50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KT99
Õppematerjali autor
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3
(Mis on Taani kultuur? 2015) 1.2. Taani haridussüsteemi tutvustus võrdluses Eesti haridussüsteemiga Sarnaselt Eesti haridussüsteemiga, on ka Taanis kohustuslik 9-klassiline põhiharidus. Taani kuningriigis minnakse kooli kuue aastaselt, Eestis enamjaolt siiski seitsme aastaselt. Taani haridussüsteem paneb rohkem rõhku grupitööle, eneseväljendamis- ning esinemisoskusele, see-eest vähem pööratakse tähelepanu õpilaste faktiteadmistele ja teadmiste mõõtmisele. Erinevalt Eestist, kus domineerib peamiselt faktipõhine õpe ning pannakse rõhku teadmiste kontrollimisele (Vikipeedia, 2015). 7 Taani metoodika on sattunud aga suure kriitika alla seoses õpilaste kehvade tulemustega PISA uuringutel (ülemaailmne uurimus, mille käigus hinnatakse 15-aastaste õpilaste õpitulemuslikkust, toimub üle kolme aasta). (PISA test murendas uhkust Taani kooli üle, 2015)
Kahe maailmasõja vahelisel ajal suundus Soome rohkem koostööle Põhjamaadega ja liikus Balti riikide hulgast üheks Põhjamaaks. Eesti arendas samal ajal suhteid rohkem teiste Balti riikidega. Mitteametlikul tasandil suheldi viljakalt, rohkeimad olid kontaktid kultuuriinimeste vahel. Omaette nähtuseks kujunes laialdane koostöö üliõpilasseltside vahel. Aastail 1919-1932 kehtis Soomes alkoholi(keelu)seadus, mis põhjustas alkoholi salakaubaveo Eestist. Teise Maailmasõja ajal Eesti okupeeriti, Soomel õnnestus iseseisvus säilitada. Nii nagu Eesti Vabadussõjas olid Eesti vabaduse eest võidelnud tuhanded soomlased, tuli ka Eestist Soomele Talve- ja Jätkusõjas appi mitutuhat Eesti vabatahtlikku. Pärast 1944. aastat langes Eesti ja Soome vahele kahe maailmasüsteemi vaheline "raudne eesriie". Vähesed üksikisikute ja seltside vahelised kontaktid säilisid, kuid muu suhtlemine suruti NL dikteeritud raamidesse. Kummalgi maal hõimurahvast
kes on kantud SISi sissesõidukeeldude nimekirja, võidakse keelata Schengeni ruumi sisenemine Vene kodanikud ja «halli passi» omanikud, kellel on Eesti elamisluba, saavad Schengeni viisata Euroopas reisida 90 päeva poole aasta jooksul. Välismaalane, kellel on ühe konventsiooniosalise antud elamisluba või mitmekordne viisa, võib sõita läbi teiste konventsiooniosaliste territooriumi. 21. detsembrist 2007 alates ei pea inimesed, kes reisivad Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Tsehhist, Slovakkiast, Ungarist, Sloveeniast ja Maltalt, Schengeni ruumi riikidesse maa- või merepiiri ületades enam passi näitama. Veel ei ole liitunud Küpros, Rumeenia ja Bulgaaria. Õhupiiridel kadus kontroll alates 29. märtsist 2008. Schengeni lepinguga on liitunud ka Island ja Norra. Ühtne Euroopa läbi raskuste 1986-85 tõusis vaesemate liikmesriikide Kreeka, Iirimaa, Portugali ja Hispaania sissetulek ühe elaniku kohta 66%-lt liidu keskmisest 74%-ni
väikeselohulised kultusekivid karjakasvatus ja maaviljelus Sisemaal avaasulad Eelrooma rauaaeg 500 eKr-50 pKr Rauast esemed Eestis soorauamaak väiksem rauasisaldus, siis ei osatud toota Mäerauamaak siis liiga sügaval, et välja tuua Skandinaaviast raud, haruldane Tarandkalmed U 2000 a tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg u 50-450 Rooma aladelt üksikud esemed Eestist leitud rooma raudesemeid Kiire areng kõikides valdkondades Kaubavahetuse tähtsustumine 98 pKr Tacitus kirjutab aestide hõime ja fennidest (kõige põhjapoolsem rahvas, soomlased, finnid) Rooma geograaf, mainib eestlasi Aeste kaitseb metskuldi kuju, kasutatakse nuia Aest sarnane eestlane, est-land, idakalda maa, aest Keskmine rauaaeg u 450-800 Linnused Vaenlased, sõjakäikude eest kaitsmine
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m�
Eesti): Eesti majandusliku ühistegevuse isa on J. Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi juhina. Kiiresti levisid laenu-, hoiu-, piima- ja tarbijaühistud. Hakati asutama ka masina-, karjakontrolli-, pulli-, vee-. kartuli- jm. ühistuid. Ühistegevus massiliseks. Kasu sellest just talumajandus. Spordiliikumine. Martin Klein võitis Stockholmi olümpiamängudel 1912 esijmese eestlasena höbemedali kl. Maadluses. Eestist maailmakuulsad elukutselised sportlased Al. Aberg, Georg Lurich. Külaelu muutus. Ühistud majanduselus ja kultuuriseltsid soodus pind kodanikuavalikkusele ja politiseeritusele. Seltsid aitasid kaasa rahvuslikule iseolemisele. Vanemuine ja Estonia. Vanemuine 1906 (Armas Lindgren) ja Estonia (Armas Lindgren ja Wiwi Lönn) 1913. Neist hooneist said rahvuslikud sümbolid, kultuurikeskused, oma aja kohta luksuslikud
Maa jagati osadeks, iga valduse etteotsa sai enam-vähem sõltumatu valitseja, keda nim maaisandaks. Liivi orduriik Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana- Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik. Koos Lätis ja Liivimaal asuvate territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa Hertsogkond, 67 000 km2. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt, vaid paiknesid vaheldumisi piiskoppide valdustega ning olid laialipaisatud liig suurele maa-alale. See muutis raskeks oma valduste kaitmise ning killustas sõjalisi jõude. Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu (alamsaksa keeles Dutscher Orden to Lyffland) Saksa Ordu kõrgmeistrile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid