Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rüütlivägi ja jalamehed: võim ja sõjaline efektiivsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ratsa, relv, rüütlidõjad, rüütellikkuselga, jalavägi, aadlik, guillaume, rüütlile, varustus, prints, raudrüüd, ristisõjad, taktika, jalgsi, ammu, keskaeg, duby, keskvõim, eurooplased, ehitasid, rüütliideaal, nägid, relvastus, kilbi, auke, nooli, rahe, legendid, kasutamisel, pikkvibuoti, varjus, odad, tera, jalamehed, pidevad, pahetdemonstreerida oma vaprust ning koguda kuulsust ja au. Sõdimine polnud aga pidev tegevus ning enamik aega tuli sisustada teistmoodi. Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil. Tihti on nendes harrastustes nähtud harimatute ülikute toorest meelelahutust. Tuleb aga arvestada, et nii turniir kui ka jaht täitsid mõlemad põhiliselt üht ülesannet see oli treening ja ettevalmistus sõjaks. Meelt lahutati sageli ka pidutsemisega. Turniiril sai aadlik oma sõjamehevõimeid näidata ohutumal vsiisil, kui seda oli sõjakäik. Tavaliselt võideldi turniiril nüride relvadega, näiteks odaotstel oli kolm lühikest tömpi haru. Sellest hoolimata polnud võitlus päris ohutu ja õnnetuid surmajuhtumeid esines turniiridel üsna tihti. Turniiril võideldi mitmel eri viisil, kõige sagedamini peeti ratsakahevõitlust. Varasemal ajal tormasid kaks rüütlit hobustel lihtsalt vastamisi ja üritasid odadega teineteist sadulast maha tõugata. 15
näiteks relvitu vastase tapmine, samuti kallaletung selja tagant. Rüütlil polnud õigust taganeda, kui ta relva kandis. Seepärast mindi turniiril väljakutset esitama kas relvitult või siis taganeti näoga vastase poole. Oli ka komme viibida kahevõitluse paigas terve päev kuni keskööni, et näidata valmisolekut uueks võitluseks võidetu sugulastega või lähikondlastega. Seda kommet järgisid terved väeüksused, kaotades tihtipeale kõik esimese võiduga saadud eelised. Rüütlile loeti häbistavaks nuiahoobi saamist, sest seda relva kasutasid üksnes talupoegadest jalaväelased. Häid rüütlikombeid näitasid kolmanda ristisõja ajal Richard I Lõvisüda ja Salah ad-Din. Kui viimane nägi lahingus Richardi ratsut langemas, saatis ta kohe kannupoisi kahe värske hobusega ja kaotas lahingu. Hiljem saatis Salah ad-Din Richardile arstirohte, kui too palavikus haige oli. Vastutasuks lubas Richard oma õe Salah ad-Dini vennale naiseks,
tormama ja otsustava hoobi andma. 3 Jalamehed kasutasid peaaegu samu relvi, mida ratsanikud, kuid tihti oli vahe kaalus. Nt. sõjahaamrid võtsid jalaväelased varem kasutusele ja olid raskemad. Sama on nuiade ja kirvestega: jalaväelased kasutasid neid, kuid relvad olid raskemad ja tihti pikema varre otsas. Väga levinud olid nn. teivasrelvad ehk pika varre otsa kinnitatud torke- või raierelvad. Jalaväelasele oli selline relv eluliselt vajalik, kui vastaseks oli ratsanik. Esiteks seepärast, et ratsaniku pikale odale midagi vastu panna ja ta sadulast ohutumalt maha lüüa, ning teiseks tegevusulatuse tõttu: jalamehel on ohutum ratsust võimalikult kaugele hoida, kuna hobune paiskab oma massiga inimese väga kergesti pikali ja ratsanikul on kõrgemal olles eelis. XIV saj. kohtas rüütlite ratsa sõjapidamise viis võrdset vastast: ammu- ja vibukütid võisid
