..................................................................................... 24 1.7.12 "Küll kasvab ise!"......................................................................................................25 1.8 Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa?.............................................................25 1.8.1 Lapse heaks tegutsege koos..........................................................................................26 1.8.2 Laps pole spioon ega diplomaat....................................................................................26 1.8.3 Lisapinged tuleb maandada...........................................................................................27 2. LASTE ARENG......................................................................................................................................................29 2.1 Tõlgiks laste ja täiskasvanute vahel.......................................
minema ja jäi elama tädi juurde. "Isa andis raha. Ka tädi käis tööl." Kõik oli hästi ajani, mil ta pärast keskkooli ülikooli arstiteaduskonda sisse ei saanud. Asus õppima kohalikku meditsiinikooli, kindla tahtmisega lõpuks ikkagi ülikooli pääseda. Nii seda enam, et tema tüdruk sai ülikooli sisse. Medkooli lõpetas kiitusega, erialast tööd aga oma linnas ei leidnud. Püüdis leida töist rakendust erialaväliselt. Leidiski, kuid tehtud töö eest ei makstud mitte kui midagi. Lisaks sellele ootas tasumist ka õppelaen. "Mulle tundus, et lähen hulluks." Isa käest ka abi paluda ei tahtnud. "Ta oleks selle raha mulle ju ehk leidnud, aga probleem oli minu jaoks kasuemas." Ei tahtnud talle anda võimalust tunda võidurõõmu, et näed, sa ei saanudki hakkama ega ka üht võimalust isale tema võimalikku toetamist nina peale visata. Umbes sel ajal, kui omadega väga puntras oli, luges ühest lehest, kuidas üks õnneseen, kes oli
hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asju, mida teised peavad iseenesestmõistetavateks ning ei mõisteta, millal on küllalt. Järelandlikkus on olemas mingil määral igas perekonnas ning see ei tee halba. Vahetevahel järelandlikkus toob ellu värvi ning rõõmu. Kahjulikuks muutub see siis kui järelandlikkus muutub krooniliseks või automaatseks käitumiseks. Mõisted hellitamine ja liigne järelandlikkus ei ole samad mõisted. Hellitatud laps on selline, kelle käitumine häirib täiskasvanuid, nad käituvad nõudlikult, tänamatult, enesekeskselt ning segavad vahele. Liigses järelandlikkuses kasvanud lapsed on tihtipeale väga võluvad ja hästikasvatatud käitumisega. Arvatakse, et liigne järelandlikkus on rikaste probleem, kuid seda esineb igas klassis. 2 Liigse järelandlikkuse näitajad:
kindel, kas kõik kirjaniku poolt öeldu mulle oli piisavalt selge. Kuid koheselt võin ära märkida, et kõik mis oli arusaadav hämmastas mind väga, juba seitsmeteistkümnendal sajandil arutles kirjanik lastekasvatusteemade üle, mida meil alles tänapäeval hakatakse omaks võtma (lapse füüsilisest karistusest loobumine) Rääkides lapseeast ,ei ole ma ise kunagi tulnud mõttele, et last kammitseti minevikus juba imikueas, takistades tal vabalt siputada, mässides laps lina sisse. Russeau otsis oma raamatus ideaalse inimese kirjeldust, kuid minu nägemust mööda ideaalset inimest meie ühiskonnas ei ole olemas. Meil kõigil on omad head ja vead. „Lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus“. (lk.42) Arutlus selle teema juures on täiesti loogiline. Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused,
2. Õppematerjali eesmärgid 8 3. Tegevuse ülesehitus keeleõppes 10 3.1. Häälestamine 10 3.2. Uue materjali esitus 11 3.3. Sõnavara kinnistamine 12 4. Soovituslikud kõnearendusteemad 14 5. Töölehtedega tehtava töö kavandamine 15 6. Töölehtede ülesehitus ja nõuanded nende kasutamiseks 16 7. Mäng keeletegevuses 17 8. Laulmine keeletegevuses 18 9. Keeletegevuses kasutatav õpetaja sõnavara 19 10. Õppevara, mida saab kasutada eesti keele kui teise keele õppes 21 11
korralikult riides. Kolmas aga istus enamasti ahju peal ja korjas metsas seeni- Lollike-Ivan. Taat suri maha, käskis, et kolm ööd ta juurde tuldaks ja leiba toodaks. Esimesel öösel pidi vanem vend minema, kuid ütles Ivanile, et too läheks. Ostab talle selle eest präänikuid. Läks. Isa tõusis hauast ja küsis. Kas minu vanem poeg? Mis Venemaal sünnib, kas koerad hauguvad, hundid uluvad või minu laps nutab? Ivan: Kõik on rahulik. Teisel ööl pidi keskmine vend minema, kuid tahtis et Ivan läheks, annab talle viisud. Ivan läks ja keskööl juhtus sama mis eelmine kord. Kolmas öö kui oli tema kord, siis palus, et vennad ise läheksid, nemad keeldusid. Läks ise. Isa ütles, et tema kõik kolm ööd käinud ja käsku täitis. Mingu lagedale väljale ja hüüdku:"Sivka-burka, mustjashalli tarka, astu minu ette nagu leht rohu ette!"
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv
Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et kas ka meie ühiskond juba taunib indigolapsi. Tundub, et tänapäeval aetakse segi küllaltki palju käitumishäiretega lapsi ja indigolapsi,
Kõik kommentaarid