Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Roheline logistika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tarneahel, keskkonnasäästlik, logistika, öko, arendamiseks, jalajälg, mõõdikud, emissioon, kütusekulu, märkimisväärse, supply, chain, versus, tegevusega, kulusid, pakkudes, omalt, suurimat, distants, veok, tehnoloogia, performance, management, kesksel, konkurentsieelis, teenustega, kogunud, traditsionaalne, pakendite, partnereid, soojenemiseleFinantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia Logistika missioon- tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õigel ajal, õiges kohas, õiges koguses. Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni. Juhtimine ulatub üle organisatsiooni piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli teiste organisatsiooni üksuste tegutsemise üle Kas logistika loob väärtust? Kauba või teenuse kasulikkuses eristatakse kolme komponenti: Tootmine loob vormi kasulikkust Logistika loob aja ja koha kasulikkust Turundus loob omamise kasulikkust Tarneahelas toimuvaid tegevusi on kolm liiki: Väärtust lisavad Vajalikud, kuid mitte väärtust lisavad mittevajalikud 7R mudel right product in the right quantity and in the right condition at the right place
lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad Ühiskondlikud teenused Energia, vesi, tervishoid, haridus, politsei Militaarvaldkond Ürituste korraldamine Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed Juhtimine Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S
1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10
Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Logistika olemus Logistikal ei ole kindlat definitsiooni. Logistika sisu määratlemine sõltub sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. Logistika kui teadusharu hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi: 1)laotegevus 2)laovarud 3)veondus 4)info, tellimisprotsess, administreerimine 5)pakkimine 6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................
..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................
Kaks võimalust mõõtmiseks: 1)Võttes arvesse kõike asjaolusid, kas võite öelda, et olete; a) väga õnnelik, b)õnnelik, c)õnnetu, d)väga õnnetu. 2) Kui rahul ja õnnelik Te olete oma eluga? Hinnake 10 palli skaalal 1-täiesti mitterahul, 10-ülimalt rahul. Kuigi valdavalt hindavad ennast õnnelikumaks kõrgema keskmise sissetulekuga riikide elanikud, on ka väga madala sissetulekuga inimeste hulgas õnnelikke (Columbia, Pakistan, Filipiinid jne). 48. Ökoloogiline jalajälg mida see tähendab ja mida sellega mõõdetakse? Mis on ökoloogilise jalajälje kõige olulisem osa? Ökoloogilise jalajälje (ÖJ) meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. ÖJ on ülemaailmselt kasutatav meetod, arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse
Majanduses on kõikide väärtuste ühiseks mõõdupuuks raha. Ent raha on võimalik kasutada inimese majandustegevuse ja looduskasutuse majanduslikul käsitlemisel tõeliselt universaalse mõõdupuuna ainult siis, kui raha väärtus on püsiv. Paraku näitas praegune majanduskriis järjekordselt, et intressidele ja suuresti sisutühjadele rahanduslikele tehingutele rajanev praegune finantssüsteem seda tagada ei suuda. Sellele aitas kaasa katteta raha emissioon, mida ei suudeta kontrollida. Eriti raske on see seoses virtuaalraha järjest laiema kasutamisega. Nii nüüd kui tulevikus on riikide ja rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide esmane ülesanne tagada raha väärtuse stabiilsus. Majandusteaduste hoones finantsökonoomika autori arvates eraldi korrust ei moodusta. Selle positiivne tulemus selge hüviste võrdleva hindamise mõõdusüsteem on tähtis ühtemoodi kõikide majandusteaduste korruste jaoks.
Deponeerimise-tagastamise süsteem – ohtlike jäätmete korjanduskohad vähendavad looduse reostamist Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) -Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus. Kaubeldakse kuni leitakse optimaalne lahendus. 28) Millised tingimused peavad olema täidetud heitmelubadega kauplemise turu loomiseks? Turu loomise tingimused: -Peavad olema küllalt suured saastekogused; -Saasteaine emissioon peab olema mõõdetav; -Asendamise võimalus (tootmistehnoloogia või sisend); -Turu tekitamine on otsustav: -Peab olema piisav hulk kauplemisest huvitatud ettevõtteid, et tekiks konkurents heitmelubade ostmiseks 29) Kuidas ühendab heitmelubadega kauplemine administratiivse reguleerimise ja saastemaksu tugevaid külgi? Selgitage ja esitage oma põhjendus joonisel.
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1
(nafta, maagaas, eriti kivisüsi, põlevkivi jt.). Radioaktiivsete jääkide ladustamine on kujunemas põhiliseks keskkonnaprobleemiks, kuigi meedia huvikeskmes on üksikud häired tuumajaamades. Taastuvenergia ja selle kasutamine Taastuvenergia kasutamist soodustab: -fossiilsete kütuste kõrge hind; -riskid mis seonduvad fossiilsete energiakandjate varude ammendumisega; - suur kasvuhoonegaaside emissioon fossiilsete kütuste kasutamisel , - subjektiivse tegurina ka poliitika vahendid toetused, maksuvabastused jms Mida enam areneb taastuvenergia turg ja seda soodustav poliitika maailmas, seda rohkem saab sellest kasu keskkond. Taastuvenergia 2003 aastal moodustas taastuvenergia 13,3 % kogu maailma primaarenergia tarnetest. EL-is oli see 6,4 % 2008. Taastuvenergia alased poliitilised eesmärgid on vähemalt 48 riigil, enamikul tähendab see
plaanitakse investeerida 6 traalpüügi laevu teenindava sadama ehitustöödesse. 18 3.7. Traalpüügi sektori SWOT Nõrkused Tugevused 1.Ajalooline väljakujunenud kvoodisüsteem 1.Laevastiku amortiseeritus ja 2.Olemasolev püügivõimsus madal efektiivsus 3.Väljakujunenud tarneahel (logistika) 2.Vananev tööjõud 4.Ühistegevus 3.Hooajalisus 5.Efektiivne järelevalve 4.Eesti nõrk positsioon Euroopa 6.Pidev varude seire Liidus 7.Toimiv toetusskeem sektoris 5.Järelevalve koormus sektorile 6.Suur sõltuvus toetustest Võimalused Ohud 1
· põhiprotsessideks luues etteantud tingimuste juures defineeritud tulemust - tootmine, teenuse osutamine · tugiprotsessideks toetades sisuliste protsesside teostamist - ressursside hankimine, toodete/teenuste disain, infosüsteemi haldamine jne · juhtimisprotsessideks juhtides organisatsiooni ja tema toimimist ning arendamist (innovatsiooni) - strateegiline planeerimine, eelarvestamine jne Täpsemalt mõistetakse põhiprotsessidena järgmisi protsesse: · sisemine logistika o algmaterjali vastuvõtmine (ladustamine) o algmaterjali kontroll · opereerimine o tootmine o pakendamine o tootekontroll o hooldamine · välislogistika o lõpptoodete arvestus o tellimuste täitmise haldamine o kohaletoimetamine · müük ja turundus o klientide juhtimine ja tellimuste vastuvõtt o reklaamikampaaniate korraldamine o turu-uuringute tegemine · teenindus o hooldus o koolitamine Tugiprotsessidena käsitletakse järgmisi protsesse:
TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS...................................................................................................26 6.TOODE JA BRÄND.........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS.......
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: 1) Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
neid.'' Samas on need kaks kriteeriumi projekti sisesed ja lühiajalist perspektiivi arvestavad hindamise võimalused; arvestamata jäetakse, et projekti tulemused ei pruugi vastata klientide ootustele või olla pikemas perspektiivis vastuolus ettevõtte huvidega. Sisemiste edu mõõdikute piirangud on viinud mõõdikute arendamisele, mis arvestavad ka muid s.t. väliseid dimensioone. Stenhar et al. (1997) pakkusid neljadimensioonilist projekti edu mõõtmise mudelit (vt. tabel 2). Mõõdikud võivad omandada erineva olulisuse erinevates projektides ning muutuda aja jooksul. Projekti ajal ja kohe peale selle lõppu peetakse tavaliselt olulisimaks efektiivsust. Aja möödudes muutub lihtsamaks hinnata projekti mõju teistele dimensioonidele. Stenhar et al. (1997) soovitavad, et juhtkond peaks ,,hindama projekti lühi- ja pikaajalist mõju ning analüüsima projekti tulemuslikkust kõigi nelja dimensiooni alusel." 6 Tabel 2
Poollooduslikud elupaigad kaovad aktiivse maakasutuse lakkamise tõttu. Elurikkuse säilitamise vajalikkust ei väärtustata piisavalt. Biokütuse kasutamine marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused. Globaalsed keskkonna muutumise trendid: Inimtegevuse koormus hakkab planeedile üle jõu käima. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine näitab, et 21. saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab ökoloogilisi ressursse kiiremini, kui lubab keskkonna taastumisvõime, tulevastele põlvkondadele ei saa lubada ressursside jätkumist (kasvõi selle kättesaadavuse näol nt nafta jne). Lootust annab, et viimasel aastatel on pidevalt käsitletud
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu
Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesidkõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele akt
Nii ehitati kuni 1749. aastani puidust ka jõukamate linnakodanike esinduslikud elamud linnakindlustustest sissepoole jäävatel aladel. Samast perioodist pärinevad ka Pärnu vanimad majad väljaspool linnamüüri. Kuigi eeslinnad hakkasid Riia suunas kasvama juba keskajal, on meie päevini jõudnud vanimad hooned siiski 18. sajandi II poolest. Pärnu üheks eripäraks võibki pidada suhteliselt ühtlast ekspansiivset laienemist, mis tähendab, et veel tänagi katavad märkimisväärse osa linna territooriumist puitasumid, vt. Joonis 1.2. 1 Haapsalu mnt äärsed kinnistud Mõrra ja Emajõe tn vahelises lõigus; 2 Jaani - Voorimehe - Kadri - Uus-
annaabi.ee 
