Esmaabi rästiku hammustuse korral (0)

[Tippige ettevõtte nimi]
Esmaabi rästiku hammustuse korral
KÄTHY
[Valige kuupäev]
Sissejuhatus
Eestis on üldiselt ainult kaks liiki madusid. Üks nendest on harilik rästik, kes võib olla inimese salvamise korral isegi surmav , kuna rästiku hammustuse korral eritavad tema peas paiknevad näärmed mürki.
Rästikuhammustuse korral on võimalik inimese tervis või elu päästa õige esmaabi pakkumise tagajärjel. Selleks tuleb kursis olla õigete nippidega, kuidas käituda salvata saanud inimesega.
Esmaabi rästiku hammustuse korral
Rästiku tunneb ära tema suhteliselt lühikesest, kuid jämedast kehaehitusest . Tema üldine pikkus võib olla kuni 80 cm., kuigi erand korras võib leiduda ka pikemaid. Enamasti on nende värvuseks hallikas-pruun toon ja keha katab siksakiline muster. Sellised roomajad elutsevad tavaliselt niisketes segametsades, metsaservades, raiesmikel, soodes, jõgede ja järvede kallastel.
Üldjuhul rästik niisama inimest ründama ei kipu ja just põgeneb, kui kuuleb et lähenemas on mingi suurem elusolend. Kuid võib juhtuda, et rästik ei tee sellest välja või magab ja inimene astub talle kogemata peale. Sellega vigastatakse madu ja ta tunnetab ohtu. Roomaja kaitseb ennast ja ründab teda vigastanud isikut. Muidugi on olnud ka olukordi , kus inimene isegi ei tea, et ta on salvata saanud.
Hammustuse tunneb ära kahest väikesest, teineteisest umbes 5 mm. kaugusel asetsevast torkejäljest. Mürgi mõju inimesele saavutab maksimumi hammustushetkest 30 minuti – 4 tunni pärast. Hammustuskoha piirkonnas võib olla kiiresti tekkiv valu, turse, verevalumid või villid . Võib esineda iiveldust, nõrkus tunnet, külmavärinaid või kõhuvalu. Harvem esineb selliseid nähtusi nagu hingamisraskused , krambid või anafülaktiline šokk. Kõige ohtlikum on mürgihamba ja seega ka mürgi sattumine veresoonde, mis vanuritel või lastel võib lõppeda isegi surmaga. Kuid umbes kolmandikul juhtudest mürki inimesse ei satugi.
Isik, kes on märganud, et teine inimene on rästiku poolt salvatud peaks esiteks vigastunu maha rahustama ja keelama tal äärmise vajaduseta liikuda . Et ära hoida vererõhu langust ja kollapsit (ajuveresoonte varustuse äkilisest vähenemisest tingitud mööduv teadvusetus), peab kannatanu asetama lamavasse asendisse, keelates liigutused ja hammustatud jäseme tõstmise kõrgemale, sest see kiirendaks mürgi levikut kehas. Haige katta soojalt. Hammustuskohale võib panna külma kompressi .
Hammustatud jalg või käsi lahastatakse käepärast olevate vahenditega, et aeglustada koevedeliku voolu ja sellega ka mürgi liikumist kudedes. Enne eemaldatakse sõrmused ja käevõrud. Paljude allikate soovituste kohaselt tuleb kannatanule anda rohkesti juua, ükskõik mida peale alkohoolsete jookide, et kiirendada maomürgi eritumist neerude ja seedekulgla kaudu. Soovitatakse juua rohkesti kuuma kohvi või teed. Tuleks pöörduda ka kiiremas korras haiglasse, kus inimene ja tema olukord üle vaadatakse. Kas kannatanule tehakse vastumürgisüst või mitte, selle otsustavad meedikud.
Vältima peaks hammustatud jäseme kinninöörimist vöö, paela või nööriga. See ei peata rästikumürgi levikut kehas, lisaks võib see kudesid paikselt kahjustada ja vigastada. Ka katsed mürki haavast suuga välja imeda on tulutud, kuna kudede elastsuse tõttu sulgub väike hammustushaav kohe. Mõned arvavad , et viina joomine vastumürgina aitab, kuid see on isegi ohtlik, sest alkohol kiirendab mürgi levikut organismis ja viib selle ruttu ajurakkudeni.
Kokkuvõte
Esiteks tuleks üldse kohtades, kus võib rästikuid olla kanda tugevast materjalist jalatseid, kõige parem säärikuid. Tihedast nahast või kummist ei tungi rästiku mürgihambad läbi, vaid libisevad ära või koguni murduvad. Kuid kui juhtub, et rästik hammustab , tuleks kiiresti ja õieti käituda. Ei tohiks vältida vigastust ja peaks pöörduma kiiremas korras haiglasse.