Alpi aster Aster alpinus Alpi aster Aster alpinus · Kõrgus umbes 30 cm · Õitseb juuni juuli. Lillad õied. · Sobib vett läbilaskev muld. · Sobib kiviktaimlasse, peenra- ja äärislilleks Arendsi astilbe Astilbe x arendsii Arendsi astilbe Astilbe x arendsii · Mõned sordid: 'Rheiland' , 'Weisse Gloria' · Kõrgus 40-70 cm. · Õitseb juuli august. Erinevat värvi õitega. Enamlevinud sordid on roosakad või valged. · Sobib parasniiske huumusrikas muld · Pikaealine, põuakartlik. Sobib avalikele haljasaladele. Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii · Kõrgus 15-25 cm. · Samblataoline padjand. · Õied väikesed,valged, punased, roosad. Õitseb mais juunis. · Päikseline kuni poolvari. · Parasniiske huumusrikas muld. · Kasutamine: kiviktaimlas, püsilillepeenra eesäärele, surnuaiale.
Väikesed vastakad lehed on ovaalsed viljakat ja aprilli alguses . Majoraani seemned kuivatatult kala, suppide, ja viltjaskarvased. Taimed rohekashallid. Okste huumusrikast on väga väikesed, nad ei vaja liha ja kastmete tipus asuvad väikesed harunenud õisikud. Õied mulda. külvivagu, piisab mullapinnal maitsestamiseks. pisikesed, määrdunud-valged või roosakad. Õitseb tasaseks rullimisest. Tõusmed Ravimtaimena puhitust VI-IX. Tugevalõhnaline. ilmuvad 20-23 päevaga. Taimed leevendav, seedimist Eestis külmaõrn, pärit vahemeremaadest istutatakse avamaale öökülmade soodustav
Kummi-viigipuu e. Kummipuu Ficus elastica Paiknemine Viigipuud on üldjuhul troopilised taimed, mis kasvavad looduses lõuna ja ida Aasia dzunglites. Iseloomulikud omadused Kahekojaline taim. See puu võib kasvada 30-50m kõrgeks. Tema piimmahl sisaldab 18-20% kautsukit. Lehed Kummipuul on igihaljad, pikergused, nahkjad ning läikivad lehed, mis on 12-35 cm pikad ja 5-15 cm laiad. Noored lehed on roosakad, vanusega muutuvad tumeroheliseks. Vili Viigipuu kannab viigimarju. Annab saaki 3 korda aastas: kevadel, suvel ja sügisel. Viigimarja valmimiseni kulub 50-90 päeva. Viigimarjad on rohelised ja mittesöödavad. Kohastumused Lehed on kaetud vahakihiga, et hoida vett. Pinnas
Kibuvits Rahvapärased nimetused Aukaküüds Hiibalpuu Kibun Kibusk Kibuskipuu Kiuspuu Koidukann Okasroos Orjavits Iseloomulikud tunnused Ogad Punased viljad Meenutab roosi 0,5m-2m Õitseb juunis ja juulis 2 Õie suurus cm-6cm Roosakad, punakad, valged, kollakad õied Puitunud vars Kasvukoht Põhjamaadest subtroopikani Looniidul Pärisniidul Puisniidul Vahel ka metsaservades Kasutus rahvameditsiinis Kasutatakse Leotised Õisi Salvid Võrsed Õli Lehed Aur Juured Mähised Viljad Kopsuhaigused Tee Neeruhaigused
Valgus- Haljastusväärtus- dekoratiivsed Puu võra- Lehed- terava tipuga Õied- suured, väga dekoratiivsed, valged kuni punased, lõhnavad enamasti Viljad- enamasti punakad Sobivad ainult kodu aedadesse. Halva juurdumise tõttu ei talu ümberistutamist SIDRUNVÄÄNDIK Schisandra Mullastik- talub mulla kuivust Niiskus- Valgus- poolvarjuline, päikesepaisteline Haljastusväärtus- väga dekoratiivne Puu võra- Lehed- veidi saagja servaga, terava tpuga, 5-10 cm Õied- väikesed, roosakad Viljad- marjataolised, rippuvad, punakad Viljad sisaldavad suhkruid ja eeterlikke õlisid, palju C vitamiiini ELULÕNG Clematis Mullastik- lubjarikas, viljakat mulda Niiskus- Valgus- Poolvarjus ja päikesepaistelises kohas Haljastusväärtus- tähtsad haljastuses, kuna on pikaajalised õitsejad, väga tähtsad vertikaalhaljastuses 3 Puu võra- Lehed- ronivad
labilaskev värvid muld Madal aster Aster dumosus `Early Blue' 35 cm september- Roosakaslillad Parasniiske päikseline oktoober viljakas muld Mägisibul Sempervivum `Tectorum Glacum´ 15cm juuli-august roosakad Kergev päikseline kuivem Männas-neiusilm Coreopsis verticillata `Ruby 45-55 cm juuli- Tumepunased Tavaline päikseline Red'® september kollase muld südamega
Esinevad: veekogudes, niiskes mullas jm. Toituvad talluse pinna kaudu. Paljunevad mitte suguliselt( eostega, vegetatiivselt) ja suguliselt. Eristatakse värvuse, ainevahetuse ja keemilise koostise järgi : Rohevetikad (mikroskoopilised, niitjad, rohelised, kasvavad jahedas magedas vees kuni 5m sügavusel, nt keermikvetikas) , pruunvetikad( lehtjad, kuni 60m, oliivrohelised, kasvavad jahedas külmas rannikuvees. 6-15 m sügavusel nt põisadru ) ja punavetikad (põõsakujuline kuni 2m, roosakad-pruunid, kasvavad soojas soolases vees, 40-60m sügavusel nt agarik.) Kasutamine inimese poolt : loomasöödaks, toiduks, väitiseks, ravimid, tehakse marmelaadi, katsete jaoks. Tähtsus looduses: 1)esimene lüli veekogu toiduahelas. 2)rikastavad vett hapnikuga 3)makroskoopilised(silmaga nähtav) vetikad on elu.-paljunemis.-toitumispaigaks organismidele. Tallus- hulkrakse vetika keha. Agar- kasutatakse tarretise tegemisel. Agarik- eestis esinev punavetikas
Levik Õunapuu on Eestis levinuim ja kõige külmakindlam viljapuu, levinud kultuurtaim kogu parasvöötmes ja lähistroopikas. Suurimad õunatootjad on Hiina, Ameerika Ühendriigid, Poola, Prantsusmaa, Iraan, Itaalia ja Türgi. Maailma kogutoodang on üle 50 miljoni tonni aastas. Eesti aastane õunasaak on 10 000 – 20 000 tonni. Õunapuu õisik on kännas. Õitsemine ja viljumine Aed-õunapuu õitseb Eestis mais või juuni alguses. Õied on valged või roosakad. Viljumine toimub juunis ja juulis. Vaarikamardiklased Vaarikamardiklased on väikeste kollakate või rohekate segatoidumardikaliste sugukond; pikkus 3-5 mm, keha katavad tihedalt karvakesed. Valmikud söövad pungi, noori lehti, ka õieosi. Tõugud elavad roosõieliste õites ja viljades ning toituvad neist. Rohekashallika, 3-4 mm pikkuse vaarikamardika valged tõugud, nn. vaarikaussid, elavad vaarikamarjades.
Köömnetes on ka palju eeterlikke õlisid ja just nende pärsat kasutatakse köömneid parfümeerias. Vanasti inimesed lõhnastasid köömnetega seepi, kui praegu ka hambapastat näiteks. HARILIK KÖÖMEN Sarikaliste sugukonda kuuluv harilik köömen on kuni 60 cm kõrgune, kahe- või mitmeaastane rohttaim. Tema vars on püstine ja harunenud, lehed peensulgjad, juurikas võrdlemisi lihav. Lamedaisse liitsarikaisse koondunud õied on valged, harvem roosakad. Õitseb maist juulini, vili, väike sirbikujuline kaksikseemnis valmib suve teisel poolel. Kogumiseks sobiv aeg on siis, kui umbes pooled viljad sarikais on valminud. Sarikad kogutakse koos vartega, seotakse kimpudesse ja pannakse varjulisse kohta rippuvas asendis järelvalmima. Et seemned kuivades ja järelvalmimise käigus maha ei pudeneks ning kaotsi ei läheks, asetatakse kimpude alla lina, paber või kogumisnõu.Köömned säilivad hoolikalt suletud nõus 4-5 aastat
olid kunagi ammu kõrgem rõhk ja mereäärsetel aladel, vulkaaniliselt temperatuur). nt. Eesti). aktiivsed). 4. Miks nimetatakse tardkivimeid ka kristalseteks kivimiteks? Iseloomusta. Tardkivimite puhul on mineraalid kogunenud kristallideks neid on kivimit vaadates isegi näha (nt. graniit). Roosaks graniidiks nimetatakse graniiti, milles on roosakad kristallid, roheliseks graniidiks, millel on rohekad kristallid. Kristallideks on kogunuenud graniidis minerallid, kuna magma jahtumine sügaval maakoores on toimunud väga aeglaselt. 5. Mis on kivistised? Kivistised ehk fossiilid on veekogu põhjas setetesse vajunud organismide jäänused, millest on tekkinud kivimid. Kunagi ookeanis elanud loomade lubikojad. Taimede jäänused. 6. Nimeta 4-5 võimalust, milleks kasutatakse kivimeid?
abivalmis. Minu hobide hulka kuuluks musitseerimine. Printsessina harjutan iga õhtu, et olla graatsiline, käies kikivarvukil. Üha rohkem püüan, et mu kõnnak oleks iga päevaga aina hapram nagu õievars. Välimuse poole pealt: mul on väga kõrge laup ning imepeenike kulmukaar, mis on joonistatud kõrgemale, kui minu enda kulmud, mu jume on kahvatu, kuid põsed on roosakad ning huuled tulipunased, mul on kuldsed juuksed, mida ma kannan koguaeg kinni, et minu pikk kael oleks paista. Terve sellise väljanägemise saamiseks olen sunnitud jooma äädikat ja veini, sööma tuhka, määrima huuli meega. Pidin ajama ära ka enda päris kulmud, kuna need olid liiga madalal. Minu garderoobist paistavad erksad ja kirevad värvid. Domineerivad kindlasti minu ema pärandatud
suures mahus kasvatatakse väheseid majanduslikult kõige tulusamaid õunasorte. Levik Metsikult kasvavaid õunapuuliike tuntakse umbes 33. Need kasvavad kõik eranditult põhjapoolkeral, Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes. Kultuurtaim, aed-õunapuu, on seevastu levinud kogu parasvöötmes ja ka lähistroopikas. Õitsemine ja viljumine Aed-õunapuu õitseb Eestis mais või juuni alguses. Õied on valged või roosakad. Õunapuu õisikuks on sarikõisik. Õunapuu õiel on õievars, viis tupplehte, viis kroonlehte, hulgaliselt tolmukaid ja üks viie suudmega emakas. Emaka alumine osa on sigimik (vilja alge), mida ümbritseb sigimikuga kokku kasvanud õiepõhi. Kui sigimik on viljastunud, sulguvad pärast kroonlehtede varisemist õunapuuõie tupplehed (neist tekib karikas) ning õiepõhjast ümbritsetud sigimikust hakkab arenema viljahakatis. Viljastumata õied varisevad. Ka paljud
hakanud kõrvale tõrjuma pärismaiseid taimi. Kanarbik paneb suhteliselt hästi vastu metsatulekahjudele ja on üks esimestest taimedest, mis põlendikul tärkab. Kanarbikupuhmad kasvavad hulgakesi koos, kasvukohas on kogu maapind tihedalt kanarbikku täis ja see teeb kanarbiku kasvukohas liikumise raskeks. Kanarbik kasvab 20–50 cm kõrguseks. Vars on rohkete peavarrest eemalehoiduvate tõusvate harudega. Õitseb juuli lõpust oktoobri alguseni. Õied on roosakad või helelillad, kaheli õiekattega ja neljatised ning on koondunud kobarjate harudega pööristesse tipmistele võrsetele lehtede kaenlasse. Kanarbiku vili on munajas madalate karvadega kaetud kupar, milles on väiksed ümmargused seemned. Valmib septembris. Ühel kanarbikupuhmal võib valmida kuni 90 000 seemet.
- Seenekübarast ja seenejalast. Moodustub paljunemiseks. Miks ei tohi korjata söögiseeni linnast?- Seened koguvad endasse raskemetalle mida autod heitgaasidega õhku paiskavad. Milliseid seeni kupatatakse ja miks?- Kupatatakse siini mille mürk vees lahustub, selleks, et neid saaks süüa. 1) Kuidas vältida hallitusseente levikut eluruumides?- Tuleb koristada ja vältida niiskust. 5) Mille poolest erinevad arusampinjon ja valge kärpseseen?- Arusampinjonil on roosakad eoslehekesed, sile jalg, nähtav rõngas, ning tal pole tuppe. Valgel kärpseseenel on aga lumivalged eoslehekesed, ebemeline jalg, vähenähtav rõngas ja tal on tupp. Milles seisneb seeneniidistiku eelis taimejuurte ees?-Seeneniidistik moodustab suurema pinna ja saab seega ka vett ja mineraalaineid kiiremini ja rohkem. 1)Miks on seened metsa ökosüsteemis tähtsad?- Nad lagundavad aineid, oma elutegevuses kasutavad neid taimed ja nii hakkab ringlus uuesti.
Andmed Ülaseid leidub leht-ja segametsades, võsastikes ja metsaservades. Taimedel parasiteerivad paljud seeneliigid. Ülased kuuluvad tulikaliste hulka, ning nad moodustavad ülaste perekonna. Täiskasvanud võsaülase kõrgus ulatub 8-25 sentimeetrini. Ülane on kas paljas või hajusalt karvane. Võsaülase õied on mõlemasugulised, õite läbimõõt on 2-4 sentimeetrit. Õied on eespoolt valged, ning tagant poolt roosakad karvadeta tupplehed. Õiel on emakaid ja tolmukaid palju, ülase õis õitseb aprillis-mais 10-15 päeva. Öösel ja halva ilmaga on õied longus. Ülane hakkab õitsema looduses umbes 10 aastaselt. Ülase viljaks on lühike kõverdunud nokaga 4-5 millimeetrine pähklikene. Viljad valmivad mai lõpus või juuni alguses. Ülane paljuneb vegetatiivse risoomi, ning seemnete abil. Teda tolmeldavad putukad, seemneid levitavad peamiselt sipelgad.
· kooreleht, konnalusikas, veeuba · maitseb nagu kartul · konnarohuliste sugukonnas Jõgi-särjesilm · nii magedas kui merevees · veesisene taim(mõnel ulatuvad veest väljaainult õied) · tulikaliste sugukonnas · veelindude toiduks Pajulill · sugukond pajulillelised · hõredamates metsaservades, pargis, aias, tee ääres · vars rulja, · õied väikesed ja roosakad · botaaniliselt lähedane taim on põdrakanep · paljunemine seemnetega ja vegetatiivselt · põie ja eesnäärme haiguste raviks · kasutatakse teena Kukesaba · sugukond kukesabalised · madalsoos, veekogude kaldal, iluaedades · õied roosakas-lillad · vars 30-100 cm kõrge ja tugev · lehed karvased, piklikud · vili: piklik kupar · odraivade, stomatitide ja seedetraki haiguste raviks Vesioblikas
Seeneretk sarnaste seente maailma Valge kärbseseen ja metsašampinjon Valge kärbseseen ja metsašampinjon Kasvavad okas-ja segametsades kuuskede läheduses. On olemas valget värvi kübar, krae ja jalg. Seen on üleni valge, sh eoslehekesed, mille värvus ka vananedes ei muutu. Seen on valge, aga eoslehekesed on roosakad, punakad või lõpuks mustad. Jalg on otsapidi kotjas tupes, mis võib maa seest märkamata jääda. Jalg on alt muguljalt jämenenud, aga tuppe ei ole! Vigastus-või lõikekohad jäävad valgeks. Vigastus-või lõikekohad muutuvad ajapikku kollakaks. SURMAVALT MÜRGINE
Laulud olid inspireeitud tunnetest, mis valdasid naist suures linnas üksi elades ning tegutsedes. Tehnopoli auditoorium Veenus, kus kontsert toimus, oli üsna väike ja seetõttu polnud seal ka rahvast palju, aga minu arvates oli see just hea, sest kontsert tekitas kuidagi sellise intiimsema tunde, kuna puudus see suur rahvamass. Lihtsam oli ka sisse elada kontserdisse, kuna puudus see ümbritsev suur sagimine. Lavakujundus oli tagasihoidlik: esinejate taha seinale olid suunatud lillakas-roosakad tuled, mis tekitasid sellise maagilise vibe’i, lavale vaadates vasakul asetses laud koos süntesaatori ja muu elektroonikaga, paremale liikudes tuli vastu kitarr, siis basskitarr ja viimaks trummikomplekt. Keskel ees oli mikrofon Liisi jaoks, koos väikese elektroonikapuldiga. Esinejate stilistika oli lihtne-kõikidel olid seljas pigem tumedatoonilised viisakamat sorti riided, ei midagi erilist. Kogu see lihtsus muutis selle kontserdi mõnusalt nauditavaks, ei pidanud koguaeg
Sinikas on sage kogu Eestis. Kasvabrabade ja siirdesoode servaaladel, soo- ja rabametsades. Sinikas kasvab ainult happelisel pinnasel; armastab niiskust. Taime kõrgus on 30...70 cm. Puitunud vars on püstine, tugev ja harunev. Lehed on munajad, sinakasrohelised; lehe pikkus on tavaliselt 8...20 mm ja laius 4...20 mm. Noortel taimedel võivad lehed püsida ka üle talve. Sinikas õitseb mais-juunis. Õied on kahesugulised. Õied on valkjad või roosakad, pikliku kupja 4...6 mm pikkuse krooniga. Õied asuvad 1...3-kaupa longus raagudel. Tolmeldajateks on peamiselt mesilased ja liblikad. Suhteliselt hea meetaim. Mari on sinine, kaetud valkja vahakirmega, veidi pikergune, paljuseemneline. Marjad valmivad juulis. Sinikas on hea saagikusega. JÕHVIKAS Harilik jõhvikas ehk kuremari on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Jõhvika hapu maitse tuleneb sellest, et ta
● Õiel on emakas ja 3 tolmukat ● Viljadeks on paljasteralised terised Kasvutingimused ● Kõige külmakindlam teravili ● Vähenõudlikum kui talinisu ● Ei sobi kõrge põhjaveega ● Surub umbrohu maha ● Valmib augustis Kasutus ● Leivajahu tooraine ● Näkileivad ● Viski ● Viin ● Põhu ● Katuseõlgede tooraine Kasvuala Tatar (Fagopyrum Mill) Välimus ● Tatrapõõsas võib kasvada kuni 1m kõrguseks ● Lõhnavad kollased või roosakad õiekobarad ● Tatra seemnete välimus on omapärane: need meenutavad täispuhutud kolmnurki ● Vars on sõlmine ja lehistunud ● iseloomulikuks jooneks on sõlme kohale abilehtedest moodustunud tõri Kasvutingimused, - alad ● Mandri - Euroopa ● Tiibet ● Hiina ● Eesti ● Liigirikkaimailt leidub tatart parasvöötmes ● Kasvamiseks ei vaja tatar väga sooja kliimat kuna ta suudab kasvada kõrgetes mäestikes nagu näiteks Himaalaja Kasutus
Kübarad (läbimõõt kuni 12 cm) on pealt tumedamate rõngasjate vöötidega. Vanemad viljakehad pole enam nii karvased ja võivad pleekida beezhikaks, roosat tooni jääb siiski jala tippu ja kübara serva. Eoslehekesed on valkjad või roosakad, vanematel viljakehadel kollaka varjundiga. Jalg roosakas, enamasti tumedamate laikudega, torujas. Lõikekohalt ohtrasti eralduv valge piimmahl on põletavalt kibe. Viljakehad kasvavad juuli lõpust hilissügiseni kaasikutes, kase-segametsades või metsaservades, sageli suures rohus.Värskelt on kaseriisikad mürgised ja väga kibedad. Aga kui neid kõigepealt külmas
noortel lehtedel, võivad puu raagu süüa), Harilik külmavaksik (Operophtera brumata, Haab: Haava-lehekoi (Phyllocnistis labyrinthella) kaevandab lehes kitsad tammel, võivad puu raagu süüa), Hele-villkäpp (Calliteara pudibunda, liblikas, esineb looklevad valkjad käigud. Haava-kireskoi (Phyllonorycter sagitella) ovaalsed erinevate pargipuude lehtedel, metsas eriti kasel), Tammemähkur (Tortrix viidana, kaevandid lehe alaküljel näivad roosakad. Phyllonorycter apparella kaevandab röövikud närivad lehti) lehes laiad ümarad kaevandid. Haava-keerukärsakas (Byctiscus populi) keerab lehe pikuti rulli. Pahksääsed: Contarinia petioli kerajad pahad tavaliselt Keskealiste ja vanemate puistute tüvekahjurid (Putukad, kelle vastsed elavad mitmekaupa leherootsul
juureharud tungivad kuni 1,5 m sügavuseni. Vars: 20...70 cm pikkused, tõusvad Leht: valge V-kujuline märgis, karvane, lehe alumine http://www.oilseeds.ee/sites/defa külg ei läigi. ult/files/styles/large/public/produ cts/punane_ristik.jpg? Õis: Roosakad, punakad, ümarad (nutt) itok=7LBKSr47 Vili: Üheseemneline, harva kaheseemneline kaun Paljunemisviis: seemnete kui ka juurduvate varte abil. Tunnus: Punase õiega nutt, leht on kolmeosaline ja peal on iseloomulik V-kujuline märgis. Nimetus: Harilik mänd Kuulub sugukonda männilised, klassi okaspuud ja hõimkonda
html&h=525&w=7 Hiina astilbe (Astilbe chinensis) Kõrgus 80-100 cm, kõrge,, taim on püstjas põõsas, püstine, kitsas õisik, õitseb august-september Liike 30-35, looduslikult levinud Kesk- ja Ida- Aasias, Jaapanis ja Põhja-Ameerikas, külmakindlad Kasvukoht päikeseline kuni poolvari Muld huumusrikas ja parasniiske, ei talu lupja ja vältida tuleb läbikuivamist, mullastiku ja niiskuse suhtes keskmise nõudlikkusega. Õitseb juuli kuni september, õied , õied punakad, roosakad kuni 30 cm pikkuses hõredas püstises õisikus Lehed kahelisulgjad hambulise või saagja servaga Paljundada jagamise teel (põõsas välja kaevata, puitunud risoom tükelada nii, et iga tüki küljes on pung), istutamise vahekagus 40-50 cm Rühmadena püsilillepeenras, erinevad sordid kõrvuti, sobib täitetaimeks (kergendab hooldus) Sordid võivad olla heledad, kuid olemas ka madal sort nn 20 cm kjõrgune., näiteks "Milk and Honey", https://www.plantest
õisik kollane nende värvus lehed rohelised, õisik valkjas kerajas õisik, ruljad lehed lehed moodustavad rohelised tihedad mättakesed, dekoratiivsed roheline, õied roosakas- on ka poolkerajad tihedad või lillakaspunased õisikud kerajas õisik, tugevad laiad sinakasrohelised lehed, lehed, mis muutuvad valkjad või roosakad õied sügisel sinakamaks roheline, valkjad õied kerajad õisikud Dekoratiivsuseks lopsakad roheline, punane, õied lehed ja tugevad lihakad kollakasvalged värvilised varred roheline kollaste õitega kollased õisikud dekoratiivsed on taime roheline lehestik ja kuju sulglehekestest koosnev roheline, valged õied lehekodarik
ja soe koobalt- või ultramariinsinine või külmem, indigot meenutav. Eresinine tundub üksinda oivaline, kuid sageli vajab ta juurdelisatuna veidi valget, et mitte mõjuda nii pealetükkivalt. Rahulikumate toonide hulka kuulub ka kahvatu hallikassinine õrn, külm varjund, mida saab kõige paremini kasutada ruumides, kus on palju loomulikku valgust ning kombineerida erinevate valgetega; lavendlisinine mõjub rahustavalt ja maalähedaselt, tema roosakad toonid lisavad soojust; pardimuna toon on värskendav ja mitte pealetükkiv, akvamariin kirgas, ja hallikassinine tuletab meelde XVIII sajandi Skandinaaviast pärit gustaviaanlikku stiili. Liiga palju siniseid värvitoone koos mõjuvad külmalt ja tagasitõrjuvalt. Sinise esiletõstmiseks kasutatakes oranzi, ererohelist või sooja rebukollast. Soojema ruumi saamiseks kasutatakse puitu või terrakotat, mille oranzid toonid annavad oma peenel looduslikul moel täiendavaid aktsente.
mineraalaineid. Porrulauk (A. porrum) on tõenäoliselt Vahemeremaade idaosast pärit kultuurtaim. Külmaõrnuse tõttu kasvatatakse teda tavaliselt üheaastasena, Lääne- Euroopas aga ka kaheaastasena. Tal on pikad silinderjad sibulad ja söödavad mahlased lehe alumised osad. Toiduks tarvitatakse porrulaugu mahlakat mahedamaitselist lehetuppedest moodustunud ebavart. Huvitav on porrulaugu omadus mitte moodustada külgsibulaid. Valkjad või roosakad õied on aga suures kerajas õisikus, mida saab kuivatada ning toredates talvistes taimeseadetes tarvitada. Porrulaugu vesileotisega aknaid pestes peletame eemale tuppatikkuvad kärbsed, kes seda lõhna ei talu. Mõnel pool lisatakse aga peenestatud porrulaugu seemneid isegi hambapastale. Porrulaugusordid on ´Newton', `Primera´, ´Autumn Mammoth`, ´Giant Winter´, ´Landina´, ´Musselburgh` jt. Porrulauku kasutatakse peamiselt maitsejuurviljana suppides ja lihatoitudes. Porrulaugul
esinevatest radioaktiivsetest elementidest. Teemandi kristallis esinevad lisaelementide aatomid põhjustavad teemandi erinevaid värvusvarjundeid. Lämmastiku aatomid põhjustavad rohekat või kollakat, boori aatomid - sinakat helki. Maailmaturul on värvusega teemandid värvusetust hinnalisemad. Nüüdisajal on värvusega teemandid 5-10% kallimad, kui värvusetud. Kõike haruldasemad on punakad ja rohekad teemandid, need on ka enamasti väikesed (tavaliselt kuni 1 ct). Neile järgnevad roosakad teemandid. Viimasel ajal on absoluutselt värvuseta teemantide hinnad tõusnud 5 korda, värviliste teemantide puhul isegi 10 korda. Teemandi hind ja tuvastamine Teemant on kalleim mineraal. Väikesed teemandikillud on sadu ja enamgi korda kallimad sama massiga kullast või plaatinast. Teemandi ja kulla hinda võib võrrelda järgmise näitega. Kahe 60-tonnise kaubavaguniga saab ära vedada 200 miljoni dollari
Lihtlehed saagjad, väheste hammastega, kännases või lihtsarikas; nõrgalt Euraasia, Põhja- nõrgalt hõlmised või terveservalised, kumeras kännases; koonilises või Ameerika. lühikese leherootsuga, abilehtedeta. silinderjas pöörises. Lehed harilikult 3-hõlmalised, Õied valged, roosakad; asuvad Põhja-Ameerika, Ida- saagjaservased, paljad või karvased. kännases. Vili kuiv liitkukkurvili. Aasia. Lehed paaritusulgjad, harilikule pihlakale Õied väikesed, valged,. Vili väike Siberis, Ida-Aasias. sarnased. Sügisel kollased, punakad. liitkukkurvili.
KARE DEUTSIA Lühiiseloomustus Kare deutsia (Deutzia scabra) on kuni 3 meetri kõrgune ja 2 meetri laiune põõsas, mis talub hästi saastet, seega sobib kare deutsia ideaalselt linnaaedadesse. Eelistab päikselist ja tuulevaikset kasvukohta. Mõned sordid külmakartlikud külm võib kahjustamata puitumata võrseid. Lehed tumerohelised ja karedad, paiknevad pikkadel kaardus võrsetel vastakuti, sageli hambulise servaga. Õied on valged kuni roosakad, kellukesekujulised ja meelõhnalised, moodustavad silinderjaid timpmisi pööriseid (Aiasõber). Õied puhkevad enamasti suve algul, teisel-kolmandal aastal pärast istutamist (Sander 2009). Joonis 2. Kare deutsia 'Plena' (Deutzia scabra 'Plena') (http://www.tonutalupuukool.eu/LehtpuudU/Kare_deutsia.jpg 14.04.2011) Hooldus Põuasel suvel peab põõsaid õitsemise ajal kastma, muidu jääb õitsemine lühikeseks (Hansaplant).
ja õhematena. Mõnikord raseeriti kulmud lausa täiesti ära! Keskaja üheks ihaluseks olid ka täidlased huuled. Suu pidi olema punane nagu roosinupp. Selleks tuli seda määrida meega. Kael pikk ja peenike nagu luigel. Pika kaela saavutamiseks ei tohtinud kukal olla juuste varjatud. Nii tundus kael kohe pikem. Ka naise käed pidid olema saledad. Jume pidi olema kahvatu, kuid mitte haiglane ehk põsed pidid olema ikka roosakad. Kahvatu jume saavutamiseks joodi äädikat ja söödi tuhka. Punaste põskede nimel tuli juua punast veini. Neidude hulgas olid väga levinud ka salenemisvahendid. Nõtke figuuri saavutamiseks kümmeldi iga päev merevees ja kasutati keha määrimiseks loorberilehtedest, kivimündist ja koirohust valmistatud tõmmist. Tüsedama kehaga daamid nägid salenemisega sama palju vaeva kui nende tänased sookaaslased. Keskaeg kinkis tänapäeva inimkonnale palju elu kergemaks ja hulga lihtsamaks
Põhja-Ameerika idaosa Päritolu 1-2 m Kõrgus tihe püstine põõsas Kasvukuju helepruunid, seest õõnsad, ilma säsita Võrsed pungad võrsest eemalehoiduvad, helepruunid, ripsmelised Pungad vastakud lühirootsulised lihtlehed. Munajad või ümmargused, terve servaga, noortel kasvudel hõlmised, 3-5 cm Lehed pikad, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised, karvased õied kellukjad, roosakad, 1-5 kaupa võrsete tippudes lehtede kaenlas Õied viljad on kaheseemnelised marjataolised luuviljad, kerajad, valged, umbes 1 cm läbimõõdus. Valmivad oktoobris- Viljad novembris, püsivad põõsal poole talveni juunist septembrini Õitsemisaeg Kasvukoht: varjutaluv valgus vähenõudlik niiskus vähenõudlik muld Üksikpõõsana, rühmiti, hekina Kasutamine ´Arvid´
· õhturõivastuses. 3 · kui oled dieedil(tekitab söögiisu). · kui ei soovi raha raisata(oranz värv paneb inimesed ostma, laenama, raha raiskama). · kui ei soovi inimestega suhelda ja soovid märkamatuks jääda. · Ametis ei sobi kanda. 3. Punane Puhtad, soojad ja põletatud, jahedad punased. Selle alla ei lähe roosakad toonid, fuksiatoonid ning veinipunane. Punast värvi seostatakse revolutsiooni ja protestiga. Sobib: · kanda, kui on vaja kedagi üle lüüa(sellele värvile mehed reageerivad). · peovärviks. · kanda, kui tahad näidata oma autoriteeti. · kui tahad, et inimesed kontakteeruksid. · kanda, kui oled natukene väsinud. · Ametis sobib kanda ainult juhil. Vältida: · kui on üleväsimus, depressioon, stress, masendus(punane suurendab negatiivset
4 mullad. Ta ei kasva hästi üleujutatavatel maastikel. Puu talub küllalt hästi talvekülma, kuid õisi võivad kahjustada kevadised hiliskülmad. Magus kirsipuu on valgusnõudlik ja küllaltki lühiealine puuliik, keda esineb sageli metsaservades ja -lagendikel. Aed-õunapuu Malus domestica Aed-õunapuu õitseb Eestis mais või juuni alguses. Õied on valged või roosakad. Õunapuu õisikuks on sarikõisik. Õunapuu õiel on õievars, viis tupplehte, viis kroonlehte, hulgaliselt tolmukaid ja üks viie suudmega emakas. Emaka alumine osa on sigimik (vilja alge), mida ümbritseb sigimikuga kokku kasvanud õiepõhi. Kui sigimik on viljastunud, sulguvad pärast kroonlehtede varisemist õunapuuõie tupplehed (neist tekib karikas) ning õiepõhjast ümbritsetud sigimikust hakkab arenema viljahakatis. Õunu kasutatakse nii värskelt kui erinevatel viisidel töödeldult
Vili valge, punane kuni tumesinakas mahlakas, nõrgalt mürgine kaheseemneline luuvili. Perekonnas 18 liiki (harilik). Levinud Põhja- ja Kesk-Ameerikas. Hea heki ja ilutaim, sest talub kärpimist, linnatingimusi ja on vähenõudlik. 36. Perekond lodjapuu ja villane lodjapuu Perekond lodjapuu: Perekonda kuuluvad heitlehised ja igihaljad, ühekojalised põõsad või madalad puud. Lehed hõlmised või terved, hambulise, saagja või terve servaga lihtlehed. Valged või roosakad, väikesed õied asuvad õisikus. Marjataoline luuvili ühe lapiku luuseemnega, valminult punane, must või tumesinine ning vähestel liikidel söödav. Perekonnas 200 liiki (harilik, villane). Levinud Euroopas, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Kasutatakse haljastuses ja mõningad on ravimtaimed. Mõningate liikide vilju kasutatakse toiduks. Villane lodjapuu: Viburnum lantana Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Põhja-Aafrikast kuni Väike-Aasia. Eestisse sissetoodud
Õitseb juuni lõpust juuli alguseni. niisked, huumusrikas ja rammus muld. Päike kuni poolvari. Noored taimed ei talu lubjarikast mulda. Helesiniste õitega hortensia saamiseks peab muld olema happeline, selleks tuleb taime kasta alumiiniumsulfaadi 2% lahusega. Aedhortensia (Hydrangea) Kuni 2m kõrgune ümara võraga põõsas. Lehed pealt tumerohelised hõredalt karvased, alt heledamad ja roodude kohalt tihedalt karvased. Õied rohekasvalged, hiljem roosakad, pikkades laikuhikjates pööristes juulis septembris. Põõsast noorendatakse tagasilõikamisega. Niisked, huumusrikas ja rammus muld. Päike kuni poolvari. Noored taimed ei talu lubjarikast mulda Magesõstar (Ribes) Kuni 1,5m kõrgune peenikeste okstega põõsas. Vanemad oksad on tuhkjashallid. Lehe peal üksikud kõverad karvad, alt paljad. Leheroots on pikkade näärmekarvadega. Õied on rohekad, väikestes püstistes kobarates mais. Viljad on punased, mitte maitsvad.
mõtlema sellele, et mida suuremal pinnal tapeeti kasutada, seda intensiivsemalt see mõjub. Peab arvestama ka sellega, et igaühel on värvide ning mustrite koha pealt omad eelistustele. Näiteks paljudele inimestele meeldib sinine värv, kuid kindlasti ei soovi ta seda näha igal võimalikul pinnal. Erinevaid värvitoone koos kasutades võib aga tekkida ootamatuid üllatusi. Näiteks peaaegu valged põrandaliistud (kuid mis ei ole 100% valged) võivad tunduda hallikad vastu erkkollast seina, roosakad vastu rohelist seina, kollakad vastu halli seina ja säravvalged vastu tumepunast seina. Samas on teaduslikult tõestatud, et mustrid ning värvid võivad mõjutada meie meeleolu. Näiteks punane toon tekitab mulje jahedast värskusest. Erinevad testid on näidanud, et ükskõik millised toonid on tubade seintel, tajume aja möödumist ühtemoodi erinevate toonidega tubades. Erinevate värvide küllus samas ruumis võib mõjuda erinevalt ühele
mõnevõrra tihedam kui käoraamatu õisik. Koerakäpa õites on nektar, mis on mõeldud teda tolmeldavatele liblikatele. 9 Kaspar Mälgand Valge tolmpea Valge tolmpea on meie käpalistest üks suuremate õitega need võivad olla kuni kahe sentimeetri pikkused. Õied muudab eriliseks lumivalge värvus: on ju enamik meie kodumaiseid orhideesid ikkagi punakad, roosakad või lillakad. Kaunite õite valgel taustal torkab aga eriti hästi silma tolmpea õite huule kollane värvus. See meelitab ligi tolmeldajaid putukaid. Ka tolmpea õie kuju on veidi erinev enamikest meie käpalistest. Need on kellukataolised. Juba kaugelt torkab silma tolmpea õisiku õrnus. Tema tavaliselt kuni paarikümneõieline õisik on üpris hõre. Seevastu valge tolmpea lehtede kohta ei saa küll õrn öelda. Neid võik iseloomustada pigem kui mõõkjaid
Need võivad olla kaasasündinud või tekkida nahale igas vanuses. Normaalne sünnimärk ei kasva ega muuda oma värvust. Soovitav on regulaarselt ise vaadata oma nahka, et teada millised neevused on, kas neid tekib juurde või kuidas muutuvad juba olemasolevad neevused. Algavale nahamelanoomile on iseloomulik kasv neevuses. Melanoom võib kasvada nahapinnas laienedes või nahast väljapoole - sõlmja vohandina. Sünnimärk värvub mustjaks, kohati võivad olla heledamad alad, isegi roosakad või punakad. Ühes pigmendilaigus on tavaliselt mitu värvust. Neevuse servad muutuvad ebakorrapäraseks ja kuju asümmeetriliseks. Tekkida võib sügelustunne, vähene valu, pinna ketendus, haavandumine ja veritsus. Haavand ei parane või paraneb ajutiselt ja hakkab uuesti veritsema. Kasvaja pinnale tekib sõlmjas vohand, mis järjest suureneb. 7
Ploomi küljevagu on hästi nähtav. Ploomi viljaliha on kollane või rohekaskollane. Maitselt on ploom tavaliselt magus, kuid osadel sortidel leidub ka magushapusid ploome. Vili on tihke ja mahlakas, ning sisaldab palju taimset suhkrut (7-13%). Võrdlemisi palju leidub seal ka vitamiine ja pektiin aineid. Olenevalt sordist valmib vili juuli lõpust oktoobrini. Ploomipuude õied paiknevad üksikult või sarikjate kimpudena (enamasti kahekaupa). Ploomipuude õied on valged, rohekad või roosakad. Õitseb lehtede puhkemise ajal, mais. Õied umbes 2 cm läbimõõdus. Maa-ala andmed Istandiku asukoht: Võru-Hargla orund (III) Agroklimaatiline olukord: Väga head agroklimaatilised näitajad(enamus Eesti parimad), kuid ploomipuu jaoks liiga karmid talved (min temperatuur võib ulatuda kuni -35/-37 kraadini). Püsiv lumekate 100-110 päeva, paksus 25-30 cm. Suved väga soojad. Ööpäeva keskmine õhutemperatuuri(üle +10) summa 1850-1950. Sademete hulk(üle +10) 300-380
Marsala, Samos jt). On veel grupp sorte, mida kasvatatakse kasvuhoones, peamiselt Hollandis ja Belgias. SidrunSidrunid pärinevad Lääne-Aasia, Ees-Aasia ja Lõuna-Hiina aladelt. Talub hästi külma-jakuumaperioode, kuid paremini kasvab siiski subtroopikas. Tänapäeval on sidrunite kasvatamine levinud kõikjal maailmas. Sidrunipuu kasvab 7 m kõrguseks ja neil esinevad väljakujunenud astlad. Sidrunipuu kuulub igihaljaste puude gruppi. Neil on roosakad õied ja nad õitsevad kaks korda aastas. Samal puul võib olla üheaegselt nii õied kui ka poolvalminud või täisküpsed viljad. Saaki korjatakse kuni kolm korda aastas. Ovaalsed või munakujulisesd sidrunid on 5-12 cm pikad ja nende läbimõõt on 4-8 cm ning nad kaaluvad 50-125 grammi. Tavaliselt on sidruni mõlemas otsas kühmuke ja koor on sileda pinnaga, rohekas kuni kollane. Koore sisekiht on valge, kuiv ja käsnjas. Vilja sisu koosneb 7-10 mahlakast seemnekambrist ehk segmendist
Aasiast, tuntuim ja levinuim tsitruseliik. Apelsinipuid kasvatatakse lähistroopikas ja troopikas, eriti USAs, Brasiilias, KeskAmeerikas, Vahemeremaadel, vähesel hulgal ka Gruusias. Apelsinipuu kasvab kas puuna või põõsana. Apelsinipuud on enamasti madalamad kui 5 meetrit. Leidub aga ka selliseid, mille latv küünib 20 meetri piirini. Igihaljad nahkjad lehed kannavad rootsu servades kitsaid tiibu. Oksi kaitsevad kuni 10 cm pikkused astlad. Kevadel puhkevad valged või roosakad rohkete kollaste tolmukatega õied. Vilja hakkavad apelsinipuud kandma varakult. Taimed taluvad kuni 5 kraadist külma. ta edeneb hästi nii liivastel kui ka väga rasketel savimuldadel. Vilja hakkab kandma juba kolmandal aastal. Viieaastaselt puult saadakse 14 kg apelsine ja rohkemgi, kaks korda vanemalt heasordiliselt puult aga võib (Gruusias) korjata 8001200 vilja. Apelsini mahlakas oranzid viljad apelsinid sisaldavad sidrunhapet (12%), lahustunud süsivesikuid (715%), suhkruid
sordi. Eestisse on nartsissid toodud 18. sajandi alguses. Neid kasvatatakse rohkesti aedades ja haljasaladel ning ajatatakse. Heade kasvuolude korral võib taim kasvada aastaid samal kohal, paljunedes nii sibulatega kui ka seemnete isekülviga. Kaitse all olev kollase nartsissi looduslik leviala Eestis asub Sookaldusel. Nartsissid on nüüdisajal jaotatud 12 sordirühma. Sortidel võivad olla õie- kattelehed ja lisakroon sama- või erivärvilised (valged, kreemjad, beezhid, roosakad või oranzhid, lisakroon ka roosa kuni punane), on ka kahevärvilise lisakrooniga ning täidisõielisi sorte. Samuti tuntakse kiviktaimla-, jõulu- ja liblikõielisi nartsisse. Nartsiss eelistab kasvukohana päikeselist kuni poolvarjulist, vett hästi läbi laskva viljaka ning sõmera pinnasega parasniisket kasvukohta. Sobiv mahapaneku või ümberistutamise aeg Eesti oludes on august - september. Võib jääda samale kasvukohale mitmeks aastaks järjest.
kastan ja tore vöödik kuuluvad ohtlike seente perekonda, mida pole üldse soovitatav süüa, punakas narmasnutt on "vale aja ja koha" seen kevadsuvel parkides, lehtmetsades. Paljud teised väga mürgised seened on väikese niru välimusega, vahel ka ebameeldiva maitsega. Valge kärbseseen Sampinjonid Jala alusel kotjas tupp Jala alusel kotjas tupp puudub Eoslehekesed jäävalt valged Eoslehekesed värvunud, roosakad-pruunikad kuni mustjad. Vaid väga noortel seentel võivad olla peaaegu valged. Eelkõige kuuse-segametsades, tavaline. Niitudel, ka metsades, eriti kuuskede all (mets- Aastati hulk väga kõikuv. sampinjon) tavalised. Roheline kärbseseen Rohelised pilvikud
s harilikult kahe rea südajasmunajad, ratasjas, ebakorrapärane, pehmete ebakorrapäraselt sinine, kaks tolmukat. karvadega. hambulise servaga. Cymbalaria Niitjad roomavad Lehed pikarootsulised, Õied helelillad, harvem muralis varred. ümarsüdajad, 5-7 valged või roosakad, hõlmised, paljad. neelus 2 kollast laiku. Hõlmad ogaterava tipuga. Mimulus x Hästi harunevad Lehed helerohelised, Kreemikaid, roosasid, hybridus püstised mahlakad elliptilised. punaseid, kollaseid, oranze varred. või kirjuid 4-6 cm
varvastel, lastel ka näol, huultel ja põlvedel. Esinevad üksikult või grupeeritult. · Jalataldade tüükad. Paiknevad enamasti üksikutena ja on sageli valulikud. Kasvavad sissepoole, olles ümbritseva nahaga suhteliselt tasapinnalised. · Mosaiiktüükad. Võivad esineda nii kätel kui jalataldadel, moodustades suuri kuni mitme cm läbimõõduga laatunud koldeid. · Lamedad tüükad. 2-5 mm suurusega, madalad, sileda pehme pinnaga, roosakad või hallikaspruunid ning nahaga suhteliselt tasapinnalised. Enamasti leidub neid arvukalt näol, kuid ka käeselgadel, õlavartel ja alajäsemetel. Tüükad võivad paikneda juttidena, mis viitab viiruse levikule kriimustuste või kratsimise kohtadel. Sagedamini haigestuvad lapsed ja noored naised. Mõnikord, kui kolded on pruunikad, võivad nad segi minna päikeselaikude või tedretähnidega. · Küüneümbruse tüükad
Sa oled väga tuntud?'' ''See ei ole mina.'' Üritas Sikk selgitada. ''Kas sa siis mõtled, et see on see väike mehike seal nurgas?'' ''Kes ütles, et ma väike olen!'' Vihastas Sten. Kõrtsi saabus üks tüdruk. '' Asjad on üsna elavad täna mis?'' ''Terekest Roos.'' ''Ma olen Sikk Kirel.'' Tutvustas Sikk ennast. ''Ja mina olen Sten Kirel, täismetall alkeemik ja Siku vanem vend.'' ''Mis, sa oled vanem vend?'' Roos oli umbes sama vana, kui vennad. Tal olid roosakad juuksed ja ta oli üsna rõõmsameelne. ''Roos, kas sul on pakkumised ostetud?'' ''Jah.'' ''Kas sa siis saaksid viia need inimesed Oleti kirikusse? Nad otsivad midagi. Äkki nad leiavad mingit juhendit jumalalt.'' ''Ei me lihtsalt...'' ''Muidugi. Meil on koht, kus rändajad saavad puhata nii, et palun veetke öö siin.'' ''Päriselt? Veedame siis öö siin Sikk.'' Ja isegi, kui Sikule ei meeldinud see mõte eriti, läks ta oma vennaga kaasa. Jalutades edasi kõnetas Sten oma venda.
ravisampoonide ja käsimüügiravimite kasutamine, et vähendada vajadust steroidlahuste järgi. Siiski, alati võib proovida haigustunnuste kadumisel ravi lõpetada ja jälgida seisundi edasist kulgu. Kõõmavastaseid sampoone on mitmeid. Sobivaima sampooni leidmiseks tuleb neid lihtsalt katsetada. Samuti on tõhusam kasutada erinevaid sampoone vaheldumisi, roteerivalt. Seborrroline dermatiit Seborroilist dermatiiti iseloomustavad roosakad, paiguti ketendavad laigud rasusemates nahapiirkondades peanahal ja/või näol (ninatiiva voltides, kulmude sees, laugude servadel, kõrvade taga, kuulmekäigus), kuid mõnikord ka rinnakul, kaenla-alustes või kubemevoltides. Sageli kaasub sügelus. Haigus võib alguse saada igas eas peale puberteeti, mil rasueritus hakkab intensiivistuma. Lööbed tekivad periooditi, tavaliselt ootamatult. Probleem võib kesta aastaid. Seborroiline dermatiit imikutel tekib kuni 6
pole üldse soovitatav süüa, punakas narmasnutt on "vale aja ja koha" seen kevadsuvel parkides, lehtmetsades. Paljud teised väga mürgised seened on väikese niru välimusega, vahel ka ebameeldiva maitsega. Valge kärbseseen Sampinjonid Jala alusel kotjas tupp Jala alusel kotjas tupp puudub Eoslehekesed jäävalt valged Eoslehekesed värvunud, roosakad-pruunikad kuni mustjad. Vaid väga noortel seentel võivad olla peaaegu valged. Eelkõige kuuse-segametsades, tavaline. Niitudel, ka metsades, eriti kuuskede all (mets- Aastati hulk väga kõikuv. sampinjon) tavalised. Roheline kärbseseen Rohelised pilvikud
ee). 14 HARILIK LUMIMARI Lühiiseloomustus Harilik lumimari (Symphoricaropos albus) (joonis 2) on madalam, 1-1,2 m kõrgune peenevõrseline püstine põõsas. Kasvab Põhja-Ameerikas Kanada lõunaosa ja USA põhjaosa metsade alusmetsarindes, moodustades tihedaid põõsastikke (Aiasõber). Lehed tumerohelised, alt hallikasrohelised, karvased (Hansaplant). Õied kobarjates, kuni 3 cm pikkustes väheõielistes õisikutes, roosakad, lõhnavad ja meerikkad (Aiasõber). Annab väga intensiivselt juurevõsu ja metsistub kergesti. Hea hekitaim, mis talub hästi kärpimist, linnatingimusi, saastet, kloriide ja on külmakindel (Aiasõber). On ka hea meetaim. Õitseb väga kaua, juunist septembrini, on praktiliselt haigusvaba (Calmia Istikuäri OÜ). Oktoobris saavad valmis viljad, umbes sentimeetrise läbimõõduga marjad. Need on botaanilises mõttes luuviljad nagu ploomid või kirsid, ainult igas "marjas" on kaks luuseemet
annaabi.ee 
