KOOL Nimi Klass RÄSTIK Referaat Juhendaja (õpetaja) nimi Koht, aasta SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 RÄSTIKU EHITUS....................................................................................................... 4 Rästiku välisehitus......................................................................................................4 Rästiku siseehitus....................................................................................................... 4 LEVIALA.......................................................................................................................5 TOITUMINE..................................................................................................................6
Samamoodi nagu eristatakse värvi poolest ka kasse ja lehmi... keda keegi nende välise erinevuse poolest ju segi ei aja ~ värv võib olla sama, aga suurus on erinev ja tundemärgid ka. Rästikud võivad olla 75, harva kuni 100 cm pikad, emased tavaliselt suuremad, kui isased. Soomused kehapeal on nähtavate servadega. Pea on kolmnurga kujuline, natuke võiks isegi öelda, sarnane nagu X- kujuline joonis, mis on hästi eraldatav rästiku kerest. Silmad on rubiinpunased, vertikaalsete "kassilike" silmateradega. Keel on tavaline, nagu kõigil madudel - kaheks hargnev. Rästikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad, vähem ka niidud ja kuivad männikud. Rästikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning võivad puududa suurtelt aladelt ümberringi. Nad on väga paiksed loomad,
Sissejuhatus Eestis on üldiselt ainult kaks liiki madusid. Üks nendest on harilik rästik, kes võib olla inimese salvamise korral isegi surmav, kuna rästiku hammustuse korral eritavad tema peas paiknevad näärmed mürki. Rästikuhammustuse korral on võimalik inimese tervis või elu päästa õige esmaabi pakkumise tagajärjel. Selleks tuleb kursis olla õigete nippidega, kuidas käituda salvata saanud inimesega. Esmaabi rästiku hammustuse korral Rästiku tunneb ära tema suhteliselt lühikesest, kuid jämedast kehaehitusest. Tema üldine pikkus võib olla kuni 80 cm., kuigi erand korras võib leiduda ka pikemaid. Enamasti on nende värvuseks hallikas-pruun toon ja keha katab siksakiline muster. Sellised roomajad elutsevad tavaliselt niisketes segametsades, metsaservades, raiesmikel, soodes, jõgede ja järvede kallastel. Üldjuhul rästik niisama inimest ründama ei kipu ja just põgeneb, kui kuuleb et
Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus 2 Elupaik ja levik Eestis 3 Tunnused 4 Toitumine 5 Paljunemine 6 Maomürk 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 1 Sissejuhatus Harilik rästik (Vipera berus) on soomuseliste seltsi rästiklaste sugukonna rästiku perekonna maoliik. Ta on nii Eestis kui ka mitmes muus Euroopa riigis ainus mürkmadu ja ta on Eestis kaitse all. Teda kutsutakse rahvapäraselt nõelussiks, maduussiks, ussiks ja siuks. Valisin selle teema, sest sain kunagi algklassides rästikult hammustada ja see loom huvitas mind kõige rohkem. Lisaks sellele teadsin ma ka, et rästikust on lihtne infot leida.
aktiivsed öö esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud püügiretke ei välju nad 2...3 päeva jooksul varjepaigast. [6] Areng- Rästik ei mune, vaid sünnitab elusaid poegi. Ta toob ilmale 8...12 järglast. Eluiga ulatub 14...15 aastani. [14] Levik Eestis Eestis on rästik tavaline liik, kuid paiguti siiski haruldane või puudub hoopis. 1845. Aastal märgiti rästikute esinemist Saaremaal, 1869.aastal lisati Haapsalu, Tartu ning Peipsi läänekallas, 1905 aastal esitati rästiku leiukohana Mereküla ning Saaremaa. H. Kauri toob ära 1946. Aastal järgmised rästiku leiupaigad: Saaremaal-Kübassaare, Torgu, Kuusnõmme, Tõrise, Tagamõisa; Hiiumaal- Emmaste, Tihu järve ümbrus, Tahkunapoolsaarel; Virumaal- Rutja, Kunda, Kadrina; Tartumaal- Tartu-Tähtvere, Konguta, Puhja, Rannu, Rõngu, Pühajärve, Kastre-Peravalla. Selle loetelu järel ta lisab, et ,,...peale selle esineb rästik ka teistes maakondades". Tingituna kultuurmaastiku
Rästikute kehatemperatuur kõigub looduses 9-31 kraadini. Optimaalne temperatuur on isastel ligi 25 kraadi, tiinetel emastel 28 kraadi. 37 kraadist kõrgemal saabub rästikutel soojakangestus ja nad hukkuvad. Seega mõjutab rästikute populatsiooni suhteliselt palju temperatuur. Rästik kuulub Eestis looduskaitse alla. Arvukust vähendab inimtegevusest tingitud kultuurmaastiku pealetung, sest sellega seoses väheneb rästikule sobivate elupaikade pindala. Rästiku toit on üsna mitmekesine ja muutub sõltuvalt kohast, sesoonist ja aastati. Tavaliselt moodustavad hiirelaadsed närilised või konnad hariliku rästiku toidu põhiosa kogu aktiivse perioodi vältel, kuid maapinnal pesitsevate väikeste lindude massilise koorumise ajal on linnupojad rästiku meelistoiduks. Noored rästikud toituvad tavaliselt putukatest, eriti tirtslastest ja mardikalistest, harvemini söövad liblikaröövikuid, sipelgaid, nälkjaid ja vihmausse
Pupillid on ümmargused nagu teistelgi nastiklastel. Pea ülapoolel on väga suured soomused. Ülahuule moodustavad 7 (harva 6 või 8) ülahuulesoomust (supralabialia), millest kolmas ja neljas moodustavad silma alumise ääre. Silma ees asetseb ainult üks soomus (praeoculare), selle taga enamasti 3 või 4 silmatagust soomust (postocularia). Nastik elab kogu Euroopas (välja arvatud kõige põhjapoolsemad alad) ja Aasias kuni Mongooliani, samuti Põhja-Aafrikas. Ta on ainus roomaja rästiku kõrval, kelle leviala ulatub põhjapolaarjooneni. Eestis on ta levinud rohkem Lõuna- ja Lääne-Eestis, saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni. Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid, nagu näiteks Natrix maura ja veenastik. Veekogu lähedus on vajalik eriti noortele nastikutele.
haruldaseks. Ta elab peamiselt niisketel aladel. Näiteks veekogude kallastel. Ta on päevase eluviisiga, kuid toitu püüab ta hommikul ja õhtul. Tema toiduks on väikesed konnad, konnakullesed, linnupojad jne. Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis emane muneb. Ühte kohta võib muneda mitu nastikut. Nastiku eluiga võib ulatuda 16 aastani. Vaenlasteks on toonekured, madukotkad, rebased. Kuulub looduskaitse alla. Rästik: Rästiku ladinakeelne nimetus on Vipera berus. Tema keha pikkus on kuni 70 cm. Ta on levinud kogu Euraasias ja samuti ka Eestis. Eestis on rästikud ebaühtlaselt jaotunud. Mõndades kohtades võib neid olla väga palju, mõndades väga vähe. Eelistatud on segametsad, raiesmikud, metsaservad, sood. Nad on eriti aktiivsed videvikus, kuid ka päeval väljuvad nad oma elupaigast. Toiduks on hiired, rabakonnad, ussid jne. Ta magab talveund. Rästikud paarituvad kuni kuu aega pärast talveunest ärkamist
Kas rästikuid ja nastikuid leidus metsas? Võtsin uurimisobjektiks ussid. Soovisin teada, kas metsades leidub septebrikuu lõpuks rästikuid ja nastikuid, kelle pärast peavad seenelised valvel olema. Uurisin inetrnetist rästiku elupaiga kohta. Rästik eelistab rohuseid, paraja niiskusega mitmekesise kooslusega elupaiku, kus on võimalus end soojendada ja jahti pidada. Harvemini kohtab teda ka veekogude kallastel. Talvituma suunduvad rästikud septembri teisel poolel või oktoobri alguses, elab muttide urgus, puude-põõsaste juurte sees olevates käigudes, heina- või kivikuhja all, turbasoodes, mis ei valgu vett täis, ja kaljupragudes
ja suuematele roomajatele ning veel imetajatele (rebased nirgid) KUIDAS ROOMAJAD END KAISEVAD? Neil on kaitsevärvus Sisalikud on võimelised paari sekundiga liiva alla pugeda MIKS ON ROOMAJAD INIMESTELE TÄHTSAD? Roomajad on kahjurite hävitajad. India kobra hävitab isegi inimestele ohlike haigusi. Elava rästiku mürki kasutatakse ravimite ja vaksiinide tootmiseks.
ühinevad pulmatants viljastatud munaraku ümber tekib õhuke nahkkest - muna - kaitsev ümbris ja toitained roomajad munevad maismaale moondeta areng - munast koorunud roomaja on oma vanemate sarnane järglased väljuvad munetud munast kohe kohe otsivad toitu sisalikud on suguküpsed 2, maod 3 - 4 aasta pärast Rästik sünnitab järglased ilma munakestata! Noore rästiku hammustus on mürgine! Kivisisalik muneb munad liiva sisse, kus need päikese toimel arenevad! Nastik muneb lehtedesse, sõnnikusse või pehkinud kändudesse - piisav soojus munade arenemiseks Kasutatud kirjandus: ,,Bioloogia põhikoolile" M. Toom, U. Kokassaar, Avita, 2007 Fotod: www.bio.edu.ee/loomad/Roomajad
Olga Petserin Irina Jasjul Jelena Dolzikova Õppejõud: Mai Kuum Tallinn 2013 Harilik rästik Eesti looduses ainuke mürkmagu on harilik rästik (Vipera berus) Rästikuhammustuse tagajärjel tekkiva mürgistuse raskus oleneb rästiku suurusest ja sellest, kui palju sisaldavad tema mürginäärmed mürki. Mida väiksem on kannatanu, seda suurem on mürgi tõenäoline kogus kehakaalu kohta ning raske üldseisundi väljakujunemise oht. q Rästikumürk sisaldab mitmeid ensüüme. MÜRK Kliiniliselt olulisim on hemorragiin, mis põhjustab kapillaaride endoteeli rakkude lüüsumist ja hemorraagilist turset q Mürgi toimel tekib hemolüüs ja hüübimishäired
Kahjuks hääbusid need rumala küllakolimishullusega. Leemet oli metsas sündinud Linda poeg. Lindale ei meeldinud sugugi külaelu, kuid poja isale oli see meele järgi. Peale Leemeti isa surma kolis pere metsa tagasi. Linda vihkas kõike külaeluga seonduvat ning seetõttu tõotasid Leemet ja tema õde Salme, et ei koli kunagi külla elama. Metsas elas ka onu Vootele. Salmel oli metsas palju sõbrannasid. Leemet käis peamiselt läbi temavanuse poisi Pärtli ja rästiku Intsuga. Kahjuks hakkasid inimesed järjest metsast lahkuma. Näiteks Salme sõbrannad kolisid kõik oma vanematega külla elama. Leemet ja Pärtel käisid vahepeal salaja külaelu uudistamas. Nad kohtusid ka kena tüdruku Magdaleenaga, kes tutvustas poistele mitmeid tööriistu. Algul Leemet ja Pärtel põlgasid metsaelu, kuid lõpuks lahkus ka Pärtel metsast. Leemet tajus juba lapsepõlves, et elu metsas hakkab välja surema.
rebane. Pisiimetajatest on teada kasetriibiku, leethiire ja juttselghiire esinemine. Linnustik tüüpiline pargilinnustik, millest peamise osa moodustavad mitmesugused värvulised. Tavalisemad liigid on metsvint, salulehelind, aed põõsalind, käosulane, rästad, tihased jt. Lammipuisniitudel võib arvukalt leida ka luhaniitudele iseloomulikke liike nagu tikutaja, rukkirääk, täpikhuik. Roomajad teada arusisaliku, nastiku, rästiku ja vaskussi esinemine. Kahepaiksed kärnkonn, rohukonn ja rabakonn. Tingimused koosluse tekkimiseks Esimesed puisniiduilmelised alad kujunesid muinasaja inimese asulakohtade vahetus ümbruses, kus puude mahavõtmisel ja põletamisel tekkis lagedamaid kohti, kuhu hakkas tekkima niidutaimkate. Kariloomade arvu ja sellest tuleneva talvesööda vajaduse kasvuga ning söödavarumismeetodite arenedes laienes järkjärgult ka puisniitude levikuala.
1.Kirjelda sisaliku välimust. Mõned sisalikud sarnanevad välimuselt madudega, ka Eesti vaskuss sarnaneb, kuid teadlased on kindlaks teinud, et tegelikult on see jalutu sisaliku liik.Kõrbetes võib kohata suure hirmuäratava pea või kehaga loomi.Nt. kameeleon võib välkkiirelt oma värvust muuta (4 jäset, keha katavad sarvainest soomused, pead ühendab kerega kael, liikub silmalaug kaitseb silma, ninaavad)... 2.Kirjelda rästiku välimust ja võrdle seda sisaliku omaga. V:Rästikul on kolmnurkne pea, kuid suur suu. Suus on tervavad hambad tahapoole. Ülalõua eesmised hambad on mürdihambad, need on suuremad ja varustatud mürgikanaliga. 3.Mis katab roomajate keha? Võrdle seda kahepaiksete nahaga. V:Sarvestunud nahk on katteks, kahepaiksete nahk on niiske, 4.Mille poolest erineb roomaja kael kahepaiksete omast ? V: Kahepaiksetel on üks kaelalüli, roomajatel on mitu 5
Video – nastik puu otsa ronimas http://www.arkive.org/grass-snake/natrix-natrix/video-06b.html Video – nastik maismaal ning vees http://www.arkive.org/grass-snake/natrix-natrix/video-06a.html Video – nastiku kestumine http://www.arkive.org/grass-snake/natrix-natrix/video-03.html Video –nastik muneb http://www.arkive.org/grass-snake/natrix-natrix/video-09a.html Rästik: Väiksem (täiskasvanud looma kehapikkus umbes 70-80 cm) mürkmadu. Rästiku mürk on siiski küllatki leebe toimega (lagundab punaseid vereliblesid). Peale hammustamist kulub mürgihulga taastumiseks umbes 2 nädalat. Rästikud asustavad erinevaid elupaiku, sh ka ökotone (koosluste piirialasid) näiteks heinamaa ja metsa piirialad, raiesmikud, võsastuvad alad. Rästik on Eestis kohati väga tavaline. Rästikud on elussünnitajad. Ka noored rästikud on mürgised. Video – rästik sünnitab http://www.arkive.org/adder/vipera-berus/video-09c.html
10x päevas või iga paari tunni tagant või sagedamini. 25. Millised on oksendamise ja kõhulahtisuse korral tekkiva veetustumise ohtlikud tunnused? Kahvatu nahk, kuivad limaskestad, unisus. 26. Kuidas eristada alkoholimürgistust alkoholi joobest? Teadvusekadu. 27. Millised ravimid võivad lastel esile kutsuda üliraskeid mürgistusnähte ka väikestes annustes? Depressandid, südameravimid. 28. Millal tekivad eluohtlikud reaktsioonid pärast herilase pistet või rästiku salvamist? 29. Millised on eluohtlikud allergilised reaktsioonid? Kõriturse, anafülaktiline sokk. 30. Kui suur on sammupinge ohutsooni raadius, kui maa peal lebavad pinge all elektriliinid? Hindan olukorda. Madalpingeliinide puhul 5 meetri ulatuses, kõrgepingeliinide puhul 20 30 meetrit. Märg maa lisab meetreid juurde. Esmaabi käsiraamat (2000, 2006) Kirjastus Pegasus.
"Theatrum mundi" (2004) TÕLKED: "Vabahärra von Münchhauseni imepärased reisid ja seiklused" (G. A. Bürger) (1974, 1992) "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas" (C. G. Jung) (1995) "Paberlaevuke" (E. Barba) (1999) LAVASTUSED: Juhan Liiv/Paul-Eerik Rummo «Suits pööriööluhtadelt» (luuleõhtu, koos Ela Undiga) «Hamleti laulud» (kompositsioon 60ndate aastate eesti luulest) 1978 Aleksei Tolstoi/Mati Unt «Rästiku pihtimus» 1979 Pierre Jean de Béranger «Löö laulu, vastas jumal, löö laulu, väike mees» 1980 Oskar Luts «Kapsapea ja Kalevi kojutulek» 1983 Daniel Keyes «Lilled Algernonile» 1983 Mati Unt «Vaimude tund Jannseni tänaval» 1984 August Strindberg «Preili Julie» 1987 Jean Genet «Toatüdrukud» 1988 Slawomir Mrozek «Tango» 1989 S. I. Witkiewicz «Väikeses häärberis» 1990 A. H. Tammsaare / M. Unt «Priius, kallis anne. Taeva kingitus» 1991 P
täisid. Leemet - peategelane. Viimane metsas sündinud ja ussisõnad selgeks õppinud mees. Justkui saatusest määratuna toob hukatust kõigile teda ümbritsevatele inimestele. Salme Leemeti vanem õde. Tema abikaasaks sai karu. Hea ja hooliv, kuid armukade Möigas Tuuletark, andis Leemeti vanaisale tiibade ehitamiseks tuulesõlmed. Andres, Jaakop, Nigul külapoisid. Katariina külatüdruk , kelle Leemet päästis ussisõnadega rästiku mürgihammustusest. Röks Munk ja Tuuletarga poeg. Mõmmi Salme mees, heatahtlik. Armastas oma naist, kuid ihaldas ka teisi. 4. Probleem tekib sellest kui uus ja vana põrguvad ning, et inimesed on nii nõrgad ja usuvad kõike mis neile öeldakse või tehakse. Leemet jääb kahe poole vahele, ning peab mõtlema ja tegema otsuse millisele poolele ta kuulub.Ta valib metsa. 5. Leemet sai teose löpus Põhja-Konna valvuriks. 6
Nad toituvad peamiselt hiirtest, kuid mõnikord ka muttidest, sisalikest, konnadest ja putukatest. Rästikuid võib kohata kuivavõitu männi- ja segametsades, niitudel, põldudel, soodes, vahel ka elamute ja asulate läheduses. Rästikud proovivad samuti põgeneda, küll aga ei märka möödujad tihti maaslamavat madu tema kaitsevärvuse pärast ning madu märkab inimest liiga hilja, et põgeneda, ning seepärast salvabki. Ta kuulub looduskaitse alla, elueks on umbes 15 aastat. Kui rästiku suu on kinni, paiknevad mürgihambad horisontaalselt. Kui madu aga suu lahti teeb ja hammustama hakkab, lükkavad vastavad lihased hambad vertikaalselt ette. Maomürk on tegelikult mürgine sülg, mida maod hammustades mürgihammastes olevate kanalite või vagude kaudu ohvrisse viivad. Pidevalt suust välja käiva kaheharulise keelega haistavad maod ümbritsevat. Keelega võetud "õhuproov" surutakse suu laes olevatesse lohukestesse Sisalikud Arusisalik (Lacerta vivipara)
varustatud mürgikanaliga. Madude liikumisviisi nimetatakse siuglemiseks. Arusisalikul ning ka kõigil teistel roomajatel on sisemine viljastamine. Roomajad munevad maismaale. Roomajad arenevad moondeta. Nad on vanemlooma sarnased, vaid nende muster ja värv võivad erineda. Rästikul arenevad pojad ema organismis sedavõrd eluvõimeliseks, et sünnivad ilma munakestata. Noorel rästikul on juba sündides mürginäärmed ja tema hammustus on sama ohtlik kui täiskasvanud rästiku hammustus. Suurem osa roomajatest muneb munad, milles järglased alles hakkavad arenema. Nii on see ka kivisisalikul ja nastikul. Munast koorunud noored roomajad on sama aplad kui nende vanemad. Nad hakkavad kohe ise toitu püüdma ja kasvavad jõudsasti. Suguküpseks saavad sisalikud 2- ja maod 3-4-aastaselt. Vaskuss on jalutu sisalik. Maailma suurimad maod on ligi 9 meetri pikkuseks kasvavad võrkpüüton ja vee- eluviisiga anakonda. Nad pole mürkmaod oma saagi tapavad nad kägistades
aastal asus peahoonesse kool, mis töötab seal ka praegu. Kõpu hariduselust Esimesed kinnitatud kirjalikud andmed kooli olemsolust Kõpus pärinevad 1768 aastast. Kirikuõpetaja kooli kontrollimise protokollis on öeldud: Abikoguduse kihelkonnakooli maja seisund oli vilets. Kooli peetakse taluperes. Koolmeistriks on Johann Thomsen, 58 aastat vana. Laste kooliskäimine on korratu. Kontrolli ajal oli kohal ainult kolm last. 1834-1836 a. tegutsesid Kõpus Rästiku külakool Peeter Rüteli ja köstrikool Gustav Glüki juhtimisel. Nende õppeasutuste sulgemise järel avati Taki vallakool. Esimeseks õpetajaks oli Märt Rosental. 1872. aastal avati Kõpu luteriusu kihelkonnakool II astme algkool. Esimeseks õpetajaks H. Tammist. Õpilasi oli 20 ringis. 1885. aastal asutati Kõpu mõisa kool Supsis 1885-1921. Esimene õpetaja oli Jaan Terrien. Suure-Kõpu 6 - klassiline algkool moodustati Kõpu kihelkonna kooli ja Supsi kooli
Võimalik, et surma ei käsitletud kui elu lõppemist, vaid selle vormi muutust. Mesoliitikumi lõpuajast pärinevad sarvest tehtud looma- ja inimkujud olid ilmselt samuti religiooniga seotud. Vee lähedal asunud matmiskohad ja veekogude põhjast leitud figuurid võivad osutada, et sel ajal olid pühakohad seotud veekogudega. Pärnu jõest on leitud inimese ja veelinnu pea kujuke, Tõrvalast Narva jõe ääres (kunagisest merepõhjast) põdrasarvest rästiku skulptuur. Arvatavasti oli sellisel mesoliitilisel kunstil vähemalt osaliselt usundiline või rituaalne taust. Võimalik, et koos rästikukujuga Tõrvalast avastatud mittekalastusvahendeid (nooleotsad, pistodad) on vette heidetud ohvriannina, tagamaks õnne kalastamisel ja veelindude jahil. On oletatud, et sarnaselt paljude teiste arhailiste religioonidega uskusid Eesti ala elanikud looduse hingestatusesse. Mõisted:
Leemeti ema oli õnnelik kui kuulis, et nad Hiiega tahavad abielluda. 26.Leemet tappis hundi enesekaitseks kuid tulid kaks uut hunti. Kaks ussikuningat salvasid hunte kõrri-Ints ja tema isa. Hiie kodus hundilauda uks oli lahti, kõik hundid olid läinud. Mall oli endiselt elus ja oli õnnelik, et nad Hiiega abielluvad. Ema oli kohkunud sellest, kuidas lapsed püha hiie põletamisest rääkisid.Leemet proovis esimest korda Meeme veini. 27.Ööbiti rästiku juures. Pulmapeaoks hangiti veini, samuti suurel hulgal küpsetatud liha. Mõmmi oli veinist purju jäänud. Hunt lõi hambad Hiiele kaela, vigastas Hiie ema ja karu tappis ta. Hiiepuudest lõke ja haldjate viha oli selle põhjus Hiie ema arvates. Hiie ema suri ja ka Hiie. Ka täi oli ära surnud Hiie kõrvale. 28.Leemeti ema tundis sisemises pisaraid. Leemet läks metsaäärde tüdrukuid vaatama. Ta märkas Magdalenat ning taipas, et armastab teda endiselt.
Looduskaitsealal tunnevad ennast hästi kõik Eestimaal tavalised loomad, sest jahti ei peeta. Veerohkus soosib poolveelise eluviisiga loomi kobrast, minki ja saarmast. Karu, hunti või ilvest matkaja enamasti ei kohta, küll aga võib siin-seal näha nende tegutsemisjälgi. Suurkiskjate jaoks on Endla küll väike osa nende kodupiirkonnast, kuid oluline turvaala, kus poegi kasvatada ja inimeste surve eest varju leida. Rästikud ja sisalikud on rabadele iseloomulikud roomajad. Rästiku nägemine soos pole siiski igapäevane. Endla Loodsukaitseala kodulehekülg [http://www.endlakaitseala.ee/?id=628]05.10.10 9 Taimed Looduskaitsealalt on teada üle 460 soontaime liigi. Samblikke on leitud 130 liigist. Erinevaid samblaid on 165, neist turbasamblaid 24, nii mõnigi Euroopas haruldane nende hulgas. Rabad on liigivaesed, rohkem liike on soosaartel, allikate ümbruses ning vähestel niitudel
Leemetit olevat viimast inimest, kes neid sõnu räägib, tal oli hea meel, et Vootele oma järglast niiviisi õpetanud oli, Leemet oli alatiseks ussikoopasse teretulnud - Intsu isa õpetas, et metsainimesed, kes nende keelt mõistavad on vennad, aga võõrad – külainimesed ja raudmehed mitte, algselt nad küll tervitavad neid, kuid kui vastust ei saa, ei ole neis ka miskit haletsust mürgihammustus teha - ka Intsu ema ilmus välja, nimetas Leemetit oma pojaks, rästiku isa tahtis ka ise Leemetile mõned ussisõnad õpetada, sest kunagi olid ikka ussid ja inimesed tihedalt läbi käinud 5. Intsust ja Leemetist said head sõbrad, Leemet tutvustas ka Pärtlit rästikule ja nad mängisid koos. Hiie oli nüüd suurem, kuid isa teda kampa ei lubanud, Tambet oli iidsetes kommetes kinni ega andnud aru, et toimunud on muutused, Hiiet kurnati tööga, sunniti vägisi hundipiima jooma, mis talle vastu hakkas, Ülgas võeti appi, Hiiet piinati erinevate jälkide
tiibuksed, klassitsistlikus laadis lukusildid ja kahhelahjud. Kõpu hariduselust Esimesed kinnitatud kirjalikud andmed kooli olemsolust Kõpus pärinevad 1768 aastast. Kirikuõpetaja kooli kontrollimise protokollis on öeldud: "Abikoguduse kihelkonnakooli maja seisund oli vilets. Kooli peetakse taluperes. Koolmeistriks on Johann Thomsen, 58 aastat vana. Laste kooliskäimine on korratu. Kontrolli ajal oli kohal ainult kolm last." 1834-1836 a. tegutsesid Kõpus Rästiku külakool Peeter Rüteli ja köstrikool Gustav Glüki juhtimisel. Nende õppeasutuste sulgemise järel avati Taki vallakool. Esimeseks õpetajaks oli Märt Rosental. 1872. aastal avati Kõpu luteriusu kihelkonnakool (II astme algkool). Esimeseks õpetajaks H. Tammist. Õpilasi oli 20 ringis. 1885. aastal asutati Kõpu mõisa kool Supsis (1885-1921). Esimene õpetaja oli Jaan Terrien. Suure-Kõpu 6 - klassiline algkool moodustati Kõpu kihelkonna kooli ja Supsi kooli
lühidalt iseloomustada järgmiselt: vahetuskaup, kingitus, ravivahend, peibutis. Vahetatud on teda ikka millegi väärtusliku, nagu karusnahkade või põhjapõtrade vastu. Näiteks korjakid, kelle aladelt seent ei kasvanud, tarnisid teda kamtsadaalidelt, ostes vahetati sageli üks seen ühe põhjapõdra vastu. Ka kingitusena on kärbseseenel hinnaline väärtus. Välispidise ravivahendina kasutatakse teda näiteks rästiku hammustuse puhul. Mürgi levimise peatamiseks tuleb kärbseseeneleotist (soojas vees leotatud kuivatatud kärbseseen) naha sisse hõõruda. Peibutisena on kärbseseent kasutatud orava, soobli ja lendorava püüdmisel. Kõige enam kõneainet on euroopaliku kultuuriga maades andnud aga seene järgnevad neli tarvitamisjuhtude rühma: sakraalsed ja sellelähedased toimingud; eepiliste jms lugude ettekandmine; töö ja füüsilise pingutused; nautejuhud. 3.1.1
Isegi vabariigi lipp oli majaotsas vardas. Seda tähtsat päeva aitasid kaasa pühitseda arhitekt- kes oli uue hoone ehitanud, agronoom- kes pidi majahärrale põllukultuurilist nõu andma, kuulus maalija- kes otsis värskeid motiive ja pidi lõuendile viskama armumuuseumi, tulevane ilmakuulus kirjanik- kes oli seltsinud maalijaga ja mõned muud inimesed nii mees kui ka naissoost. Palju räägiti kultuurist, kunstist, kapitalist jms. Teema ammendus sellega, et Rudolf vaidles maalijaga rästiku üle, mis pildile pidi tulema. Ilusad ilmad Soonikul vaheldusid viletsamatega, maad kattis vahel paks valge uduloor. Irma tiris mehe veelkord nende armumuuseumi, kus nagu esimene kord heina sees pikutati, kuid heinakõrred muutusid häirivaks ning teeseldes joovastust, uimasust viis mees Irma seljas, nagu puupakk, ise korraks kukkudes tuppa ja asetas ta vaipade alla pikutama, nii oldi jälle koos. Irma lasi mehel veidi üksi ka olla ja käis kas niisama
6 hiire esinemine. Linnustik on tüüpiline pargilinnustik, millest peamise osa moodustavad mitmesugused värvulised. Tavalisemad liigid on metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad, tihased jt. Lammipuisniitudel võib arvukalt leida ka luhaniitudele iseloomulikke liike nagu tikutaja, rukkirääk, täpikhuik. Roomajatest on teada arusisaliku, nastiku, rästiku ja vaskussi esinemine. Kahepaiksetest esineb kärnkonna, rohukonna ja rabakonna. Kasutatud kirjandus: · ,,Pärandkoosluste harimise käsiraamat" · http://www.pky.ee/puisniidud/iseloomustus.htm 7 Abiootilised tegurid Üks oluline liigirikkuse põhjus on kasvukoha tingimuste suur varieeruvus (valgus ja
Rebane oli väga nutikas. Ta lipsas alati välja püünistest ja lõksudest, mis talle pandud oli. Kui rebane kellegi ees läks risti üle tee, tähendas see ebaõnne. Üksnes oma kohalolekuga põhjustas ta paljude arvates palju pahandust. Nirgi kohta liikusid erinevad arvamused. Mõned pidasid teda heaks, teised aga kartsid teda. Nirgi vigastamine oli sama, mis õnne majast välja viskamine. Teised väitsid, et tema hammustus on sama mürgine, mis rästiku oma. Jänest peeti seksuaalselt aktiivseks ning kui jahimees jänese südame kiiresti ära sõi, sai talle osaks vääramatu potents ja edu naiste hulgas. Jänese kohtamine aga tõotas paljude arvates ebaõnne ja nurjaminekuid. Orava nägemine tähebdas mõnelpool õnne, mõnelpool vastupidi. Kui oravad õuele kogunesid, tähendas see kellegi surma. Orava tapmine tõi kaasa ebaõnne koduloomadega. Üks õnnetoov loom oli siil. Siil on maapeal elanud juba umbes 50 miljonit aastat
Vastsündinul ainult sadakond. Okkas vahetuvad järk-järgult, täielik vahetus umbes aasta jooksul. Siilidele ei mõju mesilaste nõelamine. 10 Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Tõenoliselt ei tee siil nastiku ja rästiku vahel vahet ja kasutab mõlemaid oma toiduks! Rästik hammustab okkaid ja kulutab oma mürgi ära ning siil saab tast kergelt jagu. Samas kui rästik saab hammustada siili kärsast võib siil siiski surra. Väidetakse ka, et halvalõhnalist nastikut siil ei teha??! Kui palju peaks siil sööma, et ta kõht täis saaks? Keegi zooloog arvas, et üks kuuekümne sentimeetri pikkune rästik, kaks kärnkonna, kolm ninasarvikpõrnikat ning
Kahepaiksed ja roomajad 1. Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend: NATNAT 60 Ta on üks kahest Eestis elavast maost. Erinevalt rästikust ei ole nastik mürkmadu. Nastik elab kogu Euroopas (välja arvatud Pürenee poolsaar ja kõige põhjapoolsemad alad; Pürenee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas elav alamliik on nüüd osutunud eraldi liigiks Natrix astreptophora) ja Aasias kuni Mongooliani. Ta on ainus roomaja hariliku rästiku kõrval, kelle leviala ulatub põhjapolaarjooneni. Eestis o Nastikud söövad põhiliselt konni, kärnkonni ja kalu. Nende menüüs on (eriti areaali lõunaosas) ka sisalikud ja hiired, vahel isegi mõni linnupoeg. Nagu teistelgi madudel ja erinevalt sisalikest on nastiku koljuluud omavahel liikuvalt ühendatud, mistõttu ta saab alla kugistada oma peast suuremaid saakloomi. Nastik sööb ainult elussaaki. Noored nastikud söövad kulleseid, vihmausse ja väikesi kalu.
talveunes! Rästikud kutsusid neid enda juurde talvituma. Koopas oli soe ja nad kõik lakkusid ühte kivi, mis maitses magusalt kui mesi ja tekitas kogu talveks mõnusa une. Korraks tõusti üles ainult kivi limpsimiseks. Kevadel sai uni otsa ja ka Vootele oli üleval. Nad läksid põdratagavarasid sööma Vootele onni all olevasse keldrisse. Süües lämbus onu ära ja suri. Luuk kukkus kinni ja L ei pääsenud välja. Ta murdis redelilt kukkudes vasaku käe kahest kohast. Kuna rästiku magasid, ei kuulnud tema appihüüdeid ega sisinaid keegi. Õnneks jätkus liha, aga laip hakkas mädanema ja mürgitas keldri õhku. L kaotas teadvuse ja arvas, et sureb. See hais jäi aga eluajaks talle ninna. Lõpuks kuulis tema sisinat unest ärganud ussikuningas ja rästikud kangutasid luugi lahti. 15.peatükk Mets tungib peale, aga külarahvas kardab metsa, sest seal elavat igasugu olendeid. L oli viimane mees peres. Salme kohtus jälle karuga ja ema oli kuri
3) histoonid osalevad geneetilise aktiivsuse regulatsioonis. 11. Toksilisuse funktsioon: Organismi ühenditest on just osa valke kõige toksilisemad (nt bakterite toksiin botuliin (botulismi tekitaja) toimib närvisünapsidele blokeerides närvi ülekande. Madude mürgid on toimelt kahesugused: 1) kesknärvisüsteemile toimivad (nt kobra mürk) 2) vererakkudele toimiv (nt rästiku mürk). 12. Detoksilisuse funktsioon põhineb valkude võimel siduda spetsiifiliselt teatud ühendid (nt raske metallide mürgituse korral seostuvad nende ioonid valgus olevate vabade tioolrühmadega). 13. Valgud on tähtsad ka organismi ehituses, olles raku ja rakuvaheaine tähtsaks ehitusmaterjaliks. Kehavalgud uuenevad pidevalt, kasutades selleks ka toiduvalkudes sisalduvaid aminohappeid.
