Mis siis ikkagi paneb inimest üle sööma? (0)

Mis siis ikkagi paneb inimest üle sööma?
Floridas Jupiteris olevas Scrippsi uurimisinstituudi professor P. F. Kenney serveeris oma töörühmaga rottidele rohkes koguses nende tavatoitu ja peale selle veel pääsu kääbuskohvikusse, mis oli täis isuäratavaid kaloririkkaid toite. Vorstikesi, juustuküpsiseid šokolaadi. Rotid jätsid oma tervisliku tavatoidu pikalt mõtlemata kõrvale ning rühtisid kartmatult äsja avatud kohvikusse. Ja nagu võis ka arvata võtsi nad kaalus juurde.
Seejärel hoiatasid teadusgruppi liikmed rotte erksalt vilkuva (ohu)tulega, et anda neile märku toidu ohtlikkusest. Küll aga tavatoidu juurde jäänud rotid, arvestasid tulega ning lõpetasid šokolaadi näksimise, ent ülekaalulised rotid kas nosisid julgelt edasi või jäid kahe toakese vahele põikama natukeseks( kuni taas õgima läksid). Hedonism võitis alalhoiuinstinkti.
Samalaadsele tulemusele jõudis ka Cambridge `i ülikooli professor B. Everitt, ainult et tema meelitas rotte kokaiiniga. „Kas rottidel on toidusõltuvus?“ küsib seepeale Kenney ajakirjas Scientific American. Sõltuvus on võimetus alla suruda käitumist, hoolimata selle halbadest tagajärgedest.
Ka ülekaalulised inimesed tahaksid süüa vähem, ometi ei suuda ülesöömist vältida.
Nende aju hävitussüsteem, mis pakub mõnutunnet, mängib üle aju signaalid , mis annavad märku, et aitab söömisest, kõht on täis. Nii nagu alkohoolikud ja narkomaanid, nõnda tahavad ka mõned inimesed süüa seda rohkem, mida rohkem söövad. Kui ülesöömine on sõltuvus, siis saab seda ka ravida ehk medikamentidega, mis aju hävitussüsteemi alla suruvad.
Et ülesöömine ei pruugi tähendada üksnes käitumishäiret või tahtepuudust, hakkasid vihjama 1980. aastate lõpus tehtud eksperimendid ülekaalulisuseks kalduva hiireliiniga. Nagu inimesed, nõnda eritavad ka hiired pärast söömist leptiini, et näljatunnet alla suruda. Ülekaalulistel hiirtel oli leptiini vähevõitu ja nende isu oli piiritu . Ülekaalulisuse põhjustas geneetiline defekt , mis vähendas hiirte võimet leptiinile reageerida. Selgus, et isu ja kehakaalu reguleerivad ehk hormoonid.
Kuid liiga lihtne on seletada ülekaalulisust ainult hormoonpuudulikkusega. Näiteks on ülekaaluliste inimeste veres isu vähendavate hormoonide leptiini ja insuliini tase hoopis ülemäära kõrge. Siin tulebki mängu toidusõltuvuse idee. Isu kontrollivad hormoonid mõjutavad ajurakkude ühendusteid ja teisaltmõjutavad aju hüvitussüsteeme. Nälg on parim kokk ja tühi kõht vajab aega, pingutusi ja raha, et rahule jääda. Nälg aktiveerib ajus toiduga seotud hüvitussüsteeme.
Seega süües erituvad isu allasuruvad hormoonid, mis toidust saadavat mõnu vähendavad. Kui eks mõned moekad isuäratava välimusega rasva- ja suhkrurikkad toidud mõjutavad hävitussüsteeme nii, et nood muretult domineerivad allasuruvate hormoonide üle. Kui on kõht pilgeni täis kugistatud ja lauale tuuakse šokolaadikook, siis sellele leidub kuidagi ikka pisut ruumi.
Evolutsiooni käigus on meile arenenud tõhus ajusüsteem, mis tagab tervisliku kehakaalu, kuid meeliköitvad road mängivad selle süsteemi auti. Keha tegutseb ja eritab verre rohkem isu allasuruvaid hormoone nagu leptiini ning insuliini, kuid need muutuvad aina vähem ja vähem tõhusaks, sest keha jääb nende vastu aina ükskõiksemaks. Ülekaaluline inimene võib süüa vajalikust rohkem lihtsalt selleks, et saada toidust sama mõnu, mille saab kõhn inimene väiksemast kõhutäiest.
Aga tekibki siin siis küsimusi: „Kus on selle oravratta väljapääs?“ ja „Kas ka ülesööjaid aitaksid näiteks võõrutusravimid?“ Kuna morfiin stimuleerib ajuhävitus-
süsteemi nagu toit ja kui rotile morfiini süstida, vallandab see ülesöömise. Morfiini ja teised opiaadid jäljendavad kemikaale nagu endorfiinide tegevust, vähendavad ka isu ja sõltuvust heroiinist, kokaiinist ning alkoholist.
Hedonistlikku ülesöömist ja narkosõltuvust reguleerivad ühised mehhanismid. Nõnda nagu narkootikumid vallanduvad ajus mõnutunnet tekitavt ajus mõnutunnet tekitavat signaalikandjat dopamiini nõnda teevad seda ka isuäratavad toidud. Teatava geneetilise defekti tõttu on mõnel inimesel vähem dopamiinile (kaitset)e. reageerivaid retseptoreid, mis tähendab, et nad vajavad rohkem dopamiini, mida vallandavad mõnuained, sealhulgas ka šokolaaditort.
Kõige paremini vallandab nauding söömissõltuvuse rasvade ja suhkrute kombinatsioon. Miljonite aastate jooksul oli inimese olulisim mure kõht piisavalt täis saada. Toitumistsükkel ei ole kohastunud suure kalorsuse ja kiirelt omastatavate koogikestega.
Pole ime, et paljud ravimifirmad on püüdnud saada Euroopa Liidu või mõndade muude riikide müügiluba uutele ravimitele, mis mõjutavad väidetavalt söömissõltuvust. Kuid kuna pole kindel, et kas esitatud hüpotees mõnuainetest ja hõrgutistest sõltuvusse sattumisest on tõene, siis on müügiluba kord antud ja siis jälle ära võetud.
Ma valisin selle teema üsnagi tobedal põhjusel ehk seetõttu, et lähiajal olen kuulnud miski pärast paljude kaasõpilaste kõhust korinaid tühja kõhu tõttu. Ja nii mu mõtted koondusidki sinna, et kohe on aeg teha kooliga seoses uurimus ja muidugi soovisin siis ka ise teada saada MiKS me tunnetame tühja kõhtu ja KUiDAS organism tühja kõhuga toimib. 