kannupoisid tahapoole. 18-21-aastane noormees löödi pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust. Rüütliturniirid olid kõrgema seltskonna armastatud ajaviide, kus rüütlid oma võimeid näitasid. Neid peeti mõne feodaallossi läheduses ning sinna kogunes tuhandeid pealtvaatajaid. Rüütlite jõuproovid kestsid tavaliselt mitu päeva: esimesel võideldi ratsa, teisel jalgsi ja kolmandal grupikaupa. Kahevõitluses tähendas sadulast mahapaiskamine teise poole kaotust, kaotaja pidi aga võijale loovutama kogu oma varustuse ja ratsu. Ratsavõitlusteks oli võistluspaik jagatud madala barjääriga kaheks. Niiviisi välditi vastamisi kihutavate ratsude kokkupõrkamist. Iga väljakutsuja ratsutas enne võitluse algust rüütlite telkideni ja puudutas odaga selle kilpi, keda ta endale vastaseks soovis. Kui kilpi puudutati oda terava otsaga, siis võideldi
toimetulek oli vastastikkuses sõltuvuses. Rüütlitele oli oluline hoida maad võõrvõimudest puutumatuna, et talupojad saaksid edukalt neile kasutamiseks antud valduseid hooldada ning seeläbi rüütleid nö üleval pidada. Ajapikku see roll muutus, eelkõige tulenevalt aristokraatide püüdlustest. Alates 8. sajandist muutusid rüütlid kõige arvestatavaks jõuks sõjapidamises.3 Kuna aristokraadid maksid oma palgasõduritele maa ja varustusega, siis tõusis ka motivatsioon isanda eest relv haarata. Kaitsvast rüütlist sai seega vallutaja, anastaja, kes allus aristokraadi käskudele ja keeldudele. Niisiis koonduski suurem sõjaline jõud aristokraatide loodud sõjasalkade ümber, mille tulemusena hakkas lagunema ühiskondlik võim. 10.-11. sajandist elavnesid kokkupõrked erinevate sõjasalkade vahel ja kujunes feodaalanarhia. 4 Vastastikku rüüstati üksteise valduseid, vägivallatseti ja lõhuti, mille tulemusena muutus ka pilt rüütlist kui rahva kaitsjast ja hoidjast
ja talle tuletati meelde ideaale, mille nimel ta peab võitlema. 4.Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Keskaja esimesel poolel olid rüütlite seas palju jõhkerdeid, kuid järk-järgult olukord paranes. Juba esimesed rüütlid andsid isandale vande olla ustav ja valmis isanda eest surema. Peamine, mille järgi aadleid hinnati oli ustavus ja senjöör pidi sellele vastama suuremeelsuse ja heldusega. Isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega kindlustas aadlik enda au ja hea nime. Järgnesid julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus (rüütellikus). Nendele joontele vastandiks oli reetlikus (põgenemine lahingus ja isanda hätta jätmine). Aadlid tegid ka tegusid, mis tänapäeva rüütlikusega kuidagi kokku ei käi. Nende õiguseks oli vallutatud alade röövimine ja mahapõletamine. Samuti olid nad inimelude suhtes hoolimatud (hukati terve linna täisrahvast, kui nad olid suutnud liiga kaua vastu pidada)
Linnused ja relvastus keskajal Referaat Koostaja: Fred Moritz 11KM Retsenseerija: Joosep Grents 11KM Juhendaja: Helen Sabrak Tallinna Kunstigümnaasium 2009 Sisukord Keskajast lühidalt.................................................................................................................................3 Relvastus keskajal................................................................................................................................4 Kaitserelvad keskajal............................................................................................................................6 Linnused Keskajal................................................................................................................................8 Linnuste ajaloost Eestis.......................................................................................
näiteks relvitu vastase tapmine, samuti kallaletung selja tagant. Rüütlil polnud õigust taganeda, kui ta relva kandis. Seepärast mindi turniiril väljakutset esitama kas relvitult või siis taganeti näoga vastase poole. Oli ka komme viibida kahevõitluse paigas terve päev kuni keskööni, et näidata valmisolekut uueks võitluseks võidetu sugulastega või lähikondlastega. Seda kommet järgisid terved väeüksused, kaotades tihtipeale kõik esimese võiduga saadud eelised. Rüütlile loeti häbistavaks nuiahoobi saamist, sest seda relva kasutasid üksnes talupoegadest jalaväelased. 4 Häid rüütlikombeid näitasid kolmanda ristisõja ajal Richard I Lõvisüda ja Salah ad-Din. Kui viimane nägi lahingus Richardi ratsut langemas, saatis ta kohe kannupoisi kahe värske hobusega – ja kaotas lahingu. Hiljem saatis Salah ad-Din Richardile arstirohte, kui too palavikus haige oli
Umbes kahekümne aastaselt löödi noormees ametlikult rüütliks. Rüütliksläämise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist tuletati talle meelde rüütlireeglid, peale mida andis noormees ühele põlevele toetudes vande nendest kinni pidada. Tema saabestele kinnitati kullatud kannused ja kaela riputati mõõgavöö. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile lapiti mõõgaga vastu õlga, mis tähistas vastuvõtmist uude seisusesse. Sellele järgnes pidulik sööming. Rüütlite pojad lahkusid varakult isakodust. 10 aastaselt lahutati nad oma perest. Sellega kaasneb järsk üleminek teise maailma. Poisid kasvasid ülesse rüütlite kambas. Poisid kuulusid väeüksusesse, kus neid ülal pidav isand pidi neid kasvatama ja lõbustama. Uuest isandast sai poistele justkui uus isa.
Sageli olid seal ka muusikud ja poeedid. 8 5.AADLI VÄÄRTUSKOODEKS JA RÜÜTELLIKKUS Keskaja esimesel poolel olid rüütlite seas palju jõhkerdeid, kuid järk-järgult olukord paranes. Juba esimesed rüütlid andsid isandale vande olla ustav ja valmis isanda eest surema. Peamine, mille järgi aadleid hinnati oli ustavus ja senjöör pidi sellele vastama suuremeelsuse ja heldusega. Isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega kindlustas aadlik enda au ja hea nime. Järgnesid julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus (rüütellikus). Nendele joontele vastandiks oli reetlikus (põgenemine lahingus ja isanda hätta jätmine). Aadlid tegid ka tegusid, mis tänapäeva rüütlikusega kuidagi kokku ei käi. Nende õiguseks oli vallutatud alade röövimine ja mahapõletamine. Samuti olid nad inimelude suhtes hoolimatud (hukati terve linna täisrahvast, kui nad olid suutnud liiga kaua vastu pidada)
2.Põllumajanduse arengu põhjused 1)temperatuuri tõus soosib põllumajanduse tootmist soodsad kliimaolud 2)põllumajandustehnoloogia arenguued põllumajanduslikud võtted(üleminek kolmeväljasüsteemile) 3)põllumajandustehnika arengnt hõlmikader(pöörab mulla pinna ka ümber, aitab huumusrikast kihti üles tõsta, õhutab, umbrohutõrje, kuid nuhtluseks kivide välja tulek pinnale) 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad,Hansa Liit Euroopas: PõhjaItaalias Lombardia ja Toscana maakond Madalmaades: tänapäeva Holland ja Belgia Hansa Liit: kujuneb 1316saj. Pealinnaks Lübeck. Sinna kuuluvad Põhja ja Läänemere äärsed linnad. Linnad elavad ühesuguste seaduste alusel. Eesti hansalinnad: Tln, Trt, Pärnu,Viljandi. Jõukaim linn oli Riia. Rajati hansa kaubanduskontoreid. Läänemere ääres veel: Hamburg, Bremen. IdasNovgorod. 6.Ristisõdade tulemused *Paavstivõimu positsioon muutus. Esialgne edu ristisõdades tõstis paavsti autoriteeti. Ristisõdade läbikukkumine aga kasvatas p
Rüütel hakkas oma isandat teenima, osalema sõjakäikudel. Rüütel pidi aitama ja kaitsma nõrgemaid, samuti pidi ta terve elu olema tänulik sellele, kes teda rüütliks pühitses. Pärast rüütlikspühitsemist muutus rüütel peaaegu alati kohe kellegi vasalliks, ta sai maad koos talupoegadega, talupoegade üle kohtumõistmise, talupoegadelt maksude korjamise õiguse. Rüütel võis võtta endale hümni ja vappi(talle anti üle suguvõsavapp). Rüütlile anti üle relvad, kusjuures igal relval oli oma tähendus. Rüütel pidi täitma kuninga korraldusi. vt vasalli kohustusi senjööri ees... 14) Selgitage mõiste ,,rüütellikkus" tähendust keskajal Ustavus(oma isanda truu teenimine ja isiklik vaprus sõjakäikudel), julgus, ausus, sõnapidamine, galantsus. Kõik need omadused võttiski kokku mõiste ,,rüütellikkus"
Rüütel hakkas oma isandat teenima, osalema sõjakäikudel. Rüütel pidi aitama ja kaitsma nõrgemaid, samuti pidi ta terve elu olema tänulik sellele, kes teda rüütliks pühitses. Pärast rüütlikspühitsemist muutus rüütel peaaegu alati kohe kellegi vasalliks, ta sai maad koos talupoegadega, talupoegade üle kohtumõistmise, talupoegadelt maksude korjamise õiguse. Rüütel võis võtta endale hümni ja vappi(talle anti üle suguvõsavapp). Rüütlile anti üle relvad, kusjuures igal relval oli oma tähendus. Rüütel pidi täitma kuninga korraldusi. vt vasalli kohustusi senjööri ees... 14) Selgitage mõiste „rüütellikkus” tähendust keskajal Ustavus(oma isanda truu teenimine ja isiklik vaprus sõjakäikudel), julgus, ausus, sõnapidamine, galantsus. Kõik need omadused võttiski kokku mõiste „rüütellikkus”
Teine päev oli mõõga päev, jalgsi võistlevad rüütlid, kus kasutati mõõku ja sõjakirveid. Kolmas päev olid võistkondlikud võistlused. Rüütli relvastus jagunesid kaitsevarustuseks(kilp, kaitserüü. Ründerelvad jagunesid kaheks: lähirelvad(mõõgad, odad, piigid, sõjakirved) laskerelvad e. Kaugrelvad(vibud, ammud, kiviheitemasinad ja hiljem ka tulirelvad). Rüütel jala ei võidelnud. Jalavägi, mis koosnes peamiselt talupoegades oli mõeldud rüütlile abistamiseks. Sõda algas sõjakuulutusega, nt sajaaastane sõda.
Rüütli sõjakäik rüütlil oli iga aasta oma isandale vaja osutada kindel arv sõjapäevi. Kuna varustus oli raske tuli kaasa võtta abilisi: kilbikandja, kannupoiss, vibumees, jne. Keskmiselt oli abilisi kuus. Rüütel moodustas nendega ühe löögigrupi ehk oda. Võitlusse liiguti ühes joonrivis. Iga rüütli saatjaskond tuli tema taga, et vajadusel talle koheselt appi tormata. Hellebard käsitööliste ja talupoegade leiutatud relv, mille teravikuga sai torgata nagu odaga, labaotsaga lüüa nagu kirvega, spetsiaalne konks aga võimaldas tõmmata rüütleid sadulast. Piik pikkoda (u 4-5m pikkune). Palgasõjaväe teke kuna rüütlite kokkukutsumine võittis kaua aega ja uhked vapikandjad olid üsna distsipliineerimatud, osa neist eelistas sõjakäigu asemel oma senjöörile raha maksta mindi üle palgasõjaväele. Palgasõjavägi tõestas, et ka jalaväega on võimalik ratsaväe vastu saada. Peatükk 20
aadliperekonnas. Umbes 15-aastaselt sai paazist kannupoiss:rüütli relvakandja ja saatja. Umbes 20-aastaselt löödi noormees rüütliks. Rüütlikslöömise tserenmoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veeti tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommiul tuletati talle meelde rüütlireeglid, mispeale noormees andis ühele põlvele laskudes tõotust neist kinni pidada. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse. 2.Aadli elulaad ja rüütli kultuur Linnused-Pärast Karl Suure riigi lagunemist hakkasid feodaalid pöörama järjest suuremat tähelepanu oma elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni ning said kõrgkeskajal Lääne-Euroopa maastikupidi lahutamatuks osaks
· Võitluses hukkus palju põliselanikke. SAJA-AASTANE SÕDA PÕHJUSED · Dünastilised: Inglise kuningas Edward III soovis Prantsusmaa troonile, valiti aga Philippe VI Valois. · Majanduslikud: Prantsusmaa soov Flandria vallutada. MUUTUSED SÕJAPIDAMISES · Inglismaa edu sõja algul, eriti Crecy lahingus 1346inglased võitsid(võimsad pikad vibud vs. lepinguline prantsuse rüütliratsavägi ja Poitiers' lahingus 1356prantsusmaa Must Prints võitis. · Jalaväe tähtsus kasvas. · Kasutusele võeti tulirelvad · Uut tüüpi vägi palgasõjavägi. SÕJA LÕPP · Must Surm (1348-1349) vähendas 1/3 võrra rahvastikku, mis viis feodaalkoormuste suurenemisele talurahvamässud. · Jeanne d'Arc: väitis, et kuulis hääli, mis käskisid Prantsusmaa vabastada, viis Cahrles VII kroonimisele. Sai Pariisi all lüüa, põletati nõiana. · Sõda kujundas inglaste ja prantslaste rahvustunnet. · 1454
nonii.ristisõdade põhjused,1 ja 4 ristisõda,ristisõdade tagajärjed,pr.18aadel,rüütlite kasvatus,pr.24 vene riik ja kultuur 11.15.sajand.novgorodi maa eripära,pr.25 hussiitide liikumine,hussiitide sõjad Ristisõdade põhjused Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Paavstikuuria lootis ristisõdadest kahekordset kasu: ühest küljest pidid need suurendama paavsti kui Püha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning teisalt suunama kristlikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks. Lisandus Itaalia kaubalinnade, eelkõige Genova, Pisa ja veneetsia soov kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades oli segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privilege. 1. Ristisõda Alates
13 a) euroopa varakeskajal(frangi riik, linnaeklu allakäik,feodaalkorra kujunemine) Frangi riik oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga. Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast.Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust*, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema
Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Vanasti kogunesid sõjamehed salkadesse ja nendes salkades oli aegade jooksul tekkinud välja oma eetika, mis seadis esiplaanile vapruse, ustavuse ja kiindumuse oma juhisse. Need traditsioonid keerlesid nüüd aristokraatide sõjasalga ümber, millest oli saamas eliit. Pidulik relvade üleandmine muutus noore vürsti troonile astumise tseremooniaks , mida meie teame kui rüütlikslöömise rituaali, mis sai ratsa varustuse ja seisuse väliste eraldusmärkidega määravaks rüütlimõiste väljakujunemisel. Rüütleid oli kahte sorti: ilmalikud ja vaimulikud. Ilmaliku rüütli eesmärgid olid maised ja nad olid väga uhkelt riides ja kaunite soengute ning kõige uhkema varustusega. Vaimulikud rüütlid olid aga totaalsed vastandid, nad olid mungaseisusest rüütlid, kes olid täielikult eraldunud maisest elust ja pühendunud uskumatutega võitlemisele ja kristlaste kaitsemisele
Lõplikult kujunes absolutistlik riigikord välja uusaja algul (16.- 17.sajandil). Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 2. KESKAEGNE FEODAALKORRALDUS: 2.1. Feodaalkorra teke ja olemus: Varakeskaegses Euroopas, mida ründasid põhjast viikingid, idast ungarlaste hõimud ja lõunast araablased, suurenes vajadus tugeva ratsaväe järele. Samas olid varustus ja sõdimiseks sobilikud hobused kallid, valitses naturaalmajandus ning sõduritele palka ei makstud. Probleemi lahendamiseks jagasid (e läänistasid) valitsejad (süseräänid kõrgeimad feodaalid) oma ustavatele alamatele maad (feood e lään) koos talupoegadega.Maa saaja (feodaal e läänimees) kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka
Lõplikult kujunes absolutistlik riigikord välja uusaja algul (16.- 17.sajandil). Keskaegne ühiskond KESKAEG 6 2. KESKAEGNE FEODAALKORRALDUS: 2.1. Feodaalkorra teke ja olemus: Varakeskaegses Euroopas, mida ründasid põhjast viikingid, idast ungarlaste hõimud ja lõunast araablased, suurenes vajadus tugeva ratsaväe järele. Samas olid varustus ja sõdimiseks sobilikud hobused kallid, valitses naturaalmajandus ning sõduritele palka ei makstud. Probleemi lahendamiseks jagasid (e läänistasid) valitsejad (süseräänid kõrgeimad feodaalid) oma ustavatele alamatele maad (feood e lään) koos talupoegadega.Maa saaja (feodaal e läänimees) kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt (n sõjavangist
oma perekonnale) heldekäelisus(sõjakäikudel ja turniiridel saadud saak jagati) vahvus(vapper, aus, reeglitest kinnipidav). 10.Rüütlik saamise etapid §196 aastaselt läks öaps senjööri perekonda paaz pidi õppoima armastust, häid kombeid, käis jahiretketel kaasas.13 a. Saab paazist skvaier e. Kannupoissta hakkab õpopima võitlust ja on ka rüütlile lahingutes kannupoisiks. 1821 a lüüeakse ta rüütliksviiakse läbi puhastav kümblus. Skvaier peab terve öö kabelis oma varustust valvama, hommikul vahetatakse riided(ta saab punase keebi, valge kuue, jalas on tal pruunid jalanõud) Talle pannakse vööle mõõk millega on talle eelnevalt lapiti õlale löödud. 11.Vaimulikud rüütliordud §19rajati Pühale Maale kättevõidetud valduste kaitseks paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad.Liikmed andsid mungatõotuse. Johanniitide e
VARAKESKAEG (476 – 1054) Suur rahvasterändamine algas 370-ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse ning purustasid gootide väe, mis omakorda pani viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest. Olulist kriisi ei
Karl Suur - Frangi riigi kuningas ja Rooma ehk Frangi keiser. pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. sõjaliselt äärmiselt edukas Augustinus - oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor. Tema õpetused moodustavad suure osa nii kiriku kui ka üldisest ajaloost William Vallutaja - oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile (William I nime all). Võib pidada tänapäevase Inglise kuningriigi rajajaks. Oma vallutamisega saavutas ta kogu Loode-Euroopa poliitilise ümberkorraldamise, millel olid püsivad tagajärjed nii Inglismaa kui Prantsusmaa jaoks. Johan Gutenberg - oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks
Riik ja Ühiskond Ühiskonna toimimise õiguslikud raamid. Ühiskonnakorraldus jagunes kolmeks: vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad/talupojad(laboratores) . Teoorias pidi igaüks teineteist täiendama, ent reaalselt poleks saanud sõjameeste ja vaimulike klassid ilma töötegijateta eksiteerida. Talupojad hoidsid oma tööga üleval nii vaimulikke kui sõjamehi, sõjamehed kaitsesid talupoegi ning kirikut ning vaimulikud pidid palvetama mõlemate eest, et nad pääseksid taevariiki. Laborator oli see, kelle majanduslik jõud oli küllaldane, et toota rohkem, kui teised. . Keskaeg ignoreeris täielikult tööd ja töölisi. Tööd peeti põlastusväärseks. Umbes 1000. aasta paiku ilmub ka funktsionaalne kolmikjaotus: religioosne, sõjaline ja majanduslik. Selle skeemi eesmärgiks oli hoida töölisi majanduslikku klassi ülejäänud kahe klassi alluvuses. Kolmeosaline skeem oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Räägitakse küll klassidest, ent tegelikult kutsuti neid toona o
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii
a. vallutas frankide kuningas Chlodovech Gallia (enam-vähem kaasaegne Prantsusmaa) ning asutas seal Frangi kuningriigi. 568. a. vallutasid langobardid Põhja-Itaalia (langobard - Lombardia) idagootidelt. Järgnevalt jäid Lõuna- ja Põhja-Itaalia erinevate riikide koosseisu pea 1300 aastaks, kuni Itaalia ühendamiseni 1860. a. Feodaalkorra kujunemine Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust*, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas** ning teenrit, kes varustuse korras hoidis. Lisaks neile vajas rüütel 1-3 kerges relvastuses ratsanikku luureks jm kiirust nõudvate ülesannete täitmiseks ja 1-3 jalaväelast valvuriteks
Euroopa kesk- ja varauusaeg Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida-Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhted Rooma põlise elanikkonnaga
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa 376. kuni 382. aastani kest
Suuri linnuseid võisid endale lubada suurfeodaalid, kuid paljudel rüütlitel polnudki oma linnust. Nad elasid tavaliselt senjööri linnuses ja moodustasid msenjööri kaaskonna. Rüütli perekond elas tavaliselt ühes suures voodis ja külmal aastaajal andis sooja paremal juhul kamin. Seetõttu soojendati end sageli eelkõige tekkide ja karusnahksete rõivastega. Veevärki linnustes ei olnud ja hügieenile suurt tähelpanue ei pööratud. Rüütel sõdis ratsa. Tema peamised relvad olid pikk oda ja kahe teraga mõõk. Teises käes kandis rüütel kilpi ja peas kiivrit. Sageli kasutasid rüülid ka rõngassärke. Sellist rüütlit oli väga raske tappa, kuid raske relvastuse tõttu oli ta jalgsi võideldes kohmakas. Rüütliväed olid tavalised väiksed ja ohtlik oli juba mõnisada meest. Valdav osa feodaalidest olid kirjaoskamatud ja seevastu armastati süüa, juua ja pidutseda. Väga levinud oli ka jahipidamine, kus kasutati väljaõpetatud koeri
Väljakaevamiste ja kroonikate põhjal on enam-vähem mingi ettekujutus saadud, mis varustust Muistse vabadusvõitluse ajal kasutati. Ristirüütlite tulekuga kaasnes ka uute relvade kasutuselevõtt eestlaste seas, nii et raske on määrata, kumb pool leitud relva kasutanud oli. Järgnevalt teeme juttu mõnedest tähtsamatest relvadest, mis eestlaste käes kasutust leidsid. Käsirelvad Oda Oda on olnud läbi muinasaja kõige levinum relv, seda nii eestlaste kui ka teiste rahvaste käes. Põhjusteks on tema valmistamise lihtsus, suur efektiivsus lahingus ning rakendusvõimaluste rohkus. Oda koosnes kahest osast: vars ja odaots. Varred olid valmistatud puidust, odaotsad metallist, tavaliselt rauast. Odaotsa kuju võis väga palju varieeruda, olenevalt oda otstarbest või asukohast, kus oda valmistati. Teada on, et osadel riikidel või rahvastel olid ainult neile iseloomulikud odaotsad, eestlastel midagi väga erilist ei olnud.
· Päritolulu kõrval oli oluline ka kasvatus, sõjaline treening. · 7-aastaselt alustas rüütel paazina aadliperekonnas (seltskonnas käitumine, head kombed) 15-aastaselt kannupoiss (rüütli relvakandja, saatja, võitlusvõtete õppimine) 20-aastaselt löödi rüütliks. Tseremoonia segu ilmalikust ning vaimulikust (Viimane öö palvetamine ning relvade valvamine, seejärel rüütlielu reeglite meeldetuletus, pidulik riietumine ning lõpetuseks vanne. Seejärel anti rüütlile kuldsed kannused, mõõgavöö ning mõõgaga lapiti õlale, mis kinnistas rüütliks saamise.) Vaimulikud rüütliordud. Ristisõdade ajal rajati Pühal Maal kättevõidetud valduste kaitseks paavstile alluvad vennaskonnad. Liikmed andsid mungatõotuse, loobusid ilmalikust elust täiel määral ning pühendusid ristiusu kaitsele. Johanniitide ordu (hospitaliitide ordu), Templiordu, Saksa ordu. Kiriku ja inimeste silmis esindasid nad sõjamehe ideaali.