2) reguleerivad süsivesikute ainevahetust (hormoonid). 3) histoonid osalevad geneetilise aktiivsuse regulatsioonis. 11. Toksilisuse funktsioon: Organismi ühenditest on just osa valke kõige toksilisemad (nt bakterite toksiin botuliin (botulismi tekitaja) toimib närvisünapsidele blokeerides närvi ülekande. Madude mürgid on toimelt kahesugused: 1) kesknärvisüsteemile toimivad (nt kobra mürk) 2) vererakkudele toimiv (nt rästiku mürk). 12. Detoksilisuse funktsioon põhineb valkude võimel siduda spetsiifiliselt teatud ühendid (nt raske metallide mürgituse korral seostuvad nende ioonid valgus olevate vabade tioolrühmadega). 13. Valgud on tähtsad ka organismi ehituses, olles raku ja rakuvaheaine tähtsaks ehitusmaterjaliks. Kehavalgud uuenevad pidevalt, kasutades selleks ka toiduvalkudes sisalduvaid aminohappeid.
4) Tsitaadid o "Ebameeldivad asjad on nagu vihm. Kunagi nad meile kaela tulevad, aga sellepärast pole mõtet muretseda seni, kuni päike paistab." 5) Kavapunktid 1. Manivaldi matused. 2. Kuidas Leemeti isa külla kolis, kuidas ta surma sai ning kuidas ema Leemetiga onu Tambeti juurde kolis. 3. Leemet ja Pärtel käisid külas ja vaimustusid külaelust. Onu Vootele hakkab Leemetile ussisõnu õpetama. 4. Leemet päästab rästiku siili käest. 6) Seosed tänapäevaga "Puhastus" S. Oksanen 1) Kus ja millal? 1990. aastatel Lääne-Eestis 2) Peategelane Aliide 3) Probleemid 4) Tsitaadid o "Inimesele on vaja teist inimest ja kedagi, kellega rääkida." 5) Kavapunktid 1. Aliide leiab aiast maas lebava tüdruku. 6) Seosed tänapäevaga
erinevale organismile toiduks (nt munavalge 12-14% vesilahus, piima varuvalgud kaseiinid). 11. Toksilisuse funktsioon: Organismi ühenditest on just osa valke kõige toksilisemad (nt bakterite toksiin botuliin (botulismi tekitaja) toimib närvisünapsidele blokeerides närvi ülekande. Madude mürgid on toimelt kahesugused: - kesknärvisüsteemile toimivad (nt kobra mürk) - vererakkudele toimiv (nt rästiku mürk). 12. Detoksilisuse funktsioon põhineb valkude võimel siduda spetsiifiliselt teatud ühendid (nt raske metallide mürgituse korral seostuvad nende ioonid valgus olevate vabade tioolrühmadega). Tähtsus: Valgu liigtarbimine pole samuti tervislik. Valgu ülehulga korral toidus tekib maksa ja neerude kahjustus. Vale on ka arusaam, et valgurikka dieediga saab langetada kehakaalu. Kaalu langetamiseks on vaja sobiv kogus
4) Tsitaadid o "Ebameeldivad asjad on nagu vihm. Kunagi nad meile kaela tulevad, aga sellepärast pole mõtet muretseda seni, kuni päike paistab." 5) Kavapunktid 1. Manivaldi matused. 2. Kuidas Leemeti isa külla kolis, kuidas ta surma sai ning kuidas ema Leemetiga onu Tambeti juurde kolis. 3. Leemet ja Pärtel käisid külas ja vaimustusid külaelust. Onu Vootele hakkab Leemetile ussisõnu õpetama. 4. Leemet päästab rästiku siili käest. 6) Seosed tänapäevaga "Puhastus" S. Oksanen 1) Kus ja millal? 1990. aastatel LääneEestis 2) Peategelane Aliide 3) Probleemid 4) Tsitaadid o "Inimesele on vaja teist inimest ja kedagi, kellega rääkida." 5) Kavapunktid 1. Aliide leiab aiast maas lebava tüdruku. 6) Seosed tänapäevaga
3) histoonid osalevad geneetilise aktiivsuse regulatsioonis. 11. Toksilisuse funktsioon: Organismi ühenditest on just osa valke kõige toksilisemad (nt bakterite toksiin botuliin (botulismi tekitaja) toimib närvisünapsidele blokeerides närvi ülekande. Madude mürgid on toimelt kahesugused: 1) kesknärvisüsteemile toimivad (nt kobra mürk) 2) vererakkudele toimiv (nt rästiku mürk). 12. Detoksilisuse funktsioon põhineb valkude võimel siduda spetsiifiliselt teatud ühendid (nt raske metallide mürgituse korral seostuvad nende ioonid valgus olevate vabade tioolrühmadega). 13. Valgud on tähtsad ka organismi ehituses, olles raku ja rakuvaheaine tähtsaks ehitusmaterjaliks. Kehavalgud uuenevad pidevalt, kasutades selleks ka toiduvalkudes sisalduvaid aminohappeid.
o Hammustuskohale külma o Allergilise reaktsiooni korral järgida soki esmaabi juhiseid 20. MAOHAMMUSTUS TEGUTSEMINE MAOHAMMUSTUSE KORRAL: Eesti ainuke mürkmadu on rästik · Ära tee hammustuskohale sisselõiget, ära ürita mürki välja pigistada või imeda. Võimalusel asetada külma hammustuskohale ja selle ümbrusesse. · Vii kannatanu pärast esmaabi andmist haiglsse. NB! Kehtib ainult Eestis rästiku puhul! 32 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 21. TEADVUSETUS Põhjused: · Verevalandus · Alkohol · Hapniku puudus · Trauma · Insult · Mürgistus · Ainevahetuse haigus Kvantitatiivsed teadvuse häired · Teadvus selge ärkvel suhtleb · Soopor unine ei suhtle · Kooma-pole äratatav · Aju surm · Esmaabi teadvusetuse puhul Teadvusetuse põhjus pole esmaabi seisukohalt oluline 1
selle täpsust ja sagedust; 2) reguleerivad süsivesikute ainevahetust (hormoonid). 3) histoonid osalevad geneetilise aktiivsuse regulatsioonis. 11. Toksilisuse funktsioon: Organismi ühenditest on just osa valke kõige toksilisemad (nt bakterite toksiin botuliin (botulismi tekitaja) toimib närvisünapsidele blokeerides närvi ülekande. Madude mürgid on toimelt kahesugused: 1) kesknärvisüsteemile toimivad (nt kobra mürk) 2) vererakkudele toimiv (nt rästiku mürk). 12. Detoksilisuse funktsioon põhineb valkude võimel siduda spetsiifiliselt teatud ühendid (nt raske metallide mürgituse korral seostuvad nende ioonid valgus olevate vabade tioolrühmadega). 13. Valgud on tähtsad ka organismi ehituses, olles raku ja rakuvaheaine tähtsaks ehitusmaterjaliks. Kehavalgud uuenevad pidevalt, kasutades selleks ka toiduvalkudes sisalduvaid aminohappeid. 3.5. Tähtsus Valgu liigtarbimine pole samuti tervislik
Varem metssiga ei olnud. Hülgepüük -> käidi merel, paadid? Minnakse järjest kaugemale ka, 5800 eKr jõuti Saaremaale. Kõige varasemad peatuspaigad on leitud Saaremaalt, Hiiumaalt ja Ruhnust. Mõne aja möödudes jäädi sinna ka paigale, alguses lihtsalt sõideti läbi. Kunda kult, kalmistu on Põhja-Lätis, see paikneb omal ajal eksisteerunud järvesaarel. Usundi ja kunstialaseid leide on muidu vähe. Üks palju tähelepanu saanud ese on leitud soiselt alalt Tõrvelast (?) see on rästiku kuju, tehtud põdra sarvest, selle peale on tehtud soomused ja sik-sak, peaosas on nagu auk (?), ehk kasutati seda kepi otsas vms. Ehk oli ussikultus.. Paarist asulast on leitud ka põdrapead.. Antropoloogiliselt on Läänemereäärne rahvas küllaltki lähedane, geeniuuringutega on tehtud arvestusi, et tegelikult väga madala pigmendiga inimesi ja heledasilmalisi blonde tekkis siia kusagil 11 10 000 aastat tagasi. On see mutatsioon? Blondid muutusid meeste
Sinul on ema hõbeehted, sind ehib tema, - kes see mind? MARI. Sina oled ehtimatagi ilus! TUNA. Seda kuulen ma ka alles esimest korda, ja sinu suust. MARI. . Ohoh, ära tee pattu, seda ma ei usu. Kas hakkame koju minema või? TIINA. Koju? Juba? Mul ei ole ju veel marju. MARI. Mis sina siis tegid? TIINA. Ah! Nii hea oli kõige selle ilu keskel ümberringi! Lill õitses, käsk lõhnas, kuusk tilkus vaiku... Oravaga ajasin juttu, väikese väleda rästiku peale juhtusin. Kuidas ta vaene põgenes! Mina ikka kännul! Vahel ajas küll pea püsti ja susises vastu, aga pani muudkui jälle minema - inimese silmavaadet ta ei kannata. Siis ikka tema ees ja mina taga järel... MARI. Noh? Said ära materdada? TIINA. Ära materdada? Jumala looma? Mis ta mulle siis kurja tegi? Taju põgenes! MARI. Kurja ei tee? Alles mineval nädalal oli Tähik nõelatud... TIINA. Kui ehk ise peale astus. See paranes ju ära jälle... (Ärevuses.) Ah!
Enamus tänapäeva liikidest on lihatoidulised. Kõigusoojased. Kõik Eesti 5 liiki (arusisalik, kivisisalik, vaskuss, nastik, rästik) on looduskaitse all, võiks esineda ka soo-kilpkonn. Roomajate liigiline mitmekesisus ja isendite hulk on suurem soojas kliimas, seal on nad ka toiduahelas olulisel kohal nii toiduobjektide kui kiskjatena. Enamus roomajaist on peidulise eluviisiga, agressiivsed on nad vaid enesekaitseks. Mürk on mõeldud toiduobjekti halvamiseks ja alles seejärel kaitseks. Rästiku mürk pole kuigi kange, kuid inimesed reageerivad sellele erinevalt, lisaks haava infektsioonioht. Ussikuningas roomajad kestuvad perioodiliselt ning osa kestast on looma küljes kinni. Roomajad tajuvad vibratsiooni kõige paremini kui ei taha lähedalt kohtuda, liigu raske sammuga, kasuta matkakeppi. Kui oled kaua paigal istunud, ära torma minema, trambi korraks maad. Äsjasöönud rästik ei suuda eest minna, kuid on ka aeglane ja mürgitu ründaja.
läheb Tartu linna kooli. Samal ajal ilmub tema esimene jutt Postimehes ,,Siil". Armas ja helge lugu ühest lapsepõlve suvest, kus karjapoiss leiab metsast siili ja toob tallu, jääbki sinna talulaste rõõmuks elama. Siili suvi jääb kõikidele meelde kahe sündmuse tõttu: kui heinaaeg on ja tuuakse heinad koju ja hakatakse hanguma lakka, siis irdus sealt suur kole rästikmadu, oleks salvanud peretütart, aga siilid on usside vaenlased, sama siil krabas sabast kinni ja sõi ära rästiku. Teine oli sügisepoole, kui vilja võetakse, siis vili kuivatati parte peal, kogu aeg peab rehetoas, kus vilja kuivatati, olema tuli all. Kõik pere oli muudel talutöödel, siil oli üksi, tema elas rehetoas, siis üks viljahakkaidest kukkus alla. Kukkus tulele liiga lähedalt ja süttis põlema. Talu oleks maha põlenud, aga siil hakkas vaistlikult põlevat osa nihutama sselle kolde poole ja mittepõlevat eemale, nõnda esialgu päästis talu. Siis tuligi taluperemees kontrollima.
annaabi.ee 
