tajumist. Seega oskust märgata, millist rolli inimene antud hetkel täidab. Suurem osa rollidest on paarisrollid, (näiteks juht- alluv, ostja- müüja, ema tütar, isa poeg jne. ) olles ühes paarisrolli osas, eeldatakse partnerilt vastandrolli täitmist 1) rollikonflikt- tekib juhtudel kui: a) isik peab täitma erinevaid rolle, mille nõuded on üksteisele vastukäivad. b) Isikul endal või teisel on tema rollist erinev kujutlus. Rollikonfliktid tekitavad inimestes sisepingeid ning sunnivad valikuid tegema. Organisatsioonisisesed rollikonfliktid mõjuvad halvasti inimeste vahelistele suhetele, töörahulolule ja töötulemustele. Ei ole välistatud juhud kus rollikonfliktis olev inimene lahkub töölt. Robert Kahn kirjeldab oma raamatus kolme tüüpi rollikonflikti. A) rollitäitja seesmine konflikt B) rollitäitjatevaheline konflikt B) rollitäitjatevaheline konflikt, mis on tingitud rollitäitja osalemisest mitmes grupis
Tänasel päeval tundub olevat häda pigem selles, et inimene oma kaitsereaktsiooniga on aja vältel suhteliselt vähe muutunud, kuid keskkond, kus inimene elab, töötab ja toimetab, on väga oluliselt muutunud. Sama kaitsereaktsioon, mis mõõkhambulise tiigri kui stressori puhul oli ajaloo hämaruses täiesti asjakohane ja päästev, on täna kurjavõitu ülemuse või ämma puhul pisut ülepingutatud. Mis põhjustab tööstressi? Stressi põhjustab vilets sobivus inimese ja töö vahel, meie rollikonfliktid tööalaste ja väljaspool tööd täidetavate rollide vahel, meie ebapiisav kontroll oma töö ja elu üle. Stress on põhjustatud paljude stressorite koostoimest: 1. liiga palju või liiga vähe tööd 2. mitteadekvaatne aeg tööülesannete täitmiseks 3. puudulik tööülesannete kirjeldus või mittearusaadavad korraldused 4. tunnustuse ja tagasiside vähesus või puudumine 5. paju vastutust, kuid vähe võimalusi otsustada 6. vähe koostööd tegevad või liiali vähe toetavad ülemused 7
1) Mingi ühekordne mõjutus - õnnetus (loodus- või liiklusünnetused, kuriteo ohvriks langemine jm) - raske haigestumine - elukoha muutus - töökoha kaotus - tõsine konflikt jm 2) Pidev mõjutus - pidevad halvad suhted kodus, tööl, koolis - kiusamine - halvad elutingimused - ebastabiilsus ühiskonnas - rahulolematus tööga - teise liiga suured ootused/nõudmised, nt tööl või koolis - rollikonfliktid (nt ülemus nõuab pidevalt ületundedide tegemist ja kannatab lapsevanema roll) jm Stressi võivad tekitada ka meeldivad sündmused, millega kaasnevad suured elumuutused ja vajadus kohaneda, näiteks: - kooli lõpetamine - uuele töökohale asumine - abiellumine - lapse sünd jm Stressitaluvus on individuaalne, sõltub palju isksuseomadustest. A-tüüpi isiksus (kiired, teevad mitut asja korraga, vihastavad kergesti, kannatamatud, ei oska hästi
kõiki eelnevaid stressitekitajaid. Sotsiaaltöötaja töö on stressirohke ja pingutust nõudev eriala, sest abivajajaid, ülekohut ja ebaõiglust on palju. Igapäevaselt tuleb kogeda erinevaid lahendamatuid olukordi, tõrksaid kliente ja ootamatuid tagasilöök, millest tulenevad pinged maandatakse tihti kodus oma pereliikmete peal. Mis põhjustab tööstressi? Stressi põhjustab vilets sobivus inimese ja töö vahel, meie rollikonfliktid tööalaste ja väljaspool tööd täidetavate rollide vahel, meie ebapiisav kontroll oma töö ja elu üle. Stress on põhjustatud paljude stressorite koostoimest. Meil ei ole oma elus täita vaid töötaja roll, vaid meil on ka sõbra roll, tütre roll, elukaaslase roll jne. Töötajal on võimaik palju ise ära teha, et võidelda tööstressiga. Ka mina püüdsin oma stressi vähendada. Kui tundsin, et ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ja vajan
teeb raskemaks teise nõudmiste täitmise. Äärmine juhtum on, kus kaks või enamrolli ootlust on vastastikku vastukäivad. Paljud uurijad arvavad, et rollikonflikt on kõige kriitilisem mõiste meie soovist seletada isikute käitumist gruppides (Robbins 1983). Meil kõigil on rollikonflikte. Ootused, ootlused ja lootused meie sõpradelt, kaastöölistelt, abikaasalt, lastelt võivad olla erinevad. Lisaks nõuetele kohaneda erisuguste ootustega suurendavad rollikonfliktid isiku sisemist pinget ja sellega mõjutavad käitumist. Käitumuslikud 4 Laura-Roberta Ründva kohanemised rollikonfliktidega võivad näiteks olla psühholoogiline eemaldumine, viivitamine, läbirääkimine, faktide või olukordade uuesti defineerimine, et neid kooskõlastada
Stressi põhjused Stressi tekitajat nimetatakse stressoriks. Negatiivne pinge- distress Positiivne pinge- eustress Stressi võib tekitada: 1.mingi ühekordne mõjutus -raske haigestumine -elukoha muutus -töökoha kaotus -tõsine konflikt -õnnetus 2.Pidev mõjutus - pidevad halvad suhted kodus, tööl koolis -kiusamine -halvad elutungimused -ebastabiilsus ühiskonnas -rahulolematus tööga -teiste liiga suured ootused, nõudmised, nt tööl või koolis, kodus -rollikonfliktid Stressi võivad tekitada ka meeldivad sündmused, millega kaasnevad suured elumuutused ja vajadus kohaneda, näiteks: -kooli lõpetamine -uuele töökohale asumine -abiellumine -lapse sünd Stressitaluvus on individuaalne, sõltub palju isiksuseomadustest. A-tüüpi isiksus B- tüüpi isiksus Stressi staadiumid 1.Häiretsaadium Algab stressoriga kokkupuutumisest. Inimene kogeb ärevust, tunneb, et tal ei ole vahendeid ja
sotsiaalseid rolle, võib põhjustada rollikonflikti. Rollikonflikt on olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Koolis tuleb näiteks ette, et õpetaja on ka mõne õpilase ema. Lapsevanema roll eeldab, et ta oleks hoolitsev ja tähelepanelik, õpetajana ei tohi ta aga pöörata oma lapsele rohkem tähelepanu kui kõigile teistele. Organisatsioonis, kus töötajaskonna hulka kuulub ka mõni perekonnaliige, võivad rollikonfliktid kujuneda väga keerukateks. Sotsiaalsed erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele Kihitus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Eristumise alused võivad olla mitmesugused: · varanduslikud · regionaalsed (sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel); · rahvuslikud · ideoloogilised (sh usulised). Tõenäoselt soostub valdav osa inimestest tõsiasjaga, et erinevuste olemasolu ühiskonnas on normaalne.
Rollikujutlused (sinul iseenda suhtes). Kujutlus mingist rollist tähendab, et sinul endal peab olema ettekujutus vastaspoole ootustest ja nendega tuleb arvestada. Sa pead suutma oma rolli hästi ette kujutada ja uskuma, et suudad seda täita. Kõigil meil on palju rolle, osa neist on põhirollid, osa kõrvalrollid. Tavaliselt valime mingis situatsioonis sellise rolli, mille taga seisev inimestegrupp on meile kõige tähtsam või mille hukkamõistu me kõige rohkem kardame. Rollikonfliktid Võivad olla sisemised. Siis on eri inimeste ootused mingi rolli suhtes on väga erinevad. Või siis välised. Eri rollid nõuavad meilt erinevat käitumist (nt töö juures sõbraga). Ladus rollikäitumine : · Tagab inimeste vaheliste suhete stabiilsuse, annab meile kindlus ja julgeolekutunde (me teame, mida kelleltki oodata võib) · Muudab suhtlemise ökonoomsemaks, hästi rolle vallates ei pea me korduvates
kolmandatele isikutele ei räägita/räägitakse, seksuaalne vabadus/piiratus, avaliku kriitika lubatus/lubamatus ning suhtumine võlgadesse, teenetesse, komplimentidesse: need tuleb tasuda. x Rollid. Iga inimene täidab korraga mitut rolli, seda nii ühiskonnas kui selle väiksemaid ühikuis, näiteks firmas. Nii on firmajuht samal ajal ka isa, vend, sõber, ülikoolikaaslane, juhatuse liige, võrdne kolleeg. Sellest tulenevad rollikonfliktid, mis tulenevad erinevatest ootustest samale rollile. x Ootused ja kultuur. Inimestel, kes omavahel suhtlevad, kujunevad välja ootused teineteise käitumise suhtes, seejuures ei tähenda see vaid seda, et partneri käitumist suudetakse ette aimata, vaid ka kujundatakse välja eelistused, kuidas vastaspool teatud olukorras käituma peaks. x Võrgud. Sotsiaalne võrk on inimsuhete kogum, mille raames vahetatakse tundeid ning aidatakse üksteist
7. töö tulemuse mittetunnustamine, kontrolli puudumine 8. ebakindlus töö ja ametialase positsiooni suhtes 9. etniline, rassiline, sooline, vanuseline jms ahistamine 10. vägivalla esinemine 11. ebameeldivad või kahjulikud töötingimused 12. ei ole võimalik tööl kasutada oma võimeid ja teadmisi, oskusi 13. võimalus, et pisiviga võib kaasa tuua raskeid tagajärgi 14. ükskõik milline tööstressorite kombinatsioon · Indiviidist lähtuv rollikonfliktid tööalaste ja väljaspool tööd täidetavate rollide vahel. Kaasaja töötaja ees on raske dilemma: täites tööalaseid rolle hästi, kohusetundlikult ja edukalt, jäävad väljaspool tööd täidetavad olulised rollid, näiteks lapsevanema, abikaasa, sõbra roll, unarusse ja vastupidi - pühendudes tööväliste rollide täitmisele, ei ole võimalik hästi täita tööalaseid
kultuuriga SOTSIALISEERUMINE – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid; kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus; eluaegne protsess SOTSIAALSED ROLLID – käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga - rollikogum (nt arst kui professionaal, kolleeg) Rolliootused, rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed IDENTITEET / IDENTITEEDID • indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid; • on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi; • on individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud IDENTITEEDI ERI VORMID(Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi
Rollikujutlused (sinul iseenda suhtes). Kujutlus mingist rollist tähendab, et sinul endal peab olema ettekujutus vastaspoole ootustest ja nendega tuleb arvestada. Sa pead suutma oma rolli hästi ette kujutada ja uskuma, et suudad seda täita. Kõigil meil on palju rolle, osa neist on põhirollid, osa kõrvalrollid. Tavaliselt valime mingis situatsioonis sellise rolli, mille taga seisev inimestegrupp on meile kõige tähtsam või mille hukkamõistu me kõige rohkem kardame. Rollikonfliktid Võivad olla sisemised. Siis on eri inimeste ootused mingi rolli suhtes on väga erinevad. Või siis välised. Eri rollid nõuavad meilt erinevat käitumist (nt töö juures sõbraga). Ladus rollikäitumine Tagab inimeste vaheliste suhete stabiilsuse, annab meile kindlus ja julgeolekutunde (me teame, mida kelleltki oodata võib). Muudab suhtlemise ökonoomsemaks, hästi rolle vallates ei pea me korduvates
üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majandulikku tegevust. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väätused on tugevalt seotud kindla kultuuriga. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvulik identiteet. Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid – sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete
Sabakahurimehe arvamus alati vähem aksepteeritud, ka siis, kui piloot eksis. Rollid grupis ülesanne Algatajad Infootsijad Arvamuse püüdjad Infoandjad Arvamuse jagajad Viimistlejad Kooridneerijad Orienteerijad Hindajad Ergastajad Asjaajajad Salvestajad Rolliprobleemid Rolli ebaselgus - Mitmetähenduslikkus - Rollimuutmine (Vanalt uuele siirdumine) - Tõlgendamine Rollikoormus ehk rollilast - Ebaselged prioriteedid - Liigne hulk nõudeid - Võistlevad ootused Rollikonfliktid - Nõuete ühildamatus - Konflikt väärtustega - Konflikt võimetega Toimetulek rollikonfliktidega - Moraalne tüüp eelistus ametlikult esitatud rolliootusele - Kasulikkuseleorienteeritud tüüp- minimiseerida nagatiivsed sanktsioonid - Segatüüp Rollikonflikti vähendamine - Ümberdefineerimine või loobumine - Prioriteedi muutmine - Ümberlülitumine - Farmakonid Juhi rollid 1) Suhtlemisega seotud - Tseremoniaalne
muuta. 2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus. 3) OLUROLLID - jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija jne. A) FORMALISEERITUD ROLLID - millele suunatud ootused on täpselt fikseeritud (n. sõjaväelane, ametnik jm.) B) VABALT KUJUNEVAD ROLLID - tekivad inimeste käitumise vastastikuse kooskõlastamise käigus, sõltuvad konkreetsetest isiksustest ja keskkonna tingimustest. 10. Rollikonfliktid, näiteid Rollikonflikt on kokkupuude omavahel sobimatute rolliootustega a) ROLLIDEVAHELINE KONFLIKT - selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. Õpilane ja õpetaja- ema ja tütar, konflikt- peab suhtuma võrdselt. b) ROLLISISENE KONFLIKT - samale rollile on erinevates gruppides, eri olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. Eesti noor moslemi peres, eesti rollimudel, peab valima kui ei sobi uude rolli
* Perfektsionism * Ebakindlus * Eksternaalne (väline) kontrollimehhanism * Ebaadekvaatsed kaitsed * Inimeste põhivajaduste rahuldamatus * Sotsiaalsete suhete võrgustiku puudumine 15 TÖÖKESKKOND: * Töökeskkonna vähene läbipaistvus * Administratsiooni vähene toetus, tunnustuse puudumine * Rollikonfliktid ja rolli ebaselgus * Halb mikrokliima * Vähene autonoomia * Autoritaarne juhtimisstiil
Sõnumid ei ole ametlikud. Kiire suuline info, mis ei järgi organisatsiooni struktuuri. 5. Milles seisnevad sotsiaalsete rollide mõjud suhtlemisele? Ühiskonna või teatud grupi liikmete poolt heakskiidetud käitumisviis, mida oodatakse teatud positsioonil olevalt inimeselt. Rollikäitumine: rolliootused, isiksuse rollikujutlus, rolli omaksvõtt või tagasilükkamine, rollikäitumine, rollikonfliktid. Mõne rolli täitmine piirab inimese käitumisvabadust, kuid võimaldab kõrvaldada ostarbetu pinge. Juhi ja alluva suhet mõjutavad rollikonfliktid. 6. Mis on organisatsiooniliste konfliktide allikad? Töö korraldamine (eesmärkide vastuolud, häired äriprotsessis) Inimeste juhtimine (preemiate jaotus, inimeste valik, ebakompetentsus, rollikonflikt) Mmuudatused (info piiratus muudatuste mõjust inimestele). 7
Sekundaarne sotsialiseerumine: hilisemad mõjutajad elukäigu jooksul SOTSIALISEERUMISE AGENDID: Perekond; Kaaslased (vanus, huvid, staatus jne – erinevates elufaasides); Institutsiooonid ja organisatsioonid, sh haridussüsteem; Meedia SOTSIAALSED ROLLID – käitumisnormide ja -praktikate kogum ja sotsiaalsed ootused, mis seostuvad kindla sotsiaalse positsiooniga rollikogum (nt arst kui professionaal, kolleeg) rolliootused rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed IDENTITEET indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid; sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide-vahelise interaktsiooniprotsessi; individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; seotud samastumise ja eristumisega sotsiaalses interaktsioonis:
Küsimustik töötati välja koostöös Manchesteri Ülikooli teadlasega C. L. Cooperi juhtimisel 1998 aastal. Küsitleti nelja Tallinna kooli ja Orissaare Keskkooli lõpuklasside õpilasi. Selgus et peamisteks stressorite põhjusteks olid: · ebaõiglane hindamine, · põhjuseta süüdistamine, · varjatud diskrimineerimine ja lemmikute soosimine, · vähene julgustamine õpetajate poolt, · stabiilsuse ja usalduse puudumine koduses elus, · rollikonfliktid: kool, kodu, kaaslased ja sõbrad, · ootamatud tunnikontrollid, · vajadus minna riskile, · liiga palju kodutöid, · tähtsate otsuste tegemine, · ebakindlus tuleviku suhtes, · piiratud võimalused isiksuse arenguks, · ajast ja arust õppevahendid (arvutid, tahvlid jne), · koolisöökla ja toit, · kooliruumid (garderoob, WC, dushiruumid jne), · kooliarst ja arstlikud läbivaatused, · väga pikad koolipäevad,
70% on tõepärane. · Seda kanalit ei saa elimineerida, küll aga kasutada teadlikult. 1. Milles seisnevad sotsiaalsete rollide mõjud suhtlemisele? Ühiskonna või teatud grupi liikmete poolt heakskiidetud käitumisviis, mida oodatakse teatud positsioonil olevalt inimeselt. Mõne rolli täitmine piirab inimese käitumisvabadust, kuid võimaldab kõrvaldada otstarbetu pinge. Juhi ja alluva suhet mõjutavad rollikonfliktid. 1. Mis on organisatsiooniliste konfliktide allikad? Töö korraldamine · Eesmärkide vastuolud · Häired äriprotsessides Inimeste juhtimine · Preemiate ja hüvede jaotamine · Inimeste valik · Ebakompetentsus · Rolliootustest kõrvale kaldumine Muudatuste ja uuenduste juurutamine · Seostub reeglina info piiratusega muudatuste mõjust inimesele. 1. Kirjeldage kahte läbirääkimissituatsiooni (tehingu sõlmimine ja koostöö arendamine)
isiksustest ja keskkonna tingimustest. ROLLI PIIRITLEMINE - oma rolli muutmine isiklikest huvidest ja eelistustest lähtuvalt. PIIRITLEMINE ÜLESPOOLE - rollile liidetakse teise, enam väärtustatud rolli elemente, PIIRITLEMINE ALLAPOOLE - rollist jäetakse välja vähemväärtustatud elemente - viib süvenevale rollijaotusele grupis. TEGEVUSVAHENDITEGA LIIALDAMINE - rolli tähtsuse tõstmine esinduslike ruumide, tegevusvahendite jm. abil. 7. Rollikonfliktid, näiteid ROLLIKONFLIKT - kokkupuude omavahel sobimatute rolliootustega. a) ROLLIDEVAHELINE KONFLIKT - selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. b) ROLLISISENE KONFLIKT - samale rollile on erinevates gruppides, eri olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt.
o meedia o meedia SOTSIAALSED ROLLID – käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga - SOTSIAALSED ROLLID – käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga - rollikogum (nt arst kui professionaal, kolleeg) - rolliootused - rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus rollikogum (nt arst kui professionaal, kolleeg) - rolliootused - rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed IDENTITEET / IDENTITEEDID IDENTITEET / IDENTITEEDID
tingimustest. ROLLI PIIRITLEMINE - oma rolli muutmine isiklikest huvidest ja eelistustest lähtuvalt. PIIRITLEMINE ÜLESPOOLE - rollile liidetakse teise, enam väärtustatud rolli elemente, PIIRITLEMINE ALLAPOOLE - rollist jäetakse välja vähemväärtustatud elemente - viib süvenevale rollijaotusele grupis. TEGEVUSVAHENDITEGA LIIALDAMINE - rolli tähtsuse tõstmine esinduslike ruumide, tegevusvahendite jm. abil. 10. Rollikonfliktid, näiteid ROLLIKONFLIKT - kokkupuude omavahel sobimatute rolliootustega. a) ROLLIDEVAHELINE KONFLIKT - selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. b) ROLLISISENE KONFLIKT - samale rollile on erinevates gruppides, eri olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt.
tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta. 2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus. 3) OLUROLLID - jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija jne. A) FORMALISEERITUD ROLLID - millele suunatud ootused on täpselt fikseeritud (n. sõjaväelane, ametnik jm.) B) VABALT KUJUNEVAD ROLLID - tekivad inimeste käitumise vastastikuse kooskõlastamise käigus, sõltuvad konkreetsetest isiksustest ja keskkonna tingimustest. 13. Rollikonfliktid, näiteid ROLLIKONFLIKT - kokkupuude omavahel sobimatute rolliootustega. a) ROLLIDEVAHELINE KONFLIKT - selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. b) ROLLISISENE KONFLIKT - samale rollile on erinevates gruppides, eri olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt.
(side, tehnika, energia, turva, küte jne.) 7. Puuetega isikud võivad leida jõukohase rakenduse. 8. Saab töötada hooajatööde (talutööd, puhkemajandus) vaheajal. 9. Paljud ettevõtted ei vaja esinduslikku kontorit, sest klientidel pole sinna asja. 10. Saab tegutseda igasugustel kellaaegadel. 11. Osa majapidamisest (kelder, garaaz või vaba tuba) muutub tulutoovaks. Koduettevõtte puudused: 1. Rollikonfliktid 2. Pereelu ja kodu, töö- ja vaba aeg segamini, töö- ja eraelu 3. Perele suur risk (töökohad, materiaalsed väärtused, vargused jne) 4. Häirivad kliendid 5. Kliendikahjustused 6. Privaatsus 7. Suhted naabritega 15 5. Äriidee, ettevõtte missioon, eesmärkide seadmine, äriplaan 5.1. Äriidee ja äriplaan
Aeg: tekib, kui ühele rollile kulub rohkem aega ja võtab ära teisele rollile kuuluva aja. Tööaeg võtab ära pereaja. Ajasurve, tööl tähtajad, selle pingega minnakse koju. Kandub üle peresuhetele. Pinged peaks jääma sinna, kus tekkisid. Suur koormus ajalises mõttes, ületunnid tööl, võtab ära pereelu tunnid. Pingel baseeruv konflikt: ühest rollist tulenevad pinged kanduvad üle teise rolli. Tööpinged hakkavad mõjutama kodust elu. Rollikonfliktid tööl, koormus, vähene juhi toetus, muudatused, stressirohke töö. Ja sama kodus. Käitumine: ühes rollis sobilikku käitumist pole võimalik kohandada teisele rollile, aga in seda kohandab. Ühe rolli käitumisjooned ei sobi teisele rollile. 3) Pere ja töö vastastikune rikastamine: kuivõrd ühes või teises rollis saadud teadmised, oskused toetavad teises rollis toimetulekut. Kuidas töös saadud kogemused aitavad olla parem pereinimene.
Kus on siis nö. ohtlikumad kohad ehk mis aladel võib sagedamini konflikte tekkida? Sagedamini tekib konflikt töösituatsioonides järgmistel põhjustel: ametialane ebakompetentsus oskamatus suhelda võimu kuritarvitamine tasustamine varustamine hüvede jaotamine Väga tüüpilised on rollikonfliktid, mille põhjuseks võib olla määramata rolliootus Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 121 Konflikt ootused on ülemäärased või vastukäivad rolli kinnistamatus rolliootus ja rollikujutlus ei kattu
nõudlikkus- madal reageerivus- madal Seosed vanemliku praktika ja lapse käitumise vahel: -Autoritaarne – Internaliseeritud (enda sisse surutud) viha: neuroos, depressioon, ärevus, suitsidaalsus Leebem variant: “ülipüüdlik” vanemate soosingu püüdja -Autoriteetne – eneseregulatsiooni võime, arusaamine piiridest ja oskus neid kasutada -Lubav -Vaenulik: eksternaliseeritud viha (joovastavate ainete tarvitamine, agressiivsus, käitumishäired) -Armastav: rollikonfliktid (laps vanema rollis); ekstern. viha IV Sotsiaalne taju Tajumine: - on meeleorganite kaudu vastu võetud stiimulite valik, interpreteerimine, analüüs ja integreerimine ehk keskkonnast teadvustatud representatsioonide kujundamine (Feldman, 1998). Me tajume ka seda, mis on meie sees- kõht tühi, mingi emotsioon jms. - on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma (Grasha, 1986). Taju omadused:
(side, tehnika, energia, turva, küte jne.) 7. Puuetega isikud võivad leida jõukohase rakenduse. 8. Saab töötada hooajatööde (talutööd, puhkemajandus) vaheajal. 9. Paljud ettevõtted ei vaja esinduslikku kontorit, sest klientidel pole sinna asja. 10. Saab tegutseda igasugustel kellaaegadel. 11. Osa majapidamisest (kelder, garaaz või vaba tuba) muutub tulutoovaks. Koduettevõtte puudused: 1. Rollikonfliktid 2. Pereelu ja kodu, töö- ja vaba aeg segamini, töö- ja eraelu 3. Perele suur risk (töökohad, materiaalsed väärtused, vargused jne) 4. Häirivad kliendid 5. Kliendikahjustused 6. Privaatsus 7. Suhted naabritega 30
(side, tehnika, energia, turva, küte jne.) 7. Puuetega isikud võivad leida jõukohase rakenduse. 8. Saab töötada hooajatööde (talutööd, puhkemajandus) vaheajal. 9. Paljud ettevõtted ei vaja esinduslikku kontorit, sest klientidel pole sinna asja. 10. Saab tegutseda igasugustel kellaaegadel. 11. Osa majapidamisest (kelder, garaaž või vaba tuba) muutub tulutoovaks. Koduettevõtte puudused: 1. Rollikonfliktid 2. Pereelu ja kodu, töö- ja vaba aeg segamini, töö- ja eraelu 3. Perele suur risk (töökohad, materiaalsed väärtused, vargused jne) 4. Häirivad kliendid 5. Kliendikahjustused 6. Privaatsus 7. Suhted naabritega 18 5. Äriidee, ettevõtte missioon, eesmärkide seadmine, äriplaan 5.1. Äriidee ja äriplaan
Inimene loob pildi iseendast interioriseerides teiste suhtumisi + suhtumist minu kuuluvusgruppi Koos individualiseerumisega vastupanu välisele survele Mina ja roll Näen ennast rolli kaudu. Roll kui etteantud käitumismudel, kui funktsioon ühiskonnas Lapse, tudengi, trammijuhi, arsti rollid. Kõik täidame mitmeid erinevaid rolle Rolli kirjeldus: rollieeskirjad, rolliootused, rollimärgid, rolli omaksvõtt, rollikonfliktid Kes ma olen mina või roll. Kas on võimalik rolliväline käitumine? Identiteet Püsiv tervikkonstruktsioon iseendast identiteet. Püsivad, raskeltmuudetavad tunnused: sugu, vanus, keha, rahvus, välimus, elukutse ... Personaalne identiteet ja sotsiaalne identiteet, SP-sse 1960datel, Henri Tajfel Sotsiaalne identiteet (social identity): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social
(side, tehnika, energia, turva, küte jne.) 7. Puuetega isikud võivad leida jõukohase rakenduse. 8. Saab töötada hooajatööde (talutööd, puhkemajandus) vaheajal. 9. Paljud ettevõtted ei vaja esinduslikku kontorit, sest klientidel pole sinna asja. 10. Saab tegutseda igasugustel kellaaegadel. 11. Osa majapidamisest (kelder, garaaz või vaba tuba) muutub tulutoovaks. Koduettevõtte puudused: 1. Rollikonfliktid 2. Pereelu ja kodu, töö- ja vaba aeg segamini, töö- ja eraelu 3. Perele suur risk (töökohad, materiaalsed väärtused, vargused jne) 4. Häirivad kliendid 5. Kliendikahjustused 6. Privaatsus 7. Suhted naabritega 5. Äriidee, ettevõtte missioon, eesmärkide seadmine, äriplaan 5.1. Äriidee ja äriplaan Ettevõtluse võtmeküsimuseks on eduka strateegia kujundamine, mis saab alguse äriideest.
Küpse isiksuse puhul kriitiline pilk selle suhtes, kuidas teised hindavad mind, korrigeerimine positiivse enesehinnangu suunas (peeglit tuleb korrigeerida). Mina (self) eneseteadvuse väljendus, see, millega inimene ennast samastab Mina ja roll. Roll kui ühiskonnas väljakujunenud käitumismudel, mis on põlvest-põlve edasi antavad ja aktsepteeritavad (laps, üliõpilane, kaitseliitlanee). Roll on käitumisreeglite kogum. Rollieeskirjad, rolliootused, rollikonfliktid. Rolliväline käitumine. 5 Rollikonflikt inimese poolt täidetavad rollid ei sobi omavahel või ootustega kokku. Nt lähen arsti juurde, kõhu peal on punane laik, siis vaadatakse seda AGA kuid kui tuleb õhtul ukse taha ja ütleb, et vaatame, siis natuke veider. Keemiatehase juht ja emaksolemine korraga. Mina komponendid: Füüsiline (pintsak, nina jne, millega end samastan),
Inimene loob pildi iseendast interioriseerides teiste suhtumisi + suhtumist minu kuuluvusgruppi • Koos individualiseerumisega – vastupanu välisele survele Mina ja roll • Näen ennast rolli kaudu. Roll kui etteantud käitumismudel, kui funktsioon ühiskonnas • Lapse, tudengi, trammijuhi, arsti rollid. Kõik täidame mitmeid erinevaid rolle • Rolli kirjeldus: rollieeskirjad, rolliootused, rollimärgid, rolli omaksvõtt, rollikonfliktid • Zimbardo eksperiment: jaotumine vangideks ja vangivalvuriteks, 15 USD päev. 3 päeva lõbusalt, 2 nädalat vaenulikkust • Kes ma olen – mina või roll. Kas on võimalik rolliväline käitumine? Identiteet • Püsiv tervikkonstruktsioon iseendast – identiteet. Püsivad, raskeltmuudetavad tunnused: sugu, vanus, keha, rahvus, välimus, elukutse ... • Personaalne identiteet ja sotsiaalne identiteet, SP-sse
peab üks siiski andma alla, nt kultuuride puhul lihtsalt talutakse teist kultuuri 3. variant vägivalla kasutamine kokkupõrked või sõjad, sõjaväel 2 eesmärki, riigikaitse ja teiste riikide ründamise funktsioon need 3 ongi peamised 4 võiks veel vältimise tuua see toimib üksikisikute puhul kõige paremini, kollektiivsete puhul eriti ei toidaks vist 6. Isik ja isiksus. Positsioon, rollid ja rollikonfliktid. ühiskonnateadused tegelevad pealesunnitud käitumistüüpide ja mõtlemisetalonidega kõige problemaatilisem tõik, et kõik, mille inimene sündides eest leiab, juba ootas teda ees, tal endal pole erilist võimalust asjs muuta, inimene ka hädas nende ROLLIdega, mida ta peab täitma, peab leidma kompromissi mida ühisk ootab ja mida rollid ette näevad isik üksik inimene, iseloomulikud, nimi, vanus, sugu, rahvus, rass tänaval näeme me erinevaid üksikisikuid
nt kultuuride puhul lihtsalt talutakse teist kultuuri 3) variant vägivalla kasutamine kokkupõrked või sõjad, sõjaväel 2 eesmärki: riigikaitse ja teiste riikide ründamise funktsioon need 3 ongi peamised 4 võiks veel vältimise tuua see toimib üksikisikute puhul kõige paremini, kollektiivsete puhul eriti ei toidaks vist 11. Isik ja isiksus. Positsioon, rollid ja rollikonfliktid. Ühiskonnateadused tegelevad pealesunnitud käitumistüüpide ja mõtlemisetalonidega. Kõige problemaatilisem tõik, et kõik, mille inimene sündides eest leiab, juba ootas teda ees, tal endal pole erilist võimalust asju muuta. Inimene on hädas nende ROLLIdega, mida ta peab täitma, peab leidma kompromissi, et vastata ühiskonna ootustele ja mida rollid ette näevad. isik üksik inimene; iseloomulikud - nimi, vanus, sugu, rahvus, rass
annaabi.ee 
