Lagedi Kool Lühireferaat Väljaränne Eestist Töö koostaja: Kristiina Toomik Juhendaja: Pille Türner 2015 Väljaränne Eestist Eestist lahkub igal aastal oluliselt rohkem inimesi kui tuleb sisse. Välismaale läheb nii Eesti arste, ehitajaid, koristajaid kui ka teisi elukutset esindajaid. Miks lähevad inimesed välismaale ning kuhu riiki nad põhiliselt suunduvad? Väljarände põhjuseid on palju. Minnakse otsima helgemat tulevikku välismaale, soovitakse paremat palka mis tihitpeale ka leitakse, soovitakse paremat haridustaset mida Eestis ei ole võimalik omandada või loodetakse lihtsalt, et välismaal on parem. Statistika kohaselt lahkub Eestist kõige enam inimesi Soome kus igal aastal leiab uue kodu enale rohekem kui 5000 eestlast. Väga palju lahkutakse Eestist ka Suurbritanniasse ning Sakamaale, samuti ka Rootsi ning Norra. Nendesse riikidesse lah...
10. PEATÜKK. Tootlikkus ja tööjõud Sobiv vaste: Leidke igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. A B __D_ 1. Tööjõud A. Madalaim palk, mida tööandja võib seaduse järgi maksta. __E_ 2. Kvaliteediringid B. Tööliste võimsaim relv. _H__ 3. Libisev tööaeg C. Ametiühingute ja juhtkonna läbirääkimised __J_4.Tööalane diskrimineeri- D. Vähemalt kuueteistkümne aastased inimesed, kes mine parajasti tööd otsivad või töötavad. __B_ 5. Streik E. Regulaarsed töötajate koosolekud tootlikkuse parandamise meetodite arutamiseks. _A__ 6. Minimaalpalk F. Liikmete huvide kaitseks loodud töötajate ühendus _I__ 7. Tööseadusandlus G. Teised tegurid peale palga, mis mõjutavad nõudlust ja ...
Globaliseeruv maailm Minu arvates ei ole Hiinas töötavatel tehase töötajatel inimõigused tagatud. Nende inimõigused Ameerika festivali külastajate omadest erinevad selle poolest, et nad töötavad rohkem kui ameeriklane seda teha võib, nende palk on ameeriklaste normist väga palju madalam, Hiina töötajate töötingimused on võrreldes ameeriklastega väga nadid. „Me ei kohtle töötajaid kui orje. Kuidas saaksime kohelda töötajaid kui orje. See on jama!" Seda ütles tööandja. Olen sellele väitele mõneldi vastu, sest töötajate töötingimused on orjale väga sarnased, kuid päris orjad nad pole. Nad saavad oma töö eest rahalist tasu ning saavad ka nädalas ühel päeval vabavoli midagi teha. Sarnaselt orjale neid aga karistatakse, kui nad rikuvad mõnda tööülesannet. „Töötame nii pikki päevi, kuid palka saame väga vähe." Töötajad kirjeldavad oma seisukohta niiviisi. Minu arvamus on nendega kattub. Nad töötavad kui loomad, kes sa...
Meeste/naiste võrdõiguslik kohtlemine tööturul Mehi on eelistatud juba ammu tööturul naistest. Arvatakse, et naised ei tee nii head tööd kui mehed ja saavad sageli võrdväärse töö eest meestest madalamat tasu. Sellega kaasneb naiste alavääristamine tööturul. Aga kuidas muuta Arvamused võrdseteks meeste naiste vahel? Naiste tööhõive määr on viimasel kümnendil kasvanud 7,1 % ning jõudnud 2008. aastal 59,1%-ni. See on suhteliselt lähedal Lissaboni strateegias püstitatud eesmärgile (60 % 2010. aastaks). Eestis oli aastal 2008 meeste tööhõive määr 67,8% ja naiste tööhõive määr 59,2%, aastal 2009 meestel vastavalt 58,7% ja naistel 55,7%. Kuigi tavaliselt on olnud Eestis töötuse probleem pigem naiste seas siis nüüdseks on see muutunud ja on rohkem töötuid mehi, kui naisi. Tänapaevases ühiskonnas on üha rohkem naisterahvaid, kes omandavad kõrgharidust, et saada paremale töökohale, kui mehed. Saab öelda...
Sooline palgalõhe Sooline palgalõhe mõjutab ühel või teisel moel kõiki ühiskonnaliikmeid. Läbi aegade on Eestis mehed saanud naistest rohkem palka. Uuringud näitavad, et mehed saavad ka rohkem palka nendel erialadel, mida traditsiooniliselt meeste erialadeks ei peeta. See tähendab, et pole vahet, mis ameti peal või mis hariduskraadiga naine on, sama haridusega mees saab ikka temast rohkem palka. Eestis on sooline palgalõhe Euroopa Liidu suurim, Eesti naiste keskmine palk ja tunnitasu on meeste omast 27,7% väiksem, Euroopas keskmiselt on see näitaja 16,2% (EL infokeskus). Seejuures ei ole suur sooline palgalõhe sugugi iseloomulik kõigile postkommunistlikele riikidele. Näiteks Sloveenia tõuseb esile kui Euroopa kõige väiksema soolise palgavahega riik, samuti on soolised palgaerinevused väiksed Poolas ja Rumeenias, kuid Tsehhi ja Slovakkia on ses suhtes Eestiga sarnased. Üldiselt on Euroopa riikide arengud...
1.Mida nimetatakse tööstuslikuks pöördeks? Riik? Mis sajand? Tööstusharud? Miks? Üleminek käsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele. Algus Inglismaalt, 18.ja 19. sajand. Tekstiili-ja metallitööstusharudes 1) Tooraine kergesti kättesaadav (kivisüsi, rauamaak) 2) Kolooniaid palju. (koloniaalkaubandus) 2.Energiaallikad 19.sajand? Nafta, elekter. Ehitati esimesed elektrijaamad ja ülekandeliinid, hiljem elektrimootorid. Sisepõlemismootor. 3. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? + Kaupade kiirem, odavam tootmine Rohkem töökohti Majanduse kiire kasv Inimeste elu paranes, valikuvõimalused Kvaliteetsem kaup - Õhusaaste Käsitöölised kaotasid töö; tööpuudus Väga viletsad töö-ja elutingimused töölistel Masinalõhkujad 4.Loetle erinevusi vabriku-ja käsitööettevõtte vahel töökorralduses? Vabrik Palgatööline Pole vaja põhjalikku pikka väljaõpet Töö algas ja lõppes kõigile ühel ja ajal Suurem tööjaotus Om...
Tallinn 2013 Teooria Inimeste koondumise organisatsioonidesse tingivad sotsiaalsed ja materiaalsed põhjused. Kuna ühe inimese vaimsetest ja füüsilistest võimetest alati eesmärgi saavutamiseks ning Väliskeskkonnast tingitud takistuste ületamiseks ei piisa, vajatakse sageli paljude inimeste koostööd. Konfliktid organisatsioonis Konflikti tekkimise paratamatus suhetes on see, et inimesed arenevad erinevalt ja tajuvad maailma asju erinevalt. Sageli inimesed arvavad, et väiksed konfliktid lahenevad iseenesest või unustatakse. Tegelikkuses jääb lahendamata konflikt inimese teadvusse kui oluline informatsioon ja alateadlikult tekitab suhetes järgselt uusi konflikti. Konfliktide lahendamine Konflikti lahendamisel tuleb meeles pidada, et ükski konflikt ei lahene iseenest, iga lahendamata konflikt genereerib uusi konflikte ja iga lahendamata konflikt kerkib esile konfliktide taustal. Lahendamisel on neli võimalust: 1 Suhted jäävad heaks ja pr...
Palka juurde? Ah. et teie tahate palka juurde? Kas teil üldse häbi ei ole? Ma kohe selgitan teile, kui vähe te tegelikult tööd teete!!! Aastas on teatavasti 365 ööpäeva - ei rohkem ega vähem. Neist magatakse 8 tundi ööpäeva, see teeb 122 päeva aastas. Järgi jääb 234 ööpäeva. Neist 8 tundi on vaba aega, see teeb teised 122 päeva. Jääb järgi 121 ööpäeva. Aastas on 52 pühapäeva - kõik vabad päevad - jääb järele ainult 69 ööpäeva. JÕUAB PÄRALE!!! Reede õhtupoolikutel teatavasti te tööd teha ei viitsi ja joote õlut - see teeb 52 poolikut päeva, s.t 26 ööpäeva. Lisaks kasutatakse iga päev pool tundi söömiseks, siis 8 päeva aastas lihtsalt SÖÖMISEKS! Palju jääb järele - 35 päeva! Puhkus on 22 päeva. Jääb järele veel 13 ja aastas on 12 püha! Mis siis järele jääb? 1 päev !!! ja see on Maipüha, mis on ka vaba!!! JA TEIE TAHATE VEEL PALKA JUURDE!!!
Streik ühiskonna mõjutajana Sel nädalal streigivad Eestis pedagoogid. Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on halvad töötingimused või madal palk. Kuid kuidas mõjutab see meie ühiskonda? Streik pärineb 18-19. sajandist, mil toimus tööstuslik pööre. Tööstuslik pööre oli periood, mille põhitunnuseks oli manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Sel ajal polnud tööliste töötingimused väga head ning palk oli ka kehvavõitu. Siis hakkasidki töölised organiseerima ametiühinguid, kuhu ühinesid esmalt oskustöölised. Ametiühingud pidasid tööliste nimel läbirääkimisi tööandjatega ja seadsid esialgu oma sihiks üksteise majandusliku olukorra parandamise. Tööliste võitlusvahendiks oli streik, nagu on see ka tänapäeval. See pole esimene kord, mil pedagoogid streigivad. Õpetajad streikisid ka 4. detsembril 2003. a. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni ee...
Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus ● Olukord, kus õigused, kohustused ja vastutus on kõigis eluvaldkondades võrdväärselt kättesaadavad igale inimesele ● Nii mehed kui naised on vabad arendama oma võimeid soorollidest seatud piiranguteta ● Arvestatakse meeste ja naiste erinevaid vajadusi ja tegevusi ning väärtustatakse neid võrdselt Sooline võrdõiguslikkus Peaks olema: ● Võrdne võimalus elada majanduslikult sõltumatut elu Palgavahed Eestis on naiste ja meeste vahel suured, ressursside jaotus ebavõrdne ● Võrdne võimalus edutamiseks Mehi kiiremini Naised- õed, õpetajad, teenindajad- väike palk Sooline diskrimineerimine ● On inimes(t)ele mingite kitsenduste seadmine, mis vähendab nende inimõiguste kasutamise/teostamise võimalusi ainuüksi nende soo põhjal Jaguneb: ● Otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine Otsene ja ka...
Sooline võrdusõiguslikkus Eestis. On ammu teada, et meie riigis, kui ka mujal maailmas, meestel ja naistel on võrdsed õigused. Kõik saavad teha võrdset tööd, saada sama palka jne. Võrreldes vanade aegadega naistel tuli tunduvalt palju õigusi juurde. Nüüd naised saavad omandada nii kesk-, kui ka kõrgharidust. Sisseastumis katsetel ei tohiks olla eelistusi kas võtta naise või mehe kohale. Kõik peab põhinema ainult oskuste ja teadmiste alusel. Kuigi eriala valimisel on ikkagi näha „meeste“ ja „naiste“ tööd. Naiste valik on rohkem humanitaarsed erialad, need kus saab teha karjääri ilma rasket füüsilist tööd. Nende peaeesmärk on karjääri loomine, pere on aga teisel kohal. Sellise mõteviisi ....................... on see, et vaated on muutunud. Tänapäeval naised tahavad iseseisvust. Eesti tööturul on naistel ja meestel peaaegu võrdsed võimalused saada tööd, aga on erialasid kus rohkem eelistatakse üht või teist. Näiteks ehitajateks saada o...
Põhilised tootmistegurid Looduslikud ressursid Inimressursid Kapital Ettevõttlikkus Iseloomustus: Pos: Tööjõudu on palju ning on väga palju tööjõudu erinevate oskuste ja omadustega. Neg: Palju töötuid; Suur osa inimestest töötab miinimum palgal ning kõrgharidusega inimestel on raske sobivat tööd leida Eestis. Mõisted SKP- Mõõdab riigi residentide poolt toodetud lõpphüviste väärtust deflatsioon- raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises aktsiisimaks- maks, mida tuleb maksta teatud kaubaga kauplemisel või tootmisel maksumäär- protsent, millega arvestatakse sissetulekult arvestatud maksu Mis põhjustab inflatsiooni? 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad Kes koostab riigieelarve seaduse eelnõu? V A L I T S U S Kes võtab vastu riigieelarve? R I I G I K O G U Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiis Eestis on PROPORTSIONAALNE maksusüsteem - ükskõik kui suur on aast...
Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga Enamus inimestele on iseenesest mõistetav, et palk laekub igakuiselt arvelduskontole ja sealt on maha arvestatud kõik tasumisele kuuluvad maksud. Nagu paljude seaduste/reeglitega ikka, siis on ka siinpuhul neid, kes hiilivad kohustustest kõrvale või hoiduvad nendest sootuks. 2010. aastal tuvastas Maksu- jaTolliamet, et deklareerimata ja tasumata jäeti 63 miljonit eurot makse. Heaks näiteks siin kohal on ettevõtted, kes maksavad oma töötajatele palka täielikult ümbrikupalgana või makstakse maksud miinimumpalgalt. Miski pole üdini hea ega halb, nii ka ümbrikupalk. Kõige suurem kasu ümbrikupalgast on otseselt töötajale endale ja tööandjale. Töötaja saab tunduvalt suuremat tasu tehtud töö eest. Kõrgemalt tasustatud töötaja on rohkem motiveeritud ja teeb oma tööd paremini. Tööandjad saavad maksta rohkem boonuseid, mis innustavad töötajaid veelgi. Ettevõttel on väik...
Politseinik-Amet või eluviis Minu arust on politseinikke töö väga raske ja nõuab suurt kannatust,eriti kui vaadata veel palka mis nad selleeest saavad ,siis see ei ole just sellise töö kohta väga inimväärne.Politseinikuks ei hakata kindlasti seepärast et oleks lihtsalt mingi töökoht ja mingi palk.Enamus lihtsalt soovivad ja näevad vajadust eesti riigi eest seista. Ma arvan et see on pigem eluviis kui amet kuna sa ei saa seda tööd teha niimoodi ,et see sulle üldse korda ei läheks ega huvitaks.Lattu kaste võid sa jah tassima minna lihtsalt sellepärast et mingi sissetulek oleks aga politseiniku töö pole minuarust üldsegi selline. Väga palju inimesi läheb just mingi lapsepõlve puudutava sündmuse tõttu politseinikuks õppima või siis on ka palju neid kellel üks vanematest olnud politseitööga seotud. Ma arvan et see ei saa ainult amet olla kuna sul ei ole nii, et igapäev 8 tundi istud kontoris,pidevalt on töögraafik muu...
Head ja halba Eestis Eesti on väikeriik, kus inimeste arv on väike, kuid riik on iseenesest ühtehoidev ja tundub suur. Eesti on pidanud taluma teiste riikide võimu palju, kuid tänu tema rahvale, on teda päästetud ja kaitstud kogusüdamest kõige halva eest. Kuid samas on igal riigil omad halvad ja head küljed, samuti ka Eestil. Eesti on samuti üks arenenumaid baltiriike, kuna siin on tahe saada paremaid tulemusi ja võimalused on samuti paremad, et saavutada oma eesmärk ja näidata suurriikidele, et ka väikeriigid saavad hakkama ja aitavad majanduses ning muudel valdkondadel kaasa, mis on igati hea ja näitab Eestit ainult heast küljest. Eestis on loodud noortele ja ka eakamatele inimestele palju koole, et täiustada oma haridust, et kõik saaksid oma valitud alal ülimalt hästi hakkama. Kõige parem Eesti juures on muidugi see, et elatakse vabal maal ja saadakse tunda end vabana. I...
MILLISED ERIALAD ON TÄNAPÄEVA EESTI ÜHISKONNAS ENIM VÄÄRTUSTATUD Kõige raskema valiku oma elus teeme siis, kui tahame minna õppima mingit eriala. Võrreldes 21. sajandit eelnevatega, on väga palju erialasid juurde tulnud ning valik on suurem. Samuti on tänapäeval võimalik minna õppima ka välismaale, kuna terve maailm on globaliseerunud ning see teeb meie valiku veel raskemaks. Paljud noored küsivad nõu nii karjäärinõustajalt kui ka oma vanematelt, et millist eriala nad soovitaksid. Meie karjäär algab valikust, mida minna edasi õppima. Töötajate puhul on kindlasti enim väärtustatud erialad need, mis neile meeldivad, kuid samas ka need erialad, kus teenib korralikku palka. Riigi puhul see kahjuks nii ei ole. Riik väärtustab ennekõike sellist eriala, mis on talle kasulik ning panustab sinna rohkesti ressursse. Nii Eestis kui ka mujal maailmas on selliseks erialaks inseneritöö, kuna tänu nendele riigi stratee...
Presidendi kõne 24. veebruaril pidas president maha kõne, mis oli suunatud Eesti rahvale. Selle kõne käigus puudutas ta mitmeid teemasid, näiteks puudutas president teemat, mis on Eestis valitsenud juba pea 7 aastat ja selleks on välismaale tööle minemine ja president ütles väga otseselt, et see on riigis ainult otsustajate süü ja see on suur kaotus. Siinkohal olen ma täiesti nõus presidendiga, eesti rahva välismaale tööle asumine on riigiametnike süü ja siiani nad pole ka midagi selleks teinud, et seda peadata. Veel puudutas president ka vaesuse teemat, kus ta tõi välja, et inimesed kolivad järjest rohkem linna ja me peaksime rohkem lugu pidama maainimestest. Siinkohal ma tsiteeriksin Mart Helmet: ´´ Tõde, millele riigi juhtkond visalt keeldub silma vaatamast ongi see, et kakskümmend aastat hiljem elab Eestis uskumatult suur hulk inimesi vaesuses, mida nad Balti ketis seistes kuid...
Tööstuslik pööre Tööstuslik revolutsioon 18.sajandi teine pool ja 19.sajand tõid kaasa suure murrangu, mis muutis ühiskonda ja eluolu. Tekkis tööstuslik tootmine. Uued masinad-kiire tootmine. Nõuti tööjõudu ja toorainet, transport sundis aga veel odavamalt ja rohkem tootma. Põllumajandusest sai arengumootor ja rikkuse loojaks. Tööstusliku tootmise tõttu nimetataksegi seda protsessi tööstuslikuks revolutsiooniks. Revolutsioon algab Inglismaalt 18.sajandi keskel astus esimesena tööstuslikule teele Inglismaa. Seal oli tähtsam villa tootmine ehk ketramine ja kudumine viidi üle masinale. James Hargreavesi tegi nii, et varasemast 1 lõnga asemel saab 16 lõngarulli kedrata. Šoti leiutaja James Wattil õnnestus aurmasin panna tööle ketrus ajamina. Rajati palju vabrikuid jõgede äärde. Kõik tahtsid endale koguaeg uusi masinaid ja täiendusi. Üks ketraja tegi 200 ketraja töö. Suuremad kogused-vähenevad tootmiskulud. Kivisöe ajastu A...
Streik on tulemuslikuim töötüli lahendusviis. Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on rahulolematus tööandja pakutava palgaga või töötingimustega. Enne streiki peetakse läbirääkimised tööandjate ja töövõtjate vahel. Streik on äärmuslik abinõu oma tahtmiste saamiseks ning see juhtub siis kui ei saada hakkama läbirääkimistega. Streigiga kaasnevad suured majanduslikud kahjud, mistõttu üritavad tööandjad tavaliselt jõuda töövõtjatega kokkuleppele läbirääkimiste teel. Streigid omandasid suure tähtsuse industriaalrevolutsiooni perioodil, mil paisus masstööjõud vabrikutes ja kaevandustes. Sellel ajal muudeti streigid kiiresti ebaseaduslikeks väga paljudes riikides. Riigis kehtiva seadusandluse kohaselt ei või streikida ametnikud ja abiteenistujad, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte. Eraldi on keelatud streikida ametnikel, kellele on juba praegu streikimine kee...
Töö ja raha seostest tänases Eestis Eesti töömaastikule lisandub ühe enam uusi töökohti. Kui sajandi alguses emigreerusid siia pigem vaesemate riikide kodanikud, siis viimastel aastetel on Eestimaa rikastnud ka Euroopa Liidu riikidest pärit kõrgharidusega inimeste võrra. Nii mitmekeskisem kooli- kui ka töövalik on ajendiks paljudele eestlastele välja rändamiseks, et end võõrsil täiendada või seal uusi kogemusi saada ning seigelda. Tihtipeale on eestlased aga peaaegu, et sunnitud otsima endale kohta välisriigis, sest Eestis ei saa väärilist palka või hoopis üldse tööd oma erialal. Teatavasti käivad mitmed eesti mehed näiteks Norras ja Soomes maju ehitamas, et peale leiva toomise pere lauale oleks võimalik mingisugunegi rahanatuke ka kõrvale panna. Samas peaks iga inimene saama oma kodumaal tööd soovitud erialal, sest kui olla tõesti profesionaal oma erialal, ei tohiks töö leidmisega probleemi olla. Niiet võib-olla on mure hoopis selle...
Selleks, et saada tuleb anda Me elame maailmas, kus pahatihti on kõik väga enesekesksed . Meile on kõige tähtsam ,,mina ise" ,ülejäänud inimesed on vähem olulised. Kui me tahame midagi saada, peame selleks ise vaeva nägema ja ka teistele mõtlema. Mitte midagi ei juhtu niisama oodates. Ükski unistus ei täitu kui me ise vaeva ei näe. Tahan midagi saada, see tähendab, et pean selle ka välja teenima. Näite võib tuua tööl käimisest. Miks inimesed käivad tööl ? Loomulikult selleks, et saada palka ja enda ning oma perekonnaga toime tulla. Pole ju nii, et saan palka, kuid tööl ei käi. Et midagi saada, tuleb ka ise midagi teha mitte niisama istuda ja oodata, et raha taevast sülle sajab. Paljud minuvanused noored on hädas kooli ja hinnetega. Kodused ülesanded jäävad tegemata, vajalikud õpikud- vihikud koju, õpetaja kuri ja nõudlik nägu ei lase tunnile keskenduda või pinginaaber ajab jutt...
Eesti maksupoliitika kas vajab muutusi? Ühel lumisel talvepäeval, kui kõik usinad Eesti töömesilased endale leiba teenisid, küsisid Gustav Adolfi Gümnaasiumi kümnenda klassi õpilased igas vanuses rahakasutajatelt ja leivasööjatelt, mida nemad arvavad meie riigi maksupoliitikast. Üldiselt ollakse praeguse majanduskorraldusega rahul ning muutusi ei soovita, sest kui jutt käib maksude muutmisest, siis neid üldjuhul tõstetakse, nagu tõdes teemaga hästi kursis olev 28-aastane noormees. Praeguse maksupoliitika plussidena toodi välja ka selle stabiilsust ning küllaltki suurt vabadust ning mugavust ettevõtjatele. Tegime juttu ka astmelisest tulumaksust, mis viimaste Riigikogu valimiste aegu meediast tihedalt läbi käis. Arvamused jagunesid laias laastus võrdselt pooleks. See, mida arvati, sõltus peamiselt inimeste majanduslikust taustast, informeeritusest ning usaldusest oma riigi vastu. Riigiam...
TMT0060 Õppejõud: Praktikumid Marina Järvis Nimi: Getlin Rohtla Kursus: EALB21 Paaris töö „Psühholoogiliste ohutegurite analüüs organisatsioonis“ Ülesanne 1 Tüli töötajate vahel Ettevõttes töötab kaks turismiosakonna spetsialisti, kelle ülesandeks on atesteerida maakonna majutusasutusi. Need on Tiina ja Mari, kes on aga ootamatult omavahel tülli pööranud. Tiina süüdistab Marit väheses kompetentsuses ning Mari Tiinat ületöötamises. Nad keelduvad edaspidi koostööd tegemast. Konflikti on juba kaasatud ka raamatupidaja, kellele mõlemad töötajat on üksteise peale kaebamas käinud, ning on oht, et tüli laieneb veelgi. Millised võimalused on ettevõtte juhil olukorra lahendamiseks ning pingete maandamiseks? ...
Kas peaksime õpilastele õppimise eest maksma? Oleme harjunud koolis teenitud heade hinnete eest saama kodus midagi muud kui paar kiidusõna ja patsutuse õlale, kuid milliseks muutuks Eesti koolisüsteem siis kui õpilased hakkaksid töö eest palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400 eurot ja kodust välja kolinud õpilastel on võimalus teenida kuni 950 eurot ühes kuus. (The Washington Post, 2015) Kuid sellise süsteemi toimimiseks on Taanil Eesti ees ka teatud eelised. Taani on üks Euroopa Liidu kõrgeima maksukoormusega riike, kus tulumaksumäär küündib progressiivselt 36% kuni 55,38%. Võrreldes Eesti 20%, saame aru, et praegusel hetkel ei jätku meie riigil piisavalt ressursse, et õp...
Kas peaksime õpilastele õppimise eest maksma? Oleme harjunud koolis teenitud heade hinnete eest saama kodus midagi muud kui paar kiidusõna ja patsutuse õlale, kuid milliseks muutuks Eesti koolisüsteem siis kui õpilased hakkaksid töö eest palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400 eurot ja kodust välja kolinud õpilastel on võimalus teenida kuni 950 eurot ühes kuus. (The Washington Post, 2015) Kuid sellise süsteemi toimimiseks on Taanil Eesti ees ka teatud eelised. Taani on üks Euroopa Liidu kõrgeima maksukoormusega riike, kus tulumaksumäär küündib progressiivselt 36% kuni 55,38%. Võrreldes Eesti 20%, saame aru, et praegusel hetkel ei jätku meie riigil piisavalt ressursse, et õp...
Haridus ja elukestev õpe Haridus mis koolist saadakse, erineb suuresti elukestvast õppest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida omandatakse õppeasutustes. See eest elukestev õpe on pidev eneseharimine ja ühiskonnaga kohanemine. Tänapäeva 21.sajandi argielu iseloomustavad kiired muutused ühiskonnas ning tehnoloogia pidev areng, mis tõttu on üha olulisem, et inimeste teadmised ja oskused käiksid nende muutustega kaasas. Nii muutuvad elukestev õpe ning haridus järjest olulisemaks. Koolis käimine on noorukitele tehtud peaaegu, et vabatahtlikuks, ainuke, mis edukalt läbida tuleb on 9 klassi ehk põhikool. Peale põhikooli jagunetakse kahte gruppi: ühte kuuluvad need, kes suunduvad edasi keskkooli ja teise, kes lähevad põhikooli paberid käes tööd otsima. Öeldakse, et kõrgema haridusega inimesed omavad vanema...
Ettevõtja ja palgatöötaja võrdlus Suur erinevus on olla ettevõtja või palgatöötaja. Kumb oleks parem olla? Tooksin järgnevalt võrdluse nende kahe vägagi erineva nn. ametikoha näol. Ettevõtja suured plussid on ise otsustada ja olla iseenda nö. peremees. Vabadus ise tegutseda ja mõelda. Aga see toob kaasa ka suuri vastutusi ning kohustusi. Põhiline miks hakatakse ettevõtjaks on muidugi raha, teenid ju kogu kasumi endale. Muidugi summa oleneb sellest kui ettevõtlik ja töökas ollakse ja kas klientuuri on ning millega tegeletakse. Suureks plussiks on veel töögraafiku paindlikus, ise ju otsustad millal ja kuidas. Aga samas on see ka miinuseks, kuna selle ise-otsustamisega võib kaasneda ka laisklus (nt. ,,Ah täna ma tööd ei tee, kui viitsin teen homme''). Keegi ju otseselt ei sunni sind tegema, ikka sina ise. Edukus oleneb suuresti ettevõtja iseloomust, iga üks sellel alal läbi ei löö ja põrub. See on ka jälle miinuseks...
Kõne Soorollid muutuvas maailmas Väga ammusel ajal olid mehed väga-väga tähtsad ja naised mitte keegi. Meestega võrreldes polnud neil mingeid õiguseid. Nad ei olnud küll oma eluga rahul, aga ei saanud ka midagi ka ette võtta, sest meeste võim oli liiga suur. Veel rohkem aega tagasi olid kütid mehed, kes tõid koju liha. Koosluse tegelikult elushoidjateks olid korilased ehk naised, kes korjasid marju, juurikaid ja pähkleid, mis oli alati kindlaks toiduallikaks, mida seevastu ei olnud küttimine. Nüüd on naised ja mehed seaduse ees võrdsed. Tundub, et naised püüavad endale ja tervele maailmale tõestada, et nad lähevad võidukalt ''üle laipade'' saavutamaks oma eesmärki. Paistab, et rollimudel õrnast, pidevalt kaitset vajavast ja ärimaailma jaoks mittesobivast olendist hakkab ümber saama. Kui uurida lasteaialastelt, mida nemad arvavad poiste ja tüdruk...
Väljakutsed Eesti riigi ja ühiskonna jätkusuutlikkusele Väljakutse: Vähenev rahvastikuarv ja negatiivne iive Probleemi olemus: Vähenev sündivus ja suur noorte väljaränne nö parematele jahimaadele. Noored, kes lõpetavad meil koolid tahavad minna mujale riiki, kuna oma õpitud erialas ei ole tööd pakkuda või on töötasu liiga väike. Näiteks meie noored arstid, arstide nõudlus on suur aga kahjuks ei ole tasu sama väärne teiste riikidega, näiteks Taanis, kus arstid teenivad lausa tuhandeid eurosid rohkem, kui meie arstid. Kuna meie riigis on väiksed palgad ja toetused, näiteks lastetoetused, siis inimestel on raske endagagi hakkama saada, rääkimata siis suurperedest. Lahendus: Riik peaks tegema omalt poolt kõik võimaliku, pakkumaks tööd noortele värsketele koolilõpetajatele ning tagama ka muud vajalikud toetused, et inimesed riigist lahkuda ei sooviks ja sooviksid rohkem lapsi perre. Noored on Eesti riigi tulevik. Väljakutse:...
DEMOKRAATIA: Positiivne: - riik ei kontrolli inimeste eraelu - võim ei koondu ühele väikesele grupile - rahvas saab ise valida Negatiivne: - Otsuste tegemine on aeglasem - Liiga palju vaidlusi, raske on leida kompromissi - On lihtne ära lollitada inimesi PLURALISM -Ühiskonnas on lubatud erinevad põhimõtted, huvid, usud. Ühiskond on mitmekülgne. OMBUDSMAN -Inimene, kelle poole võib pöörduda, kui tunned, et sinu õigusi on rikutud. VÄHEMUSRAHVUS- on rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest. ÜMBRIKU PALGA MIINUSED: - Tekivad probleemid maksuametiga - Tööandja ei maksa palka üldse või maksab vähem - Pension on tulevikus väiksem RIIGI TUNNUS: -Rahvas -Territoorium -Iseseisev võim RIIGI SÜMBOL: -Lipp -Vapp -Hümn RIIGI AINUÕIGUS: -Maksustamine ...
Alfred-Reinhard Vuks 5 klass Kivimäe Põhikool Laps ja töö Laps ja töö - see kõlab kuidagi rangelt ja sundivalt, kuid kuidas on see meie elus? Kui laps on väike, siis ta mängib väga palju ja see ongi tema töö. Ta kõristab kõrinaid ja vahetevahel jonnib. Mida vanemaks laps saab, seda rohkem hakkavad tema tegemised tööd meenutama. Ta ehitab klotsitest põrandale maju, sõidab autodega mööda vaipa ja ravib nukudel raskeid haigusi. Kui mängud lõpetatud, korjab laps oma mänguasjad kokku ja see ongi juba üks tõsisemaid kodutöid. Kasvades teeb ta hommikuti juba oma voodit ja koristab tuba tolmuimeja ja tolmulapiga. Aga kui laps hakkab koolis käima, on õppimine tema peamine töö. Oleme ju tihti kuulnud täiskasvanuid rääkimas, et kes koolis ei õpi hästi, see targaks ei saa ja suurena head töökohta ei leia. Iga päev peab ta oma kooliasjade üle vaatama, et need oleks...
Töötus- kaasaja suurim probleem Eestis Eesti Vabariik taasiseseisvus 20. augustil 1991. aastal. Selle ajaga on riigis väga palju muutunud. Nõukogude Liidu ajal oli kõigile tagatud töökoht ja elukoht. Praegusel ajal peab igaüks töö- ja elukoha hankimiseks ise vaeva nägema. Tänapäeval, kui on vähe rikkaid ja palju kehvemal elujärjel inimesi on elukoha leidmine küllaltki raske. Elukohti on tegelikult palju, tekib juurdegi, kuid kodu soetamiseks peab tihti suuri laenusid võtma. Ilma töökohata aga laenu ei saa. Kõige suuremaks probleemiks ongi Eestis minu meelest suur töötus. Tänapäeval on eluga toimetulek välismaal lihtsam. Paljud noored on tööpuuduse tõttu Eestist välismaale tööle läinud. Parema meelega oleksid nad kindlasti kodumaal, kuid siinsete palkadega ei ole võimalik ära elada. (Tihtipeale pakub välismaal tööandja lisaks töökohale ka elukohta). Väikese palga ja kõrgete üürhindadega ei olegi mõtet Eestis töö...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KESKMINE NETOPALK TÖÖTAJA KOHTA PÕHITEGEVUSALA JÄRGI AASTATEL 2012-2016 iseseisev töö Koostas: Eva-Mai Männiste Keskkonnakaitse I kursus Tartu 2017 Sisukord: SISSEJUHATUS 3 TERMINID NING SELGITUSED 3 KESKMINE NETOPALK TÖÖTAJA KOHTA KÕIKIDES TEGEVUSALADES 2012-2016 AASTAL 4 2012 JA 2016 AASTA KESKMISE NETOPALGA VÕRDLUS TÖÖTAJA KOHTA ERINEVATEL TEGEVUSALADEL 5 KASUTATUD ALLIKAD 7 2 SISSEJUHATUS Minu töö teemaks on "Keskmine netopalk töötaja kohta põhitegevusala järgi aasta...
Eestimaa rõõmud ja mured Aegade algusest peale on eestlane üks muretseja rahvas olnud. Juba sõna ,,muretsema" on kahetähenduslik. Muretsetakse hinnete pärast või kui keegi on haige. Muretsetakse ka maju, lapsi, toitu ja muud. Tundub, et muretsemine on eestlastes juba sügavalt sees. Võib-olla tuleb see näiteks ajaloost. Eestimaa oma ajaloo tõttu on andud põhjust muretsemiseks. Meie naaberriigid on meie maid endale tahtnud ja see on toimunud ikka läbi tule ja mõõga. Vanasti olid haigused ja näljahädad, mis panid inimesi muretsema, seetõttu hakkasid nad endale hankima paremat peavarju ja rohkem toitu. Siit võibki öelda, et hankima ja muretsema on üks ja sama väljend. Aga praeguse kirjandi teemaks on ,,Eestimaa rõõmud ja mured". Eestis on palju asju, mis vajaks parandamist. Sõiduteed ei ole eriti korras, võiks hakata neid rohkem parandama. Kui on halvad sõiduteed, on rohkem avariisid. Talv Eestis võib ...
Must töö Inimesed, kellel pole omandatud kindlat haridust ega eriala, on väga keeruline tööle saada. Inimesed arvavad, et neil on palju kergem teha juhutöid, ehk siis musta tööd. Kui inimene otsustab musta töö kasuks, siis ta ei sõlmi tööandjaga töölepingut. See jätab musta töö tegija ilma paljudest õigustest. Näiteks kindel palk, võrdne kohtlemine, puhkus, erinevad koolitused jne, seega pole tööandjal töötaja ees kohustusi ning vastutust. Kuigi sageli ei tea ka töölepinguga töötav isik oma õigusi ning tööandjad kasutavad oma töölisi tihti ära. Musta töö tegemisel on võimalus ka petta saada. Kuigi töötajal võib olla sõnaliselt kokku lepitud töötingimused ja palk, siis pole tööandja kohustatud töölisele palka maksma, kuna sõlmitud ei ole töölepingut. Tööandjat ei kohusta mitte miski. Paljud tööandjad ei taha töölepinguid sõlmida, kuna siis peaks ta maksma riigile erinevaid makse (sotsiaalmaks j...
Feminismi põhjenduseks Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris.Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Millised oleksid argumendid feministide kasuks? Nii naistel kui ka meestel peaksid olema võrdsed õigused, naisi peaks olema rohkem kõrgetel ametikohtadel, näiteks ministrid, linnapead, vallavanemad või isegi president. Kui naised oleksid kõrgematel kohtadel, siis nad saaksid rohkem ühiskonna paremaks muutmise nimel teha, sest mehed on need, kes on enamasti omakasu peal on väljas aga naised mõtlevad rohkem teiste inimeste ja nende heaolu peale kui enda omale. Näitkes on viidud läbi uuringuid, mida ostavad naised ja mida ostavad mehed poest. Uuringu tulemustest selgus, et mehed ostav...
Vallutussõdade mõju Rooma riigi hävingule Rooma oli väga võimas impeerium, mis toetus oma sõjaväele ning tänu sellele püsis ka see riik. Hiljem, oli sõjavägi riigi hävingu suureks põhjuseks. Rooma riik oli väga suurel territooriumil ning selle hoidmiseks pidi sõjavägi pidevalt piiride juures olema. Lisaks vallutati ka alasid juurde – toimus palju vallutussõdu. Sõjaväe moodustasid peamiselt kodanikud, enamik neist olid talupojad. Kuna talupojad pidid aastaid või kauemgi kodust eemal olema. Nende kodune heaolu jäi selletõttu halba seisukorda, nad ei suutnud tagada pere toimetulekut. Lisaks toimusid Rooma aladel suured laostused II Puunia sõja ajal. Paljud talupojad pidid oma maa ära müüma ning niimoodi said nendest vaesed, maata kodanikud ehk proletaarid, kes tavaliselt elasid Rooma linnas. Neil ei olnud võimalik ka sõjaväes edasi teenida, sellepärast vähenes sõdalaste hulk. Talupojad müüsid või pid...
4.TARBIJA VALIKUTEOORIA ALUSED Nõudlusseaduse kohaselt hüvise nõutav kogus suureneb, kui tema hind alaneb, kuid nõudlusseadus ei vasta küsimusele, kuidas tarbijad kulutavad oma sissetulekut erinevate hüviste vahel. Kasulikkuse teooria Sõnaga marginaalne tähistatakse väikseid muudatusi. Eelduseks on, et tarbijad teevad hindade või sissetulekute muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid muudatusi. Kardinaalse kasulikkuse teoreetikute kohaselt on võimalik tarbimisest saadavat heaolu mõõta mõõtühiku abil. Gosseni I seadus ehk küllastusseaduse kohaselt ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt ehk rahulolupunkt, mille leidmine põhineb piirkasulikkusel (MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem MU=(TU1-TU2)/(x1-x2) Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus on võrdne nulliga ehk kogukasulikkus o...
TÖÖ JA PALK Tööga puutub inimene tavaliselt kokku juba õige varakult. Kes aitab koduaias vanemaid, kes teenib koolivaheajal elamis- või taskuraha. Töö tulemusena valmistatakse mingi ese või osutatakse teenus. Näiteks põllumees toodab vilja, liha, piima, õpetaja õpetab lapsi, näitleja annab vaatajale emotsionaalse naudingu. Kõigepealt peame küsima: miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele. 1. TÖÖTASU - Majanduslik sund töötasu näol on see, mis inimese tööle paneb. Kuidas ta töötegemisse suhtub, sõltub ka inimese elulaadist. Kas teen tööd selleks, et elada või elan selleks, et tööd teha. Tasu töö eest ei pea alati olema raha. Võib maksta ka naturaalvormis (loonuspalgana) lõunasöök (Nycomed Sefa, Tartu jalatsikombinaat). 2. SUND Maast madalast harjutatakse last tuba koristama, töötama koduaias. Algul rakendatakse sundi, millest hiljem kujuneb har...
Mida peaksin arvestama tulevase elukutse valikul ? Nimi Oma tulevase elukutse valikul pead arvestama paljude asjadega. Esiteks sulle peab su tulevane elukutse meeldima ja sellel elukutsel peab olema tulevikku. Kui sellel elukutsel pole tulevikku, siis sa ei saa endale tööd enam ja pead juurde õppima uut elukutset. Oma elukutse valikul pead arvestama kõige rohkem haridusega. Põhikooli lõpetamine on kohustuslik, sest muidu ei saa sa gümnaasiumisse ega kutsekooli sisse, sest sul pole lõputunnistust. Kui sul pole põhiharidust, siis sa ei saa isegi enam koristajaks, sest selleks saamiseks on sul vaja põhikooli haridust. Tänapäeval on endale töökoha leidmine suhteliselt raske, sest nõudlus ühe töökoha peale on väga suur. Muidugi oleneb töökohast, kui pakutakse müüja tööd, siis on sul vaja vähemalt keskharidust. Kui sul on gümnaasiumi hariduse ja kutsekooli keskhariduse vahel valida, siis...
Essee Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga Ümbrikupalk on palk mida makstakse inimestele kes on tööl mitteametlikult. Tuleb eristada kahte mõistet ,,must" palk ja ümbrikupalk. Esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka ehk selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. (1) Ümbrikupalkade maksmine on aastaid olnud probleemiks. Siiski on ümbrikupalkade osakaal Eestis vähehaaval langenud. Maksuamet pingutab, et ümbrikupalga maksjaid tabada ja sageli on see ka õnnestunud. Küsitlused näitavad, et enamik inimesi on ümbrikupalkade vastu, ainult kolm protsenti on ümbrikupalkade maksmise poolt. Tekib küsimus, et kui suur osa on ümbrikupalkade vastu, siis miks seda nii palju vastu võetakse? Millised on ümbrikupalkade kahju...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Eesti maksusüsteem Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri Juhendaja: Georgi Vändre Vana-Võidu 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti maksud............................................................................................................................... 4 Eesti riigi kehtestatud maksud................................................................................................ 4 Kohalikud maksud.................................................................
Artikkel Õhtulehest: Kui suurt kuupalka nõuab soov hästi elada? Karoliina Vasli, 27. märts 2014, 07:00 Tippjuhid teenivad kuus summasid, mille saamine nõuaks lihttööliselt aastatepikkust pingutamist. Mis oleks üldse hea palk? Üldiselt leiavad nii ettevõtjad kui ka muus valdkonnas töötavad inimesed, et summa võiks olla 1000 –1500 eurot neto, vähemaga oleks juba raske. Eile ilmunud Äripäeva palga-edetabelis platseerus 13. kohale A. Le Coqi juht Tarmo Noop, kes hinnanguliselt teenis tunamullu kuus 33 250 eurot bruto (neto 25 247 eurot). Kui suur palk oleks teie meelest piisav, et Eestis hästi elada? Noop vajub mõttesse. "Hästi elada… Ma mõtlen, et see sissetulek võiks pere täiskasvanu kohta olla 1000–1200 euro neto." Kiiremini vastab ta küsimusele, kas ta ise sellise summaga hakkama saaks. "Kindlasti! Minul kinnisvaralaenu pole, saaksin sellega hakkama." Aivar Riisalu: 1500 eurot on latt Alexela üks omanikest Heiti Hääl teenis Äripäe...
Beauvoiri vaade naiste allasurutud seisundile – vananenud või endiselt aktuaalne? Simone de Beauvoir oli tuntud kui kirjanik, filosoof, feminist ja intellektuaal. Oma elu jooksul nägi ta paljut – ta reisis väga palju (on külastanud ka Eestit) ning jõudis näha ja kogeda eri vaateid, elada üle mõlemad maailmasõjad ning sattuda erinevatesse skandaalidesse. Tema üks kuulsamaid teoseid on feministlik raamat „Teine sugupool“, mis kirjeldab Beauvoiri vaateid kõige paremini. Teose problemaatika oli 1940-50datel väga aktuaalne, kuid kuidas on lood patriarhaalsusega ühiskonnas 1 tänapäeval? Tänapäeval ei tohiks seaduse järgi Eestis enam naistel ja meestel suurt vahet olla. Kõigil on võrdne valimisõigus, võimalus poliitikas ja riigijuhtimises osaleda, õigus saada haridust. Naine ei pea enam võtma omaks mehe ülemvõimu ja abielluma, et olla ühiskonnas austatud ning lugupeetud. 30aastaselt endiselt vallaline olemine ja karjäärile keskendu...
FREDERICK HERZBERG'I KAHE FAKTORI TEOORIA Motivatsiooni kahe faktori teooria (tuntud ka kui motivatsiooni hügieeniteooria) esitas psühholoog Frederick Herzberg 1950-ndate aastate lõpus, olles eelnevalt põhjalikult uurinud inimeste töössesuhtumist. Herzbergi peamine teooriat kujundav seisukoht oli, et tööga rahulolu sõltub töö edukusest. Ta leidis oma teooriale kinnituse, kui küsitles 4000 raamatupidajat ning inseneri. Küsitluses paluti kirjeldada situatsioone, mil küsitletavad tundsid end tööga eriti rahul olevat või vastupidi eriti rahulolematuna. Tulemusi analüüsides jõudis Herzberg järeldusele, et mõned varem motiveerivateks peetud faktorid ei andnud midagi enamat, kui kõrvaldasid rahulolematuse ning nimetas need hooldavateks teguriteks (hügieenifaktorid). Nende tegurite puudumine või madal tase põhjustas rahulolematust, kuid nende olemasolu ei tõstnud töötajate motivatsiooni (rahulolu). Inimesi motiveerivad muud tegurid, m...
Iseloomustage väike-firma eeliseid innovatsioonis ja tooge selle kohta konkreetse ettevõtte näide ( või otsige internetist) Sooviksin kirjutada sellisest ettevõttest nagu Smartwash Autopesulad OÜ. See kujutab endast minu jaoks küllaltki innovaatilist lähenemist teadatuntud asjale. Nimelt on Smartwashi näol tegemist väikeettevõttega, kuid teised sama alaga tegelejad ei ole väikeettevõtted. Nimelt autopesulad vajavad töötajaid, töötajatele peab maksma palka ja makse sellelt, tegelema personalipoliitikaga jne. Smartwash toimib aga nii, et 2 minutit ise pestes, maksab 1. Kiiremad saavad auto 3 eest puhtaks. Ettevõtte poolt on vesi, survepesur ning sampoon. On võimalik ka vaha lasta peale panna. Kodulehel tuuakse välja ka, et tegemist on kontaktivaba täisautomatiseeritud pesulaga. Idee kui selline ei ole iseenesest väga uudne, kuid Eestis küll. Selle antud konkreetse ettevõtte puhul ongi eeliseks see, et asi on minimalistlik ja toimib. Jää...
Karin Sisask 9c klass. õpetajate streik jonn v õi vältimatu appikarje ? Eestis korraldati 7. 9. märtsil õpetajate streik , mõned koolid ja lasteaiad streikisid kolm , mõned aga ainult ühe või kaks päeva. Streigi ajal ei pidanud lapsed ei koolis ega lasteaias käima , lasteaedade uksed olid enamasti isegi suletud. Streikides lootsid inimesed saada palka juurde , kuna neil väidetavalt on liiga väike palk ja nad on välja teeninud suurema summa kui see mis neile praegu kuupalgaks on. Õpetajad pidavat tegema väga rasket tööd , eriti vaimselt. Mina nõustun selle väitega , et nende töö on raske ja nad tõesti on ära teeninud suurema palganumbri. Kui tõesti riigil oleks niiöelda ,,üleliigset" raha kuskilt võtta siis ma ei oleks sugugi selle vastu , et see õpetajatele a...
VII a. kl. II veerand.kontrolltöö 2. 1. Iseloomusta tsunfti- miks tekkisid, miks olid vajalikud käsitöölistele, linnaelanikele. Ühe eriala käsitöö meistrite ühendus, sellepärast et majandus ja linnad arenesid, oli vaja rohkem kaupu, nad said tööd (töö ja teenistus). sai kaupu osta (kaup oli odavam). 2. Paremad ja madalamad ametid, miks jagati? paremad ametid: kullast sepad, kaupmehed, madalamad ametid: timukad, prostituudid, surnu matjad jne. jagati vastavalt seisusele ja rikkusele 3.Kuidas õpiti käsitööametit, nõuded meistriks saamisel. alustati õpipoisina, palka ei saanud, sai elamis pinna ja toidu. sellised olid meistri abilised, said ka palka, õppisd kuni 10 aastat. meister šedööver (eksamitöö). oli abiellumine meistri tütrega. 4.Millised olid karistused halva toodangu puhul? see hävitati, tehti raha trahf 5. Naiste sõltuvus meestest. mees tegi äri, käis tööl, naine oli kodune, kasvatas lapsi, abiellumis...
RAHVASTIK Kuidas peatada rahvastiku vananemist Eestis? Riigi poolt erinevad toetused noortele lapsevanematele, mis julgustaks neid järglasi saama. Paigutada ressursse vanadelt noortele. Lapsevanematele laste eest lisavõimaluste/soodustuste/hüvede andmine. Ema- ja isapuhkuse pikendamine. Tõsta lastetoetust. Võimaldada emadele ka lapse kõrvalt töötada, karjääri jätkata. Suurendada lastega perede soodustusi. Leida meditsiin, mis ei lase rahval vananeda. Maksta rohkem palka inimestele. Alustada inimeste kloonimist Eestis. Anda rohkem võimalusi sporti teha. Arendada parim meditsiin. Aktsepteerida noorte vajadusi. Toota imeravimeid. Elimineerida väga vanad inimesed.
Industriaalühiskond Sissejuhatus: Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Industriaalühiskonnale üleminek algas Inglismaal 1760. aastail tööstusliku pöörde käigus. Ülemineku tulemusena asendati manufaktuuritootmine vabrikutootmisega. Mujal Euroopas ja USAs toimus industriaalühiskonnale üleminek 19. sajandil. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Industriaalühiskonna teke: 19.saj. keskpaigaks oli masinatootmine muutunud enamikus euroopa riikides ja USA-s valitsevaks. Masinatootmise võidulepääsu nimetatakse indusrtialiseerumiseks ja tööstusele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. Industrialiseerimine tõi kaasa suuri muutusi mitmetes ühiskonnaelu sfäärides. Eriti rängalt tabas inimesi aga tööpuudus. Põhjuseks peeti masina...
annaabi.ee 
