Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvastiku vananemise peatamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas peatada rahvastiku vananemist Eestis?
RAHVASTIK
Kuidas peatada rahvastiku vananemist Eestis?
  • Riigi poolt erinevad toetused noortele lapsevanematele, mis julgustaks neid järglasi saama.
  • Paigutada ressursse vanadelt noortele.
  • Lapsevanematele laste eest lisavõimaluste/soodustuste/hüvede andmine.
  • Ema- ja isapuhkuse pikendamine.
  • Tõsta lastetoetust.
  • Võimaldada emadele ka lapse kõrvalt töötada, karjääri jätkata.
  • Suurendada lastega perede soodustusi.
  • Leida meditsiin , mis ei lase rahval vananeda.
  • Maksta rohkem palka inimestele.
  • Alustada inimeste kloonimist Eestis.
  • Anda rohkem võimalusi sporti teha.
  • Arendada parim meditsiin.
  • Aktsepteerida noorte vajadusi.
  • Toota imeravimeid.
  • Elimineerida väga vanad inimesed.
Rahvastiku vananemise peatamine #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janne_t Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

sotspoliitika riikide vordlus
9
docx

sotspoliitika riikide vordlus

riike, kuhu minnakse elama või tööle. Tekkis isiklik huvi eesmärgiga välja selgitada kas Soome perepoliitika, võrreldes Eesti perepoliitikaga, on väga erinev. Töös on kirjeldatud mõlema riigi perepoliitika eesmärke. Antud on väike ülevaade toetustest ja enda mõtetest. Lapsed ja lastega pered vajavad riigilt ning kogu ühiskonnalt erilist tuge ja kaitset. See, mil määral panustatakse laste ja perede heaolusse, kajastub varem või hiljem rahvastiku tervises, hariduses, kuritegevuses, tööhõives ja majanduses. Eesti Sotsiaalministeerium kavandab laste- ja perepoliitikat ning korraldab selle elluviimist. Laste- ja perepoliitika eesmärgiks on peresõbraliku riigi loomine, kus inimesed tahavad lapsi saada ja kasvatada ning kus lastel on hea ja turvaline elada. Riik toetab laste kasvatamist ja vanemaks olemist läbi kombineeritud toetuste ja teenuste süsteemi ning luues meestele ja

Sotsiaalteadused
Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega
25
doc

Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega

20.Eeskujuliku tervisekäitumise põhimõtted (programm 2011-2015, RTA jm).......................21 21.Eesti hariduspoliitika eesmärgid (programm 2011-2015)....................................................23 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida) 2.EV Põhiseaduse eesmärgid

Sotsiaalpoliitika
Aktiivne vananemine
3
rtf

Aktiivne vananemine

selleks siis kas noorema või hoopiski vanema generatsiooni esindaja. Maailmas leidub ju palju selliseid motosid ning müüte, mille kohaselt on kõigil inimestel võrdsed õigused. Taolised sõnad on kirja pandud ka erinevate riikide põhiseadustesse kui üks põhiline inimõigus. Seda kõike lähemalt uurima hakates ning mõeldes Euroopa aasta põhimõtte peale, tekkis mul aga küsimus, kas ikka on? 2012. aasta on põlvkondadevahelise solidaarsuse ja aktiivsena vananemise Euroopa aasta. Antud aasta eesmärgiks on informeerida nooremat põlvkonda vanemate inimeste panusest ühiskonna heaks, edendada suuremat koostööd ja huvide ühtsust erinevate generatsioonide vahel, levitada häid tavasid ja kogemusi ning edendada aktiivsena vananemist. Seoses selle aastaga peaksime kõik mõtisklema selle üle, kuidas elavad eurooplased kauem ja on tervemad kui kunagi varem. Mida teeksin mina, kui ma oleksin enda kodulinna Kohtla-Järve linnapea? Kuidas

Kirjandus
Majandus ja poliitika
6
doc

Majandus ja poliitika

Kuidas riik võiks sekkuda majandusse? 1. riik võib suurendada kulutusi, et tootjad saaksid rohkem toodangut müüa, palgata uusi töölisi. 2. suurendada raha pakkumist, mille tulemusena raha hulk majanduses kasvab ning intressid langevad. Samuti vähendada investeeringute ja uute töökohtade loomisele seatud piiranguid. Raha hulga suurendamine võib viia inflatsioonini. Tööturg ja hõivepoliitika Statistikas arvestatakse tööealise rahvastiku hulka kõik 1574 aastased inimesed. Tööealine rahvastik jaguneb kaheks: · majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama, siia kuuluvad töölised ja töötud. · Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või pole võimelised, siia kuuluvad koduperenaised, tudengid ja õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl ja puuetega inimesed.

Ühiskonnaõpetus
Keskerakond
35
doc

Keskerakond

abivõimalustest ning abi saamise korrast. NOORSOOPOLIITIKA Keskerakonna noorsoopoliitika põhieesmärgiks on luua kõikidele Eestis elavatele noortele tasakaalustatud sotsiaalsed, majanduslikud ja võrdsed hariduslikud võimalused, mis aitavad neil alustada täisväärtuslikku vastutusvõimelist elu. Demograafilised ja sotsiaalsed protsessid on oluliselt muutnud elanikkonna vanuselist struktuuri ning kaasa toonud rahvastiku vananemise. Seetõttu langeb praegustele noortele oluliselt suurem vastutus meie riigi ja kultuuri jätkusuutlikkuse tagamisel. Nii riik kui ka kohalikud omavalitsused peavad kõigiti kaasa aitama noorte hariduse, omaalgatuse, huvi- ja vabatahtliku tegevuse ning tööhõive arengule. Me peame jõudma selleni, et Eesti noored saavutaksid iseseisva elu korraldamiseks vajaliku sotsiaalse küpsuse mõnevõrra varem kui nende eakaaslased vanades heaoluriikides.

Ühiskonnaõpetus
ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG
16
doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................

Pedagoogika
Kameruni rahvastiku soolis-vanuse koosseisu iseloomustus
12
docx

Kameruni rahvastiku soolis-vanuse koosseisu iseloomustus

tervislikku seisundit. Riigi rahvastikku teades saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandusliku ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1.1. Riigi rahvaarv Mina valisin oma uuritavaks riigiks Kameruni. Kameruni populatsioon 2016. a juuli seisuga on 33,655,786. Kamerun on maailma suhtes väikeriik, järjekorras 53. Sarnase rahvaarvuga riigid on veel Põhja-Koera (25,115,311), Madagaskar (24,430,325), Taiwan (23,464,787), Austraalia (22,992,654) (1). 1.2. Rahvaarvu kasv Kameruni rahvastiku kasvutempo oli 1970 aastani suhteliselt sujuv, kuid sellest edasi hakkas kiiremini tõusma. Kiire rahvastiku tõus on näha ka graafikul. 2025 aastast kuni 2050 aastani ennustatakse rahvaarvu tõusu 20 miljoni võrra. Sellest järeldan, et kasvutempo tõuseb tulevikus veelgi (vt joonis 1). Joonis 1. Kameruni rahvastiku arvu kasv 1950-2025. Täpsemad arvandmed on toodud all olevas tabelis (vt joonis 2). Aasta 1950 1955

Rahvastik ja majandus
Spordiorganisatsioon-Eksami kordamisküsimused
14
docx

Spordiorganisatsioon, Eksami kordamisküsimused

1. Kujuta skemaatiliselt Eesti spordi organisatsiooniline struktuur ja seosed Riiklik sektor Spordiorganisatsioonid Kultuuriministeerium EOK Haridusministeerium Kaitseministeerium Spordialaliidud, Spordiühendused Sotsiaalministeerium Maavalitsused Maakondlikud ja linnade spordiliidud Kohalikud omavalitsused Spordiklubid 2. Nimeta ja kirjelda, millised on eetilised juhised tööks lastega 1. Tuleb kohelda lapsi võrdselt vaatamata nahavärvile ja usutunnistusele 2. Tuleb arvestada nende arengutaset ja võimeid 3. Tuleb pakkuda turvalist ja tervislikku keskkonda 4. Lasta lapsel olla laps, tunda lõbu ja nautida sportimist 5. Kohelda lapsi väärikalt 6. Anda lastele võimalus püüelda

Sport




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun