Streik ühiskonna mõjutajana (0)

Streik ühiskonna mõjutajana
Sel nädalal streigivad Eestis pedagoogid . Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on halvad töötingimused või madal palk. Kuid kuidas mõjutab see meie ühiskonda?
Streik pärineb 18-19. sajandist, mil toimus tööstuslik pööre. Tööstuslik pööre oli periood, mille põhitunnuseks oli manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Sel ajal polnud tööliste töötingimused väga head ning palk oli ka kehvavõitu. Siis hakkasidki töölised organiseerima ametiühinguid, kuhu ühinesid esmalt oskustöölised. Ametiühingud pidasid tööliste nimel läbirääkimisi tööandjatega ja seadsid esialgu oma sihiks üksteise majandusliku olukorra parandamise. Tööliste võitlusvahendiks oli streik, nagu on see ka tänapäeval.
See pole esimene kord, mil pedagoogid streigivad. Õpetajad streikisid ka 4. detsembril 2003. a. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni eestvedamisel. Seda peetakse Eesti üheks suuremaks streigiks. Eesti kõige pikimaks streigiks on 2004. a. septembris toimunud streik, mil Eesti Vedurimeeste Ametiühing korraldas 6-päevase tööseisaku saavutamaks 15% palgatõusu. Streik lõppes vedurimeestele 10% palgatõusuga. Ka praegu soovivad õpetajad 20% palgatõusu.
Streik on ainuke võimalus selleks palka tõstetaks. Miks ei võiks tõusta õpetaja palk, kui tõusevad pidevalt poliitikute palgad ? Kas siis tõesti on poliitikute amet nii raske, et nemad väärivad rohkem palka, kui õpetajad, kes neid kunagi õpetasid?
Samas kui õpetajad praegu tööd ei tee, siis meil tulevikus ei oleks poliitikuid ega õpetajaid. Miks pean mina kui õpilane kannatama nende streigi tõttu? Kui aga tõstetakse pedagoogide palka, siis jääb kellegi teise palk väiksemaks ning käivituks lumepalliefekt. See tähendaks seda, et kõik hakkasid paremat palka nõudma.
Loodetavasti leitakse mingi kompromiss ja õpetajate palk hakkab tasapisi suurenema. Arvan, et streik pole kõige parem lahendus, kuid teisi lahendusteid on vähe ja need ei ole nii efektiivsed kui streik.