Holokaust-juutide massiline hävitamine Atlandi harta-SM vastase võitluse eesmärkide kogum(14 aug. 1941) ÜRO-Ühinenud Rahvase Organisatsioon(1945) Talvesõda- Soome ja NSVL vahel(nov 1939-märts 1940) Jätkusõda- Soome polnud rahul Talvesõja tulemustega (25 juuni 1941-19 sept 1944) El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6.august 1945 Nagasaki-Fat man 9.aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis. Rommel- SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas. Churhill Briti peaminister 1943-te...
aastani vähenes tööstustoodangu maht peaaegu poole võrra. Kümned miljonid inimesed jäid tööta ja nälga. Selleks, et kriisist üle saada alandati kaupade hindu, vähendati tootmist, vallandati töölisi. Massilise vallandamisega seoses suurenes tööjõu pakkumine. See tõi kaasa palkade languse, millega vähenes elanikkonna ostujõud. Kuna enam ei suudetud endiselt osta, siis kandus ületootmine ka teistesse majandusharudesse. 8. F. D. Roosvelt ja tema ,,Uus kurss" · 1932. a novembris toimusid USA-s presidendivalimised, kus võitjaks osutus Fr. D. Roosevelt. · USA president hakkas viima läbi erakorralisi reforme, mille sisuks oli majanduse riiklik reguleerimine. · Ergutati tööstust looma uusi töökohti · Pllumajanduses hakkasid farmeritele maksma hüvitusraha toodangu vähenemise eest
Franco Hispaania diktaator Mussolini Itaalia diktaator Churchill Briti riigitegelane Gaulle Vabadusliikumise juht Pr, hiljem president Molotov NSVL välisminister Roosvelt USA president Ribbentrop Natsi-Saksamaa välisminister. KONVERENTSID TEHERAN 28.11-1.12 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimus, kohtusid Sm vastu võitlevate riikide juhid ja leppisid kokku edasised sõjaplaanid. JALTA 4.-11-02 1945 Jalta linnas toimus, võtsid osa Stalin, Churchill ja Roosvelt kõlastati Sm lõpliku purustamise ja sõjajärgne maailmakorraldus. POTSDAM 17. juuli-2.aug 1945 USA, SB, NSVL juhid arutasid SM sõjajärgset korraldust, kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. MRP 23.aug 1939 leping NSVL ja Vm vahel, mille järgi ei tungi nad üksteisele kallale ja jagasid Euroopa omavahel (Sm- L-Poola, Leedu, Vm Soome, Eesti, Läti, I-Poola). 1942 SB ja NSVL sõlmisid sõjalise liidu lepingu, USA purustas Midway merelahingus
kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president W.Wilson (1913-1921) F.D. Roosvelt (1933-1945) Suurbritannia monarh / kuningas peaminister George V (1910-1936) Edward VIII (1936) George VI (1936-1952) Prantsusmaa president peaminister 4) USA-s ja Ing-l kaheparteisüsteem, Pr mitmeparteiline süsteem 5) Sisepoliitiline elu oli neis riikides 1919-1939 suhteliselt stabiilne, väiksemad kriisid ja rahutused olid tingitud majanduskriisidest. Ameerika Ühendriigid
VÕITLEVAD POOLED: Teljeriigid:Saksamaa Liitlased:Suurbritannia Jaapan NSV Itaalia USA Prantsusmaa Kolmikpakt: 1940a. 27. sept. Sm, Itaalia, Jaapani vahel Berliinis Millega võeti endale kohustus üksteist Igati toetada. Atlandi harta: 1941a. 14. aug Kirjutasid Roosvelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. KONVERENTSID: Teheran 28.nov-1.dets. 1943a. Potsdam 17. juuli-2.aug. 1945a. Jalta 4-11veebr. 1945a. LAHINGUD: Lahing Kurski all 1943a. Juuli-August. Stalingradi lahing 17. juuli 1942a. 2. veebr. 1943a. Midway mere lahing 3-7 juuni 1942 Moskva lahing 1941a. 1941a. MÕISTED: Komiterni-vastane pakt lood 1936a. nov. Sm ja Jaapani vaheline kokkulepe , mis nägi
Kokku 11 riiki Kokku 61 riiki Rinded: Idarinne- seal toimusid suuremad lahinud, NSVL Suur Isamaasõda: Leningradi piiramine,Talvelahing (41-42), Sevastoopoli ründamine,Stalingradi lahing, Talvelahing (42-43) (43-44), Narva lahing (1944), Sinimägede lahing Läänerinne-Kummalinesõda(39-40), Saksa okupeerib Taani ja Norra, vallutab Belgia, Lukemburgi ja Hollandi Liitlaste kokkusaamised: Teherani konverts-28.november-1.detsember 1943, Churchill, Stalin, Roosvelt. Otsustati: 1) USA ja Inglismaa avavad teise rinde 2) NSVL kohustus päast Saksamaa pustamist välja astuda Jaapani vastu 3) USA ja Inglismaa olid nõud tunnustama NSVLi 1941.a piire (st ka Baltimumi okupeerimist) 4) otsustatoi ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid. Jalta konverents-4.-11. Veebruar 1945, Roosvelt, Churchill, Stalin, kuulutaisd kavatsusest taastada demokraatliku korra vabade valmiste teel kõikides Saksa okupatsioonist. Potsdami konveents-17.juuli-2
Sisepoliitiline elu Majandus Välispoliitika Igapäevaelu Palju skandaale Vabariik Vabaturumajandus Maailma juhtivam riik Uus tehnika, uus tootmisviis Sekkusid Euroopa asjadesse Dzassiajastu President Franklin Delano Roosvelt Demokraadid Tarbekaupade hulgitootmine Jäi eemale Rahvasteliidust Pilvelõhkujad Kuritegevuse kasv Vabariiklased Elavnes ehitustegevus Isolatsionism Kaheparteisüsteem Ametiühingud Mõju suurenemine Ladina- Maffia Ameerikale
x KAUPADE ÜLETOOTMINE: KAUPU TOODETI ROHKEM, KUI INIMESED SUUTSID NEID OSTA VALE MAJANDAMINE: x VÕETI PALJU LAENE, ET KIIREST RIKASTUDA VÕI OSTA TARBEKAUPU, LAENUKOORMUS MUUTUS ÜLELIIA SUUREKS 9. MIDA TEGI ROOSVELTI ADMINISTRATSIOON KRIISIST ÜLESAAMISEKS? 1932.A. VALITI USA PRESIDENDIKS ROOSEVELT. TA INNUSTAS OMA RAHVAST TEGUTSEMA, ET ELU MUUTUKS PAREMAKS. TA ASUS RIIGIS KORRALDAMA ÜMBERKORRALDUSI EHK REFORME. KOOSTATI TEGEVUSKAVA, MIDA ROOSVELT NIMETAS NEW DEAL`IKS 8UUS KAVA). SEE KAVA PIDI ERGUTAMA TÖÖSTUST NING LOOMA UUSI TÖÖKOHTI. TEMA ÜMBERKORRALDUSED KANDSID VILJA AMEERIKA MAJANDUSE OLUKORD PARANES, KUID LÕPLIKULT TOIBUTI KRIISI TAGAJÄRGEDEST PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA MÕISTED REPARATSIOON - KAHJU TÄIELIK HÜVITAMINE SÕJA VÕITJALE INFLATSIOON - RAHA OSTUJÕU LANGUS JA HINDADE TÕUS ,,NEW DEALS" EHK ,,UUS KURSS" - ÕIGUSAKTID; REFORMID AGRESSOR - SÕJAALGATAJA JA VALLUTAJA
vastupealetungi tema tagalale. Saksa armee sattus piiramisrõngasse. Paulus alistus 2. veebruar 1943.a. Teherani konverents 1943. aastal toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus esimest korda kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal otsustati Saksamaa purustamine ja teise rinde avamine Prantsusmaal. Teise rinde avamine toimus 6.juuni 1944. Jalta konverents 1945.aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jaltas konverents, millest taas võtsid osa Stalin, Churchill ja Roosvelt. Seal otsustati Saksamaa lõplik purustamine ja sõjajärgne maailma korraldus. Potsdami konverents 1945.aasta juulis-augustis toimus Potsdami konverents, kus arutasid USA, Suurbritannia ja NSV Liidu juht Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Seal otsustati anda sõjakurjategijad kohtu alla. Saksamaa kapituleerumine Natsi-Saksamaa lõppu tähistas Berliini vallutamine.7.-8.mail 1945.aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele
1945. aastast said USA ja NSVL rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta IdaEuroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Võitluse eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. 1945.aasta veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid osa Stalin, Roosvelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. 1946.aastal esines Churchill USA linnas Fultonis kõnega, milles kutsus üles võitlema kommunismi ohu vastu. Seal rääkis ta Nõukogude Liidu katsetest eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. külma sõja võitsid lääneriigid
Eesti, Läti, suurem osa Poolast 1941 El-Alameni lahing Põhja- Saksamaale: osa Lääne- Aafrikas Poolast, Leedu Moskva lahing Avalik osa: mitte kallaletung. Ameerika liitus sõjaga. 1939 september 14. August 1941 W. Churchill ja F. D. Roosvelt kirjutasid alla Atlandi Lepingu muutmine: Saksamaale hartale. suurem osa Poolast, NL-ile Leedu ja Ida-Poola. 7. detsember 1941 1939 november 1940 märts Jaapani rünnak USA laevastiku 1943 peabaasile Pearl Harbour'is. Talvesõda Teherani konverents USA sai lüüa (häbipäev).
USA Senat ei ratifitseerinud Rahvasteliidu põhikirja ja USA viljeles edasi isolatsionismi - hoiduti poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi. Tegelikust isolatsionismist rääkida ei saa, sest: o USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (Dawesi plaan) o USA huvid olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni Roosvelt jätkas isolatsionismi kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta (7.12.1941) o majanduskriisi ajal 1932 keelduvad Euroopa riigid tasumast USAle sõjavõlgu (va Soome, kes maksab kõik ära 1976.aastaks, Soome võlg oli suhteliselt väike võrreldes kasvõi Balti riikidega) o 1934 sõlmitakse diplomaatilised suhted NSVL-iga o 1935 neutraliteediseadus - keeld müüa või saata relvi sõdivatele riikidele, tühistatakse 1939 1
Maailmamajandus kahe sõja vahel USA oli ainus sõjast kasusaaja sest: 1. Suurbritannia tootmine jääb USA omale alla 2. USA tarnib sõjatehnikat ja annab laene 3. USA muutub Euroopa võlausaldajaks 4. Saksamaa majanduses toimuvad segased ajad Hüperinflatsioon on raha väärtuse hüppeline kahanemine. See tekib, sest kõikides riikides püütakse majandust kiiresti jalule aidata. Riik hakkab raha juurde trükkima ning ettevõtetele laene andma. Saksamaal oli kõige kriitilisem aasta 1923. Kahanes enim keskklassi jõukus, sest inimeste säästud kadusid. Inflatsioon ulatus 1923. aasta oktoobris 30000%. Otsustati, et katteta raha enam ei trükita ning raha seotakse kinnisvara ja maaga. Saksamaa: Hitler saab võidutseda, Prantsusmaale ja Suurbritanniale oli vaja maksta võlga ning ka sõda kaotati. Majanduse õitseng: Leiutati esimene elektriline pesumasin, tolmuimeja. Ford sai käima autotööstuse. 24.okroober 1929 toimus tohutu börsikrahh ning lang...
vägesid mujal. Normandia dessant - 6. juuni 1944 – juuli keskpaik 1944. Tähistas USA, Kanada, Suurbritannia ja teiste liitlasvägede maabumist Normadiasse. Saksamaa ei oodanud seda lahingut. Sinimägede lahing - Toimus 25.juulist 19. septembrini 1944. aastal Eestis. Toimus Natsi- Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. NL võitis. 2. Liitlaste konverentsid Teherani konverents : Toimus 28. november - 1. detsember 1943 Teheranis (Iraani pealinn). Suurbritanniat esindas Churchill, USA-d Roosvelt ja NSVL-i Stalin. Nõudsid kapitulatsiooni Saksamaalt, arutasid ning leppisid teised sõjaplaanid kokku. Jalta konverents : Toimus 4.-11. veebruar 1945 NSV Liidus Krimmis Livaadia palees. Osalesid NL, USA ja Suurbritannia. Nende eesmärk oli ära jagada II maailmasõjajärgne Euroopa ja Aasia. Otsustati ka Baltiriikide saatus. Potsdamikonverents : Toimus 1945. Aasta 17. Juulist 2. Augustini Potsdamis. Kolm võitja riiki otsustasid Saksamaa
1935-Saksa tühistas Versaillesi ja Locarno. Itaalia ründas Etioopiat. 1936-Saksa väed Reini tsooni. Saksa ja Jaapani komiternivastane pakt. 1936-39-Hisp kodusõda. Rahvarinde vastane tegevus. Keelati relvade vedu Hispi. Franco diktatuur. 1938 14.märts-Austria ansluss. 1938 29.sept.-Müncheni kokkulepe Ing, Pra, Ita, Saksa vahel. 1939 15.märts-Tsehhi täielik hävimine 1939 22.märts-Klaipede ühendamine saksaga 1939 31.märts-SuurB ja Prantsus toetada Poolat. 1939 23.aug-MRP Saksa ja NSV vahel. 10a mitte rünnata 1939 1.sept-II MS algus 1939 3.sept-Prantsuse ja SuurB saksale sõja. 1939 17.sept-NSV kallale Poolale. 1939 28.sept-Eesti baaside leping. 1939 5.okt-Läti baaside leping. 1939 10.okt-Leedu baaside leping. 1939 18.okt-NSV üksused eestisse. 1939 30.nov-1940 12.märts-Talvesõda 1940 9.apr-Saksa hõivab Taani ja ründab Norrat. 1940 14.jun-NSV Ultimaatium Leedule, täiendavad väed. 1940 16.jun-Eesti ja Läti Ultimaatium 1940 17.jun-Balti täielik...
John Maynard Keynes(1883-1946) 1930. aastatel loodud majandusteooria autor Keynesi sõnul, ei suuda majandus ise end reguleerida, et vältida kriise Riik peab majandusse sekkuma eesmärgil TURGUTADA TARBIMIST, et nii suurendada NÕUDLUST Keinsiaanluse olemuseks seisukoht, et kontrollitava inflatsiooni abil riigil võimalik majanduskriis ületada Miks oli suhtumine Roosevelti väga vastuoluline? Paljud inimesed arvasid, et kui Roosvelt on rikas, siis ta toetab ka neid. Ärimehed ei sallinud, et Roosvelti ajal Valge maja üha rohkem sekkus majandusse ja püüdis seda reguleerida. Ärimehed süüdistasid presidenti diktaatorlike meetodite Leidus ka neid, kes pidasid Roosevelt kommunistiks Kuidas mõjutas majanduskriis Saksamaad? 1930. aastal levis Ameerika majanduskriis Euroopasse Kõige raskemal kujul tabas kriis Saksamaad Põhjus: Saksamaa majandus oli Dawesi Plaani alusel tihedalt seotud Ameerika
Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. USA SBR Prantusmaa · Presidentaalne · Parlamentaarne · Parlamentaarne vabariik monarhia vabariik · Riigipea president : · Riigipea · Riigipea president W.Wilson (1913-1921). monarh/kuningas · Valitsusjuht F.D. Roosvelt (1933- George V (1910-1936) peaminister. 1945) Edward VIII (1936) · Mitmeparteiline · Valitsusjuht president George VI (1936-1952) süsteem · Kaheparteiline · Valitusjuht süsteem peaminister · Kaheparteiline süsteem Ameerika Ühendriigid
sotsiaalhoolekanne, abirahad ja paindlik maksukorraldus. Raha tuleb juurde trükkida, et tekitada inflatsioon, mis ravib majandust. Tuleb muuta suhtumist eelarvesse see võib olla defitsiidiga. · FRANKLIN DELANO ROOSVELT: Tuleb võimule 1932. aasta presidendivalimistel ning hakkab koheselt rakendama Keynesi majandusteooriat. 1933. aastal kuulutas välja New deal ´i ehk reformiprogrammi, mis lähtub kesianismist. Kui Roosvelt sai võimule, hakkas ta ka koheselt seadusandlust muutma. Lõpuks lõpetab keeluseaduse. Dollar devalveeriti, loobutakse kulla standardist. Loob kontrolli panganduse üle, ning annab raha funktsioneerivatele pankadele. Loob
Müncheni kokkulepe: Kes osalesid? Müncheni konverentsil osalesid Suurbritannia (Neville Chamberlain), Saksamaa (Adolf Hitler), Prantsusmaa (Edouard Daladier) ja Itaalia (Benito Mussolini). Mis kokkulepiti? Müncheni konverentsil loovutati Tsehhoslovakkia Sueedimaa alad Saksamaale. Mis tulemus oli? Müncheni kokkuleppe omas pigem negatiivseid tagajärgi. Nimelt loovutati Sueedimaa sakslastele sooviga ära hoida sõda. Kuigi hiljem selgus, et see ei peatanud Saksamaad ning Tsehhoslovakkia tundis ennast selle leppega Euroopa poolt reedetuna. Austria ansluss: Kes osalesid? Austria ja Saksamaa Mis kokkulepiti? Austria liitmine Saksamaaga, kusjuures Austria erilist vastupanu ei osutanud, oli palju neid, kes Saksamaaga ühinemist pooldasid Mis tulemus oli? Austria kaotas oma iseseisvuse ning liideti nö Suur-Saksamaaga. Molotovi-Ribbentropi pakt: Kes osalesid? NSV (Vjatseslav Molotov) ja Saksamaa (Joachim von Ribbentrop). Mis kokkulepiti?...
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: *Lagunesid suured monarhiad- impeerimud(Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi) *Uute riikide hulgas oli rohkem vabariike , kui monarhiaid, paljudes riikides, kehtestati demokraatlik riigikord. *Laienes sisemine demokraatia- üldine valimis õigus naistele. Demokraatilikud ideoloogiad- A.Demokraatlikud: Parempoolsed: Liberaalid-vabadused, vaba turumajandus, Konservatiivid- (asusisd toetama vaba turu reforme) pereesksus. Vasakpoolsed: Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid- (tööerakond) sotsiaalsed õigust, suuremat riigi abi. B.Mittedemokraatlikud: Vasakpoolsed: kommunistid- klassivõitlus, tööklassi diktatuur. Parempoolsed:natsionaalsotsialistid ja fasistid- Rahva ühtlus, tugev võim mõju kasvas peale I maailmasõda. Sõja järgne kriis eriti Saksamaal. Suurbritannia- Probleemid majanduses:* ei olnud maailma esimene ja juh...
kodanikuõigused ja -vabadused. 12* Riigikorralduselt olid: 34* USA presidentaalne vabariik 35* Suurbritannia parlamentaarne monarhia 36* Prantsusmaa parlamentaarne vabariik 13* Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president: president W.Wilson (1913-1921)DP H.Hoover (1929-1933)VP F.D. Roosvelt (1933-1945)DP Suurbritannia monarh / kuningas: peaminister George V (1910-1936) Edward VIII (1936) George VI (1936-1952) Prantsusmaa president peaminister 11* USA-s ja Suurbritannias valitses kaheparteisüsteem, Prantsusmaal mitmeparteiline süsteem. 12* Sisepoliitiline elu oli neis riikides 1919-1939 suhteliselt stabiilne; väiksemad kriisid ja rahutused olid tingitud majanduskriisidest. 2.1.1
6 jun. 1944a. Maabusid USA,suurb, Kanada ja poola sõjajõud lääneprantsusmaal normandias. Esialgu õnnestus saksa väed liitlaste pealetungi küll pidurdada aga pärast ägedaid lah hakkas sakslaste kaitse lagunema. Sep, sõlmiti nõukogudesoome vaherahu millega lõppes jätkusõda. 8. Teharaani, jalta ja potsdani konverentsid. 1943a. Lõpul toimus iraani pealinnas konverents. Seal kohtusid esimest korda hitleri vastase koalitsiooni kolme kohaline tähtsama riigi juhid: stalin, roosvelt ja chinchill. Konverentsil otsustati et usa ja suurb, avavad prantsusmaal teiserinde ja alustavad pealetungi sakslaste vastu normandias. 1945a julaug toimunud Potsdani kon. Arutasid usa suurb. Ja NSVL juhi saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. 9.Jaapani II MS algus. Kuna sõjatähelepanu oli pööratud euroopale, sis kasutas seda jaapan ära et kehtestas oma ülemvõim idaaasias. Nende plaan oli rünanta USAd. 7det
mustanahaliste halvasti suhtumine, Euroopas ja Aasiast tulnud immigrantide vahel probleemid. Tööstusturistid ja pankade idee luua isiklik monopol. Tööstusliikumis esindas ametiühin. Ameerika Tööstuskonföderatsioon, kuhu kuulusid ainult kvalifitseeritud töölised. 1905. loodi Maailma Tööstustöölised, kuhu kuuluasid ka vaesemad töölised. 20. sajandil hakkas USA maailmamajandus poliitikas areenile tõusma. Presidendiks Roosvelt, kes valiti üldvalimistel mitte parlamendi poolt. Wilson kehtestas ,,uue vabaduse" ehk andis sotiaalsed tagatised vaestele ja pooldas USA aktiivsemat sekkumist maailmapoliitikasse. Sõidvad pooled : Antant vs Kolmikliit Prantsusmaa -> Saksamaa Inglismaa -> Austra-Ungari Venemaa -> Itaalia (1915) (Hiljem liitub 1915.a liituvad Türgi ja Bulgaaria Itaalia ja USA)
Ameerika poliitiku järgi). Kaasnesid ka näljahädad, sest polnud raha, et süüa osta. Need õnnelikud, kes olid suutnud oma majandusliku seisu säilitada või mitte väga palju sellest kaotada, korraldasid vaesematele supikööke, et nad saaksid natukenegi süüa. Kriisi ajal toimusid Ameerikas presidendi valimised, mille võitis Franklin Delano Roosevelt, kes soovis rahvale pakkuda kolme asja Kergendust, Taassündi ja Reforme. Valimiskampaania ajal võitis Roosvelt inimeste südamed oma ,,Uue kursi" (New Deal) plaaniga. See nägi ette, et riik hakkab sekkuma majandusse, peamiselt toetati nelja valdkonda: pangandust, kus taastati inimeste hoiused; põllumajandust, kus riik hakkas maksma farmeritele, et nad toodaksid vähem kaupu; toetati töötuid sellega, et loodi uusi töökohti, inimesed said nüüd palka ja majandus hakkas tasapisi elavnema; samuti pandi alus riiklikule
presidendiks F. D. Roosevelt. New deal (1933. märtsis juuni), majandus hakkas ülesmäge minema. 1938 teine majanduskriis. Koostati Saksamaa abistamiseks Dowesi ja Jongi plaan, eesmärgiks luua Euroopas norm. maj. situatsioon, millega kaasneks ka poliitiline stabiilsus. Briandi-Kellogi pakt nägi ette sõjalisest jõust loobumist riikidevahelistes suhetes. 1935. a. võeti vastu neutraliteediseadus, mis eeldas Ühendriikide mitteosalemist Euroopa poliitilistes liitudes. 1933. otsustas Roosvelt sisse seada diplomaatilised suhted NSV Liiduga. Korruptsioon on ametiisiku õiguste ja ametiseisuse kasutamine isikliku rikastumise eesmärgil, altkäemaks. Majanduslik liberalism on seisukoht, mille järgi riigikontroll maj. üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism on välispoliitiline suund, mis pooldab riigi erald. maailma poliitikast ja teiste riikide konfliktidesse mittesekkumist. Sõja- ja sellele järgnenud
Demokraatiad ja diktatuurid Demokraatiaks nimetatakse ühiskonna organisatsioonivormi, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat, kus otsuseid teeb rahvas, ja esindusdemokraatiat ehk vahenduslikku demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Majandusvaldkonnas on demokraatiale omane vaba turumajandus, vaba konkurents ning riigi osakaal ei ole domineeriv. Demokraatlikus ühiskonnas on vabad valimised, mitmeparteilisus, pluralism ehk mitmekesisus, opositsioonide olemasolu ning kehtivad kodanikuvabadused, -õigused ja inimõigused. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Sellises riigis on ideoloogia vallas palju eri võimalusi ning diskussiooni võimalused. Ideoloogiad jagunevad: 1) konservatism - vaba turu pooldamine, riigi vähene ...
tunnetele. Proovin võimalikult palju kuulata ja mõista teiste inimeste tundeid. Üritan alati anda sõpradele ja perekonnale nõu võimalikult neutraalseks jäädes. Proovin vältida võimalikult palju enesekeskset suhtumist. Pööran tähelepanu teistele, et nad saaksid tunda ennast minu jaoks täthsatena ja loodan, et neile jääb alatiseks tunne, et ma olen nende jaoks alati olemas. Endast rääkides ei jõua me kuhugi. On ka Theodore Roosvelt öelnud: ,,Parim tee inimese südamesse on kõnelda talle asjadest, mida ta kõige enam hindab." Tänapäeval on üha rohkem abielulahutusi, mis tulenevad inimese uhkusest ja minakesksest elulaadist. Henry Jameson öelnud: ,,Esimene asi, mida inimestega suhtlemisel tuleb õppida, on oskus lasta teisi omal viisil õnnelik olla-eeldades muidugi, et nende harjumused meie omi häirima ei hakka." Ärge püüdke oma elukaaslast ümber kujundada. Üks põhjusi, miks paljud roosilised
Koostaja: P.Reimer 9 Riik Riigipea Valitsusjuht Ameerika president: president Ühendriigid W.Wilson (1913-1921)DP W.Harding (1921-1923) VP C.Coolidge (1923-1929) VP H.Hoover (1929-1933)VP F.D. Roosvelt (1933- 1945)DP Suurbritannia president: peaminister George V (1910-1936) Edward VIII (1936) George VI (1936-1952) Prantsusmaa president peaminister 2.2. Ameerika Ühendriigid kahe maailmasõja vahel: I maailmasõda andis USA-le majandusliku võimsuse - kui enne sõda tuli
Ameerika tundus kõigile unelmate ning kõigi võimaluste maana. Selle ehtsaks näiteks oli president Herbert Hoover. Paraku seda valusam oli 1929.aastal alanud majanduskriis. Kui ühendriikides tehti lõpp alkoholi müümisele, hakkas selle levitamisega tegelema kuritegelik organisatsioon ehk MAFFIA . 1932.aastal valiti presidendiks F.D.Roosvelt. New Deal- majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimist, mis tekitab elanike sissetuleku suurenemist. Roosvelt tõstis makse, kuid sellest ei piisanud, et oma kurssi täita. Ameerika võlad suurenesid veelgi! 5. Inglismaa Inglismaa ei suutnud piisavalt kiiresti minna kaasa moodsate tehnoloogiate ja uuendustega. Kivisüsi oli muutunud teisejärguliseks nafta kõrval. Tekstiilitööstusele andis hoobi pidev moe muutumine. Töölispartei. sai algselt võimule. II x võimutsesid konservatiivid. Kõigele vaatamata jäi poliitiline olukord siiski stabiilseks. 6. Prantsusmaa
USA valitsemiskorraldus oli demokraatlik. Kuna Ameerika oli tugevate demokraatlike traditsioonidega riik, hoidis see ära sealse diktatuuri kehtestamise. Ameerikas oli kaks parteid: Demokraatlik ja Vabariiklik partei, mis võimu saamiseks omavahel võitlesid. Nii käiski võim käest-kätte. Nt 1920 aastal võitis presidendi valimised vabariiklaste kandidaat Warren G. Harding aga 1932 aastal jäi presidendi valimistel peale Demokraatlikust Parteist pärit Franklin D. Roosvelt. Nagu eelnevalt öeldud, oli Ameerika majanduslikult kõige edukam ja arenenum riik. Valitses majanduslik liberalism, mis tähendas, et riik ei reguleerinud majanduslikku elu ning tänu sellele toimus majanduses kriis tarbekaupade tootmise areng: võeti kasutusele uusimat tehnoloogiat ning arenesid välja uued tööstusharud, mis võimaldasid kaupade massitootmist. Nt võeti kasutusele konveier, millega läks kergemaks autode valmistamine ja
oma iseseisvust taastada. 15, Mida Tähendas Lääne mittetunnustamise poliitika ning kuidas muutus see Teherani konverentsil ja kuidas Külma sõja käigus? Balti riikide okupeerimisele ja annekteerimisele 1940. aastal vastas Lääs mittetunnustamispoliitikaga, mis tähendab, et Balti riikide liitmist MSVL-ga loeti õigus vastateks. NSVL-le ei antud välja Balti riikide kulda. Lubati taastada sõja käigus okupeeritud riikide iseseisvus. 1949. aastal Teherani konverentsil Ameerika president Roosvelt ütles, et ühendriigid loobuvad huvist Balti riikide saatuse vastu. Lääneriigid ei tunnustanud de jure Balti riikide liitmist. Külm sõda muutis uuesti olukorda. 12. juunil 1946. võttis Ühendriikide valitsus vastu memorandumi, milles kinnitati, et USA ei tunnusta Baltiriikide liitmist NSVL-ga. 16, Millised sündmused toetasid ja millised vähendasid metsavendade liikumist? Metsavennad olid end Nõukogude võimu eest varjanud ja/või selle vastu võidelnud inimesed.
kotti jäänud. Rakke-Väike-Maarja piirkonnas kohtusid eestlased kahel pool rinnet. Mandri-Eesti hõivamine käis väga kiirelt septembri lõpuks oli see vallututud. Siis järgnes vaid saarte vallutamine. 1944 aastal tegid eestlased katse iseseisvust taastada, kuid see oli juba alguses määratud ebaõnnestumisele. Esimene põhjus oli see, et puudus sõjavägi, mehed olid hajutatud eri vägede vahel. Teiseks oli toetuse puudumine Teherani konverentsil olid Churchill, Stalin ja Roosvelt kokku leppinud, et Eesti läheb NSVL-i alla. II maailmasõja tulemused Eestile Eesti läks NSVL-i alla ja oli seal kuni 1991. Eesti rahvaarv vähenes 220 000 inimese võrra, mis oli 1/4 riigi elanikest. Sinna alla käivad nii sõjas surma saanud, küüditatud, vangilaagrites olnud, suure põgenemise käigus Rootsi (paadipõgenikud) ja Saksamaale (koos vägedega) läinud. Saksamaalt liiguti paari aasta jooksul edasi kas USA-sse või Kanadasse. Eesti asustati venelastega. Purustati paljud linnad
Nii kaotajad kui ka võitjad osalesid Locarno konverentsil võrdsetena. Pandi paika Reini tagatispakett, mis määratles Saksamaa läänepiirid. Lepped polnud piisavalt konkreetsed, et hoida ära edaspidiseid konflikte. 9. Mis põhjustas suure depressiooni? Maailmamajanduse kokkuvarisemine kunstlikult kõrgeks aetud aktsiate hindade järsu languse tõttu. 10. Kuidas laienes demokraatia pärast I MS? USA: Kasvas kodanike jõukus. Valiti presidendiks demokraat Roosvelt, 1932.a, maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Riik asus toetama uute töökohtade loomist, organiseeris hädaabitöid. Kehtestati miinimumpalk nind max päeva pikkus. Riik reguleeris põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud. Inglismaal: Valimisreformiga suurenes valimisõiguslike isikute arv. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas. Prantsusmaa: Tööstusriik, Rahvarinde idee, mis avaldas võimaluse ka koostööks kodanlike
Ametlikult tugines Hitleri-vastane koalistioon augustis 1941 Roosvelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 1943.aasta lõpul toimunud Teherani konverentsil tegid lääneriigid Stalinile järjekordseid järeleandmisi, tunnustades NSVl 1941.aasta piire. 1945.aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jalta konverents, millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosvelt. Konverentsil otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Fransiscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Breliini vallutamine Jaanuaris 1945 läks Punaarmee pealetungile ning lõikas läbi ühenduse Saksamaa ja Ida-Preisi vahel. Ida-Preisimaal peeti meeleheitlikke lahinguid 1945.aasta aprillini, mil Königsbergi garnison oli sunnitud kapituleeruma.
1. 1935. Saksamaa taganeb Versaille lepinust: Keshtestab üldise sõjaväekohustuse-lennuvõgi ja sõjalaevastik. Hakati tootma uut sõjatehnikat-tankid, lennukid, sõjalaevad. Saarimaa liitub Saksamaaga. 1936 hõivati Reini tsoon ja viib sinna sõjatehnika. Astub välja rahvasteliidust. Sõjakolded maailmas: 1931 a Japan ründab Hiinat. P-Hiina vallutatakse. 2. 1935 Itaalia ründab Etioopiat. Vallutab ära. 3.Hispaania kodusõda. 1936-1939. Vabariiklased ja fankistid. Kindral Franco juhtis neid. Rahvasteliit ei lubanud teistel riikidel sekkuda kodusõtta. Saksa ja Itaalia toetavad frankiste ja NSVL toetab vabariiklasi, sest tahtsid levitada kommunismi euroopas. Kindral Franco võidab ja kehtestatakse Franco diktatuur. Hispaania ei selle tagajärjel ei sekku II maailmasõtta. Lääneriikide rahustamispoliitika: 1.Eesmärgiks panna sõdima kaks agressiivset riiki. Saksa-Itaalia ning Jaapan-NSVL. Saksa ja Inglismaa sõlmivad mereväekokkuleppe. Läänepoolne osa lä...
Seleta mõistet majanduslik liberalism? Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. 3. Leia seoseid vabaturumajanduse ja majandusliku õitsengu vahel USA-s 1920. Aastatel. Võeti kasutusele uusi tehnikaid ja tootmisviise. Tehti edusamme ka lennunduses. 4. Mil moel mõjutas keeluseadus kuritegevust USA-s? Tekkisid kuritegelikud rühmitused ja ühendused. Tekkis maffia. Toodi illegaalseid asju salaja üle piiri. 5. Milliseid takistusi kohtas Roosvelt uue kursi elluviimisel? Kongress lükkas tagasi osasi seaduseelnõusid, samuti ka Ülemkohus, kuid pärast andsid nad ikkagi alla. 6. Miks USA ei astunud Rahvasteliidu liikmeks? Sest nad ei tahtnud mitte teisi aidata, vaid oma valdusi suurendada. 7. Mil moel mõjutas neutraliteediseadus rahvusvahelist poliitikat? Ameerika ühendriigid hoidusid selle abil sõjalise ja majandusliku abi osutamisest Euroopa riikidele. Töövihik 1. Koosta 4-5-lauselised kokkuvõtted. 1.1
asemel andis selline aktsioon hoopis tõuke organiseeritus kuritegevuse e. Maffia tekkele, kes laiendas kiiresti oma mõjuvõimu salaalkoholi müües. Pärast keeluseaduse keelustamist, leidis maffia endale teised tegevusalad tegeledes kuritgevusega. Kuulus maffiaboss Al Capone. F. D. Roosevelt'i uus kurss (new deal), selle reformid- · Majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis omakorda eeldav elanike sissetuleku kasvu. · Roosvelt tõstis makse ja kuna sellest ei piisanud, suurendas ta ka järsult Ühendriikide riigivõlga. · Tööstuse elavdamiseks asus riik toetama uute töökohtade loomist. · Kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus, suurendati ametiühingute õigusi. · Riik hakkas rohkem hoolitsema abivajajate eest nt töötu abiraha ja pension. · Reguleeris põllumajandust, kehtestedes tootmispiirangud. Selle tulemusena hakkasid põllusaaduste hinnad taas kasvama.
organisatsiooni? Komintern Millist nime kandis enamlaste võimuorgan, kelle kätte läks võim peale oktoobripööret Eestis? Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Kuidas nimetatakse 1930. aastate teisel poolel Prantsusmaal kujunenud rahvaliikumist takistamaks äärmuslaste (fašistide) võimuletulekut? Rahvarinne Kes oli Eesti enamlane, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee juht? Jaan Anvelt Kes oli USA president, kes juhtis USA edukalt välja ülemaailmsest majanduskriisist? Roosvelt Kes oli nimekas Inglise majandusteadlane, kes pooldas majanduskriisist ülesaamise vahendina inflatsiooni? Keynes Kes oli Saksa natsionaalsotsialistide juht 1920.-1930. aastatel? Adolf Hitler Kes oli Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas? Johan Laidoner Kes oli Itaalia fašistide juht 1920.-1930. aastatel? Benito Mussolini Kes oli Nõukogude Liidu juht 1920.-1930. aastatel? Jossif Stalin Kes oli kuulsaim eestlasest enamlane, Sõja-Revolutsioonikomitee juht? Viktor Kingissepp
Idee siesnes selles, et majandus ei suuda iseennast reguleerida, seda peab tegem riik. Riik peab elavndama tootmist, andes ettevõtetele laenu, tehes ettevõtetesse investeeringuid. Lisaks peab riik laiendama ka tarbimist, hakates inimestele abirahasid maksma. Peab muutma suhtumist eelarvesse teatud suuruses puudujääk on lubatud. Peab juurde trükkima paberraha, aga riigi kontrolli all teatud ulatuses seda raha saab kasutada abiraha anmiseks. 1932 oli presidendikandidaat Roosvelt. Kriis oli 1932. aastaks jõudnud haripunkti. Roosvelti lubadus oli riik majanduskriisist välja tuua. Roosvelt sai presidendiks 1933. Oma ametisseastumise kõnes: ,,Ma luban rahvale uut kurssi." Kogu Roosvelti juhtimist kutsutaksegi uus kurss. Roosvelt sai kongressilt kaheks aastaks erakorralised volitused, et plaane ellu viia. Mida tehti? Pandi kinni kõik pangad ja tehti neis auditeerimine: uuesti avada lubati vaid need pangad, mis tunnistati elujõuliseks. Osadele pankadele andis riik laenu
USA · Arenes sõjajärgsel ajal kiiresti · Kasvas kodaniku jõukus · Kehtestati nn kuiv seadus (alkoholi tarbimise keeld), mis tõi kaasa kuritegevuse ehk maffia (salaalkohol) · Ka ajalehepoiss võis tõusta tööga miljonäriks · Ameerika rikkaim mees president Herbert Hoover, kes piiras riigi osalust majanduselus ja rõhutas vabaettevõtluse tähtsust · 1929. algas majanduskriis · Massiline vaesumine · 1932.a presidendiks demokraat Franklin Delano Roosvelt · Uus reformikava nimega New Deal ehk uus kurss, mis pidi kiirendama kriisist välja tulemist · Uus Kurss tarbimise kasv, elanike sissetulekute suurendamine · J.M. Keynesi teooria võis riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukalt inflatsiooni · Tänu sellele tõstei makse, millest polnud kasu, suurendades vaid USA riigivõlga TÄHTSAMAD REFORMID OLID: · Riigitoetus uutele töökohtadele, hädaabi toetus
eesel). Saab alguse ametiühingute liikumine (nagu töölisliikumine). Esimene on Tööfederatsioon, kes koondab ainult kvalifitseerituid ja põliseid töötajaid. Immigrandid koonsuvad oma ametiühingu federatsiooni IWW (1905). Nad hakkavad korraldama vägivaldseid streike. Tekkis väga tõsiseid kokkpõrkeid riigivõimu ja streikijate vahel. Võimu teostavad ainult vabariiklased. Esimene demokraatlik president alles pärast I MS. Kõige populaarseim president enne seda on Theodor Roosvelt (1901 1908, vabariiklane): · Trustide vastane võitlus · Loodushoiupoliitika (esimesed rahvuspargid) · Kaisukarude ristiisa (Teddy - Theodor) 2009-11-04 VÄLISPOLIITIKA
viidi vangilaagritesse. Algas saksa vägede taandumine Nõukogude Liidu pinnalt. 1943 aasta suvel tehti katse olukorda enda kasuks pöörata Kurski lahingus. Saksa väed üritasid vastupealetungi, kuid see oli suuresti viimane meeleheitlik katse ja kukkus läbi. 19343 aasta lõpuks olid Saksa väed tõrjutud NSVL-i 1939 aasta piiride taha (Enne seda, kui liideti eesti, Läti ja Leedu). 1943 aasta novembris-detsembris toimus kolme liitlase kohtumine Teheranis. USA-d esindas president Roosvelt, Inglismaad peaminister Churchill ja NSVL-i peasekretär Stalin. Arutati edasist sõjapidamist, eriti seda, kus avada teine rinne. Teatavasti olid Inglise ja Prantsuse väed Itaalias, sealt oleks saanud minna Balkanile. Nõukogude Liit oli aga väga vatu, sest nad pidasid seda tulevikus enda kontrollitavaks alaks, kuid Saksa vägede väljatõrjumisega ei oleks seda suudetud teha. Stalini kava oli aga Balkani ja Ida-Euroopa endale saamine. Nii nõuti, et rinne algaks Prantsusmaal ning
Kuna tegemist oli väga kuulsate välismaal tuntud inimestega, siis seetõttu ei saadud neid represeerida, Soldsenitsen saadeti maalt välja aga Sahharov saadeti pagendusse. Represeeritute ohjamine käis tavaliselt psühhiaatriahaiglas. 1982 Breznev sureb ja asemele tuleb Juri Andropov, Andropov sureb 1984 ja asemele tuleb Tsernenko, temagi sureb 1985. Siit peaks hakkama USA ajalgu esmaspäevane tund 19. veebruar on puudu Usa on võitjariik. Roosvelt on võimul altes 32 . Võimule saab Harry Truman. II maailmasõjas oli usa armees 12 miljonit meest. Kasutades Trumani uut kurssi demobiliseeritakse enamus. Sõjatööstus viidi üle rahuaegsele tootmisele. Truman nägi ohtu NSVLiidus. Pöördumatuks suunaks väispoliitikas on see et on loobutud isolatsionismist ja tehakse koostööd väisriikidega ja eriti euroopaga. 1949 teeb nato ja USA võtab endapeale vaba maailma ehk demokraatia kaitsmise
plaan).USA huvid antud perioodil olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni, kus kardeti Jaapani mõju suurenemist. 1922.a. sõlmiti USA algatusel Washingtoni leping (alla kirjutasid lisaks USA-le ka Vaikse ookeani piirkonnaga seotud Euroopa riigid ja Jaapan), millega nähti ette: mererelvastuse piiramine,Vaikse ookeani saarte demilitariseerimine (v.a. Havai), Jaapani vägede väljaviimine Vene Kaug-Idast. Roosvelt jätkas isolatsionismi (kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta 1941.detsembris); näiteks 1935a. vastu võetud neutraliteediseadus, millega keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele (tühistatakse 1939.a.). USA poliitika Ladina-Ameerikas: Vabariiklik Partei üritas USA mõju Ladina- Ameerika riikide üle suurendada, sekkudes nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja poliitiliselt; Demokraatlik Partei aga vähendada (Roosvelt tõi vägesid väja ja lubas mitte sekkuda riikide
kõik ja mingem üheskoos, ühendatud jõul edasi." 8 "Kas me ehitame üles Euroopa Ühendriigid" (W. Churchill) mai 1948 kui toimus Euroopa Konverents. Tuli Churchill taaskord oma kõnes välja teemaga: et end tuleb kokku võtta ja maailm päästa. Selleks tuleks ühendada edu ja seltsimehelikkus. Inimestele peab sisendama lootust, siis ehk jõutakse nii välja paremasse ajastusse. Nii ei peaks järeltulevad põlved. Kannatama riikide vahelises võitluses. 1941 kirjutasid Churchill ja Roosvelt alla dokumendile, millega teatasid, et nad ei soovi sõjas omakasu. Ja lubati säilitada riikide iseseisvus. 1945. määrati ka kindlaks Rahvaste liidu järglane ÜRO. Ühinenud Riikide Organisatsioon tegeles sõjast tingitud asumaade probleemidega. Asumaade probleem muudeti rahvusvaheliseks probleemiks. Nõukogude Liit nõudis, et tunnustataks asumaade ja sõltuvate riikide õigust olla iseseisvad. Sellega polnud nõus Inglismaa, Prantsusmaa ja USA . See jõustus 24
Sammuti õnnestus NSVL evakuuerida itta enamik sõjaks vajalikke tõõstus ettevõtteid. Ka hakkas lääne liidlased punaarmeed lend-lease süsteemi järgi valgustama. Jätkus pikk ja verine kurnamis sõda. Saksamaa lootused sõda kiiresti ära võita nurjusid täielikult pärast Moskva lahingu kaotamist 1941a lõppus. Ja selle järgenud punaarmee edukast vastu pealtungist. NSVLe hakkasid abi andma Usa ja Suurbritania. 14 agustil 1941 kirjutasid alla Winsten Churchill ja F.D. Roosvelt atlandi Haldale, milles deklaeerisd Saksmaa vastu sõda ja oma poliitika põhimõteid, lubadi taastada kõikide teise maailmasõjas sõltuvuse kaotand riigid. Atlandi Harta sõlmimisega astus USA sisuliselt sõtta, tema tohutu tööstus võimsus rakendati nüüd tööle võimu saamise nimel. 7septembril 1941 tegi Jaapani laevastik üllatus rünnaku USA laevastikku Vaikse ookeani pea baasile Pearl Harborisse.Selle õnnestunud löögiga tagas
Idarindel murti Leningradi blokaad. 1943 aasta juulis võtsid Sakslased Kurski kaarel ette viimase suure pealetungi, mis lopes täieliku ebaõnnestumisega. See tähendas murrangu lõppu sõja käigus. Aasta lõpus tõrjuti Saksa väed välja peaaegu kogu Ukrainast. Liitlasväed olid oma võidus juba täiesti kindlad ning tegid plane sõjajärgse maailma ümberkujundamiseks. Seejuures õnnestus Stalinil lääneriikidelt välja kaubelda suuri järeleandmisi. Nii nõustusid Roosvelt ja Churchill 1943. a. nov.-dets. Vahetusel toimunud Teherani konverentsil baltimaade jätmisega nõukogude liidule. II ms käigus satuusid alistatud riikides natside võimu alla miljonid juudid, slaavlased jt. Poola vallutamise järel 1939 aeti sealsed juudid nende kodudest välja ning suleti erireziimiga linnaosadesse- getodesse. Suurim geto rajati Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. 1941.a. algul andis Hitler käsu hakata juute koonduslaagris hukkama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
