KAS SAAREMAA VÕIKS OLLA ENERGEETILISELT SÕLTUMATU (0)

Tallinna Tehnikaülikool
KAS SAAREMAA VÕIKS OLLA ENERGEETILISELT SÕLTUMATU
Keskkonnakaitse referaat
Harjumaa

Sisukord

Table of Contents

Energeetiliselt sõltumatu Saaremaa on täiesti reaalne. 3
Kasutatud kirjandus 7

Energeetiliselt sõltumatu Saaremaa on täiesti reaalne.

Minu nägemus energeetiliselt sõltumatust Saaremaast tugineb kolmele sambale :

Võimsad tuulegeneraatorid ( tuugenid )

Vestas V-164 on maailma suurim ja võimsaim tuulegeneraator, tema kõik kolm tiiba ulatuvad kuni 80 meetrini. Võrdluseks 24 kordne korrusmaja. Turbiin on mõeldud töötamaks avamerele või rannikuvetes. Tuugeni võimsus on 8 mW mis katab ära umbes 8000 majapidamist . [1]
Seega kui Saaremaal on 32800 elanikku, ning Eesti keskmine leibkond koosneb 2,3 liikmest, siis piisaks 1.8st sellisest tuugenist, et kõik Saaremaa elanikud oleksid elektriga varustatud.[2,3]
Lisaks sellele lisanduvad veel tööstuse jaoks ning eriolukordade lahendamiseks 2 tuugenit. Vestas tuugen on test faasis olnud alates 2013 aasta jaanuarist , ning esmalt võetakse kasutusse Oesterlidis Taanis 2014. aasta jooksul.
Riskide maandamiseks oleks kasulik tuugenid paigutada Saaremaa erinevatele külgedele. Kui mõnes piirkonnas peaks lakkama tuul, siis mujal piirkondades toimib kõik ikka ideaalselt. Kuigi sellisel kõrgusel tuul on enamasti stabiilne. Miks toon esile tipptehnika, eeldan, et tulekski panustada just tehnika viimasele sõnale. Mitte kasutatud vanu tuugeneid osta mis risustavad Saaremaa vaatevälja. Vanemate pisikeste puhul peaks olema tuugeneid sadu. On suur vahe kas igal põllul on 3 tuugenit või on kusagil perspektiivsemas kohas vaid 1 suur. Sealhulgas on ka risk lindudele mitmekordselt väiksem. Tuulegeneraatorite ehitus maailmas on piisavalt noor tööstusharu, kui 10 aastat tagasi toodeti väikeseid generaatoreid, nüüd aga juba tunduvalt võimsamaid, ning 10 aasta pärast on juba 8 mW asemel 15 mW. Tuulegeneraatorid kasutavad täiuslikult ära loodust, tuule energia, heitmeid loodusesse ei teki, oleks ju ideaalne elada puhtas keskkonnas ilma suitsevate korstnateta. Kõige olulisem, et see kõik ellu viia oleks vaja Saaremaal innovaatilist maavanemat koos tuleviku suunatud pilkudega nõunike ja majandusspetsialiste, kes et tee sääsest elevanti vaid löövad sääse lihtsalt maha. Tulevikku vaadates oleks see majanduslikult väga perspektiivikas.

Suured päikesepaneelid

Suurim osa maakeral saadavast energiast pärineb päikeselt. Ränikristallist fotoelementidega päikesepaneelid ongi just üks loodussõbralikum viis elektrit toota. Paneelid ei tee töötades häält ega erita loodusesse kahjulikke aineid. Nendega elektritootmine ei tekita negatiivset keskkonnamõju .[5]
Päikesepaneeli parkide kasutamiseks saaks kasutada halva poniteedi ja muuks otstarbeks sobimatuid maid.
Ränist toodetakse enamus paneele, ning see on kätte saadav kõikjal maakeral. Üldjuhul katab paneeli toodetav energia ligikaudu 3 aastaga energiakoguse ja keskkonnamõju, mis on tekkinud paneeli tootmisega. Kõik osad paneelis on ka taaskasutatavad. Enamikel paneelidel on kasutusefektiivsus 10-20% vahemikus.[5]
Kuid SunPower Corporation, on välja tulnud X- Seeria päikese paneeliga. Selline tehnoloogia areng on suur muutus maailmale. Selliseid paneele on oma lühikese turul oleku aja jooksul soetatud juba hulgaliselt. Rohkem võimsust ühelt paneelilt tähendab: väiksemal hulgal päikesepaneelide ostu, vähem kasutus pinda, kiirem installatsiooni aeg ning vähemal määral tehnika kulu. Asja mõte on pakkuda inimestele probleemivaba energia tootmist eluks ajaks.[4]

Biomassil töötavad kombijaamad

Viimaseks alternatiiviks, kui tõesti lakkab tuul, ning on öö mil päikesepaneelid ei toimi, lülituvad sisse ja hakkavad tootma energiat kombijaamad.
Annab elektrit ja sooja.
Samas võimaldab uus koostootmisjaam nüüdsest kasutada ainult saaremaist kütust - hakkepuitu, mis omakorda aitab hoida soojahinna malalal. Eeldab seda, et enam ei pea kasutama kallist kütteõli.[6]
Kombijaamu tuleks planeerida Saaremaale kõikidesse suurematesse asulatesse kus on paneelelamud, et saaks kasutada ära efektiivselt jaamast saadav soojusenergia elamiste kütteks. Kombijaamade võimsus peaks olema täpselt arvestatud, toodetakse sellisel määral soojust kui kulub kodudes. Elektri peale ei peaks maksimaalselt panustama , sest kombijaamad pandaks tööle öösiti kui elektrit pole niivõrd palju vaja.

Võrdlus taaskasutatavast energiast ning Ida-Virumaa põlevkivi tehased

Kõik eelnevalt toodud:
tuule energia;

päikese paneelidelt päikese energia;

koostootmisjaamalt taastuvalt energialt hakkepuidult võetav soojus ning elekter;
Kõik nad on taastuvad energiad. Neid ei anna võrreldagi põlevkivist toodetava energiaga mis ei ole taastuv. Hoopis kasulikumalt saaks ära kasutada põlevkivi keemiatööstuses.
„Lisaks kõigele põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veerežiimi muutumine ja vee saastamine . Eestis tuleb iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandusest ja karjääridest välja pumbata 10-15 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Põletamisel eraldub õhku suures koguses süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte – tuhka ja poolkoksi . Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 5-7 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastast, millest taaskasutatakse ainult väga väike osa.“[7]

Kasutatud kirjandus

http://inhabitat.com/the-worlds-most-powerful-wind-turbine-by-vestas-has-blades-that-are-over-24-stories-tall/vestas-wind-turbine-worlds-largest-v164-7/

http://et.wikipedia.org/wiki/Saaremaa

http://statistikaamet.wordpress.com/tag/leibkonna-suurus/

http://www.businesswire.com/news/home/20130605006240/en/Powerful-Solar-Panel World-RevoluSun- Residential -Clients

http://energogen.ee/

http://uudised.err.ee/?06274793

http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkiv i