oli 100 kirikumõisa, kuna oli 100 kihelkonda. Maavaldusõigused: Esialgselt läänimõisad olid kui päritavad mõisad, mille asjadesse ei sekutud
tee, suhkur, tubakas) muutuvad pigem tarbekaubaks. 07.10.2009 Agraarajalugu. Herbert Ligi. Sulev Vahtre. Tiit Rosenberg. Juhan Kahk. 24 Eesti talurahva ajalugu 1. kd (1991?). Eesti mõisad (1994) Tiit Rosenbergi pikk ja põhjalik eessõna. 18. sajandi alguses oli arvestuslikult Eesti alal 1000-1100 mõisa. 1) era- ehk rüütlimõisad neid oli kõige enam 2) kroonumõisad (ehk krooni- ehk riigimõisad) 3) kirikumõisad 4) lauamõisad (tavaliselt olid antud ühele või teisele institutsioonile selle institutsiooni ülalpidamiseks). Nt rüütelkondade lauamõisad. Mõisad olid ka linnadel oma majanduse ülalpidamiseks. Kõikide linnade külje all on mingi koht, mille nimi on seotud raega. (Raadi, Rae, Raeküla jne). 18. sajandi alguses (1. veerandil) üheks keskseks Eesti ala aadlike probleemiks oli 17.
Ka baltisaksa ühiskond oli diferentseeritud/kihistunud, aadel ja vaimulikkond olid kõige priviligeeritum kiht, samuti olid linnakodanikud ja suurkaupmehed. Veel aga olid kaupemehd ja väiksemad müügimehed ja muud ametimehed kelle staatus oli nn "väiksakslased". 7. Mõis ja talu 18. sajandil. Mõisate restitutsioon. Mõisate liigitus. Maavaldusõigused. Mõisamajandus. Riiklikud koormised. Talumajandus. Talurahva koormised Pärast Põhjasõda, mõistae liigitus: rüütlimõisad (aadlimõisad/eramõisad)aadlike valduses olevad eramõisad, moodustasid suure enamuse kogu mõistaest. kroonumõisad (riigimõisad) kirikumõisad. - igas kihelkonnas oli kirik, kiriku pastor oli ka mõisaperemees, igas kihelkonnas oli kirikumõis. Mõni üksik mõis oli ka linna kontrolli all. Maavaldusõigused- Jagunesid läänimõisateks ja pärismõistaeks. Ehk siis kellegi oamnd või lääniõigusega aksutusele antud. Vene võim tunnustas muuhulgas privileege, mida
Valitsus tuli nimetada ametisse tähtajaliselt üheks aastaks. Peaministriks Otto Strangman. Ministrite kohad jagati proportsionaalselt. Asutava kogu tegevus: 1) 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi. 2) 4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. 3) 10. oktoobril 1919 võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. 4) 13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping. 5) 15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse. Eesti Vabariigi I Põhiseadus: Domineeriv positsioon kuulus parlamendile ehk Riigikogule. Valimistel konkureerisid erakondade või valimisühenduste nimekirjad, mis said kohti Riigikogus vastavalt nende antud häälte arvule. Riigikokku kuulus 100 saadikut, mis sai ametis olla 3 aastat:
annaabi.ee 
