Esmaabi rästiku hammustuse korral (0)

Sarnased õppematerjalid

12

pptx

Rästikuhammustus

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Rästikuhammustus TÕ11 Olga Petserin Irina Jasjul Jelena Dolzikova Õppejõud: Mai Kuum Tallinn 2013  Harilik rästik Eesti looduses ainuke mürkmagu on harilik rästik (Vipera berus) Rästikuhammustuse tagajärjel tekkiva mürgistuse raskus oleneb rästiku suurusest ja sellest, kui palju sisaldavad tema mürginäärmed mürki. Mida väiksem on kannatanu, seda suurem on mürgi tõenäoline kogus kehakaalu kohta ning raske üldseisundi väljakujunemise oht. q Rästikumürk sisaldab mitmeid ensüüme. MÜRK Kliiniliselt olulisim on hemorragiin, mis

Aktiviseerivad tegevused

14

ppt

Esmaabi mürgistuste korral

Esmaabi mürgistuste korral Haapsalu Gümnaasium 10B Ligi 80% mürgistustest juhtub kodus. Kõige rohkem mitte-tahtlikke mürgistusi esineb 1-3 aastaste laste seas, kes avastavad ennast ümbritsevat keskkonda. Levinumad mürgid:  ravimid  puhastusvahendid  kosmeetika  kodukeemia  alkohol Sümptomid  Iiveldus  Oksendamine  Unisus  kõhuvalu Esmaabi  Kannatanu tuleb välja viia mürgi toimetsoonist.  Kui kannatanu on teadvuseta, siis tuleb ta panna küliliasendisse.  Kiirabi saabudes või kannatanuga haiglasse minnes tuleb kaasa võtta pakendid, millest kannatanu midagi võttis või oletatava mürgi jäägid. See aitab õiget ravi määrata. Mürgine aine silmas  Loputa silma jooksva vee all vähemalt 15 minutit.  Kui tegu on söövitava ainega, siis vähemalt 30 minutit. Sissehingatud mürgine aine  Toimeta kannatanu värske õhu kätte.  Hoidu ise mürgis

Aktiviseerivad tegevused

6

doc

Rästikuhammustus

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kutseõppe osakond Hok 11 Alla Ramazanova Esmaabi RÄSTIKUHAMMUSTUS Juhendaja: Eduard Gusarov Tallinn 2013 Vigastuse pхhjused: Transport: Jalutades metsas, 1. Kutsu kiirabi 112 koduхuel, kьlavaheteel vхi soos juhuslikult astus 2. Vii haiglasse oma rдstiku peale autoga Vahendid: RДSTIKUHAMMUSTUS Puhas side Vхimalusel kьlm (jддkott) Kuum

Meditsiin

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

39

pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................

Esmaabi

56

docx

ESMAABI küsimused - vastustega

ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3. Kuidas hinnatakse kannatanu seisundit? Missugune on õige järjekord? (kõige kiiremini on tarvis välja selgi

Esmaabi

8

docx

Esmaabi kursus

Esmaabi kursus Päästmine-kannatanu toimetamine ohutegurite mõjupiirkonnast kaugemale, haavatu maanteelt äraviimine, uppuja veest väljatoomine. Erivarustust ja väljaõppega päästjate abi läheb vaja tulekahjul, autosse kinnikiilumisel, plahvatus-või varisemisohu puhul. Esmaabi ­ päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist. Vältimatu e. elupäästev esmaabi=elustamine, tagatakse kannatanu hingamine, südametalitus ja vereringe, muu vältimatu ja jätkuv esmaabi. Esmane meditsiiniline abi ­ annavad parameedikud ja eriväljaõppega päästjad, kasutades spetsiaalseid vahendeid ja ravimeid. Hingamisteede avamine erivahenditega, südametalituse taastamine defibrillaatoriga, ravivedelike manustamine. Transportimine-õnnetuskohal alustatud esmaabi ja esmast meditsiinilist abi jäetakse kannatanu transpordi ajal. Ravi-ravimine toimub haiglas. Andmed juhtunud ja juba osutatud abi kohta edastatakse ühelt abistajate rühm

Esmaabi

6

doc

Esmaabi kursus test

b) Valguskartus c) Kehatüvetemperatuur >40ºC d) Kõrge kehatüvetemperatuur ja teadvusetus 8. Südamepaispuudulikkuse korral abistatakse teadvusel olevat kannatanut järgmiselt a) Rahustatakse ja antakse juua b) Asetatakse poolistuvasse asendisse, käed ja õlad toetatud c) Asetatakse kannatanu selili lamavasse asendisse ja tõstetakse jalad pea kõrgusele d) Asetatakse kannatanu stabiilsesse küliliasendisse 9. Looma hammustuse ja kergelt veritseva haava korral a) Asetatakse rõhkside b) Ei tehta midagi c) Pestakse koheselt kahjustatud piirkond seebi ja veega kuni 5 minutit d) Loputakse haav veega 30 sekundi jooksul 10. Hingeldamisel kannatanu kätte asetamine üle pea kergendab rindkere liikumist a) Õige b) Vale 11. Allergiline reaktsioon võib põhjustada hingeldust a) Õige b) Vale 12. Alkohol tõstab kehatüvetemperatuuri a) Õige

Esmaabi

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (0)