Eestimaa rõõmud ja mured (0)

Eestimaa rõõmud ja mured
Aegade algusest peale on eestlane üks muretseja rahvas olnud. Juba sõna „muretsema“ on kahetähenduslik. Muretsetakse hinnete pärast või kui keegi on haige. Muretsetakse ka maju, lapsi, toitu ja muud. Tundub, et muretsemine on eestlastes juba sügavalt sees.
Võib-olla tuleb see näiteks ajaloost. Eestimaa oma ajaloo tõttu on andud põhjust muretsemiseks. Meie naaberriigid on meie maid endale tahtnud ja see on toimunud ikka läbi tule ja mõõga. Vanasti olid haigused ja näljahädad, mis panid inimesi muretsema, seetõttu hakkasid nad endale hankima paremat peavarju ja rohkem toitu. Siit võibki öelda, et hankima ja muretsema on üks ja sama väljend. Aga praeguse kirjandi teemaks on „Eestimaa rõõmud ja mured“.
Eestis on palju asju, mis vajaks parandamist. Sõiduteed ei ole eriti korras, võiks hakata neid rohkem parandama. Kui on halvad sõiduteed, on rohkem avariisid. Talv Eestis võib ka anda põhjust muretsemiseks, on vaja varuda küttepuid ja toitu, et elaks külma talve üle. Maal on elu raske. Suletakse koole , postkontoreid, poode . Inimesed lähevad linna, et paremat elu ja tööd otsida. Nii võib paari aasta pärast korralikust tööjõust puudu jääda. Paljud lähevad hoopis välismaale. Eestist rändab inimesi välja päris palju. Mõned lähevad kergemat ja huvitavamat elu otsima , aga mõnel pole teist väljapääsu. Millestki on ju vaja elada. Eestis on majanduslik ebavõrdsus, mõned saavad liiga vähe palka, kuigi peaksid saama rohkem ja mõned vähesed saavad liiga palju palka. Eesti riigil on vähe raha, et maksta õpetajatele, tuletõrjujatele või politseinikele suuremat tasu. Praeguse rahvaloenduse järgi selgub , kui palju tegelikult on inimesi Eestist lahkunud.
Probleemiks on ka see, et on palju alkoholi ja narkootikumide tarvitajaid. Narkootikumid on noortele väga kättesaadavad ja nad saavad neid kergelt osta. Tagajärjeks on see, et kool jäetakse pooleli ja edaspidises elus ei saada enam hästi hakkama. Noortele peaks pakkuma huvitavaid õppimis- ja töövõimalusi, et neil ei tekiks huvi mujale minna, vaid Eestis elu edasi elada.
Aga kõik nii masendav ka ei ole, Eestis on ka palju head. Meil on hea geograafiline asukoht – asume mere ääres, kus saab suvel ujumas käia või rannas päevitada. Meil ei toimu maavärinaid ega purska vulkaan . Meil on neli aastaaega : suvi, sügis, talv ja kevad. Meil sajab lund, et vahel ka külmaga ennast karastada ja saunast lumme karata, saame suusatada ja kelgutada, mis sobib eriti väiksematele lastele ja pakub neile palju rõõmu ja nalja . Kuidas kellegi jaoks, aga minul oleks veel parem meel, kui Eestis oleksid ka mäed, kus saaks lumelauaga või mäesuuskadega sõita.
Kes tahab, saab Eestis väga korraliku hariduse, kusjuures seda on võimalik saada tasuta. Peamine on see, et me saame tunda ennast vabana, öelda oma mõtted vabalt välja, osaleda valimistel, mis näitab, et Eestis loeb ka rahva arvamus. Saame reisida ükskõik kuhu.
Vabadus ongi peamine rõõm. Me oleme iseseisvad, meil on oma keel ja kultuur, me juhime ise oma riiki, kuigi meid on mõne teise rahvaga võrreldes väga vähe. Muresid on palju, aga nendest võitu saamine on edasiviiv jõud ja lõpuks jäävad peale rõõmud, mis kestavad kauem. Seega ilma muredeta pole ka rõõme.