Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti maksupoliitika – kas vajab muutusi? (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti maksupoliitika – kas vajab muutusi?
Ühel lumisel talvepäeval, kui kõik usinad Eesti töömesilased endale leiba teenisid, küsisid Gustav Adolfi Gümnaasiumi kümnenda klassi õpilased igas vanuses rahakasutajatelt ja leivasööjatelt, mida nemad arvavad meie riigi maksupoliitikast.
Üldiselt ollakse praeguse majanduskorraldusega rahul ning muutusi ei soovita, sest kui jutt käib maksude muutmisest, siis neid üldjuhul tõstetakse, nagu tõdes teemaga hästi kursis olev 28-aastane noormees. Praeguse maksupoliitika plussidena toodi välja ka selle stabiilsust ning küllaltki suurt vabadust ning mugavust ettevõtjatele.
Tegime juttu ka astmelisest tulumaksust, mis viimaste Riigikogu valimiste aegu meediast tihedalt läbi käis. Arvamused jagunesid laias laastus võrdselt pooleks. See, mida arvati, sõltus peamiselt inimeste majanduslikust taustast , informeeritusest ning usaldusest oma riigi vastu. Riigiametites töötavad mitte eriti kõrget palka saavad inimesed pooldasid astmelist tulumaksu, tuues positiivsete teguritena välja suurema sotsiaalse kindlustatuse, rahva üldise ostujõu paranemise ning hädavajalikel ametitel töötavate inimeste, näiteks õpetajate ja päästjate võimaluse saada väärilisemat palka. Selgus, et mida rohkem raha inimestel on, seda vähem nad seda ära anda tahavad, seega ettevõtluses töötavad inimesed astmelist maksusüsteemi ei poolda. Nagu arvata võis, ei olnud õpilasestaatuses noored selles teemas väga kodus ning nii tõdes 16-aastane innukas keskkoolineiu ebalevalt, et tema kindlat seisukohta võtta ei oska, tema arvates tundub plaan veidi ebaõiglane, kuid siiski mõistlik.
Mööda ei saanud ka minna hiljuti poleemikat tekitanud tulumaksuvaba määra tõstmisel 144 eurolt 500-le. Siin kostis üksmeelne poolthääl, sest praegused tingimused nii väikese rahaga ära elada ei võimalda. 46-aastane arstiametit pidav naine arvas , et oleks normaalne, kui tulumaksuvaba miinimum oleks võrdväärne miinimumpalgaga.
Küsitluse tulemusena selgus, et nii olulisest ja elulisest teemast inimesed otse tänaval pikemalt mõtlemata väga põhjalikult rääkida ei oskagi, samas oldi arvamusel, et selle teemaga peaks rohkem tegelema ning avalikkuses arutlema. Meie oleme oma esimesed sammud siin seega juba astunud.
Mariliis Kolk , 10.C
2013
Eesti maksupoliitika – kas vajab muutusi #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

mitmekesisuse. Kodanikuühiskonnast saame rääkida ainult seal, kus on tegu piiratud valitsemisega, s.t niisuguse riigivõimuga, mis ei sekku inimeste eraellu ega omaalgatusse. Majanduse suhtes teostab piiratud valitsemisega riik vaid üldist kontrolli ja juhtimist. Eestis algas kodanikuühiskonna struktuuride ja suhete kujunemine 19 sajandi viimasel veerandil (laulu- ja mänguseltsid ). Täishoo saavutas kodanikuühiskonna ülesehitamine pärast Eesti taasiseseisvumist 1991 a. Tsiviilühiskonna vajalikkus? kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Samas võimaldab arenenud kodanikualgatus neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasandada, luua koalitsioone. See hoiab ära võimu monopoliseerimise ning stabiliseerib ühiskonda. Kodanikuühiskond piirab riigivõimu, s.t kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest.

Ühiskonnaõpetus
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

muuseumid, <= st ametlik mälu. Elulood => mitteametlik. Valitsev teadmine <-> vastuteadmine. Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud interpretatsioonisüsteemid. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi trükitüüpe kasutama. Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli ju keskaeg)

Sotsiaalteadused
Majanduspoliitika
320
doc

Majanduspoliitika

Loengukursus lähtub põhimõttest, et ülikoolis ei õpetata tööd tegema, vaid antakse haridust. Ülikool ei valmista inimesi ette mitte (ainult) tööks, vaid eluks. Majanduspoliitika loengukonspekt jaguneb kolmeks osaks: esimeses osas antakse ülevaade majanduspoliitika olemusest ja põhimõistetest; teises osas käsitletakse majanduspoliitika mõningaid olulisemaid allosi; kolmandas osas analüüsitakse majanduspoliitika rakendamist Eesti Vabariigis.    Arvestatava osa õppeaine TTP0010 Majanduspoliitika mahust moodustab nn välistegurite käsitlus (kultuuri ja religiooni mõju; geopoliitika; majanduse ja majanduspoliitika integreerumine, globaliseerumine ning regionaliseerumine; riikidevahelise tehnosiirde mudelid; multinatsionaalsed korporatsioonid; riikide avatus; rahvusvahelised organisatsioonid). Põhjus on selles, et Eesti on avatud majandusega väikeriik (meie väliskaubanduse ja sisemajanduse

Akadeemiline kirjutamine
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

Säärased eeldused määravad suures osas ära, mida vastava teadusharu teadlased, kirjanikud, õpetajad ja praktikud reaalsuseks peavad. Kaasaegse juhtimisteooria ehk selle inglise keelest tuletatud nimetus mänedzment mõisted on küll laialt kasutatavad, kuid nende mõistete lahtimõtestamisel jäävad paljud jänni. Mis on mänedzment ja mille poolest see erineb juhtimisest? Inglise ­ eesti sõnaraamat 1 annab inglisekeelsele sõna management eestikeelseks tähenduseks: juhtimine, administreerimine, haldamine; juhatamine, juhtkond, juhatus, direktsioon, administratsioon; mõjustamine; valik, valiku tegemine; organiseerimine, korraldamine; poliitika; harimine, viljelemine; arvestus; jälgimine, seire, monitooring; revideerimine, kontrollimine, revisjon; käitismajanduslik, ettevõtteökonoomiline.

Juhtimine



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun