Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põlevkivi- taastumatu ressurss (0)

1 Hindamata
Punktid
Albu Põhikool
Põlevkivi - taastumatu ressurss
referaat
Koostaja : Margit Liiva
2015
Sissejuhatus
Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.
Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest . Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.
Põlevkivi kasutatakse fossiilkütuse ja keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit.

Põlevkiviressursid


Nagu nafta ja maagaasi, nii ka põlevkivi juures eristatakse ressursse ja reserve . Ressursid hõlmavad kõiki Maal asuvaid lademeid, reservid üksnes neid, mille kasutuselevõtmine on tänapäeva tehnoloogia juures majanduslikult otstarbekas. Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivivarud üksnes hinnangulised .
Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu.
2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile.
Eesti on maailma ainus riik, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil. AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad toodetud energiast oli 2005. aastal 95% toodetud põlevkivist.
Põlevkivivaru Eestis
Eesti põlevkivi geoloogilise varu suuruseks hinnati 2013. aastal 1 312 000 000 t. Sealjuures tuleb arvestada, et põlevkivi kaevandamisel on kadu ~30 %, mistõttu on reaalselt kasutatav geoloogiline varu ~1 000 000 000 tonni.
Põlevkivi geoloogiline varu kirjeldab looduses leiduvat kivimit. Põlevkivi kui kaubaartikli varu kirjeldab mõiste "kaubapõlevkivi", mis sätestab kasutatava põlevkivi kvaliteeditunnuse normid ning kvaliteedigrupid kaevandatud põlevkivile kui kaubale. Lihtsustatult saab ühest geoloogilise varu tonnist 1,2 tonni kaubapõlevkivi. Seega võib lihtsustatult väita, et kasutatava kaubapõlevkivi maht on ~1 200 000 000 tonni.
Probleemid seoses põlevkiviga
Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte – tuhka ja poolkoksi . Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 5–7 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa.
Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veerežiimi muutmine ja vee saastamine . Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 10–15 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ja suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid.
Kaevanduste rajamisel lõhutakse ära mitmete loomade- ja taimeliikide elustik .
Praegu on Eesti kliimamuutust tekitavate gaaside heitkoguse poolest elaniku kohta maailmas kindlalt esikümnes. Selle peamine põhjus on põlevkivi kasutamine elektrienergia tootmisel. Põlevkivi põletamisega seotud süsinikdioksiidi heitkoguse osatähtus 2006. aasta kasvuhoonegaaside koguemissioonis oli 71%.
Kokkuvõtteks
Eesti reaalselt kasutatav geoloogilne varu on ~1 000 000 000 tonni.
Üheks suurimaks keskonnaprobleemiks on Eestis põlevkivi kaevandamine ja sellest elektrienergia tootmine, millega kaasneb väga suur keskkonda kahjustav saaste ja loodusliku tasakaalu rikkumine . Põlevkivi tootmise tagajärjel tekib rohkes koguses mitmeid jääkprodukte.
Iga tonni kaevadatava põlevkivi kohta pumbatakse karjääridest välja 10-15 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise käigus on saanud tõsiselt kahjustada ka ülemised põhjaveekihid.
Kuna paljudes arengumaades on vesi kõige kallim vara ning seda hoitakse ja tarvitatakse väga kokkuhoidlikult. Minu arvates on see koht, kus inimesed peaksid mõtlema, mis tulevikus või isegi paari aasta pärast saama hakkab, kui nii suurtes kogustes vett kulutatakse tooraine tootmiseks.
Kasutatud materjal
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkiv i
http://www.slideshare.net/Statistikaamet/eesti-arve-ja-fakte-2009
http://www.researchgate.net/profile/Ingo_Valgma/publication/233751324_Kaevente_titmine/links/0912f50b1cb44dc9d0000000.pdf
http://en.calameo.com/books/0030931640a3b6766f574
http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=P%C3%B5levkivi_energeetiline_ressurss#P.C3.B5levkivivaru
http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/polevkivitehnoloogia-enefit/mis-on-polevkivi/
Vasakule Paremale
Põlevkivi- taastumatu ressurss #1 Põlevkivi- taastumatu ressurss #2 Põlevkivi- taastumatu ressurss #3 Põlevkivi- taastumatu ressurss #4 Põlevkivi- taastumatu ressurss #5 Põlevkivi- taastumatu ressurss #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mustlanem2das Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Põlevkivi
10
odt

Põlevkivi

Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Põlevkivi Autor: Margus Sööt Juhendaja: Andres Kapp Võru 2012 Mis on põlevkivi? Põlevkivi on settekivim, mis on moodustunud järvede ja merede põhjas 400 kuni 450 miljonit aastat tagasi.Põlevkivi koosneb orgaanilistest ainetest nagu ainuraksed organismid, bakterid, füto- ja zooplankton ning vetikad, mis moodustasid eelajalooliste järvede ja merede biomassi. Põlevkivi ei ole maailmas uus avastus.Sarnaselt kivisöele saab seda kasutada kütusena.Põlevkivi kasutamine energiatootmises on enamikule inimestest teadmata,

Geograafia
Kaevandused ja keskkonnaohutus
4
docx

Kaevandused ja keskkonnaohutus

Põltsamaa ametikool Maksim Pispanen E1 Juhendaja:Elle Kohv Kaevandused: Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soola (soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaevandus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal.Kohtla-Nõmmel on Kohtla Kaevanduspark-muuseum. Põlevkivi kaevandus Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja

Geograafia
Põlevkivi
12
ppt

Põlevkivi

Põlevkivi Janek Jõgiste Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla. Suured põlevkivi varud on näiteks USA- l, Austraalial ja Venemaal. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi Eestis Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda

Geograafia
Põlevkivi kasutamine ja ajalugu
12
odp

Põlevkivi kasutamine ja ajalugu

Põlevkivi Sisukord Mis on põlevkivi? Kukersiit Põlevkivi kui maavara Kasutamine Ajalugu Probleemid Mis on põlevkivi? Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi värvus varieerub kakaopruunist kollakaspruunini, ja on alati tumedam, kui lubjakivi Kukersiit Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim. Koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Tihti näeb põlevkivis väljasurnud organismide kivistisi Põlevkivi kui maavara

Geograafia
KAEVANDUSED JA NENDE MÕJU KESKONNALE
6
docx

KAEVANDUSED JA NENDE MÕJU KESKONNALE

Juhendaja: Elle Kohv 2014 Sissejuhatus Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soo la(soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaev andus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal. Mina tutvun lähemalt Eestis olevate kaevandustega. Mis on põlevkivi? Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine kütmisel saadakse rohkesti õli

Geograafia
Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid
17
docx

Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid

Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid Sisukord Sissejuhatus Valisime oma rühmatööks ,,Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid", sest põlevkivi on olnud Eestis läbi aegade tähtsaim maavara. Maailmas ei ole põlevkivi suurt kasutuspinda leidnud, sest kasutatakse alternatiivseid maavaradel põhinevaid energia ressursse, mis on efektiivsemad. Eestis on põlevkivi elulise tähtsusega, mis on kasutuses nii keemiatööstustes kui ka elektrienergia valmistamisel. Põlevkivil on Eesti riigile majanduslikus kui ka suveräänsuse hoidmise aspektis suur roll. Kuna tegu on kodumaise maavaraga, puudub vajadus importida seda teistest riikidest, mis omakorda muudab elektrienergia mõnevõrra odavamaks. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad ka mitmed probleemid, nimelt tekitab see saastet, mis on toodud välja alljärgnevas loetelus:

Ühiskond
KAS SAAREMAA VÕIKS OLLA ENERGEETILISELT SÕLTUMATU
14
odt

KAS SAAREMAA VÕIKS OLLA ENERGEETILISELT SÕLTUMATU

[6] Kombijaamu tuleks planeerida Saaremaale kõikidesse suurematesse asulatesse kus on paneelelamud, et saaks kasutada ära efektiivselt jaamast saadav soojusenergia elamiste kütteks. Kombijaamade võimsus peaks olema täpselt arvestatud, toodetakse sellisel määral soojust kui kulub kodudes. Elektri peale ei peaks maksimaalselt panustama, sest kombijaamad pandaks tööle öösiti kui elektrit pole niivõrd palju vaja. 4. Võrdlus taaskasutatavast energiast ning Ida-Virumaa põlevkivi tehased Kõik eelnevalt toodud: 1. tuule energia; 2. päikese paneelidelt päikese energia; 3. koostootmisjaamalt taastuvalt energialt hakkepuidult võetav soojus ning elekter; Kõik nad on taastuvad energiad. Neid ei anna võrreldagi põlevkivist toodetava energiaga mis ei ole taastuv. Hoopis kasulikumalt saaks ära kasutada põlevkivi keemiatööstuses. „Lisaks kõigele põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veerežiimi muutumine ja vee saastamine

Geograafia
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne ­ tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja

Tehnoökoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun