Peipsi Atlantis veab veepõhja konnaparadiisi Peipsi järve ja Lämmijärve kohtumiskohas asub Tartumaa omapärasemaid turismiobjekte Piirissaar. Piirissaare territoorium on looduskaitseala. Siin on palju konna- ja kärnkonnaliike, mõned on kantud isegi Punasse raamatusse ja toodud siia sigimiseks. Seoses sellega on Piirissaar saanud oma teise nimetuse ,,Konnaparadiis". Eesti 11 kahepaikseliigist on seal leitud 8: tähnikvesilik, mudakonn, rohe-kärnkonn, harilik kärnkonn, rabakonn, rohukonn, veekonn ja tiigikonn. Just kahepaiksete rohkus oli üks olulisim põhjus, miks kogu saarest sai kaitseala. Erilise hoolega tuleb kaitsta Piirissaare inimasustust, sest haruldasimad konnaliigid- mudakonn ja rohe-kärnkonn- on inimkaaslejad, sõltudes suurel määral sibulakasvatuse käekäigust saarel. Kõrged vihmaussiderikkad sibulapeenrad olid ülimalt soodsad toitumiskohad öise eluviisiga konnadele. Kuid nüüd on
o Järvekonn – kasvab kuni 15 cm, toodi Eestisse 1925ndal aastal. Viimasel ajal ainult leitud Tartust. o Tiigikonn – kuni 8 cm o Veekonn – hübriidliik, mis tekib järve – ja tiigikonna ristumisel. Kuni 12 cm. Elab meil segapopulatioonides koos tiigikonnaga. Sugukondlased: kärnkonlased Peamiselt maismaal, vaid kudemise ajal vees. Kudu on nöörina. Liigid: harilik kärnkonn, juttselg-kärnkonn ehk kõre, rohe-kärnkonn. o Harilik kärnkonn – kuni 15 cm pikad, Euroopa suurim. Krobeline nahk, halvamaitseline nahaeritis ja silmataguste paratoidnäärmete eritis kaitsevad kiskjate vastu. Hääl on lühike ja vaikne krooksumine. Eestis on kõikjal levinud. Öise eluviisiga. o Juttselg-kärnkonn e kõre – kuni 10cm, seljal iseloomulik kolklane pikitriip. Videviku – ja ööloom. Liigub joostes ja ronides. Kaevub pinnasesse ja talvitub pinnases. Elupaik
taimi, selgroogseid ja selgrootuid. · Eestis on erinevaid liike kokku avastatud u.14 900 liiki, Eestis on liikide ohustatust uuritud 8600 liigil, neist 1314 liiki on ka tegelikult ohustatud. · Eestis avastamata u.16500 liiki Ohustatud liigid!! · Maailmas on eriti ohustatud hiidpandad, keda on vabas looduses järgi vaid 1600 isendit ning spetsiaalsetes uurimiskeskustes vaid 70 isendit. Ohustatud liikid Eestis!! · Rohe-kärnkonn on ohustatuim kahepaikne Eestis · Must-toonekurg Ciconia nigra ja lendorav Pteromys volans on peamiselt vanu metsi asustavad liigid ja nende elutegevust pärsib tugevalt laienenud raietegevus. Ohustatud liikid Eestis!! Must toonekurg Rohe kärnkonn Lendorav TÄNAN TÄHELEPANU EEST!!
NÕUDMISED EKSAMIL KAHEPAIKSED JA ROOMAJAD 1. Liigid (16) koos ladinakeelsete nimedega; Kahepaiksed: Tähnikvesilik Triturus vulgaris Harivesilik Triturus cristatus Harilik kärnkonn Bufo Bufo Kõre e juttselg-kärnkonn Bufo/Epidalea calamita Rohe-kärnkonn Bufo/Epidalea viridis Mudakonn Pelobates fuscus Pruunid konnad: Rohukonn Rana temporaria Rabakonn Rana arvalis Rohelised konnad: Tiigikonn Rana lessonae Veekonn Rana esculenta Järvekonn Rana ridibunda ROOMAJAD: Arusisalik Lacerta vivipara Kivisisalik Lacerta agilis Vaskuss Anguis fragilis Nastik Natrix natrix Rästik Vipera berus 2. Liigitundmine pildi järgi > kärnkonnad kõiki tunda, mudakonn, rohelised ja
Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku. Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Linnud Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba- vigle. Talvel - tedred ja leevikesed, tihased Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult
Eesti kahepaiksed H Eesti Ladina Harilik kärnkonn Bufo bufo Harivesilik Triturus cristatus J Eesti Ladina Järvekonn Rana ridibunda K Eesti ladina Kõre Bufo calamita M Eesti Ladina Mudakonn Pelobates fuscus R Eesti Ladina Rabakonn Rana arvalis Rohe - kärnkonn Bufo viridis Rohukonn Rana temporaria T Eesti Ladina Tiigikonn Rana lessonae Tähnikvesilik Triturus vulgaris V Eesti Ladina Veekonn Rana esculenta
Taimtoidulisus Taimitoidulised loomad on näteks madalsoos jänes ja uruhiir. Tootjad ehk produtsendid Tootjateks on madalsoos taimed. Turbasammal , soomänd, paakspuu, parkhein, kärbseõis jne . TURBASAMMAL PAAKSPUU Esmased tarbijad ehk herbivoorid Madalsoos võivad nendeks olla jänesed, mitmesugused putukad, kes madalsoos elavad. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Madalsoodes näiteks Rohe-kärnkonn, krabiämlik, aurusisalik, vaskuss. Tipptarbijad Madalsoodes näieks sookurg, tikutaja, kurvitsaline, vaskuss . VASKUSS KURVITSALINE TOIDUAHELAD Soomänd-> mardikas-> rabakonn-> sookurg Paakspuu leht-> rohekärblane-> rohe- kärnkonn-> sookurg Ussilille õis-> päriskärbalne-> krabiämblik-> vaskuss-> kurvitsaline
1. kategooriasse ja IUCNi punase nimestiku eriti ohustatud kategooriasse. 11. Konna luustiku iseärasused Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Alamhõimkond: Selgroogsed Klass: Kahepaiksed Selts: Päriskonnalised Sugukond: Kärnkonlased Sugukond: Konnlased Perekond: Kärnkonn Perekond: Konn Liik: Harilik kärnkonn Liik: Järvekonn Liik: Rohe-kärnkonn Liik: Tiigikonn Perekond: Epidalea Liik: Veekonn Liik: Juttselg-kärnkonn Liik: Rabakonn Liik: Rohukonn Sugukond: Mudakonlased Perekond: Mudakonn Liik: Harilik mudakonn Selts: Sabakonnalised Sugukond: Salamanderlased Perekond: Vesilik Liik: Tähnikvesilik Liik: Harivesilik
Sil on püstise lühike keha, (vertikaalse) varvastevahelised pupilliga silm. ujunahad, Kärnkonlased esiletulevad silmad ja Harilik kärnkonn- puudub saba. Pruunika värvusega. Suurt kasvu. Rohe-kärnkonn- Seljal on erineva kujuga tumeruhelised kuni mustad laigud ning oranzid või punased täpid. Võimsa hüppega aga
I kategooria kaitseloomad Ebapärlikarp Kõre Rohe-kärnkonn Väike-laukhani Merikotkas Madukotkas Väike-konnakotkas Suur-konnakotkas Kaljukotkas Kalakotkas Väikepistrik Rabapistrik Rabapüü Niidurüdi Tutkas Kassikakk Habekakk Siniraag Euroopa naarits II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jõekarp Eremiitpõrnikas Väike-punalamesklane Männisinelane Mustlaik-apollo Säga Tõugjas Harivesilik Mudakonn Kivisisalik Järvekaur Sarvikpütt Hüüp
Mis on looduskaitse? Looduskaitse on ühiskondlike ja riiklike meetmete kogum,mis peab tagama: Loodusvarade otstarbeka kasutamise Loodusvarade taastamise ja kaitsimise Tervisliku elukeskkonna hoidmise Maastikukaitse ja hoolduse Väärtuslike loodusobjektide kaitse Looduskaitse Liigi kaitsmiseks on vaja kaitsta ka tema elupaika. Kaitsma peab kagu elustikku. Inimene peab tegutsema,nii et ta ei kahjusta tervetes ökosüsteemides seaduspärasusi. Kaitsealad Looduse kaitseks on loodud mitmesuguseid kaitsealasid: Rahvuspargid Looduspargid Maastikukaitsealad Mõte liike kaitsta tekkis inimestel siis, kui ta märkas, et mõnda liiki loomi või taimi ja aina vähemaks või kadusid need liigid täiesti Loomade või taimede kadumise peamiseks põhjustajaks on peamiselt inimene I kaitsekategooria katteseemnetaimed Lehitu pisikäpp Kollane käoking Sinine kopsu rohi I kaitsekategooria...
lehekonn Punakõht-unk Välekonn Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik I selts: SABAKONNALISED, CAUDATA 1. sugukond: Salamanderlased, Salamandridae 1. Harivesilik Triturus cristatus Laurenti 2. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. II selts: PÄRISKONNALISED, ANURA 2. sugukond: Mudakonlased, Pelobatidae 3. Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti 3. sugukond: Kärnkonlased, Bufonidae 4. Harilik kärnkonn Bufo bufo L. 5. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. 6. Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L. 4. sugukond: Konlased, Ranidae 7. Rohukonn Rana temporaria L. 8. Rabakonn Rana arvalis Nilsson. 9. Tiigikonn Rana lessonae Camerano 10. Järvekonn Rana ridibunda Pallas 11.Veekonn Rana esculenta L. · Silmatorkav on oma levila piiril asuvate liikide rohkus. Selliseid liike on meil 7: · harivesilik, juttselg-kärnkonn, rohekärnkonn, mudakonn, järvekonn, veekonn, tiigikonn.
levinud kõikjal Eestis ning ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed lamminiidud, rannaniidud ja soode servaalad. Rabakonni võib näha toitu püüdmas nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemalt tegutsevad nad siiski õhtuti. Olulisima osa toidust moodustavad mardikad, vähemal määral tarbib ka ämblikke, rohutirtse, lutikaid ja röövikuid. Ladina keelne nimetus Rana esculenta KAHEPAIKSED Rohe-kärnkonn Rohekärnkonn on meie ilusaimaid konni, kelle helehallil või oliivjal seljal on erineva kujuga tumerohelised kuni mustad laigud ning oranzid või punased täpid. Mida vanem on konn, seda suuremad on laigud. Kõht on valge, mustade täppidega. Rohekärnkonna nahk on krobeline, kuid kehaehituselt on ta sale. Vaatamata sellele on ta kohmakas ja väheliikuv ning pole suuteline oma lühikeste tagajalgade abil tegema pikki ja võimasaid hüppeid. Ka ta keel on väheliikuv ning pikalt suu põhja
I-kategooriasse kuulub 2 liiki (Lendorav ja Euroopa naarits) II-kategooriasse kuulub 13 liiki (nt. Suurkõrv, Hallhüljes, Viigerhüljes) III-kategooriasse kuulub 6 liiki (nt. Ahm, Saarmas, Pähklinäpp) Kalad I-kategooriasse ei kuulu ühtegi liiki II-kategooriasse kuulub 2 liiki (Säga ja Tõugjas) III-kategooriasse kuulub 5 liiki (nt. Hink, Harjus, Atlandi tuur) Kahepaiksed I-kategooriasse kuulub 2 liiki (Kõre ja Rohe-kärnkonn) II-kategooriasse kuulub 2 liiki (Harivesilik ja Mudakonn III-kategooriasse kuulub 7 liiki (nt. Rabakonn , Rohukonn, Tähnikvesilik) Roomajad I-kategooriasse ei kuulu ühtegi liiki II-kategooriasse kuulub 1 liik (Kivisisalik) III-kategooriasse kuulub 4 liiki (Nastik, Rästik, Vaskuss ja Arusisalik) Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/loomad/index.html http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
I kaitsekategooria Mida tähendab I kaitsekategooria? Nimeta I katsekategooriasse kuuluvad loomaliigid Eestis. I katsekategooria alla kuuluvad kõige rangemalt kaitstud looma- ja taimeliigid, kelle arvukus on väga jõudsalt langenud ning elamispiirkonnad on kriitilised. I katsekategooria loomaliigid Eestis on: 1.Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) 2.Kõre (Bufo calamita) 3.Rohe-kärnkonn (Bufo viridis) 4.Must-toonekurg (Cicona nigra) 5.Väike-laukhani (Anser erythropus) 6.Merikotkas (Haliaeetus albacilla) 7.Madukotkas (Circaetus gallicus) 8.Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) 9.Suur-konnakotkas (Aquila clanga) 10.Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) 11.Kalakotkas (Pandion haliaetus) 12.Väikepistrik (Falco columbarius) 13.Rabapistrik (Falco peregrinus) 14.Rabapüü (Lagopus lagopus) 15.Tutkas (Philomachus pugnax) 16.Habekakk (Strix nebulosa) 17
i. Harivesilik (Triturus cristatus) ii. Tähnikvesilik (Triturus vulgaris) II. Selts: päriskonnalised (Anura): a. Sugukond: mudakonlased (Pelobatidae): i. Mudakonn (Pelobates fuscus) b. Sugukond: kärnkonlased (Bufonidae): i. Harilik kärnkonn (Bufo bufo) ii. Juttselg-kärnkonn ehk kõre (Bufo calamita) iii. Rohe-kärnkonn (Bufo viridis) 4 c. Sugukond: konlased (Ranidae): i. Järvekonn (Rana ridibunda) ii. Rabakonn (Rana arvalis) iii. Rohukonn (Rana temporaria) iv. Tiigikonn (Rana lessonae) v. Veekonn (Rana esculenta)
Rohe-kärnkonn 7.klass Välimus § Meie ilusamaid konni § Helehallil, oliivjal seljal on erineva kujuga tumerohelised kuni mustad laigud ning oranzid või punased täpid, mida vanem on konn, seda suuremad on laigud § Kõht on valge, mustade täppidega § Nahk on krobeline § Kehaehituselt on sale § Kohmakas ja väheliikuv, pole suuteline tegema oma lühikeste tagajalgade abil pikki ja võimsaid hüppeid d it Ma s te r tex t style s Click to e Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text s Second level tyles Third level Fourth level Fifth level M a s te r te x t sty le s Click to edit Second level Third level Fourth level ...
ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo- osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo- neiuvaip,peetrileht. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik- vesilikku. Roomajad: Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Imetajad: Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati või satuvad sinna juhuslikult. Liivastel kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Arenenud põõsarindega soometsades võib kohata metskitse, põtra, metssiga, valgejänest jt. Pisinärilistest kohtame siirde- ja madalsoos uruhiirt.
Viidikas viidikas karpkalalased karpkalalised alamliik: Balti kilu liik: Euroopa kilu kilu heeringlased heeringalised alamliik: Räim liik: Atlandi heeringas heeringas heeringlased heeringalised Turb teib karpkalased karpkalalised Järvekonn konn konlased päriskonnalised Rohe-kärnkonn kärnkonn kärnkonlased päriskonnalised Harilik mudakonn mudakonn mudakonlased päriskonnalised Harivesilik vesilik salamanderlased sabakonnalised Tähnikvesilik vesilik salamanderlased sabakonnalised Vaskuss vaskuss vaskusslased soomuselised Harilik rästik rästik rästiklased soomuselised
Kahepaiksed Sissejuhatus Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased. Nii nagu kaladki on kahepaiksed kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad kopsudega ja läbi naha. Kuival maal liikumiseks on neil kujunenud jäsemed. Kohata võib neid eelkõige niisketes elupaikades. Kahepaikseid on maakeral üle 3000 liigi, neist Eesti elab 10. Kahepaiksete hulka kuuluvad päriskonnad ja sabakonnad. Välimus Sabakonnalised on sisalikulaadse kehakujuga, päriskonnaliste keha on lamendunud. Enamikul neil on täiskasvanutena kaks paari jalgu, mida nad liikumisel erineval määral ka kasutavad. Vees elavatel vastsetel - kullestel - jalad esialgu puuduvad. Kahepaiksete nahk on õhuke ja paljas, kuid näärmeterikas. Vees elavatel liikidel on nahk ühtlaselt limaga kaetud. Troopiliste alade kahepaiksed on tihti väga e...
Loomad Linnud: Teder Kurvitsalised Kajakad Sookurg Rukkirääk Metskiur Loomad Linnud: Punajalg-tilder Mustsaba-vigle Kiivitaja Põõsalind Loomad Kahepaiksed: Rohukonn Tähnikvesilik Rabakonn Rohe-kärnkonn Arusisalik Loomad Roomajad: Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Rästik Vaskuss Loomad Putukad: Üle 1500 liigi. Kõige liigirikkam rühm mardikalised. Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, pärisk ärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme. Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk . Ämblikulised: hiidämblik, hüpikäblik,
vähem energiat. Varjete kasutamine Urgudes ja koobastes on temperatuur ühtlane. Urgudes elavad näiteks paljud pisiimetajad (nt uruhiired), surikaadid, ümisejad, mägrad jt. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Meerkat02_-_melbourne_zoo.jpghttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Meerkats_Digging_1_ Küsimused ja ülesanded Millised on püsisoojasuse eelised kõigusoojasuse ees? Millised järgnevatest liikidest on kõigusoojased? Pruunkaru, rohe-kärnkonn, harikrokodill, kalakajakas, ahven, hiidpanda, nastik, komodo varaan, rohukonn, viirpapagoi. Küsimused ja ülesanded Kuidas saab oma kehatemperatuuri reguleerida halljänes? Miks elab Eestis vaid 6 reptiili- ja 11 amfiibiliiki? Mis on taliuinaku ja talveune peamised erinevused? Nimeta 10 Eesti rändlindu. Kuidas suudavad linnud pikkadel rännetel navigeerida ja orienteeruda?
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
Isased on rohumaad, veekogude pulmade ajal kergelt hõbedased kuni ümbrused, kevaditi lausa sinist tooni. Tagajalal suur üleujutatavad alad. Rabakonn pöiaköbruke. Rohe-kärnkonn Päriskonnalised Rohukonn on samuti mulksuba Rohukonn on tüüpilise konna Sigimisvälisel ajal häälega välimusega loom. Selg pruun, peamiselt maismaal. roosakas, oliivikarva või kollane- Sage aedades ja
hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. - Samuti kuuluvad I kategooriasse ka liigid, mis on säilinud vaid ühe väikese asurkonnana, näiteks pildil toodud lääne-sõrmkäpp (nt ka ebapärlikarp ja pisilina) ning peamiselt vanu metsi austavad liigid, mida ohustab üha laienev raietegevus. - Samuti ka poollooduslike koosluste hääbumise tõttu ohtu sattunud liigid: näiteks pildil toodud rohe-kärnkonn (nt ka tutkas ja niidurüdi) II kategooria - II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. - II kategooriasse on arvatud 262 liiki. - II kategooriasse kuulub näiteks Järv-lahnarohi - järvedes esinev liik, mis veekogude eutrofeerumise tõttu on väga ohustatud. - Uute linnuliikidena on II kaitsekategooria nimekirja arvatud kirjuhahk, kanakull, sooräts,
Sgk konlased – N. rohukonn, veekonn, tiigikonn, rabakonn ja järvekonn. EESTI KAHEPAIKSED kõik on kaitse all I selts: SABAKONNALISED, CAUDATA 1. sugukond: Salamanderlased, Salamandridae 1. Harivesilik, Triturus cristatus Laurenti 2. Tähnikvesilik, Triturus vulgaris L. II selts: PÄRISKONNALISED, ANURA 2. sugukond: Mudakonlased, Pelobatidae 3. Mudakonn, Pelobates fuscus Laurenti 3. sugukond: Kärnkonlased, Bufonidae 4. Harilik kärnkonn, Bufo bufo L. 5. Rohe-kärnkonn, Bufo viridis Laurenti 6. Juttselg-kärnkonn, e. kõre Bufo calamita Laurenti 4. sugukond: Konlased, Ranidae 7. Rohukonn, Rana temporaria L. 8. Rabakonn, Rana arvalis L. 9. Tiigikonn, Rana lessonae 10. Järvekonn, Rana ridibunda Pallas 11. Veekonn, Rana esculenta Kõige tavalisem Eesti kahepaikne on pea kõikjal (välja arvatud Saaremaal) esinev rohukonn. Eestis on kahepaiksete levikuks küllaltki soodsad tingimused. See tuleneb siinsete veekogude ja niiskete paikade rohkusest.
Hiidämblik samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. · Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Linnud Haudelindudest: soorkurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kõige tihedam asustus juunis. Madalsoode keskosad jäävad linnutühjaks augusti lõpuks ja nii järgmise kevadeni.
kindlaks teha ka siis, kui nad lausa su harkis jalgade vahel kloksuvad. Sobiva solisti sobivas ümbruses leidsin pimeduses lõpuks stereomagnetofoni mõõteriista valgustatud numbrilaua kohal võbelevate osutite järgi suundmikrofonide paari abil. Konnad ise jäid nägemata, nemad olid mudas peidus nagu mudakonnale kohane. Et öö tuli pärast jahedat ning virilat kevadet erakordselt soe, hakkasid laulma ka rohe-kärnkonnad. Rohe-kärnkonn on vist küll meie kõige ilusama lauluga kahepaikne ja kui ööõhk äkitselt nende laulust ööbikute saatel lausa helisema hakkab, siis võib sellest, nagu tookord kogesime, kujuneda lausa unustamatu muusikaelamus. Valgenes, kui seadsin mikrofonid rohe-kärnkonnade ette. Nüüd oli juba lihtne. Kõik oli üsna hästi näha ja looduse poolt lavastatud, kõik oli selge, lint võis joosta. Piirissaare poe uksed tehti lahti kell üheksa. Laeva tulekuni jäi veel aega. Võtsime Kollaga istet
(viide 10) Villane katkujuur 15. Loomastik Eesti loomastik on suhteliselt väike, kuna kliima on jahe. Aga Tartumaal elab palju erinevaid liike võrreldes muude maakondadega. Näiteks Emajõe suursoost võib leida merikotkaid, kes muidu pesitsevad Lääne- Eestis ning mandril on neid väga vähe. Märkimist väärib ka Järvselja looduskaitseala, kus elab nii I kui ka II kategooria kaitsealuseid liike nagu rohe-kärnkonn, lindudest must toonekurg, merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, konnakotkas, kohatud on ka tukast, siniraagi, rabapüüd. Muidu on Tartumaa fauna sarnane kogu Eestiga. (viide 11) Merikotkas 16. Inimtegevuse mõju loodusele Tartumaal, nagu ka muudes maakondades, inimesed mõjutavad palju loodust. Võetakse puid maha, reostatakse maapinda prügi ja muude kemikaalidega, rajatakse uusi ehitisi ja teid jms
37. Iseloomusta ühte globaalprobleemi põhjalikumalt. Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus). 38. Bioloogiline mitmekesisus. bioloogiline mitmekesisus tähistab kogu maakeral leiduva elu - taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. 39. Nimeta Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike. Euroopa naarits, Rohe-kärnkonn, Kollane käoking (Aconitum lasiostomum), Harilik kobarpea (Ligularia sibirica), Mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), Mägi-lipphernes (Oxytropis campestris), Must-toonekurg (Ciconia nigra), Merikotkas (Haliaëtus albicilla), Lendorav (Pteromys volans) 40. Nimeta evolutsioonivormid. 1) Kosmiline e füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine. 2) Keemiline evolutsioon – keeruliste stabiilsete keemiliste ühendite moodustumine lihtsatest anorgaanilistest molekulidest.
-ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid Ämblikud -tegutsevad põhilisel sambla pinnal ja pinnakihtides, enamus väikesed -hiidämblik – samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoometsades domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik – koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke Kahepaiksed -kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn. Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku. Roomajad -kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Linnud -haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kõige tihedam on asustus juunis. Madalsoode keskosad jäävad linnutühjaks augusti lõpuks ja nii järgmise kevadeni. Oktoobris, novembris toimub
Soostiku kogupindala on umbes 25 000 ha. Soostiku suurem ja keskne osa on madalasooline, äärealadel (Jõmmsoo, Varnja ja Pedaspää sood) on levinud siirdesoo ning ala kaguosas Meerapalus on raba. Emajõe suursoos on Eesti kõige suuremad jõhvikavarud. Soostikus on kolm suuremat ja viis väiksemat järve, millest enamik on jõgede kaudu ühenduses Peipsiga (Kuresoo, 1998). Piirissaar on soine saar, mis on bioloogidele tuntud eelkõige selle poolest, et siin elavad haruldased mudakonn ja rohe-kärnkonn. Emajõe Suursoo ja Piirissaare märgaladele lisab väärtust asjaolu, et otse Peipsi teisel kaldal laiub hiigelsuur ja hõredalt inimasustusega märgalakompleks. See suurendab lootust, et seal säilivad nende lindude- loomade populatsioonid, kes vajavad eluks ulatuslikke puutumatuid alasid (Kuresoo, 1998). Emajõe Suursoo ja Piirissar liideti Ramsari aladeks 17. juunil 1997. aastal (Aasma, 2008). Laidevahe looduskaitseala
koduleheküljel Eesti eElurikkus. sõrmkäpp, soomurakas, ebapärlikarp, kalmumardikas, rohe-kärnkonn, peipsi siig, peipsi tint, suur-konnakotkas ja Kuidas punane nimestik tekib järvekaur. Viimane punane nimestik erineb mitmes mõttes varasematest, sest hindamise Viimase kümne aasta jooksul on meie loodusest kadunud
· Kaitsealused püütud kalad tuleb vette tagasi lasta, sama teha ka alamõõdulistega · Randadel ja kallastel kehtestatakse veekaitse-, ehituskeelu ja piiranguvööndeid. 81. Miks on kaitse alla võetud kahepaiksed? Millised liigid on kaitse all? (11) Mis neid ohustab? Konnad on kaitse alla võetud, sest neid hullub igal aastal liiga palju. Kaitse all on kõik 11 liiki. Eriti kõre e. juttselg kärnkonn ja rohe-kärnkonn. Konni ohustavad mürkide ja väetiste kasutamine, kulu põletamine, heinamaade ja karjamaade niitmine, marike kuivendamine ja pesapaikade kuivendamine ja reostamine. 82. Kuidas aidata kaasa kahepaiksete elupaikade ja koelmute taastamisele? Uute kudemispaikade rajamine, elupaikade niitmine ja karjatamine, võsastumise ja reostumise takistamine. 83. Kuidas hoiduda konnade hukkumisest teedel? Soovitav on vältida öist sõitu konnarikastel alade, sõita võimalusel keset teed ja
· Kaitsealused püütud kalad tuleb vette tagasi lasta, sama teha ka alamõõdulistega · Randadel ja kallastel kehtestatakse veekaitse-, ehituskeelu ja piiranguvööndeid. 80. Miks on kaitse alla võetud kahepaiksed? Millised liigid on kaitse all? (11) Mis neid ohustab? Konnad on kaitse alla võetud, sest neid hullub igal aastal liiga palju. Kaitse all on kõik 11 liiki. Eriti kõre e. juttselg kärnkonn ja rohe-kärnkonn. Konni ohustavad mürkide ja väetiste kasutamine, kulu põletamine, heinamaade ja karjamaade niitmine, marike kuivendamine ja pesapaikade kuivendamine ja reostamine. 81. Kuidas aidata kaasa kahepaiksete elupaikade ja koelmute taastamisele? Uute kudemispaikade rajamine, elupaikade niitmine ja karjatamine, võsastumise ja reostumise takistamine. 82. Kuidas hoiduda konnade hukkumisest teedel? Soovitav on vältida öist sõitu konnarikastel alade, sõita võimalusel keset teed ja
· Kaitsealused püütud kalad tuleb vette tagasi lasta, sama teha ka alamõõdulistega · Randadel ja kallastel kehtestatakse veekaitse-, ehituskeelu ja piiranguvööndeid. 81. Miks on kaitse alla võetud kahepaiksed? Millised liigid on kaitse all? (11) Mis neid ohustab? Konnad on kaitse alla võetud, sest neid hullub igal aastal liiga palju. Kaitse all on kõik 11 liiki. Eriti kõre e. juttselg kärnkonn ja rohe-kärnkonn. Konni ohustavad mürkide ja väetiste kasutamine, kulu põletamine, heinamaade ja karjamaade niitmine, marike kuivendamine ja pesapaikade kuivendamine ja reostamine. 82. Kuidas aidata kaasa kahepaiksete elupaikade ja koelmute taastamisele? Uute kudemispaikade rajamine, elupaikade niitmine ja karjatamine, võsastumise ja reostumise takistamine. 83. Kuidas hoiduda konnade hukkumisest teedel?
EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest. Hüvitise määr: Selgroogse loomaliigi isendi kahjustamine 200€ isendi kohta. Isendi hävitamise eest: a) kahepaikse liigi isendi kohta 640€, b) linnuliigi/imetajaliigi isendi kohta 1300€. Selgrootu loomaliigi isendi hävitamine/kahjustamine 320€ isendi kohta. Näited I kaitsekategooria liikidest: ebapärlikarp (selgrootu), rohe-kärnkonn, madukotkas, must toonekurg, merikotkas, väikepistrik, rabapüü, rabapistrik, lendorav, euroopa naarits (selgroogsed). 10. Loodusväärtused ja majandusteadus. Väärtuste kategooriad. • Väärtuse kriteeriumiks on mõju indiviidi heaolule. • Igal inimese heaolu suurendaval kaubal ja teenusel on majanduslik väärtus. • Järelikult: majanduslik väärtus on näiteks ka ökosüsteemi teenustel, liikide säilimisel ja puhtal õhul.
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
Eesti endeemid: Saaremaa robirohi, Eesti soojumikas Reliktid Eestis: Jugapuu, hahk, viiger, merikilk 12 Bioindikaatoreid: aerjalalised, väikesed vähid, kopsusamblikud, narmas- ja habesamblikud. Pärandkultuurmaastikud: loopealsed, rannaniidud, puisniidud. I KATEGOORIA LOOMAD: Ebapärlikarp, rohe-kärnkonn, kõre, must-toonekurg, väike-laukhani, merikotkas, madukotkas, väike-konnakotkas, suur-konnakotkas, kaljukotkas, kalakotkas, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü, tutkas, habekakk, siniraag, lendorav, euroopa naarits. X ELU PÄRITOLU EVOLUTSIOONI VORMID: füüsikaline evolutsioon ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke. keemiline evolutsioon lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke.
o kahepaikseliigi isendi korral on 640 eurot isendi kohta; o linnuliigi või imetajaliigi isendi korral on 1300 eurot isendi kohta. · Hüvitise määr I kaitsekategooria selgrootu loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise korral on 320 eurot isendi kohta. · I kaitsekategooria selgrootu loom on ebapärlikarp. · I kaitsekategooria selgroogsed loomad on: o kõre o väikepistrik o rohe-kärnkonn o rabapistrik o must-toonekurg o rabapüü o väike-laukhani o niidurüdi o merikotkas o tutkas o madukotkas o kassikakk o väike-konnakotkas o habekakk o suur-konnakotkas o siniraag
põllumajanduslik tegevus, metsamajanduslik tegevus, soode kuivendamine ja turbavõtmine, keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused: Komplitseeritud ja aeglane paljunemine, mükoriisa olemasolu, kitsas ökoloogiline amplituud vms, mis puudutab eelkõige käpalisi, kollalisi ja oligotroofsete veekogude liike. LOOAMASTIKU KAITSE I kaitsekategooria: Kõige rangemat kaitset vajavaid loomaliigid. (Ebapärlikarp, kõre, rohe-kärnkonn, must-toonekurg, kotkad, rabapistrik, väike-laukhani, rabapüü, siniraag, lendorav, euroopa naarits.) II kaitsekategooria: 59 loomaliiki, 6 liiki selgrootuid. 3 rühma: Eestis haruldased liigid, sageli massiliselt läbirändavad liigid, Eestis suhteliselt arvukalt esinevad, kuid mujal Euroopas hävimisohus liigid. (Apteegikaan, paksuseinaline jõekarp, 4 liiki putukaid.) III kaitsekategooria – 134 loomaliiki.45 selgrootut. 5 kalaliiki: 3 rühma: Eestis
selgroogset), ohualtid 38 (10 selgrootut ja 28 selgroogset) ning ohulähedased 56 liiki (17 selgrootut ja 39 selgroogset). Eesti loomad on kaitse alla võetud Looduskaitseseaduse (2004) järgi. Selle alusel jagunevad kaitsealused liigid kolme kategooriasse, kõige enam on ohustatud I kaitsekategooria liigid. 1. I 2011 seisuga olid selgrootutest l kaitsekategoorias 1 liik (ebapärlikarp), II kaitsekategoorias 6 ja III kaitsekategoorias 45 liiki, selgroogsetest I kaitsekategoorias 18 (kõre, rohe-kärnkonn, must-toonekurg, väike-laukhani, merikotkas, madukotkas, väike- konnakotkas, suur-konnakotkas, kaljukotkas, kalakotkas, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü, t utkas,habekakk, siniraag, lendorav, euroopa naarits), II kaitsekategoorias 53 ja III kaitsekategoorias 89 liiki. Selgrootud: Selgrootud: Maismaaselgrootud: Ainuraksed (in. ja koduloomade haigustekitajad), ümarussid, rõngussid (vihmauss),
I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, ...
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark....................................
On väga tundlikud keskkonna saastumisele ja kiirgusreziimi muutusele (õrn nahk!), lisaks hävitab inimene neile vajalikud niisked elupaigad (soode kuivendamine, veekogude õgvendamine, niitude kultuuristamine, metsade raie). Lisaks invasiivsed sissetoodud liigid ning eksootilised haigused. Eestis järvekonn introdutseeritud, ülejäänud 10st liigist pole looduskaitse all ainult tähnikvesilik (võib leida talvitumas nt keldrites). Väga ohustatud on kõre ehk juttselg-kärnkonn ja rohe-kärnkonn; mudakonn ning harivesilik on ka varem suhteliselt haruldased olnud. Kahepaiksed söövad kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib. Kullesed taimtoidulised. Kahepaiksed näevad ja kuulevad halvasti, kõigusoojased. 38 Kaitsemehhanismiks mõnel liigil mürginäärmed (Eesti kärnkonnade mürk ei ole inimesele kuidagi ohtlik). Osadel liikidel keeruline lõimetishoole.
annaabi.ee 
